Oh, minu hella treid venna ja minu targa taadi venna oh minu hella venna ja minu targa taadi, vennad, kuulake nii, no jää-äärele kui mina juhtu suure, ma ei kuula. No jää-äärele, kui mina juhtu suure nai, kui mina juhtu on suure mai hella hing, heid, et ma ei, kui mina juhtu on suure Emai hella hinge heid. Mai tehke mullegi veest kirstu, rai jõge, Rauva stristik. Ehk mullegi vees kirstu. Rai hõberauaristi, hundi ilusta, ukseke kaaru loosta ka need hundi luusta ukseke k Ruulusta k rääki. Nõnda laulis Mai läitur Raplas 1911. aastal. Leitorpide suguvõsa oli tuntud ja aktiivne Rapla vennastekoguduse juures. Ja Rapla kihelkonna vennastekogudus on oluliselt mõjutanud ja kujundanud ka meie tänase saate peategelase Uku Masingu elukäiku. Me oleme stuudios koos luulehuvilise ja kinohuvilise inimesega Vallo kepiga kellel on olnud võimalus intervjueerida ja ja filmida mitmeid Uku Masingu põlvkonnakaaslasi inimesi, kes kuulusid samasse luuletajate rühma Harbojad. Ja tahame tänase luterliku tunni jooksul kõnelda eelkõige Uku Masingust, kõnelda Uku Masingu aastast. Saate nimeks on piiridele püüdes. Piiridele püüdes on ühe Uku Masingu luulekogu poeemi Pealkiri. Poeemi alguses räägib Uku Masing sellest, kuidas ta oma kodutalust on läinud, teele taotlema, piire avastama maailma. See avastamisrõõm ja tahtmine jäi temaga kaasa kuni tema surmani 1985. aastal. Uku Masing on sündinud 1909. aastal Rapla lähedal Raikküla vallas lippa külas heinu talus. Uku Masingu vanemad olid Ado ja Hanna ja nende talu põline kaev oli alati vett täis ka kõige suurema põua ajal. Vaatamata sellele, et kaevu lähedal oleks olnud hea olla oma elamise ja talupidamisega otsustati 1908. aastal juba et sinna kaevu kõrvale ehitatakse vallakool. Vallakool pidi olema muidugi kõige ilusam, kõige suurem ja kõige parem. Tehti avalik konkurss kooliehitaja leidmiseks ja valiti konkursitöödest. Neid oli kolm välja kõige kallim. See projekt maksis 13000 kuldrubla. Kuid see raha ei olnud liiga suur. Hea tahtmise juures õnnestus leida lahkeid annetajaid. Nii mõisnike hulgas kui ka tollase kindralkuberner oli valmis oma raha selleks andma. Kuna lippa külamehed olid juba kätt proovinud varem nii Tallinna Kaarli kiriku ehitamise kui Rapla uue kahe torniga kiriku ehitamisega siis läks ehitamine suure hooga käima. 1909. aasta kevadel. Suure kahekorruselise koolimaja ehitamiseks kulus vaid kuus kuud. Koolimaja oli valmis oktoobrikuus. Ajal, kui koolimaja ehitamist kavandati ja ettevalmistustöid tehti, oli teinegi rõõmus sündmus masingute peres oma aega ootamas ja selleks sündmuseks sai Uku Masingu sündimine 11. augustil 1909. Võib arvata, et huku vanemate mõtted olid kooli ehitamise juures ja küllap esiklapsest oodati head ja uue, suure kooli väärilist õppijat. Nõnda see tõesti ka läks. Uku Masingut võiks seada kõigi eesti õppijate eeskujuks. Tema maailma avastamistahe ja piiridele püüdmine on erakordne ja vaevalt sellele lihtne on midagi võrdset leida. Siiski on Masingu õppimise teel suurt abi olnud sellest keskkonnast, kust ta teele läks. Juba nimetasime Rapla vennastekogudust May leid, Torpi. Ja kindlasti Peab nimetama Jüri leid Torpi, kes oli Rapla vennastekoguduses üks keskseid tegijaid. Me ei saa mööda minna Joosep Liivist, kes oli rapla koguduse õpetaja, esimene eestlasest õpetaja. Peale õpetaja malmi, kes on üle Eesti tuntud laulu üks kask, meil kasvas õues eesti keelde tõlkijana. Ja võib öelda veel, et Rapla kihelkond Rapla kihelkonna vennastekogudus oli omapärane selle poolest, et siin oli eriti usalduslik ja tihe koostöö mõisnike ja talupoegade vahel. Nii olid väga lähedased suhted juba Uku Masingu vanemate ja Raikla mõisnike Kaiser linkide vahel. Rahvasuu kõneleb sellest, kuidas Masingut olid heinu talu üldse endale saanud. Sel ajal, kui talusid päriseks osteti oli Uku Masingu isa olnud Raikküla mõisniku juures mõisa lastele eesti keelt õpetamas. Vanust oli tal sel ajal alla 10 aasta. Ja samaaegselt oli tal endal siis võimalus ka saksa keelt õppida. Ja korra olevat mõisahärra silmanud teda mõisa õuel jalutamas. Hõiganud oma kabinetist Aadu. Kas sa talu tahad osta? Ado ütles, et tahab küll. Siis küsis mõisahärra veel, et kasult lahagaan. Aado ütles, et on küll. Kutsus saadu enda juurde kabinetti, küsis, et palju seal raha on. Aado ütles uhkelt, et kaheksa kopikat. Selle pääle tehtigi leping. Ja Eino sai masingutele. Kui palju selles loos nüüd päris tõtt on ja kui palju pidi talu hiljem veel talu väljaostmiseks maksma, seda ma ei oska praegu täpselt öelda. Aga seegi lugu on kena mäletada. Filosoofist mõisahärra, pere ja maasingute perevahelistest suhetest. Teada on ka, et Aadu ja Anna mitmed sugulased olid aktiivselt tegevat Rapla pastoraadist. Nad olid erinevaid töid tegemas Joosep Liivi palvel. Kuid ka Joosep Liivi tulemine Rapla kirikuõpetajaks oli seotud vennaste kogudusega ja oli seotud talupoegade mõisnike omavahelise koostööga. Peale malmi surma, kui hakati otsima uut kirikuõpetajad, olid just piirkonna mõisnikud, kes soovitasid käru noort õpetajat Joosep Liivi Raplasse õpetajaks. Kõneldakse, et Uku Masingu isa Aadu Masing oli võtnud ette jalgsiteekonna Raplas kärusse Joosep Liivi, paluda tulla Raplasse. Peale 1905. aasta rahutusi ja karistussalkade käiku jäi ka Joosep Liiv pinnuks silma karistussalk lastele. Nimelt oli ta karistatavad kogunud kirikusse ja koos nendega üleri palvetanud ja laulnud, laskmata karistussalklase sisse. Seevastu hakkamine lõppes lõpuks sellega, et mõnda aegapidi Joosep Liiv olema Venemaal asumisel, kuid mõisnikud kasutasid oma mõjuvõimu, et ta tagasi Raplasse saaks õpetajaks tulla. Kuid kui edasi minna Uku Masingu juurde siis me ei saa kuidagi mööda heinu talust, lippa külast, Raikküla vallast ja kogu kodumaastikust. Raikküla vald ja Uku Masingu koduümbrus on ta Teele läkitajaks ja Uku Masingu rikkaliku loomingu mõistmiseks. Me peame paratamatult alustama heinud alust alustama Raplast, alustama Raikkülast. Selle mõtte jagajateks on käesoleval aastal Raikküla vallavalitsus, lipa küla inimesed, aga samamoodi ka Rapla maavalitsus. Rapla maakonna omavalitsused ja kaugemaltki on kaasatulijaid ja huvilisi tulnud et selle aasta jooksul jõuda lähemale Uku Masingu kodumaastikule. Selle eesmärgiga ongi käesoleva aasta Uku Masingu üheksakümnendat sünniaastapäeva aasta kuulutatud Uku Masingu aastaks. Ja sellest aastast tahame tänase tunni jooksul veidi enam kõnelda. Kuidas, millal on võimalik tulla Uku Masingu kodumaile? Kuidas on võimalik leida teed selle koha juurde nende väravate juurde, kust Uku omalajal teele läks? Poeenis piiridele püüdes kirjeldab ta oma kodutalu ilmselt suurt kööki. Pühapäeva õhtul juba, et päike magaja nägu ei riivaks. Tööpäeva hommikul on paepõrandaga tuba lahtised uksed, tuul, ränune, aken, hämarus laes, pääsukesed ja kärbsed. Ukse all täideti lähkrid, mõtlesin kividest. Kuidas vihm oskab teha, neid säästate alla? Ei näinud, et ta kunagi vormis. Vaatlesin kaht, kes läksid kaht või kolme iialgi rohkem Minnikalevu jahtama sohu rääkides muinasjutte, sandi risti, pähkla põõsast, helik, lubades tuua Laanest Heinbudki pikemaid endist, mis minust siis veel kiviaiaga maailm lõppes, sinna jalatki polnud suutnud või viitsinud minna. Kuhugi nimeta asju pakitas põnevalt täis heinamaa saared taeva taga. Hästi. Ei uskunud neid sandiristid veel praegugi mitte saaret nagu veidral pärgamentkaardil. Valget rohkem kui loetud ja väänatud nimi. Aga too elus valge udu õõtsub iga sammuga ära, teisega tagasi kiusab. Ei siis ta kuidagi hõikas vaatama paiku enese taga kullerkupp pähklõbuhmi ning jõge. Jõge. Ei ma tea, milleks arvasin jõe. See oli lähtekoht Uku Masingule. Uku Masing on väga kaunid kirjutanud luuletamisest ja seda on ta teinud teise arbu ja oma põlvkonnakaaslase palvel Bernard Kangro palvel. Ning see kaunis ülevaade on avaldatud ka luuleajakirjas, kirjeldas ajakirjas tulimuld. Uku Masing käis lipa koolis 1900 seitsmeteistkümnendast kuni 21. aastani, jättes käimata esimeses klassis kolmandas klassis. Edasi läks ta Tallinna reaalkooli ja sealt edasi Tartu Ülikooli. Alguses tahtis õppida astronoomiat, kuid kuna silmanägemine oli kehva, siis läks ta õppima teoloogiat. Ja kui ta 21 aastasena 1930 lõpetas oli ta ennast täiendamas tüüdingenische Berliinis. Kuid luuletama hakkas Uku Masing juba varakult. Juba teismelisena tegid oma esimesed katsetused. Siiski see polnud, et see aeg, kui ta sellise luuletajana küpseks sai, nagu teda praegu tuntakse sellisena, nagu me teame, Uku Masingut praegu ilmus ta avalikkuse ette arbujate kogumikus. Mida tähendab õieti sõna Harbujad ja kuskohalt kogumik, sellise nime sai Vallo. Sa oled küsinud seda Bernard Kangro käest ja sa võiksid kõnelda sellest. Sellest oli juttu Kangro nõndanimetatud töötoas Lundis ja Kangro väitel oli tema see, kes pärast pikki kohviku kogunemisi, kus oli just jutuks antoloogia koostatud luuletajad olid välja valitud, luuletused olid välja valitud, aga lapsel ei olnud veel nime. Ja siis tehti nagu seltskonnasisene nimekonkurss, kõik arutati läbi, aga selle esimene päev seda tulemust ei andnud. Ja siis oli Kangro välja pakkunud arbujad. See oli vast selle põlvkonna luuletajatele veidike ehmatav pealkiri, see arutati ka pikalt-laialt läbi. Ja Ants Oras lõpuks ütles, et see nimi hakkas talle kõige rohkem meeldima. Arbumine või suhtlemine vägevate ütleme maailma juhtivate niimodi vaimude võimudega on ju taludes siiamaani säilinud ja kui Maasing oma luules on nagu samamoodi talust pärit mõttemaailmas alguses siis Kangro oli seda enam, sest teda peeti oma isiku Gussonnettides kõige suuremaks talu taimede talu üksikasjade tundjaks. Ja sealt võib-olla saigi see nimi põhjenduse ja andis tervele ühele luuletajate põlvkonnale nõukogude ajal üpris kurjakuulutava nime, arbujad. Jah, seda on ka Bernard Kangro nimetanud, et kõigepealt hakati rühmitust Tarboijateks kutsuma vaenlaste poolt ja vastaste poolt. Ta alguses oli uus pealetulev põlvkond Sütiste ja teised, kes siis just leidsid, et selle ühise nimetajaga kõlbab neid nimetada. Võib-olla on siin midagi sarnast ka sellega, et Harbu ja on ju omamoodi sünonüüm sõnale nõid mis algselt tähendas väga väärikat ametit. Uku Masing on ühes oma loengus kirjutanud sellest, et sõna nõid võib olla seotud samojeedi neenetsi keelse sõnaga mis kõlab üsna samamoodi ja mis tähendab last, kelle vanemad elavad lahus. Eks selle nõiaülesandeks on siis ühendada eraldi olevad maailmad sama ühendamise ülesanne. Tarbijal ja küllap talupidamises oli see vältimatu, et mõlemad maailmad pidid korraga kokku pandud olema, sest talumees peab nägema ja teadma eelolevat aastat õige pikalt ette. Selle teispoolsuse teadmine ja tundmine tuleb eriti hästi välja Lõuna-Eesti keeles, sealt, kus Bernard Kangro pärit oli, seal nimetataksegi, et meil on see ilm, kus me praegu toimime. Ja siis on maailm, kus toimuvad muinasjutud, kuhu me võime unes rändama minna kus me saame suhelda pühakutega, kuhu me jõuame palvete kaudu, tolle ilma sõnumitoojat, eks on, igasugused ended ja märgid tollest ilmast sõnumi vahendajaks on õpetaja kantslis. Tollele ilmale jõuame lähedale kirikus, üheskoos lauldes, aga samamoodi ka regilaule lauldes. Ja selle ja tolle ilma. Loomulik koosolemine ja koos elamine olid iseloomulikud Uku Masingule ja mulle tundub, et ka teistele arvujate luuletajatele oled sa ka seda meelt? Ja kindlasti kui hetkeks tagasi mõte visata, siis Kangro on rääkinud pikalt ja laialt, et terve rida luuletusi on ta algselt näinud unes tal isegi unes näinud neid paberilehti koltunud paberilehti, kus on siis kirjas need luuleread? Ta ütles, et tema voodi kõrval oli alati paber ja pliiats valmis, et kui ta ules midagi näeb, et see kiiresti üles nende mõne hetkega kirjutada, enne kui see meelest läheb, kui sa üles ärkad. Aga ilmselt mingisugune tunnetus, ühtsuse, maailmaühtsuse tunnetus on jah, nendel kõikidel olemas, samas võib-olla ütleb, et sead Mart Raudvõib-olla välja arvata. Aga Uku Masingu kodukoht on tegelikult geoloogiliselt paepealne ja seal kasvas väga palju puisniitude taimi. Ja vot see talu heinamaade taimemaastik on ka see, mis tegelikult seob nii. Uku Masingut seob ka Kangrot seob ka merilaas. Et see noh, hetkel see käpuli maasoleku perspektiiv, et vot see on ka see, mis tegelikult ja sealt taimemaailmast on tegelikult väga väikene samm, ütleme taimede kasutamise nii, et ka taimedega argumiseni Minu meelest ongi Uku Masingu aasta juures sümpaatne see, et Raikküla vald ja Raikküla valla lipa külas nüüd juba ligi pool aastat koos käinud toimkond on mõeldud terveks aastaks. Pea igasse kuusse ettevõtmisi, millega meil on võimalik lähemale jõuda, Uku Masingule lähemale jõuda ka nendele taime maastikutele, milles praegu nimetasid esimese sammu, tegid Rapla maakonna emakeele õpetajat, kutsudes metoodika päevale esinema Pille valgu Tartu ülikoolist ja ka Evald Saag oli kutsutud, kuid tervise tõttu ta kahjuks ei saanud tulla kõnelema vanast testamendist, sellest, mis on üheks võtmeks Uku Masingu mõistmise juurde vanast testamendist, mis on täisprohvetite sõnumeid, pilte, nägemusi ehk nende Harbumise vilja ja edasi on kuulutatud välja Uku Masingu loomingu teemaline kirjandusvõistlus kuhu oodatakse kuni maikuuni töid kõigilt õpilastelt, üliõpilastelt. Ja selleks on praegu väga hea võimalus, sest tänu Ilmamaa kirjastusele ja Uku Masingu kolleegiumi tööle on ilmunud mitmeid raamatuid Uku Masingu artiklitest filosoofilistes käsitlustest. Minu meelest on ehk üks põnevamaid luuletamise ja kirjanduse seisukohalt mullu ilmunud ilusa pealkirjaga raamat. Meil on loo tusk ja selle raamatu kõige viimane artikkel ongi juba nimetatud teemaga, kuidas ma luuletan? Selles artiklis on üks koht, kus Uku Masing on kirja pannud oma kogemuse elamuse, millest on ka varemgi suusõnaliselt kõnelenud, kus midagi nihkus, midagi muutus tema maailmatunnetuses. Uku Masing eristas tehtud kavatsetud luulet, tõsi tulnud luuletustest ehk nendest, mida Gallo nimetas unenäos antud luuletusteks ja see nägemise või kogemise hetk Uku Masingu poolt kirjapanduna kõlab nõnda. Küllap juhtus 1933 34 detsembris-jaanuaris kui see nüüd ei olnud kaks aastat varem, et mul oli rahuliku järgselt jõudeaega silmitseda üsna vagase silmas hõredat lumesadu kuidas helbed takerdusid suure pärna samblikus tüve külge või heitusid tagasi vajusid madalamale või maha. Taipasin siis, et ma enne üldse pole näinud lund, lumesadu, puutüve ega midagi muud maailmas ning sellest hetkes pääle võin kõike näha tõeliselt ja ütelda sõnadega, mis pole saadud teiste käest ega kuulu näidendi ossa. Järsult küll luuletamine ei muutunud, vahel kirjutan päraski endisel kombel aina harvemini ja viimaks enam ei võtnud ette midagi temaatilist. EK Macinku luulemõistmise võtmeks on just seesama pilt lumehelveste sulamine läbi samblapuukoores. Ja noh, sellega seoses tuleb kohe meelde, kui Masing kirjutab oma kirjas ristikivile, et ärge uskuge üldistusi, vaid tõesed ja tõelist väärtust omavad vaid pisiasjad, tähendab see lume sadamise just sinna konkreetsele sammaldunud tüvele või konkreetne selle lilleõis, konkreetselt selles maastikus seal tagada, et see on just see poeetiline üksikasi pisiasi, nagu tema seda nimetab, et see omab tõelist väärtust ja kui luules vaadata, siis ta ju üsna tihti libiseb ühelt poolt mööda pisiasju isegi kuni niisugusele välja nagu muumia, nisu aga teiselt poolt teostab hiiglasliku rännaku ajas ütleb, et ta võib hetkel olla siin Raikkülas ja ta võib hetkel olla 5000 aastat tagasi ja ta võib hetkel luuletuse järgmises reas paiskuda kusagile linnuteel ütleme sadade miljonite valgusaastate kaugusele tähendab selle ühendamine aga selle ühendamise sees alati väga tähtsad pisiasjad. Pisi faktid, niisugune nägemus, elamus, seda peab oskama näha ilmselt ja seda peab oskama talletada. Uku Masing on ise öelnud, et ta ei ole kunagi tahtnud keeruliselt luuletada ja omamoodi võiks tema luuletamist võrrelda tõesti arbu ja või nõiduja Lovesse minekuga ühelt poolt ehk võib-olla teist polka juba bene tiik tiini munkadele omase lausega palveta ja tööta ora labora benediktiin lastes põlgnenud systertslased lisasid veel ja loe vaimulikku kirjandust, palveta, tööta ja loe vaimulikku kirjandust. Vaimulikku kirjandust luges Uku Masingut tõesti palju ja kirjutas ka ise, palju tuhandete lehekülgede kaupa on tema käsitlusi ümberkirjutusi, vanadest käsikirjadest. Kõik need ootavad oma avastamise ja edasimõtlemise järge. Kuid tema visa ja, ja tiheda töö juures, kus ta täiesti tubli Harjumaa talupoja kombel püüdis kõike viimse piirini ära teha, lõpuni valmis teha. Selle järel jõudehetkel lasid enda vabaks luuletamiseks. Ja, ja kõik on alati toonitanud Masingu luule päivikulisust, et need on ääremärkused elule või tähendab need sihukesele raamatu valgetele äärtele kirjutatud pidevalt noh, niisugused kaasa mõtlemise kirjad, et et see mõte nagu liigub ja Olga toonitatud seda. Et kas ta mõtleski, ehkki oma kirjutatud luulet väljaanded võib-olla osalist on tegelikult noh, ühe inimese nisugune, poeetiline päivik, poeetiline lugu, kuigi selle väärtus on ajas tohutult kasvanud. Kui hetkeks hüpata tagasi Kangro juurde, siis Kangro ütles ka, et et Uku Masingu esikkogu väljatulekul kõiki haaras mingisugune nõutuse tunne, see oli niivõrd uudne. See oli niivõrd keerukas tollel hetkel see luulekeel. Aga et hiljem, kui, kui seda luulet hakati analüüsima, hakati kommenteerima ja tänapäeval tundub, et Masing ei olegi, ei ole keeruline, luuletajad on väga hea luuletaja, aga ta ei ole keeruline luuletaja. Keeruliseks teeb tegelikult see, et iga Masingu luule lehekülg vajaks kommentaarideks juurde, ütleme ühte kuni kümmet lehekülge, et aru saada neid ajaloolisi fakte, aru saada neid inimesi. Ta on oma luuleprotsessi kaasa haaranud erinevatel ajalooetappidel neid suurkujusid, kuni tema poolt välja mõeldud ütleme neiult majja majja kultuurist või ütleme, et sellest orjataarist seal egiptuse kultuuris ja nendele omistatud nimedest. Et kõik see vajaks tihedat kommenteerimist ja see luule on tegelikult võrratu, aga et aga et häirib ja inimest nagu hoiab sellest eemale jussi. Et meie ajalooline teadmine on väikene. Ühelt poolt me tunneme natukene kristlikku kultuuri enam-vähem igaüks meist teab nii ja naamoodi, piibli kujundeid, neid kujundeid, mida eesti luule on haaranud kaasa piiblist. Aga siin selle piibli kujunditele lisanduvad veel, ütleme see idamaine kirevus, tähendab see idamaine kultuurist haaratud see mõte, kirevus ja täiesti abituks, me muutume siis, kui ta hakkab oma luules tsiteerima maiade tuuri, kui ta hakkab oma luules tsiteerima sumeri kultuuri. Et siis me kaotame nagu hetkeks pea ja Masingu luule muutub meile raskesti arusaadavaks. Aga samal ajal me võime võtta Uku Masingut ja kogu tema elutööd nagu teispoolsusest tulnud kaunist kingitust meile, mis on jätnud meile võtmed, mida me saame kasutada, kui me leiame õige luku, mida lahti teha. Mulle oli ilusaks kogemuseks samas piiridele püüdes kogust ühes juhuslikus reas nimetata otsib indiaanlaste ravitsejad laulikut, mani dokid. Et see on vaimude taevanaine, kelle imekaunis laul on ülikooli raamatukogu selles raamatus olemas. See on Washington Smitsooniani Instituudi toimetised, kaks köidet otsib beebisid teeva Kulbalgonkini indiaanlaste rihmad, indiaanlaste laule. Kunagi ma Jaan Toominga soovitusel otsisin sealt mitmeid laule ja imetlesin neid ja, ja ilus äratundmine oli hiljem leida piiridele, püüdes laulust sama nime. Küllap neid taolisi võtmeid on mitmeid. Ma hea meelega praegu kevade ootust. Del tuletaksin meelde ühe varese laulu, see on samamoodi teispoolsusest noorele indiaanlasel antud ja millega ta kuulutab kevade tulekut. Laul eesti keelde tõlgituna kõlab siis nõnda. Enne reisi ninda kutsuti seast lindude endaga toon vihma, vares nimeks muul. Enn Seninda Kotsoti seast lendude endaga toon vihma Vaares Niina. Ehk siis mull ja otside keeles kõlaks ta umbes niimoodi vast muidugi mu teada laulavad, otsid tunduvalt kõrgemalt ja tunduvalt kõvemini, aga eks igaüks laulab nii, nagu talle endale sobilik tundub. Rooside keeles anda siis umbes nõnda. Veega nii ka niiviisi Nindiga piineesiivuge Ninvensiigeemi von andeks. Uku Masing oskas väga paljusid keeli ja juba koolipõlves võttis ta endale reegliks, et ühtegi teost ei loe Ta tõlkes, vaid püütakse õppida ära selle teose originaalkeel kirjutamise keel. Ses mõttes oli ta väga sarnane oma õemehe Eevald saagiga, kes samuti teab väga paljusid keeli. Uku Masingu tuntud keeli, milles ta oli võimeline sõnaraamatu abil lugema, arvatakse olevat üle poolesaja. Keegi täpselt ei oska seda nimetada. Evald Saag tavatseb öelda, et noh keel on nagu tööriist. Kui ma tahan midagi ilusat kätte saada, siis ma võtan grammatika sõnaraamatut, töötan paar kuud ja siis on ta mulle enam-vähem käes. Kuid On rida Uku Masingu luuletusi, mis tegelikult ei vaja kommentaare, nad vajavad ainult samasugust vabaks ja lõdvaks laskmist. Ja kaasaminemist. Ja võib-olla selles kaasa minemises on midagi väga, ürgset, väga ürgset, mis on külas ja talus tuntav ja teada. See on meie talgute tegemise komme. Uku Masing on selle korra sõnastanud artiklis eetikast. Ilusti, kus ta väidab, joonistanud paremini, kui keegi muu on ostnud mulle pintsleid või paberit. Mõtlen selgemini, kui keegi ütleb, kus on minu segadus. Luuletan paremini, kui keegi lükkab mulle ette mõne pildi või mõtte. Teen meelsamini igasuguseid ettevalmistavaid töid, kui keegi mind aitab, kui tahes vähe saan olla üksi, aga midagi tehes pean tundma, et keegi on minuga ja teeb kaasa. Mulle tundub, et sild, mille tegemisest on osa võtnud 100 inimest, on silla kui see, mida üksainus inimene on ehitanud kogu elu otsa. Ja samamoodi on ka nõial. Samamoodi on Arboyal alati on tal abiline. Ja see abiline võib-olla sellest ilmast või ta võib olla tollest ilmast ta võib-olla tema kaitseingel. Ta võib olla vaimne olend, väeloom, kelle poole ta alati saab pöörduda. See võib olla tema vaimne õpetaja tolles ilmas, kes talle annab head nõu. Kuid selle kõige taga ja kõige aluseks on tunne, et kõik on kõigega maailmas seotud, et inimesed on omavahel seotud. Ja meie kohuseks on armastada 11 ja aidata 11. Uku Masing on väga põnevalt kirjutanud Tessaraktist. Kuhu Uku Masingu meelest inimkond võiks edasi areneda, issand järgmine mõõde mis selleks mõõtmeks võiks olla, kuhu me edasi võiksime jõuda? Ma arvan, et selleks mõõtmeks võiks olla armastus sest kuulutab armastust ju nii vana testament, uus testament. Ja kui me püüame jõuda ükskõik millise maailma religiooni tuumani, jõuame taas selle mõõtmeni armastuseni, mis inimesed kokku liidab ja mis aitab meil jõuda järgmisele tasemele. Uku Masing on kirjutanud näidendi Balimklastid. Selle näidendi nimi tuleneb sõnast protoplastid, mis tähendas elu, algvorme ja elu Kõrgvormiks või järgmiseks tasemeks võiks siis olla Balim plastid. Uku Masingut väga palju mõelnud selle peale, kuidas võiksime ulatuda järgmisse ilma meie armastus ja tähelepanu oleks nii suur üksteise suhtes üksteise vastu. Et me suudame tajuda ruumi terviklikuma täiuslikumana. Rapla maakonna raamatukogude töötajad on otsustanud iga kuu tulla kokku, et õppida tundma Uku Masingu teoseid. Nad on moodustanud Uku Masingu õppi ringi, mis iga kuu saab erinevas raamatukogus kokku, kus järgitakse. Ühelt poolt Uku Masingu loengusarja kahteteistkümmet peatüki taevapõdra rahvaste meelest, kuid teiselt poolt ka Uku Masingu kirjutatud luuletusi, artikleid tema kohta. Harboiates on Uku Masing kirjutanud ühe lühikese luuletuse mida on püüdnud pärast kommenteerida Karl Ristikivi ja Uku Masing oma kirjavahetuses ristikiviga on püüdnud isegi selle luuletuse tõlgendamist vahendada. Huvitav on selles luuletuses jalaka puu sissetoomine. Nimetan Raikküla vallas kogu Eesti külaliikumisele alguse pannud jalase külajalase küla mille nime võib tuletada sõnast jalakas. Kuigi külas on vaid üks suur Künnapu ja jalakas on alles mõned aastad tagasi Aino Valgma eestvedamisel sinna küla kaevu kõrvale istutatud on jalakas oma kummalise salapäraga ja võib-olla ka sellega, et noh, tänapäeval paljud on üsnagi sallimatud jalaka vastu, väidetakse, et tal olevat halb väli. Ma arvan, et Uku Masing ei toetanud ühtegi taolist üldistust ja ma arvan, et ei sobi meilgi seda teha, tunnistada üks või teine puu halvaks kõigile. Sest igal inimesel on oma tee samuti, igal taimel on oma tee, mida mööda ta läheb. Selle luuletusele olen ma kunagi mõelnud viisi ja kohus, viisik võiks ta nõnda kõlada. Luuletuse pealkiri on udu, ainult on kindel. Udu on taas niisugune motiiv, mis Uku Masingu luules tihti kõlab. Süstik. Kandu Jaado jalakapuust, mina vaid õhuke hämarast koe mille jumala sõrmetükk sarve elust ketrasid. Te te toas, kui see soe süstik ka tuul, kuid mis lõngast on, lõi mul säil teil kedel ei mina tea, sära udude vast, kui neist suri, või et mul pill või ei hula. Ja mõnest selles luules on taas kaunisti pinge ja igatsus teispoolsuse poole, sama mida lugesin enne poeemist piiridele, püüdes algusest. Aga too elus valge udu õõtsub iga sammuga ära, teised ka tagasi kiusab. Ja sama poeem lõpeb sõnadega udu tiheneb piiskadeksile kündmata jäänud põldude. Uku Masingu sõnumid ja mõtted on laiali mööda ilma. Paljud nendest on siiski meile juba kättesaadavad Ilmamaa raamatute kaudu ja meie tööks on praegu need üles korjata ja kokku leida. Oled sa Vallo, seda meelt usud sa sellesse, et noored leiavad need mahapillatud parandused, kivikesed killud üles ja suudavad sellest edasi ehitama hakata? Uku Masingu luule nõuab väga pingsat kaasamõtlemist ja kunagi, kui olin kaamera taga ja kaamera ees oli Eha tuulema Maasing siis oli juttu just sellest kaasamõtlemisest ja oli ka juttu sellest, et Nõukogude aja alguses niisugustel hämaras Talle aegadel nad väga palju tegid mõtterännakuid mõttele kallakuid mööda ajalookultuuride erinevaid hetki ja võib-olla otse mõtterännaku töö, see on ka töö tegelikult seisab veel noortel inimestel ees. Uku Masing nõuab pingsat kaasamõtlemist, kui Masingu luule nõuab pingsat juurdlemist. Ja ma usun, noortel inimestel ilmselt on, mida sealt kaasa võtta. Ta, ja nemad ei ole nagu avaldatud selle barjääriga, mida siin vahepealsed aastad on kõigile sellele, mis on seotud usuga kõigil sellele, mis on seotud maailma erinevate religioonidega ehitati nagu kindel kivimüür ette. Nemad on sellest kivimüürist vabad ja nad võivad ilmselt suhelda Masinguga palju lähedasemalt ja palju pingevabamalt. Kui veidi vanemad tähendab, neil on, tekib alati mingisugune ilmselt ka tõrge, juba niisugune ala teaduslik tõrge, aga see luule ja see Uku Masingu maailm muutub väga kättesaadavaks, kui seda tõrget ei ole. Kui lähed juurde niisuguse avatud ja väga suure huviga, siis ta on täiesti sinu ees, avaneb ja ilmselt ka lähemal lugemisel väga hästi mõistetav maaja. Sinu ütlemisest tuli väga ilusti välja sees vana arbu ja, või, või nõidu ja põhimõttenõid minnes. Meelereisile peab olema ühtepidi väga terane ja väga tähelepanelik, märkamaks kõike ja samas ometigi teata olema vaba ja avatud, et ta saaks kanduda ringi teise silmas. Samamoodi on ka palves olemise juures inimene ei tohi iial unustada seda, milles ta palub aga samas peab ta ometigi olema vaene ja avatud ja ja puhas, vastu võtma kõike, mis talle antakse ja mitte protestinud selle vastu. Ja me arvame alati, et, et süvenema peab väga keerukates asjadesse, aga Masing ilmselt õpetab ka seda, et et süveneda võib ka ütle mehele kaste piisal seal sinilille õielehe peal või süveneda võib tundide kaupa maastiku või nagu ta samas selles piiridele püüdes ütleb. Et ta ootab kohtumist toomingaga või ta ootab kohtumist kullerkupud lõhnaga. Et see süvenemis aste ja see suhtlemisvalmidus ja ootus ja võtta kõiki sind ümbritsevaid taimi endaga võrdväärsena, et seal võib olla võti Masingu juurde palju lihtsamalt, kui, kui me tegelikult arvame Masingu nime lihtne tegelikult. Seda lihtsustava avastama, kus saavad ka Raikküla valla raamatukogud ja kooliõpetajad. Üks ilus ettevõtmine Raikküla valla koolidel on tuua lähemale õpilastele inimeste ja taimede suhted, nii nagu sa ütlesid, et Uku Masing ootas kohtumist toomingatega kuller kuppudega. Samamoodi On Est ravimtaimedega tegelejad, need taimed, mis inimese jaoks eriti palju tähendavad täheldanud, et samamoodi ootavad ka taimed kohtumist inimesega. Ja kui keegi on haige, siis on üsna tihti juhtunud nõnda, et see taim, mis teda ravida suudab, hakkab kasvama tema akna alla või tema kodutee äärde. Ehk taimed tulevad inimese juurde ja tahavad inimest kõnetada. Meie asi oleks kuulda seda kutset ja avada ja näidata seda ja sellepärast on Raikküla valla koolide bioloogiaõpetajad võtnud ette sel aastal ravimtaimepeenrad luua oma kooliaedadesse ja nad kutsuvad õpetajaid üle kogu Eesti järgima seda eeskuju, et tajuda seda noh, väga tundlikku sidet inimese taime vahel, mis oli Uku Masingule väga loomulik läbi tema elu. Uku Masingule on ka ilus mõte, mis võiks olla igale noorele, on see et kui ta ütleb, et täna on pühapäev, täna olen ma valmis kohtuma iseendaga. Ja ka selleks, et iseendasse vaadata, et iseendast aru saada, et iseennast kirja panna, ka selleks on vaja mingisugune hingeline valmisolek ja seda ei juhtu iga päev, et et kui üks noor inimene ütleb, et täna on pühapäev ja täna olen ma valmis kohtuma iseendaga, siis see on ka juba suur väärtus. See, et noored inimesed on avatud Uku Masingu loomingule õieti mu meelest Uku Masing ei saanudki eales vanaks täis oma lapsemeelseks imestajakse maailma avastajaks kuni oma viimaste hinge tõmbeteni. Et see tuli välja ka siis, kui ma püüdsin internetis leida Uku Masingu nimega seotud lehekülgi ja nende hulgas oli väga palju noortelehekülgi üliõpilasteni meeste kui naistelehekülgi, kes pidasid vajalikuks ühe või teise Uku Masingu luuletuse sinna panna. Ja kui noor Viivi Luik ütleb äkki ühel leheküljel, et täna räägib minuga lume langemise keeles siis niuke Masing Ja kui nüüd vaadata neid sündmusi, mida oleks võimalik aasta jooksul Raikküla vallas külastada siis hakkab silma kindlasti Uku Masingu muuseumi nolk lipa koolis, kuhu tasub minna vaatama seda kooli, mis on täiesti samal ajal sündinud Uku Masinguga samal ajal valmis saanud siis edasi kunstinäitust, mis aprillikuus avatakse Rapla keskraamatukogus. Edasi on juulikuus tulemas Uku Masingu loomingule pühendatud kunstilaager kus on kunsti harrastajatele võimalus koos kunstnikega proovida kätt taimede ja maastike joonistamisel. Maalimisel. Ja vahetult enne Uku Masingu sünnipäeva kaheksandast kuni 11. augustini on Raikylas ja lippal. Õige mitu ettevõtmist on dioloogial, suvekool, kirikuõpetajatele ja usuteaduse üliõpilastele, aga ka teistele huvilistele. On muinasjutule. Luule esitamise laager ja 11. augustil on Uku Masingu teemaline konverents lippal. Loomulikult on ka mitmeid ettevõtmisi Raplale kirikus. Nii on kihelkonna päeval 22. juulil kontsert Uku Masingu loomest inspireeritud muusika teostest. Selle päeva eelõhtul on Rapla kirikus Tõnis Mägi kontsert Uku Masingu loomingust. Uku Masingu loomest viisistatud luuletustest on kontsert 11. augustil, Uku Masingu sünnipäeval. Aasta lõpul On oktoobrikuusse kavandatud rahvusvaheline konverents usundiloost ja maailma rahvaste maailmakäsitlusest Uku Masingu artiklite põhjal. Ja kogu Uku Masingu aastast tahame teha kokkuvõtet selle aasta detsembrikuus. See ei tähenda seda, et Uku Masingu aastaga lõpeb Uku Masingu teedel kõndimine. Pigem vastupidi. See on alguseks. Et leida selle inimese poolt avatud rajad, et neid edasi käia, et avastada see tõsine, aus ja lihtne maamees kes austas üle kõige sest talupoja tarkust, meie emakeelt ja kõiki rahvaid, kes on samamoodi mõelnud, kes on elulisust ja elu kõige tähtsamaks pidanud. Sama palves ütleb Uku Masing väga ilusti. Tõesti, mu jumal, halb olen olnud oma vanemate, vendade ja õdede, loomade ja lillede ning kui paljude putukate vastu. Ja sellepärast, et ma olen su laste vaenlaseks saanud teadmata ja teadlikult. Need, kes on pimedad, ei aima seda valgust, mis ma nende eest viin mööda. Nad näevad ainult mind mõjumal harva seda mulle süüks, et ma olen must varizo särava palees lepitamintena puude ja kividega ja DMA Sid aheks mu vastu, siis tõesti, nad näevad mu läbi sind ja mind ei ole enam. Tänases luterlikus tunnis kõnelesime luuletaja teadlasest Uku Masingust ja temale pühendatud aastast piiridele püüdes. Kui kellelgi on mõtteid ja ideid, tahtmist kaasa lüüa Uku Masingu aasta tegemistes ja midagi veelgi juurde soovitada siis võite võtta ühendust Uku Masingu aasta projektijuhi Koidu Pettai garaikla vallavalitsuses, kelle telefon on kaks, neli, kaheksa 65 57 seitse Koidu Betaile, vaid ka anda teada, kui kellelgi on veel olemas mälestusi, pilte, kirju Uku Masingust, Raikküla vallas. Kogutakse need kokku ja antakse hiljem edasi kirjandusmuuseumile, mis selle aasta jooksul on kõik taoline materjal väga teretulnud. Täna olime stuudios koos Vallo kepiga, minu nimi on Mikk Sarv. Ja saadet jääb lõpetama anne maasiku laul. Teda saadab Heikki-Rein Veroman laul Uku Masingut tekstile, usust ja eimiskist, muust. Tee. Kes sinu Kõrval. Kuule. Naerdes. Dorado. Käi ta surnud merevesiroos. Nagu admist voo läbi