Magamise ja unenägemisega unenägudega on liikvel nii palju ja ükstaskõik, kellega rääkida, ikka mingi jutt seoses unega, kas on halvasti magatud, kas on nähtud tähenduslikke unenägusid, kas üldse on unevajadus vähenenud või siis näiteks kui päike välja tuleb, siis enam magama ei jäätee, mis tahad, kas see kõik nii on ja mismoodi tagada selline mõnus rahulik uni, igal ilm igal ajal, iga ilmaga, sellest teeme juttu ja külas on meil kopsu- ja unearst Erve Sõõru, Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Tere Öelge, miks on inimesel üldse vähem magada? Uni on väga oluline ja hunt peab väärtustama. Uni on väljapuhkamiseks ja, ja selleks, et jõuda päeval kõike teha, mida me soovime teha ja uni on ka selleks, et oma tervist säilitada ja ja, ja unest maksab alati kõneleda, et kui une kvaliteet on hea, siis tervis on ka igati parem. Ja, ja mida, mida veel võiks tähele panna, et et mida me unest üldse mõtleme ja kuidas mund väärtustame ja, ja meil on välja töötatud ka oma nii-öelda hea unereeglid. Näiteks see, et päeval tuleks ikkagi trenni teha, natuke füüsiliselt ennast koormata. Vaim ja füüsis peab tasakaalus olema. Magamistuba peab olema mugav, vaikne pime, seal õhutemperatuur sobiv, süüa tuleb korrektselt, korrapäraselt, õhtuti hilja ei soovita nii alkoholi tarvitada ega ka tugevalt kõhtu täis süüa. Ja liigselt vedelikku ei soovita samuti õhtuti juua. Kohviga on niimoodi, et mõni jääb kohviga kenasti magama, mõni mõni kange teega magama, et et see on pigem individuaalne. Ja alkoholiga oleks ka ju niimoodi, et kui õhtuti on alkoholi tarvitatud, siis pokaal veini kaks tundi ei peaks magama minema, siis oleks see une kvaliteet, et hea ja hommikul ärgatud kenasti. Aga kui alkoholiga minnakse liiale, siis see kindlasti unele hästi mõju. Kui ma kuulan neid soovitusi, siis need on kõik väga õiged ja, ja me ilmselt kõik nõustuksime nendega, aga tihtipeale ongi nende lihtsate asjadega see lugu, et need muutuvad kõige raskemateks. Et kui me räägime tervislikust toitumisest ja liikumisest ja heast pikast öisest unest, siis miskipärast, sest seda lihtsat asja, et me läheme õigel ajal magama ja ärkan ülesse. See ei toimi. Millal on õige aeg, kellele kell kaheksa, kellele kell üheksa, vaat siit tuleb see, et millised on meie vajadused unele, et oleme, me ju erinevad kõik, absoluutselt unevajadus on sõltuvalt vanusest erinev ja unestruktuur on ka erinev. Kui me võtame näiteks vastsündinu, kellel on nii-öelda pindmist Dremmund peaaegu pooleks sügavama unefaasidega ja nad magavad 14 kuni 16 tundi ööpäevas me võtame siis täiskasvanu, kelle unevajadus on seitse-kaheksa tundi või, või siis meie koolilapsed, kes näiteks üheksa üheksa aastased võiks ikkagi üks, 10 tundi kindlasti täis magada, siis unevajaduse arvestamine peaks hakkama. Hommikust. Mis kell meil on vaja üles tõustamis, kelme õhtul peaksime magama minema ja kui on selgusetud majas, et et mis oleks ikkagi õige siis ma soovitan kasvõi unepäevikut pidada, kirjutada ka nädalavahetustel üles oma magama minema kui ülestõusmise kellaajad ja siis arvutada nii-öelda individuaalsed unetunnid välja. Kuidas on selle jutuga väidetega õhtu inimestest ja hommikuinimestest, et kas see on selline müüt ja ettekääne, miks minna hiljem õhtul magama? Või siis on tõepoolest inimesi, kellele on vaja magada hommikul kauem? Ilmselt on seal ikkagi tõepõhi taga, et mõned tõesti on rohkem ärkvel õhtutundidel ja teised jälle hommikutundidel. Mis puudutab täiskasvanu unetsüklit, siis see kestab poolteist tundi ja üldiselt see nihe ongi umbes poolteist tundi, et kui hommikuinimene hakkab liikuma ja siis õhtuinimene, siis, siis on ärkvel, et noh, kes läheb siis magama kell 10 keskpool 12. Aga millised on need häired, mis on nagu meditsiinilised, et lihtsalt ei ole sellest, et sõin nüüd õhtul kõhujuustu täis ja siis ei tule und või näen koledaid unenägusid, aga meditsiinilised, et inimene seal on midagi kohe viga, et ta ei saa magada, unehäireid on väga erinevaid, need sõltuvad ka vanusest. Kui võtta näiteks lapse eas, siis palju mõjutavad psüühilised üleelamised siis lasteaias, mis kodus toimub, on ka unes kõndimist teismelistel juba norskamist. Siis noh, une-ärkvelolekuhäired, need on kõige-kõige sagedasemad unehäired, mis on paljuski veel kujundatud ka noh, lastel ja, ja eriti koolilastel, aga mis see on, mis asi, see on, unele ärkvel ole nagu ei maga ja nagu ei ole üle. Võtame meie koolilapsed kes tahaksid magada. Hommik võeti väga kaua, nad on õhtuti internetis või oma nuhvel ega voodis või nutitelefonidega. Nad on harjunud, see on nende elustiil. Nad on harjunud õhtuti arvutimänge Facebooki muutes suhtlusportaalides olema. See ei ole normaalne. See ei ole varasemalt ei olnud. Ja see on viimaste aasta aastate aastakümnetega tekkinud tekkinud terviseprobleem, millel ma arvan, et tulevikus on kindlasti. Kurvad mõjud, arvestades seda, et ega meie kera ei hakka teistpidi tööle käima, kõik toimima Aaviksoo nii, ainult et me peame oma tehnikaga olemas, ütlevad ja hommik tuleb ikka hommikuajal, õhtu tuleb õhtu ajal, meie hormoonid töötavad. Meie nii-öelda organism talitleb ikkagi päiksevalguse ja, ja siis öötundidega seonduvalt mitte nende arvutimängude ja sellise huviga seonduvalt. Aga mis siis juhtub, kui inimene läheb vastu nende loodusseadustega ja lühendab oma ö. Näiteks viiele tunnile? On tehtud kindlaks, et kui inimene magab vähem, siis temal lisandub ka kehakaalu. Ja see kehakaal on väga kerge tulema ja, ja võtame ka kui situatsiooni, kus inimene sööb. Normaalsetest söögikordadest erineval ajal sama kalorsusega toitu siis kindlasti ladestub rasvana ja kehakaalu tuleb juurde lisaks depressioon, meeleoluhäired, ärevushäired, kõrgvererõhu, haigus, infarktid, insuldid, et need, mis seda inimest tulevikus märksa sagedamini võivat külastada. Aga vastupidi, et oletame, et inimesel ongi ülekaal ja tal on depressioon ja ärevushäired. Kui teil soovitan magada kaheksa tundi ööpäevas või üheksa tundi või 10 tundi, isegi et kas see võiks ravida ka. Kui on inimesel hüpertensioon ja tal on südameprobleeme, siis käesolevat seisukohad soosivad, et seda inimest peaks kindlasti uurima uneaegse hingamishäire suhtes. Ja nagu me teame, et norskavad peaaegu kõik inimesed aga selle norskamise taga võib peidus olla hoopis tõsisem probleem uneapnoe, mil hingamisteed vajuvad kokku öötundidel korduvalt ja selliselt, et keegi paneks nagu poomisnööri ümber kaela ja, ja hapnik organismi pääse luuakse alus eeskätt just südameprobleemide tekkeks, kehakaalu jätkuvaks tõusuks infarktiga insuldiga suhkruhaiguseks. Need on meil ju tänapäeval järjest tõusev trend haiguste osas. Kuidas nendega saaks ise hakkama, ilma et peaks minema unearsti juurde, kas saame ise ka midagi ära teha, et, et enne, kui keegi hakkab nööriga pooma öösel või vajuvad kõik kehakaal maksaks alati kontrolli all hoida ja kui kehakaalu hakkab lisanduma, siis püüdma püüdma selle kehakaalu teemaga tegeleda. Mida ma tahaks öelda, et Eestis Eestis tõesti kehakaalule ja kehakaalu langetamisele? Ühiskondlikul tasemel pööratakse väga vähe tähelepanu. Aga see on järjest kasvav probleem, meil peetakse seda pigem nagu iluveaks. Et kui on nagu umbes ei näe nagu modell välja, selge, selge, aga et selle taga võivad olla mingid asjad ja kõik on omavahel seotud selle peale nagu ei tulda, vähemalt sellest ei ole see selle peale ei tulda. Jah, ja seesama norskaja ei oska ka endal näha tõsisemat terviseprobleemi ja, ja tundub, et ka vererõhk ka ja kõrgem vererõhk on üsna tavapärane, et see on nagu normaalne tervisehäire seal viiekümnendates eluaastates. Tegelikult see ei ole normaalne, kui palju uni meid ravib, sel ajal, kui me magame, töötab midagi meie alateadvust, krokodilli, aju või mis seal iganes, võib-olla, ja parandab meid. Kas see on ka kuidagi seletatav õudusunenägudega, mida me vahel näeme, et noh, elame jälle mingisugust õudust läbi või sellist ebameeldivust? Uni on vajalik väljapuhkamiseks ja, ja selleks et järgmist päeva kenasti alustada ja olla füüsiliselt valmis oma igasugusteks toiminguteks. Aga mis puudutab õudusunenägusid, siis eks kõik inimesed neid aeg-ajalt näevad ja, ja mõned inimesed ei näe näiteks unenägusid üldse. Ja siis taas välja puhkavad, siis aju kuidagi vabaneb ja, ja siis see inimene on võimeline taas unenägusid nägema, aga õudusunenägusid, ma ei oskagi teile öelda, et see on selline libe, libe tee, millel ei ole eriti teadusuuringuid taga. Aga unenägude nägemine on see hea või on see halb, kui munka, hoiusse, lääriga, mitmeid unenägusid ja nagu suuri pikki filme, kas see võiks olla ohumärk või vastupidi, et ma ei näe üldse und, mis mul siis viga on? Ma arvan, et kui unenäod on meeldivad, siis, siis see uni on kosutav ja, ja, ja sellest ei ole mingit probleemi, aga kui inimene näeb jätkuvalt jõudu õudusunenägusid siis see kurnab inimest ja see häirib teda depressiivselt. Ja võivad kujuneda ka ärevushäired, psüühikahäired, sellel inimesel. Ma tuleksin veel nende nutitelefonide juurde, et nutitelefonid on ka osalt üsnagi suureks abiks, meile näiteks on olemas ka uneäpid, sellised aplikatsiooni, mis aitavad arvutate kuidagi seda õiget aega, millal siis magama minna. Mõned äpid salvestavad ka inimesi, öösel saavad teada, et kas siis inimene norskab või norskab, kuidas te nendesse tänapäeva mõnes mõttes kõikidele käeulatuses olevatesse tehnilistesse vahenditesse suhtute. Jah, ma ise ärkan ka mobiiltelefoniga, et mul ei ole selleks äratuskell, aga, aga ma ei pea mitte mingit. Või ei tunne mitte mingisugust puudust selliste nuttide järgi telefonis, et ma seda und peaksin omal selle nutitelefoniga eraldi esile kutsuma on sellised, et lahendused välja töötatud, et kus mobiiltelefon kab hakkab siis rappuma näiteks norskamise tagajärjel ja siis hommikul saab seda siis kas arvutisse või kuidagi mobiiltelefonist vaadata, et kui, milline, millise kvaliteediga see uni oli igal juhul, mida ma soovitan hoida, hoidke kõiksugu mobiiltelefonid, sinine valgus oma magamistoast eemal ja ei ole vaja neid numbreid ka öötundidel vaadata, küll see küll see äratuskell heliseb siis, kui ta helisema peab. Nii, meil on ka foorumis paar küsimust, ma küsiksin nad enne, kui me lähme väiksele muusika pausile kuldtärniga sõdur kirjutab, et mul tekkisid unehäired pärast sõjakäiku moslemite maale. Siin muutusin alkohoolikuks, sest jõin ennast õhtuti magama, ülesaingu raviti antidepressantideks pool tabletti viis poole tunniga ment sügavasse unenägu deta seisundisse. Tänaseks olen alkoholist loobunud ja magan hästi. Iseenesest õnneliku lõpuga lugu, aga sellel on tõepõhi taga. Paljuski ka alkoholi tarvitamine ja, ja see une kvaliteet, see sõltub nuhelda psüühilises seisund. Ja, ja uni on see, mis kannatab. Ja et see uni oleks väärtuslik, siin kirjeldati alkoholi tarvitamist, siis alkohol kindlasti lõhub ise seda une, une kvaliteeti, meil on Eestis ka üsna palju näiteks uneravimite tarvitajaid ja ka selliseid, kes reaalselt need uneravimeid ei vaja. Ja nad on harjunud, nad on harjunud, et kuidas uni siis tuleb, nad söövad nagu komme, aga teadmata, et, et neil tegelikult seda vajadust ei ole ja probleem on hoopis mujal ja et on võimalik hoopis teistmoodi ja ilma ravimiteta aidata sinuga Maril küsimus, et ma lähen magama õhtul kell 10, siis tavaliselt magan tunni ja miski äratab mind, katsun uuesti uinuda, kuid see on kuidagi pealiskaudne ja mingid muremõtted, mõtted liiguvad koos unega, samas kuulen, kui koer õues haugub, kass diivanilt alla hüppab ja nii edasi. Kui on puhkepäev, magan kella üheksa kaheksani. Mida teha, et sellise unega noh, sellest tuleb välja tulles ei ole natukene nagu hea, et tableti usk mõjule. Kui kõnelda sellest tunnetusest üldse, siis umbes 30 protsenti täiskasvanud, sest ja kaeba punetust ja nendest umbes kolmandikul on püsivust. Sellel juhul on nüüd tegemist ja ulatusega, see uneunel ei ole kvaliteeti. Ei ole kestvust ja korduva tärkamised, siin tuleks nii-öelda öö ja päeva rütm ikkagi mitmel tasandil paika saada, et, et inimene, inimesel noh, ta peab ka psüühilise tasakaalu endal leidma ja võib-olla füüsiliselt päeval rohkem koormama ennast ja öösel, kui uni ära läheb, siis tegema üks kasvõi jalutama kööki, jooma pool klaasi seal sooja vett ja, ja siis minna voodisse tagasi. Und ei maksa voodis oodata. Õigendidel haige, olen isegi püünlaneid lambaid lugeda, lõbusal kõik lambad loetud ja mitte midagi ei ole teha. Jätkame. Just teeme siinkohal pausi, kuulame vahepeal muusikat ja siis see telefoniliin, mis on kõikidele teada tuttav number k kuus, üks üks 40 40 võtab jälle vastu teleka, teie kõnesid ja, ja meil on siin stuudios külas Erve Sõõru, kes on Põhja-Eesti regionaalhaiglast une ja kopsuarst ja ühtlasi Eesti unemeditsiini seltsi juhatuse liige. Tänane teema uni ja meil on esimene helistaja liinil Mare Tallinnast. Kuuleme Maredeid. Mul on selline probleem. Ma olen 70 aastane pensionär, mul on tegemist vererõhu ka olen ülekaaluline ja diabeediga ka probleemid. Minul on jälle niisugune probleem, et ma magan väga palju üheksa kuni 10 tundi päevas või täiesti öösel, võin täiesti rahulikult magada. Kas see on kuidagi ärevust tekitav või peaks sellega leppima? Aitäh-aitäh küsimuse eest, see on ärevust tekitav, Te võiksite võtta pere- või eriarsti saatekirja ja pöörduda tõesti unearsti vastuvõtule ja teie uneaegne hingamishäire vajab täpsustamist, sest kui kui teil on sellised haigused, siis suure tõenäosusega on nende taga ka uneaegne hingamishäire. Ja kui me saame sellele häirele jälile, saame teid aidata Ta, ja ma usun, te saate tervise palju paremaks. Aga see ei ole normaalne. Ma magan 10 tundi absoluutselt, aga see on, see on teatud juhtudel üksikutel juhtudel täiskasvanute tõesti võivad ka seal 10 tundi magada, et aga noh, kas seda unevõlga magatakse siis tasa või. Aga, ja samasse unevajadus on ka erinev ene Harjumaalt kuuleme teid. Minul on selline küsimus, et mul on harjumus magada hommikuti õhtul, ma võin väga hilja üleval olla, et et kas oleks mõistlik kuidagi püüda ennast ringi harjutada? Aitäh, aga kas teil on selleks vajadus? Ei ole teda enam liinil, aga kas muidu on nagu mõistlik, et kõik peaksid minema magama kell 10 võivadki mõned minna kell kaks öösel ja pole hullu? Ei häiri. Kui see ei häiri, siis selline selline kõrvalekalle on tegelikult ikkagi lubatud. Ja mõned tõesti on sellised hommikuinimesed ja teised on õhtuinimesed ja ja kes kes millal selle unetunnid täis magab, aga üldised nendest piiridest väga palju ei maksaks kõrvale kalduda? Kristiina küsib meil kodulehel, et kas on veel mõni mõjuv argument, mida saaks teismelisele poisile esitada. Miks on vaja õigel ajal magama minna, meil on neljateistaastane poeg, kes peab ärkama igal koolipäeva hommikul kell kuus 40 aga magama saab teda harva kell 23. Ja ikka kostub tema toast veel kell 12 ka telefonis mängimise hääli. Ja argument, et ta läheb paksuks, teda ilmselt Te ei hirmuta, kui nad on väga sale. Ma arvan, et teil on samasugune probleem nagu paljudel teistel täiskasvanutel oma teismelistega. Eestis on üsna vähe ette võetud, et sellega, et kuidas, kuidas nii-öelda arvutimängude arvutites istumise vajadust vähendada. Aga mida te saaksite teha, et võib-olla anda talle kodutöid kuidagi füüsiliselt teda koormata, et see uni tuleks paremini peale õhtuti elekter välja lülitada maja nagu väga hästi? Aga akud on ju ka, mis töötavad, eks ole? Kaovad ikka töötab ja vasse 14 aastane on ka selline, kellega annab sisukalt vestlust arendada unest, une kvaliteedist ja ja sellest, mida hea uni tema tervisele ja ja õppimisele ja heaolule tähendab. Praegu kui ka tulevikus pilvi Pärnumaalt kuuleme teid. Minu küsimus, järgmine mina olen hädas. Ainult kaks tundi, magan WC'sse kaks tundi, magan WC'sse. See on juba palju aastaid, aga seotud on sellega uuringute tagajärjel, et mul on põiemahtuvus niivõrd kahanenud. Ja kas see une katkendlik olukord põhjustab ka minus vererõhku, veresuhkrut ja kõike halba kurnatust, väsimust. Selge, aitäh. Teil on tõsine uneprobleem, ei magada ilmselt ühelgi ööl hästi ja, ja selleks on teil nii-öelda mitmeid terviseprobleeme. Ja, ja ma soovitaksin ka, et võtke, võtke ikkagi perearstid või eriarsti saatekiri, vähemalt rääkige perearstiga, oma uneprobleemist ka ja jõudke koos otsusele, et kuidas, kuidas edasi toimetada. Sarnane mure on ju ka mitmetel meestel, kellel vastu hommikut, kellel on eesnäärmeprobleemid, et nad peavad lihtsalt üles tõusma, kuigi see uni ehk uni ehk oleks hea, aga, aga lihtsalt keha ajab üles. Olen sellega absoluutselt nõus, näiteks uneaegse hingamise häirega inimene käib tualetis üks, kaks isegi kolm korda öö jooksul, kui temal uneaegne hingamishäire on ravitud, ta enam Einorska siis tualetis käimine väheneb või hoopis kaob öötundidel. Alari Viimsist kuuleme teid. Tere päevast. Ma saan aru, et ega tabletid ei ole kunagi head, aga kas enne siukest pika ja ebameeldivat lennureisi oleks okei mõni tablett sisse võtta, et saaks lennukis magada? Oo jaa, see on väga hea küsimus, sõltub lennureisist ja kas lennureis on ka pikem, et sellest Eestis on väga vähe kõneldud, aga ka apteekides on käsimüügil melatoniinitabletid kindlasti see üks milligramm võib-olla vähe, aga see viis milligrammi võib-olla ka väga turvaline, et milline see teile sobiv annus on ja kas on tegemist ka ajavahega, kuhu ta reisib, et noh, igal juhul on selline Une-ärkveloleku häire pika reisimisega seoses tasuks võtta tabletti, magada see lennureisi jah, et, et kellel on see probleemiks, kui see probleemiks ei ole, siis, siis ei pea sellele tähelepanu pööranud lausa uneravimid. Tähega uneravimid, igasugused need, ma arvan, et ei ole head. Margus Hiiumaalt kuuleme teid. Vabandust, nüüd tuli, Väino. Nonii, räina kuuleme teid. Tervist, tere, mina. Üks vii enne tema siit ilmast lahkumist ja ja nüüd ei ole mul selle asjaga absoluutselt probleem, jäi norskamise, ei ööse, ei ei tule sellist hingamise või ta ütleb, et hindamine on surutud sellega, et need nibud on nagu ära väsinud või, või lõdvaks läinud, vajuvad siis selle hingamistoru ette ja Maylorska enam ei, ei, ei, ei ole mingi viie kuue aasta jooksul. Ma saan aru, aga miks teil nüüd hetkel probleemiks on või teda sedagi rääkida, et kui hästi kõik läks? Just aga kodus ise ei maksa ette võtta. Aga ma siiski kommenteeriksin seda, seda teie teie arvamust, et teil on kenasti läinud, et see operatsioon teid aitas. Aga tänapäeval on unemeditsiin paljuski edasi arenenud ja me püüame unehäirele läheneda põhjuslikult. Ja, ja ütleme, need kirurgilised ravimeetodid, need peab palju kaaluma. Iga anatoomiline struktuur mister neelu piirkonnas on, see on millekski mõeldud ja ka need kurgunibud, need on mõeldud selleks, et toitika liiguks söögitorru mitte ninna. Ja, ja, ja kellele millist ravimeetodit pakkuda siis siis selleks unemeditsiinispetsialistid ongi ja Margus Hiiumaalt on meil liinil. Tere Margus vabandusterniga ootasite. Olin magasin siin ühel õhtul hakkas öösel, ühesõnaga nii paha, et lükkas mul köhi keri nii kinni nagu g2 kägistama mind. Et kas see on mingisugune viie mingisugusele anatoomilise nähtusele või ei mingit infarkti või midagi sellise asja suhtes? Nii aitäh teile. No selle info põhjal on väga, väga raske teid ju aidata, aga ilmselt kogesite lämbumistunnet ja see võib olla üks uneapnoe sümptomitest mis tähendab Ta hapnik ültse kopsu ei pääsenud süsihappegaas sealt kuidagi ka välja liikunud ja riski all siis süda, süda just eeskätt ongi. Kui olete midagi sellist kogenud, kõnelge, palun oma perearstiga, need olukorrad võivad korduda. Margus kirjutab meile, et tal on selline kurnav häire, ta magab paar tundi, siis õpetab end üles ja süda puperdab. Ja nii siis kogu öö magab ja siseneb, õpetab üles. Ja hommikul on väsinud, kui õhtul magama minnes. See on minu vastuvõtul üsna tavapärane situatsioon ja see see viitab, viitab ka ilmselt palju räägitud uneaegsete hingamishäirele. Tuleb põhjused üles otsida, diagnostika teha ja siis ravivõimalused välja pakkuda. Ets kirjutab meile ka, et ta on kolmekümneaastane meesterahvas, päevane töö on kontoris arvuti taga ja peale tööd on on tihti nii, et õhtul kell kuus ja kell seitse on suur väsimus ja selline tunne, nagu vajaks tunnikest tukastamist. Öösel on und umbes kuus-seitse tundi ja siis on tal ka probleem päevasel ajal töö juures, kui siis peale lõunat umbes kella kahe-kolme ajal oleks mikroinfarkti tunne, ta pea korra rappub ja, ja ta tõuseb üles. Ja siis tekib jälle väga suur väsimus, et kas te oskate kuidagi kommenteerida seda. Siin tuleks kindlasti nimetada unisust ja unetust täpsemalt uurida üks võimalus printida välja unemeditsiini seltsi koduleheküljelt www. Unemeditsiin poee unepäevik ja, ja vaadake, palju te magate, mis teiega päeval toimub ja, ja siis saab siis saab edasi, siseneb eaga arsti juurde olles tan päevik kaasas, on arstil ka näha, mis toimus. Kaks neli nädalat võib kindlasti ette ära ära viilutada. Ja mari kirjutab sellest, et tal on päeval, on suur koormus, ta töötab 12 tundi, füüsiline töö. Kas uni on äkki häiritud liigse töökoormuse pärast? Absoluutselt kindlasti, võib-olla ma ei tea, palju on uuritud, kui palju meil töötab inimesi noh, üle koormatult vähemalt meditsiinisüsteemis, ma tean, et see ülekoormus on, on väga sage, sage nähtus. Et kindlasti on hea soovitus, et leida tasakaal, palju tööl, palju puhata, palju magada. Aga igapäevases elus seda on väga raske leida. Võiks siis nagu öelda, et, et see uni on ka justkui selline indikaator või mis annab märku meil, et midagi on valesti, midagi peab muutma. Teil on täitsa õigus, nii on. Margus kirjutab ka, et magab stabiilselt seitse tundi ööpäevas, pidevalt on peale tööd unisus, siis magab poolteist tundi täpselt oma unetsükli ja ilma äratuskellata, sügav uni tuleb alati ja kõikjal, kui panen 10-ks minutiks silmad kinni. Autosõidul roolis olles kipub, tahaks ilm kinni minema, teen füüsilist, et kas peaksin pöörduma perearstile või on see normaalne, et vajan rohkem und. Sest hommikune ärkamine on väga vaevaline, ilma äratuseta magaksin 12 tundi või rohkem. Soovitan samamoodi konsulteerida perearstiga ja, ja vast unemeditsiini arsti juurde ka sammud seada, et autoroolist tukastamine normaalne ei ole, see on isegi ohtlik. Jah, väike paus tuleks kindlasti pidada, aga kui see on ikka pealelõunasel ajal ja pidev probleem siis nii une kui ärkvelolekuga maksaks tegeleda ja hästi laias laastus nüüd improviseerida või panen kokku veel mõned kirjad. Inimesed jäävad ilusasti magama, aga probleem on see. Üles tõusevad, on uimased, ei ole välja puhanud, mida teha, kas see on viidet võib olla tõsine haigus või on ikkagi kõik need psüühikas ja ületöötamises kinni? No meie võtame und uinumise, une kvaliteedi ärkamisega ja samuti selle päevase päevase heaoluga, et kui kuidas ennast päeval tuntakse, aga, aga kui hommikul ärgatakse ikkagi väsinuna ei ole selle unega kõik korras maksa puurida, alati maksab ettevõte unehügieeni nii-öelda juhised või, või need hea une 10 käsku käia need läbi, kas, kas see kõik töötab, mis seal, mis seal ma panen kohe kirja, võtke, kuule pastakas, pange kirja. See on ikkagi see, et mõõdukalt trenni teha, füüsiliselt ennast koormata, magamistuba oleks mugav toituda regulaarselt. Juua mitte alkoholi siis õhtuti mitte suitsetada, mitte muresid voodisse kaasa võtta. Ta, ja igasugust mobiiltelefone ja arvutimängud need siis õhtuti vältida. Ja, ja kui on ikka eakad, siis soovitame ka päeva ajal väike tukastust teha, et nii-öelda eakate ikkagi väsivad päeva jooksul ära, nad vajavad ka päevad päeva ajal kas pooletunnist või tunni tunni ajast uinakut ja igal juhul soovitame tõuske tõusta igal päeval kõigil seitsmel nädalapäeval ühel ja samal ajal et püüda vähemalt sellest kinni pidada, kui nädalavahetuse magatakse poolteist tundi kauem, see on normaalne. Magad kas nii-öelda nädalases puuduolevaid unetunde tagasi, aga püüda sellest vähemalt kinni pidada, on hea, kui ma tõusen igal ajal, mul tuli hea uni ja veel parem on, kui ma ei võta muresid voodisse, vot see meeldis mulle eriti. Need jäägu töö juurde või tänavale või kuhu iganes. Aitäh tulemast saatesse. Eesti unemeditsiini seltsi juhatuse liige Erve Sõõru ja ühtlasi Põhja-Eesti regionaalhaiglast kopsu- ja unearst.