Tere õhtust, head klassikaraadiokuulajad, kes te olete Eesti luterliku tunni saadet kuulamas. Meie tänane külaline on koorijuht Ene Üleoja. Ja võib-olla veidi ebatraditsiooniliselt, ma alustaksin saadet, et iseenesemälestustega siin ost. Proua Ene Üleoja, mina siin, teine Ene, Ene Pilliroog, saatejuht, kes vahest ka klassikaraadio lainel on juttu rääkimas olnud. Aga kuidas mina sind mäletan, ma arvan, et see olid sina, see kauni heleda häälega laulja Kaarli kirikus kes jäi mulle väga sageli kõrvu just nimelt jõulupühade aegu. Ma arvan, et sa oled sina. Aga ma ei teadnud siis, et sina oled sa laulja. Kuigi, kui ma sind juba mitmel aastal olin kuulnud, tähendab, ma olin ühte ilusa häälega naist kuulnud seal kirikus laulmas. Siis ma läksin kiriku tädi juurde ja küsisin, et kes laulab. Aga sinna on ikka mitu-mitu aega tagasi oma 20 aastat tagasi või või rohkemgi veel. Ja need olid need ajad, kus inimesed ka kirikuinimesed olid sissetõmbunud. Ja mis seal salata, mina olin tol ajal niisugune jõulukirikuline. Jado tädi vaatas mulle otsa, oli tõsise näoga, vaatas hetkeks üles kooripealsele ja ütles. Oi, ei, mina ei tea, kes sinna täna läks või, või ma ei tea, kes seal laulab. Aga see oli nii öeldud, et ma tundsin, et ja ma olen siin kirikus nüüd küll jah, osaline oma meelest. Aga mind ei ole vastu võetud. Et ma ei ole arvatud nende hulka, kes on siin omad, ma tundsin ennast võõrana. Ja ma mõistsin seda tükk aega hiljem, ma olin tookord väga solvunud. Ja ma mõistsin hiljem, sest ma ei teadnud, et inimesed, omad, inimesed kirikus kaitsesid omasid, sest nad ei teadnud, kes on kes, kes kusagil käib. Ja miks keegi nüüd kellelegi nime seal päris kas ta ehk ei lähe sellest kusagile rääkima, aitäh. Aga see teadmine tuli mulle palju-palju hiljem, tookord olime väga solvunud. Aga ma arvan, Ene Üleoja, et sina olid see, kes seal laulis sageli jõulude aegu. Ja jõulude ajal ma laulsin küll, ma olen kõik oma jõulud nii palju, kui ma neid nüüd 50 kuuendat aastat tagasi mäletan, laulnud alati jõuluõhtul. Ja sa ei ole peljanud, et keegi tunneb su hääle või keegi näeb, et sa lähed sinna kuripealsele, ei ole sellist mõtetki olnud või kuidas need ajad olid. Mina ei oska seda seletada, ma ei ole mingisugune kangelane. Ei ole mingisugune märter kunagi olnud, ma pidin sinna minema ja mul oli niisugune tunne. Mina vastasin kirikuruumi see et minuga ei juhtu seal mitte midagi. Et sa oled nagu kodus ja kaitsta Ja mul oli, ma ei taha, noh, näen nagu neid suuresõnugi kasutada. Mul lihtsalt oli niisugune tunne ja peale selle. Nüüd tagantjärele öeldes minule oli isiklikult vajalik. Teid laulis seal ka mu meelest üks väikene ansambli ja kõik neid vanu ilusaid laule. Kuule, jõululaule, see on nii kummaline, et see oli ju Eesti raadio, tütarlaste ansambel, tegelikult islamis Kaarli kirik ja üks osa temast sellepärast et siinsamas Eesti raadios olen mina ka nagu üles kasvanud, ma olin kuskil 12 aastane, kui ma hakkasin siin käima, siin oli alguses üks lastekoor, mida tegi muusikaõpetaja Maimu Vetemaa, siis oli ta veel ojasoo. Oli lastekoor lastekoor no ma ei tea, mis põhjusel. Rist ei käivitanud päris pikaks ajaks ja siis hakkas tööle ansambliga Emilia Karjus, kes oli raadiokoori hääleseadja laulja tol ajal. Ja meie laulsime kõiki pioneerilaule otsast otsani, olid meie laulikud täiskogu seda repertuaari, mida selle lauldi. Need olid ju viiekümnendat aastat. Ja siis oli minu eluseks niuke hämmastav seik, et see pidi olema aastal 54 vist. Et minul üks sugulane, abi illus, temal oli kiriklik laulatus küll kinniste ustega ja kuna mina koolis kogu aeg laulsin ja perekonnas teati, et ma laulan, pole viga päris ilusasti. Siis paluti, et äkki mina laulan neile midagi, laulatusel jäävad siis mina, esimest korda. Laulsin Kaarli kirikus Schuberti Ave Mariat, aga mul ei olnud mingit repertuaari absoluutselt. Ja nooti ka ei leia te mitte midagi. Mul ei olnud, kust ma seda saan? Minu klassiõde oli Malle Soosaar, õpetaja Soosaare tütar. Ma pöördusin malle poole alle, äkki sinu isa aitab. Ja Malle tuleb järgmisel päeval naerunäoga ütleb, et küsi Emmy karjuse käest. Tähendab, vaataja teadis, kes Emilia karjus, meie teadsime, et ta on raadiotöötaja. Meie laulsime siin raadiomajas seda repertuaari, mida keiser nõudis. Ja meil ei olnud aimugi, okei taustadest ja vaat siis ma läksin ja julgesin minna Emilie karjuse juurde ja öelda, et ma tahan laulda kirikus ja siis sai tema aru, kes mina olen. Ja mina sain aru, kes tema on. Ja sealt tekkisid need sidemed, et Emilie Karjus võttis siis minu ja veel mõned tüdrukud, keda võis usaldada. Ja tõi nad laulma jõululaupäeval Kaarli kirikusse. Nii me laulsime seal. Kui nüüd sa ikka laulsid ja laulsid, ajad läksid edasi ja me ju mäletame kaheksakümnendatel kki ju veel tugevasti veel, kuidas jälgiti, konservatooriumis kiskus midagi, käib keskus kirikus käib kuidagi eriliselt hoolega mu meelest Oleviste kiriku rahvast, sest Oleviste siis vist toimus palju kontserte ja, ja väga peljati, et sedakaudu meelitatakse noori kirikusse. Ma küll ei mäleta omaeneseaegadest, et neid noori, kes nagu Luteri kirikus käisid, neid oleks jälgitud, võib-olla ma eksin, võib-olla seda tehti nii professionaalselt, et me ei pannud tähele. Aga Oleviste omi jälgite erilise hoolega. Ja küllap on sulgi teada, et eksisteerisid teatud nimekirjad. Ma olen jah saanud mingisuguse info, ma ei ole seda kuskilt väga kontrollinud, aga üks hea inimene mind hoiatas küll ühel ajal ma olin siis õppejõud juba. Ministeeriumisse läksid konservatooriumi kahtlaste õppejõudude nimed, kes on seotud just kirikuga ja et minu nimi oli nende hulgas. Vot siis ma olin tõeliselt paanikas, mitte enda pärast, vaid ma olin paanikas lihtsalt oma tolleaegse perekonna pärast. Noh, Ants Üleoja ei oleks pidanud minu pärast nüüd kannatama tema, eks ole. Ja lapsed, kui nüüd midagi oleks juhtunud. Aga kõik jäi sinnasamasse ja siiamaani, mind ei ole represseeritud. Tore ja tänasest saatest tahaksimegi kuulda sinu mõtteid seoses muusikaga kirikus, kirikumuusikaga mida see sulle kõik tähendab? Sinule, kes Sa väga mitmeti oled pikka aega väikese lapsena laulsid sa oma vennaga lastekooris. See oli sõja ajal ja ja kirik oli täis ja sa vaatasid ülevalt sealt kooripealselt alla ja ta ei leidnud oma isa ja ema üles, sest rahvast oli nii palju ja tüdruk oli väike, kõike, mida ma arvan juba siis lühinägelik. Aga nüüd see muusika, see suur elav muusika mis on ikka kirikutes ja katedraalis kõlanud. Ja mida sa oled Kaarli kirikus mitmeti kogenud, erinevate organistide kuuride, erineva muusika läbi jumalateenistuste läbi. Mida sa tahaksid siin meile rääkida? See kirikumuusika onju tegelikult allub ju väliselt kõikidele nendele samadele reeglitele mida me nimetame üldse muusikaks, muusika tegemiseks. Ja samas toimib see nii-öelda kiriku jaoks kirjutatud muusika kirikus kõlav muusika ka väga erinevalt erinevate inimeste esituses. Ühest küljest on väga oluline siiski see taustsüsteem see mõtteviis, millega need inimesed seda muusikat esitavad, kuivõrd ta sisuliselt on neile lähedane. Või on ta lihtsalt formaalne. Seda võib teha väga kõrgel professionaalsel tasemel niisugust puhast, ilusat formaalset muusikat. Ja mõnikord võib ta jätta sind ükskõikseks. See on üks niisugune variant, teine variant on nüüd 50 nõukogude aastaga tekkinud meie suhtumine kirikumuusika, see, peaasi, et lihtsalt inimesed tulevad, midagi teevad, nad teevad seda suure armastusega ja andumusega ja nad tõesti teavad, miks nad seda teevad. Ja tühja sellest, kui siis see kvaliteet ei ole päris sest nad vajavad seda, nad vajavad tegemist. Nüüd kus on siis nüüd see noh, nii-öelda tõetera siin, mida me siis otsime, tegelikult peaks olema tõetera ikkagi seal, et kvaliteet ütleme, vormiline ja sisuline peaksid kattuma omavahel. See tähendab seda, et kõik, mis kirikus ja kirikuga on seotud, pürgib täiuslikkuse suunas, kui me mõtleme, kes on kirikut projekteerinud kirikut ehitanud, kirikut kaunistanud. Läbi aegade on selleks olnud parimat kunstnikud, parimad arhitektid, suurimad rahad on sinna kulutatud aegade jooksul, eks ole, ja ka suurimad annetused on tehtud suurimad annetused ja suurimad anded, muusikalised anded läbi muusika ajaloos on olnud ka seotud kirikuga väga pikka aega. Rääkimata sellest, kui mitu protsenti kirjandusest kunstist muusikast on seotud. Ja eriti see tähendab siis seda, et me peaksime oma teadvuses taastama selle nõudlikkuse astme selle kriteeriumiga muusika suhtes, et kirikust tehtav muusika vastaks nendele kõrgetele nõudmistele selles suunas meie kirikumuusika ilmselt hakkab arenema sellepärast et me ju hakkame juba koolitama kirikumuusikuid muusikaakadeemias. Muusikakoolis on osakond, Viljandi kolledž üritab koolid teda. Kirikumuusikakool on praegu teinud väga tõhusat tööd, niisuguse täiendõppe vormised juba tegevad kogudustes töötavad kirikumuusikud saavad nagu täiendõpet. Nii et noh, suund sinna sinna. Mul on nüüd olemas, aga see võtab muidugi palju aega ennem kui muutuvad. Meie saamad ja arusaamad peavad muutuma mitte ainult muusikutel vaid kõikidel nendel inimestel, institutsioonidel, kes juhivad kirikut. Ja otse loomulikult ma ikkagi tuli mulle mõttesse praeguse kirja katkenud, millest me rääkisime ennist, et ütlemata tänulik loomulikult kõikidele kirjutajatele ja rõõm see, et viimasel ajal on Meie luterliku tunnisaadete peale rohkem reageeritud, helistatud, kirjutatud, see tähendab, et meid kuulatakse. Ja Me oleme vajalikud ja inimesed on lõpmata tänulik, see on väga soe lugeda nagu kannad ja su tööle nagu vilja. Aga sealsamas jah, see katke ühest kirjast, et tee seal kristlased, räägite Meile mittekristlastele, aga ta ikkagi kuulab meid siin ja ta kuulab meid. Te seal räägite nagu võõrkeeles. Ja vaat siin ongi niiviisi, et ju see võõrkeel siis ikkagi on ka natukene arusaadav olnud, et ta tahtnud meiega koos olla ja meid kuulata. Ja meie samas peaksime jällegi abivalmilt nagu jälgima, mismoodi see võõrkeel siis nüüd kõlab ka muusika. Mismoodi see muusika võib kõlada inimesele, kes on harjunud käima õllesummeril yabiyczpaatil ja Rolling Stones i kuulamas, kas ta kuulab pärdik, reedot, Sisaski, mis sinu jaoks ma tean, on täiesti oma. Muusika no ja ma ei tea, ma ei oska seda öelda. Aga ma isegi esitan küsimuse, kuidas kuulab näiteks Pärt, ehkki see kirikus käiv inimene, kes on harjunud võrdlemisi kolmanda liigi heliloojate nihukese, sentimentaalsevõitu kirikumuusikaga, mis on ju ka Meie kirikutes kõlamas ikka veel tänapäevani, sellepärast et tunnistagem ausalt, et kirikumuusika areng ikkagi peatati suuresti 50-ks aastaks mõned üksikud ja heliloojad, professionaalid nagu leppnurgas. Hella Teder kirjutasid koordi jaoks, aga ka nemad pidid arvestama selle tagasihoidliku koorilaulja võimekus astmega, kes, kes need laulaks, eks ole, nii et ei olnud võimalik arendada seda Eesti noh, nii-öelda sakraalmuusikat edasi võrdväärse sammuga ütleme, võrreldes kogu Euroopaga. Et praegu on küsimus just selles muusikalises maitses, millega meie koguduse liikmed on harjunud, et nad on harjunudki liialt niisuguse romantilise ja, ja vahel isegi ma julgen öelda sentimentaalse maitsega ja siis tõsiseltvõetav ja väga sügav muusika nagu näiteks pardikreedo, siis inimene ei oska seda kuulata ja ei oska sealt võtta seda informatsiooni vastu, selle tõttu peaks ka kirikumuusika arenema sisuliselt ja vormiliselt nõudlikumaks ja, ja mida rohkem ta kõlab, mida tihedamalt kõlab niisugune muusika kirikus, seda enam ju inimene tema sisse läheb ja teda lõpuks ka tunnetama hakkab, aga seda ei saa ju kunstlikult kuidagimoodi korraldada. Muidugi sellest on väga hea meel, et näiteks Pärdist rääkides siinjuures on tema kontserdil olnud ju rahvast tulvil nii kirikutes kui kontserdisaalides. Kaljuste ja Pärt ja need on hetkel niisugused maailmanimed ja, ja Pärdi plaadid onju järjest ja järjest rohkem kõlapinda omandanud. Nii et on mitme otsaga see võõrkeeli. Vaat lugu ongi selles, et Pärdi muusikat tuleb kirikusse kuulama, mitte kirikulinevaid, muusik ja muidu kultuuriga kontaktne inimene. Siin ongi tõesti mingisugused käärid, üks asi on pühapäevane kogudus, tema muusikaline maitse, tema soovid ja teine on õhtune kontserdi kogudus, nimetagem siis niigest tuleb kuulama väärt muusikat. Tähendab, ma näen kirikumuusikute osa rahva üldkultuurilises kontekstis just sellisena. Et kas see muusika, mis kõlab sellele koguduse liikmele, kes ei tule sinna mitte lorilaulu pärast, vaid tuleb jumalateenistusele. Et seda teenistust siis kaunistab tõeliselt kvaliteetne muusika sisuliselt ja vormiliselt, eks ole, ta on puhas. Ta on ansamblis etaan, vokaalselt nauditav ja peale selle ta sisaldab sõnumit. Vaat siin on see, kui ma räägin kirikumuusika arendamisest. Ma pean silmas just seda tööd kogudusega, sest kontserdipubliku üle pea sugugi muret tundma, sest tõepoolest me näeme ju Kaarli kirik on puupüsti täis olnud. Kui on niisugust kontserdi ja läbi aegade, kui mõelda suurte meeste suurte vaimulike muusikavormide peale siis Nad on sakraalmuusika eelkõige loomulikult ja, ja kontserdisaalis kõlades saavad osa sellest inimesed, kes võib-olla täiesti muidu ka elus kirikus nagu ei käi, aga et on selle muusikaga koos ja osaduses siis ta ikkagi mõistab seda muusikat, kui võõrkeelt. Ja kahtlemata ja vahel inimene isegi ei tea, kui palju ta tegelikult mõistab ja, ja ta isegi võib-olla Jane enesele aru, kui sügavaid elamusi ta selle kaudu kogeda selle muusika kaudu. Ja muidugi õige on see, et kui nüüd ütleme niisugune sakraalne suurvorm kõlab veel vastavas ruumis sakraalruumis, kus tõesti on ka, ütleme, kontserdi jaoks korralik akustika ja hea akustika, siis kahtlemata see võimendab seda energiat, seda vaimuenergiat, mis tekib siis niisugusest kooslusest. Aga kui nüüd sinuga oleme hetkeks mälestustes siinsamas Tallinna Toompea Kaarli kirikus jälle ajas tagasi mõeldes vaadates kuidas hindan puudutanud Hella Tederi orelihelid, kuidas sind on puudutanud Alfred Karindi orelihelid või kelle orelihelid, kellega sa koos oled olnud, kui sa oled olnud jumalateenistusel või kovisa, oled olnud laulmas või kui sa oled olnud kirikus kilkuline kuidas sind on puudutanud, et väga erinevate ajahetkede ajal pärdik, kreedo, mis on sinus avanud. Mis on teinud Sisask, Urmas Sisask oma Eesti, mis aga seda luues kuidas sina juba seda, mis sa oled väga erinevatesse paikadesse edasi kandnud ja seda avanud ka lauluväljaku lahtise taeva all. Nii et need on sellised märksõnad, mille juures oleks väga huvitav mälestuste rajal peatuda. Ja no hello Tederile pean ma üldse tegema ühe väga suure kummarduse ja ja ütlema talle palju, palju tänu, mida ma olen ka teinud, jätkuvalt teen. Sest Helja Tederi näol on meie ees inimene, kes on andunult teinud kiriku muusikut ajal, kus kõige vähemalgi määral ei toonud kaasa enesega mingisugust profiiti. Sellele tulid peale maksta. Sest tulumaksud olid nii kõrged, et kõrgharidusega muusik, professionaal pidi töötama veevarustuses trustis saada maksta kõrgeid tulumaksu, mida nõuti kirikutöötajatelt. Tähendab, võtan seda veel üks kord, sellepärast et ka mina, kes ma praegu kirikus töötan, minule langeb au selle eest sellest, nagu räägitakse, vaat see koor laulis nii hästi ja, ja võitis seal mingisuguse tulemuse ja nii edasi. Sellel ajal ei olnud, ei au, ei kuulsus, ei tunnustust. Ja mis puudutab Hella Tederit, siis ta oli muidugi väga hea organist, kes valitses pilli. Ta oli suurepärane improvisaator, tema koraali mängimine oli loov, ta ei mänginud kunagi kahte salmi ühesuguse registratsiooniga. Ta vahetas registreid, ta otsis värve. Siis mis mulle väga meeldis tema juures olles ise hea koorijuht ta väga hästi artlikuleeris. Sest inimene laulab, ta tahab hingata vahepeal ja ja on sõnum, mis vajavad nagu enam toonitamist ka siis, kui ma laulan, ta mängis vaat niisuguse vokaalse artikulatsiooni ikka, mille järgi oli kogudusel väga hea laulda, muidugi omal ajal olid koraali tempot meeletu aeglased. Ma ükskord kahekesi kuulasime 80. aasta jõuluteenistust, et kas tõesti nii aeglaselt me siis laulsime, see on iseküsimus. Praegu igal pool väga kiireks läinud, aga just seesama tunnetus artikulatsiooni ja muidugi nooguda hellad edela, absoluutse kuulmisega inimene, tähendab vot temal niimoodi see improvisatsioon koos sellega ühest helistikust teise minek kauges suguluses ei olnud nagu mingi probleem. Ma mitu korda mäletan seda, et kui me pidime hakkama laulma sagedasti laulsin ka pühapäeval mälestuslaule, niimoodi ma tulin hommikul kell 10 kirikusse, ma ei teadnud, kas mul on häält või ei ole, mina pole osanud oma häält kunagi lahti laulda, ta muuhulgas on või ei ole. Ja, ja siis tunnetan, ta mängib mulle eelmängu ja ma tunnetan, et see helistik mulle täna ei sobi, et see on kõrge, siis ma sealt ülevalt arest vehin talle transponeeri allapoole, siis ma kuule ja tunnetan sisemiselt, kas ma selles helistikus saan laulda. Ja kui ma veel ei saa, kuidas ma palun tal v transponeerida, ühesõnaga, ta valitses täiesti seda, noh, nii-öelda aparaat igatepidi. Ja peale selle muidugi oli ta niisugune tulihingeline koorijuht, kes tõesti nendel kitsastel aegadel kandis Eke kreegi reekviemi siin muusikateadlased peavad ühe korrektuuri tegema, mulle hiljaaegu ütles keegi noor muusik, et seda ei ole kreegi reekviemi esituste nimistus, see kanti ette 56. aastal manis muusikakooli õpilane, ma laulsin seda kaasa. Ja ma tean, et seda käisid kuulamas Veljo Tormise, Roman Matsov tulid üles koori peale ja kuulasid seda, sest noh, mujal nad ei julgenud ka nagu olla. Ja muidugi isiklikult minu jaoks oli ka väga võimas elamus, mille eest ma inspiratsiooni kauaks ajaks olen saanud, oli Beethoveni C-duur, messi esitus, jällegi Kaarli kirikukoori segakoor ja hellade teri eestlased, mis seal. Nii et tänu temale ma olen üldse kirikumuusika juurde. Kui võimas eeskuju, aga nüüd, mis puudutab Alfred Karindi, siis Alfred Karindi ka ja on seotud niuksed, omalaadsed, mälestused. Ta oli ju Siberist tulnud siis, kui ta alustas konservatooriumis taasõpetust. Ja Me kohtusime temaga ka täiesti juhuslikult, ütleme niimoodi Kaarli kirikus ega mina teadnud, et Alfred Karindi tuleb jõuluõhtule viimasele teenistusele mängima ja tema oli üllatunud, kui ta nägi oma parteid, turi üliõpilast seal üleval koori peal ringi liikumas ja nagu asjaline olemas. Ja vaat sellest tekkis meil siis ka niisugune tore usalduslik vahekord. Et vahetevahel professor Karindi tuli enne palvetundi lihtsalt mängima orelit, üks niimoodi pool tundi. Ja siis ta palus mind leht Ta keerama ja siis me siis vaikselt hiilisime kirikuvoole üks ühest ja teine teisest poolt ilma servast ja ja niimoodi tasakesi, tulime sisse, et see ei oleks väga demonstratiivne, sest noh, ikkagi noh, nii palju olime kõik hirmutatud. Ja vaat mis puudutab neid Karingid, siis ma tahan öelda, et tema orel kõlas väga maskoliinselt kuidagi eriliselt talselt, uhkelt säravalt. Ja see, kuidas ta registreeris jõuluõhtul, oh sa õnnista seda, ma ei tea siiamaani, sest minu meelest ma ei, ma ei kuule siiamaani neid värve, mida tarindi sealt kätte says. Üks kord sarnanes mingisugune koloriit ja mingisugune lähenemine, kui Andres Uibo mängis, et mitte jõulukoraali ja siis ma mõtlesin, et aa, see vist on see mehelikkus, mis oreli peal ennast realiseerib. Hella Teder oli ka väga jõuline, aga ta oli naiselik, romantiline, niisugune. Ja muidugi väga võimsa emotsiooniga jaga tugeva vaimuga, ma mäletan seda, et kui vahel Ma olin seal üleval koori peale, kui oli kuidagi teenistus läks nagu vaimselt kandma ja vedama, siis ma nägin, mismoodi need registrit tõmmati valla ja kuidas Siguraal läks täiesti noh, haakus sellesse eelnenud kas jutlusesse või, või mingisuguse jumalateenistuse osas. Nii et see oli orgaaniline seos, ütleme altari ja koori vahel, millest ma palju on räägitud ja mida alati ei ole. Aga sa küsisid kreedo kohta noberdi kreedot ma kuulsin esimest korda kontserdisaalis muidugi nõukogude ajal ja see oli täielik vapustus ja shop. Et midagi niisugust üldse võib olla kirjutatud. Ja see oli ju pöörane, noh, niisugune avatsioonis järgnes sellele teda ju korrati kontsertsaali siis ta keelati pärast seda. No ja, ja siis ta kõlas ju. Aastaid-aastaid hiljem, aastaid hiljem, nüüd Kaarli kirikus, jah, tollel ajal, kui ta esimest korda kõlas, eks ole, kui palju jõudu, julgust ja selgust pidi olema väga paljudel inimestel, kes tegid võimalikuks litse teos üle, see kõlas just. Ja selge see, et ta oli palareni Pärdi enese loomingus kui meis kõigis ta puudutas midagi kindlasti kohe. Ja Urmas Sisaski, Eesti missa, mis on nüüd pühendatud sinule ja mille ellu lükkaja, oled sa nüüd juba nii mõnigi aasta olnud nii Eesti kui välismaal? Mõnevõrra siis oled sa seda teost juhatades tundnud kindlasti väga palju ülendavat. Kas mäletad seda jumalateenistust, kui Karli kirikus laulsid, mis koorid need nüüd koos laulsidki ja Sisaski missa oli viidud esmakordselt jumalateenistusest sisse? Ja see oli arvatavasti selle sama 94. aasta laulupeo pühapäeva hommik, sest me laulsime seda ju koos Toronto segakooriga Estonia ja segakoorile. Ja ja kuidas toimisse muusika tollel jumala tee Jah, toimis küll, tookord ta toimis eriliselt ja muidugi ta toimis ka eelmisel õhtul lauluväljakul, nii et see oli nagu nagu jätki ja seal ta sai nagu veel oma niisuguse noh, niisuguse viimase oma julgen kasutada seda sõna õnnistuse peale seal kirikus, sellepärast et noh, nüüd lauljad olid ju eelmise õhtu elamuse sees veel. Ja nüüd nad tulid teenistusele ja sinna lisandus nüüd sõna kogu oma jõuga teenistus koguma energiaga kogu oma väega. Ja tõepoolest see oli jah, niisugune meeltülendav Sisaski, mis on minu jaoks üks suur mõistatus, sellepärast et noh, ütleme päris ausalt, see helikeel ei ole ju mitte midagi erilist ja ma olen kuulnud osi ette kantavat kooride poolt, nii et mul on häbi ja ma läheksin ära milles asi? Valed tempod ja paned tunnetus, et ma ei oska seda öelda. Ta kätkeb eneses midagi, mida peab väga kaua nagu püüdma, et ta ei ole niimoodi, et ma võtan, noh, see on lihtne lugu ja nüüd me hakkame juhatama ja nüüd me hakkame laulma ja nüüd ta tuleb. Vaat kui Urmas teda mängis, võib-olla minul on see õnn, sellepärast et Urmas mängis seda ette siis, kui ta oli niux jälle nii loomeperioodil ühesõnaga ei olnud veel isegi mitte päris valmis ja osad olid veel pooleli ja ja siis ta tuli meile koju ja mängis seda ette temale omase kirglikkusega ja niisuguse vaimustusega ja vot ma ei tea, kas Urmase olemuse avas mulle selle selle missa tagama, et selle väliselt küllaltki lihtsa ja, ja teinekord isegi primitiivse, eks ole, niisuguse faktuuri juures ma tajun, et esineb, siin on ühed väga võimsalt niisuguseid minu jaoks, aga tõsised vaimsed hoovused liiguvad muusikas ja ma olen seda siiamaani tunnetanud ja vaat, kui ma neid ei leia kusagilt, siis mul on kahju, siis ma alati mõtlen, et parem kui seda tehtaks. Et nüüd me jõuame ühe niisuguse asja juurde ehk sa suudad seda ka sõnades lahti rääkida? Küllap ma usun, aga et seda ei ole ka mitte nii kerge teha. Üks asi on koor panna laulma, muusikaliselt korrektselt, ilusti intonatsioon paigas, kogu faktuur helisemas, kõik paigas, kõik liinid liiguvad, olgu seal siis kui range kaasaegse või vana polüfoonia tegu. See on üks asi, see on elementaarne, et mistahes koor ka kiriku, teda laulab, professionaalne koor, puhtalt kaunis kenake. Maini nüüd see töö, mida sa oled teinud aastaid. Kaarli koguduse kammerkoori, nüüd kontsertkoori nime all oleva kooriga, mis on professionaalne kõrgel tasemel, laulab kiriku. Oh nüüd see kirikukoor, see ei ole mitte nüansselt kirikukoor, no anname mööndusi, teene mööndusi ei, kaugel sellest. Kiriku koor on jumalale ülistust laule, koor ja sina oled töötanud Kaarli koguduse kontsertkooriga mu meelest mitte mingeid mööndusi tehes, vaid Professionaalse dirigendina kui kooriga, kes laulaks professionaalselt. Ja nüüd ma tahaksin siin ütelda ühe kriitiku sõnad, kes kontserdi järel kirjutas sellised read, et sina kui dirigent kujundad lauljate häälte ja südamed absoluutselt harmooniat. No kas ta nii-öelda ja samas selles on öeldud ju kõik see, mida üks dirigent koorist tahab välja võluda mitte ainult helid kui tehnika vaid helid, kui hing neis hakkab kõlama. No ja ilukõnelejad on maailmas palju ja ega siis ei maksa seda nüüd väga tõsiselt võtta, aga ma tahan öelda niimoodi, et lõppude lõpuks igasugune kunst tegelikult vahend mitte eesmärk omaette. Ta on vahend Meie sisemuse, meie mõtete, meie ideede väljatoomisel, eks ole. Ja aga sa oled otsinud seda, kuidas seda, seda, seda muusika südant avada panin, mäletan, kui te käisite vinis Schuberti konkursil, said sinna ja tagasi ja ta oli kuidagi murelik, et et ei ole ikka veel seda hinge, et ei ole ikka veel seda midagi. Ja siis oli mu meelest, et üks, kas mitte kohe järgmine ülestõusmispüha hommik kuste kirikus laulsite ja me tundsime kõik, et nüüd juhtus midagi, sa ka ise ütlesid, et jah, nüüd leidsid sa selle. Ja vahel on ju niimoodi tegelikult muidugi no ma ei ole mingisugune erand. Üks Kressendon vahend millegi jaoks, ükski minu endo on vahend millegi jaoks, üks Trich on vahend, mingi mõte ta väljatoomiseks tähendab mõtestamata tegevus on rumal tegevus, eks ole, me kõik püüame oma tegevusele anda mõtet ja minu meelest muusika tegemine ja eriti koorilaulu tegemine, kus sõna lausa viib sind ju, eks ole, juhib sind mõtte juurde, et noh, sa pead selle mõtte lahti mõtestama ja läbi elama. Ja meil oli siin hiljaaegu kolleegidega juttu professor Olev ajaga ja ja me rääkisime natuke Eesti koorijuhtimise ja koorijuhtide dirigeerimis maneerist ja ja ma pean ka ütlema, et kui ma näiteks näen ennast videote peal, ma ei ole sellega üldse rahul, ma vehingui tuuleveski ja seda on kole vaadata ja ja siis me mõtlesime, et kas see kõik ei ole tulnud Meie võimsatest sugestiivsetest, meest dirigentidest, keda näiteks noh, mina olen ka jälginud alates Tuudur Vettik, kust, keda ma mäletan väga sukestiivne Ernesaks variste hiljem, eks ole, areng Üleoja ratas, poja kestahes niukseid, väga sugestiivse dirigendid, kõik. Ja see subjektiivsus on meie sees, kõikidel me ei olemised mõistusega juhatajad nagu näiteks Lääne koolkond on. Ega soome dirigendid, nõnda ei taotlevad nihukesi nüansse, pisiasju läbi käe ja läbi silmade. Meie nagu tahame kõik ära teha, läbi enda ja hoolida ja voolida, eks ole, me nagu ei anna võib-olla isegi võimalust. Koorile. Ma ei tea, kas ise teha või ma ei tea, see on nagu mingi meie eripära. Aga noh, mina ei tea, mina ei oska öelda. Minu meelest on koorijuhi töö, seda ütlevad ju paljud koolijuhid, tegelikult Sa ei ole ju ainult muusik, sa oled seal psühholoogia õpetaja ja annad hingeabi. Ja ravim riisi kolm EEK ja mida kõike veel tähendab. Ja kõik need, kes tegelevad inimestega, kas nad on lektorid, mingisugused loevad, loenguid, peavad loenguid, õpetavad inimesi, lapsi või täiskasvanuid. Esimene asi, mis sul on vaja, sul on vaja kõikide inimestega eks ole, muidu ei hakka toimima ükski minu idee, ma pean, ma pean nad nii-öelda lahti mängima, ma pean nad lahti saama. Noh, ühes mõttes, eks ole, see hing on lahti. Et ta vaatab mulle vastu säravate silmade nagu sina praegu. Ja vaat siis ta hakkab minuga koos mängima ja vaat see on raske protseduur. Ja see on sagedasti pikk protsess. Proovi alguses ka, eks ole, et, et saada koor kätte. Voolida saab ikka ainult seda, mis on ka lihas ja Ja see on üks niisugune huvitab protsessi, aga protseduur, mida ma omamoodi väga naudin ja alati rolli, et kas ma mänginud lahti või ma ei mängi lahti, see sõltub muidugi suurel määral ka sellest kui töö valmis sa ise oled ja kuidas su enda hing on kui terve, kui haige, kui väsinud, kui energiline, nii et noh, siin ei ole mitte ainult koor, vaid ka sina. Kui nüüd vaadata absoluutselt väliseid tulemusi, siis sa oled saanud Kaarli koguduse kontsertkoori kätte ja olgem ausad ka tänu ja tunnustus ja tunnustus, eriti kui tuleb võõrsilt on ikka üks õnnistav ja ülendav ja toetav tugev tunne küll usun seda. Ja see oli möödunud aasta märtsis, kui Kaarli koguduse kontsertkoor võitis Roomas lasso konkursil kuldmedali ja dirigent Ene Üleoja sai parima dirigendi tiitli. Ja millal oligi too käimine Prantsusmaale ühele väga vägevale konkursile, kus professionaalsed katedraali koorid koos olid ja kus te ennast tundsite? Noh, hästi, nende kõrt kooride seas tähendab selline tunnustus, selline tugi. Selline äratundmine. Et sinu muusikaline sõna maailmas kannab, see tähendab ka midagi. Ja loomulikult tähendab ja seda on väga vaja inimestele. Seda on vaja lauljatele ka. Et ta tunneb, et tema töö on vilja kandnud. Kuigi ma pean ütlema, et kiriku Irina ja kirikukooriga reisides me oleme saanud ka täiesti intiimseid elamusi, tugevaid elamusi, kus me oleme lihtsalt läinud katedraali, siis näiteks Bonnis Münstri katedraali, me lihtsalt läksime teda vaatama kui objekti. Ja seal oli nii eriline mingisugune ruumimõju, et me palusime luba, et kas me tohime seal laulda. Ja seda mäletan mina nii kaua, kuni ma elan ja nähtavasti ka minu lauljad. Et see ruum oli kuidagi nii puhas ja nii õilis ja nii jõudu, anded, et ta ei vajanud meie emotsioone. Ta vajas ainult meie puhast häält. Ja ma mäletan, et me laulsime seal ka Sisaski isast osi. Ja sealsamas koha peal sündis üks uus interpretatsioon ainult selle ruumi jaoks. Sest ta ei vajanud vohavad emotsiooni, mida sa teinekord lauluväljakul peab välja pressima, eks ole, et sa saaksid kätte. See oli üks väga sügav vaimne kogemus, see on raamis koorile palju jõudu annab. Ja mida noh, kirikukoor just kirikuruumis on kogenud mitmel pool. Tõesti peab ütlema, et, et kui ikkagi Roomas eks ole, Püha Peetruse nii-öelda paavsti peakirikus. Me laulame Sisaski santidest, siis ma mõtlesin ka jällegi midagi sünnipra, eks ole, Eesti kirikumuusika kõlab siin ei ole tähtis, kes teda kuulab, kas teda kuulatakse, kui palju, kes mäletab teda, aga me oleme seal olnud selle koha peal teda esitanud. Ja nii edasi, vot need on ka niuksed, väga võimsad elamused, aga loomulikult on aeg-ajalt vaja ka päris professionaalset vot nihukest tunnustust, et sulle öeldakse jah, vat see on hästi tehtud, see on sooritatud. Sest me kõik vajame tunnustust, et sulle öeldakse ja hästi tore. Armastuseks on vaja kahte poolt, üks, kes armastab ja, ja seda keda armastatakse ja siis vastupidi, et hakkaks toimima. Ma tean, et sina armastad oma kooria kursing. Ja ma tahan, ma olen kuri oma kooriga, vahel ei kuulub armastuse juurde. Mida kurjem, vits, seda armsam laps, on üks tark eesti rahva vanasõna, ma tahan sind tänada, Ene Üleoja ja, ja ma tahaksin nüüd anda sõna laulujärje üle sinu koorile. See on siis Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoorile. Urmas Sisaski eestimisest kõlavad glooria kreedo ja Sanctus orelil mängib Beretta, ei tule head kuulamist. Jaa. Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoor esituses kõlasid usad Urmas Sisaski, Eesti missast juhatas Ene Üleoja. Orelil mängis Piret taidule. Sulosi laulis ja trummil mängis helilooja Urmas Sisask. Te kuulsite meediakeskuse eesti ludelik tund saadet. Elu, laulud, Mil stuudiokülaline oli kurijuht Ene Üleoja. Kuulmiseni.