Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on Stockholmi Eesti luteri koguduse õpetaja Ingo Tiit Jaagu. Saade valmis koostöös Rootsi instituudiga. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Te olete sündinud Taanis, elanud Taanis kolm aastat, siis elasite 37 ja pool aastat Argentiinas ja nüüd 19 aastat Rootsis on kui palju te sellest taani ajast mäletate, kas üldse midagi mäletada? Väga vähe, mõni on alla kolme ja poole aasta, kui me tulime seal Taanist ära ja siis sõitsime üle Saksa ja Prantsusmaa mahagoni kanneseni välja ja siis mul on küll selge pilt, et ma sain esimest korda, sõitsime rongis ja isa oli seal ja ema ja ma sõin need viinamarju, need viinamarjad olid ilmatu suured no3 vastasele poisile paistsid nagu mingisugused suured jalgpalli või ma ei tea. Siis saime kannesise kannesist edasi, sõitsime võttisu ikka palju aega ja, ja sellel reisul, see oli 48. aastal, siis olid mitu mitu olümpiategelast, kes tulid tulnud Londoni olümpiaadidel ja üks nendest oli üks kärbeskaallane paskval peres, kes oli 48 kilone, ta oli võitnud selle oma kaalus ja siis räägitakse ka, mina ise ei mäleta, aga öeldakse, et ma olen isegi selle Basqualbereze süles olnud. Aga kui me ületasime Portugali saared, mis on seal Aafrika vastas, siis ma mäletan küll, et oli, tuli mingisugune paat meie laeva juure ja siis köiedega saadeti asja üles ja alla ja siis ma siin esimese banaani lõhna pole eluski ära unustanud ja ütleme, mere lõhna mulle eluks ajaks jäänud. Mis elu teie vanemad Eestis elasid? Minu vanemad elasid kuskil nõmmel ja, ja nad abiellusid 35. aastal Toomkirikus 21. detsembril, vaata seda ma veel mäletan ja ma ei tohi lärmi teha. Ja siis 35. siis Ilmar, mu vanem vend sündis 37., kui ma ei eksi, siis sündis p ja enne aga need kolm tükki, need surid Taanist. Kui mina sündisin, siis tookord oli Taanis, tähendab, siis oli enne sõja lõppu tuli üks visteri või ma ei tea, mis difteeria epideemia tuli ja sõnad surid üle 200 lapse soliidsemana nimetatud maetud, siis nad on maetud plaanis, ma olen käinud vaatamas nende hauda ja minu vanemad, millega nad tegelesid, minu isa oli ametnik seal Toompeale Toompea lossis ja siis minu isa ja ema said tuttavaks, kui nad olid. Kuidas eesnimi on, mul ei tule praegu kiiresti meelde, aga niitov oli see, kes õpetas laulu. Ja minu isa arvamus või no ema hääles ilus hääl, ta oli laulja ja laulsid ja saali bass ja minu ema oli sopran ja siis minu isa natukese tegi Estonia teatris, ta laulis seal viimane kord vist, kui ta laulis, oli 43. aastal krahv Luxemburg, oli see etendus tarneviisi, ma ka nii ja siis tema oli basse Aarne Viisimaali teinud. See oli nagu tema harrastusteadlane, temal meeldis laulda, ta tahtis laulda ajaga, see oli ta ka veel, aga sellepärast ütleme võib-olla ka tema veidi pettumust, tähendab, et kuna kõik see jäi ju pooleli sõja tõttu ja minu isad mobiliseeriti viimane minut nagu, ega suurt valikut ei olnud siin ega eestlased, eestlastel ei olnud nii et nad vabatahtlikult suurelt said kuhugile minna. Ema sai kuidagi viimase laeva peale emise, laev viis mu venda siia, tähendab mu ema ja oli ka mu tädi kaasas selle oma poja oma lapsega, aga kes ta ka Taanis suri ja viisid tantsikhi tantsigis. Aga kui see Vene rinne tuli edasi, no siis lõppes kõik, siis tuli kiiresti põgeneda sealt Taani, kus mina olen sündinud kuningriigis. Ja isa läks siis saksa mobilisatsiooni. Ta läks saksa mobilisatsiooni kaja, isa nägi mind esimest korda, kui mina olin umbes, ma ei tea, kas alla kahe aastasajani saabusime Buenos Airesesse kunagi ja see võttis pikk reis aeg, aga meil olid mitu, mitu eestlast ikka peale võis olla 30 eestlast. Väikevend oli nelja nelja Guinesse sündis kaasal Taanis veel esimesed mälestused, mis meil on ikka. Me elasime, mõni aeg, tähendab ühe ja teise eestlase juures mitu perekonda koos ja seal põrandal ja kuidas, kuidas igaüks paremini sai. Ja, aga see oli lühikest aega, siis saime üürida majakest ja nii kuidagi ja siis elasime ja mu elu läks nii edasi. No need on need esimesed mälestused ja siis kummal oli umbes viie, ma olin viieaastane, siis mul tuli üks teine paha haigus kaela, mis oleks mind hauda viinud, nii et ma olen nagu tead, kas, kes on elanud üle mitu elu. Ma sain järsku paugupealt ei tea, kuidas see oli see tüüfus ja ma olin nii haiged, lihtsalt. Ma kuivasin kokku, ema istus öö päevanu, ema, kaotan kolm last, nüüd mõtles, et nüüd läheb, see läheb see neljas k, noh, ema sai haiglas olles oli üks väike haigla ja siis, et olla seal, siis ta pidi midagi selle eest tegema, sest tõbi põrandat nühkima pesema nii. Ja siis tema oli seal haiglas ja siis tema valas mulle vett suhu. Läks 18 päeva mööda, kus ma praktiliselt, et ei rääkinud sõnagi ei söönud ega midagi. Keel oli nagu ära kuivanud, vastik. Ja siis, ja ema valas vale vett ja järsku mõtlesin, ema olingi elus. Aga siis ema jäi haigeks, kuna sauna nakatav, nii et tema sai sellesama haiguse omale kaelani. Siis läksin kooli ja vaata, kooliga oli ka nii, et algusesse keel ja sa ei oska seda keelt ja siis oli niisugused raskused, et ma kui ma läksin esimesse klassi, Ma ei mõistnud ühtegi sõna, nii et ma masinatega tere päevast. Ja loomulikult poisid tegid minuga nalja ja aga lapsed õpivad kiiresti. Järgmine aasta mul oli juba see keel juba selge. Kas te olite ainuke heledapäine poiss klassis? No mina olin küll ja, ja mina ja mu vend tuli juhiljemmeno, vend Olev oli kolm aastat must noorem, nii et tema tuli kooli natuke hiljem. Mind nimetati nii kui ütleme, meelitus nimega sakslaseks. Kõik blondid on sakslased, kõik juudid on venelased, nemad nimetavad seal Panosairi ja siis nad ütle juut, nad ütlevad venelane, venelane. Ja ma tõesti ei tea, kust võib see pärineda, aga võib-olla tuleb selle eest, aga see on minu minu fantaasia. Et esimesed juudid tulid Venemaalt või kuskilt sealt, kust nad seda said. Ja kõik slaavlased on poolakad. Ja kõik, kes on araabia maadelt või kas Liibanonist või ei tea, kust need türklased. Nii, see on väga lihtne. Nii et ei, alguses oli natuke tegemist, aga aga lõpust aastate jooksul see asi lahenes ilusti ära, nii et ei ole. Ma ei tea, ma ei saaks öelda, et mul oleks mingisugust raskust olnud Argentiinas. Just need vanemad said, minu ema oli, tema oli kodune ja samaaegselt ta natukese joonistas ja maalis üht ja teist asja, no natukese nagu kodumajandust aidata kaasa ja minu isa oli vabrikutööline, seal ta tegi puutööd ja siis ta tegi nagu kõik seal, eestlased seal onu niis. Ja siis ütleme, laulis seal ja ta mängis näidendid, ma kauka jumal ja Mogri, Märt ja ma ise mäletan, ma käisin seal vaatamas, siis tema oli see peategelane sealt, nii et talle meeldis esineda. Nonii, aga siis no kui ma siia tulin Rootsi ja siis ma mõtlesin, et oleks tore, kui sa oleks kaasa toonud, sest ta oli ainukene, kes sinna jäi. Kuna mu vend suri, 80. aastal olev emas oli 81. Mu vend oli 31 aastat vana, jama. Ema oli 67. Nii et isa on ainukene sugulane, kes siin Naiega isa ütles, nii et kuule, vana puutsejate ümber istutama. Nojah, seal soojem. Tead, ja siis tal oli, ega ta elas kaks aastat peale seda, aga isa ütles, et aga sina mine, sest sinu tulevik ja kui mul tuli see kutse tulla Rootsi kirikuõpetajaks, no siis ma mõtlesin. On selge, et kui sa tahad tulevikus eestlastega olla, see on see praegu see hetk, sest et minu alal nagu kirikuõpetajana ma võin jääda tähendab Argentiina koguduse ja, ja São Paulo koguduse juures Brasiilias ka ütleme kõrval, aga need kuidagi nii need vaibuvad ja tähendab ja jäävad vähem ja vähem inimesi. Ja kui ma tahan ikka rohkem oma oma jõudu ja kõik pühendada, ütleme eestlastele, siis ikka minu tulevik on Rootsis ja ja ma olen väga rahul, et ma seda sammu tegin. Dievendsay Argentiinas õnnetult surma. Ja no tema sõjannetud surmalt Paraguay jões ja ma olin neid paari pannud, oli ilus laulatus ja kõik ja 10 kuud hiljem nad olid Paraguay jões Buenos Aireses tublisti põhja poole ja siis nad mingisuguse kollektiiv paadi peal, kollektiiv, ma ütlen sellepärast, ainult i ei ole, inimesed pannakse loomi igat asja sinna peale kaupa ja siis tema oli, see oli 25. jaanuaril ja siis sa ju suvi, siis ta oli näinud karastama ennast, siis sai üle parda, sain natukese vett võtta ja siis, kui ta püsti tuli, seal olid suured tünnid seal täis asju. Kui ta toetas ennast tünni pealedena siregulija, siis ta libises üle ja tünn tal pähe. No viis päeva nad otsisid teda ja lõpuks leidsid üles ja siis ta oli mööda jõge pidi läinud 150 kilomeetrit. Kiirevooluline jah, kiirevooluline 150 kilomeetrit, nii et nojah. Ja ma arvan, et see oli kahjuks põnts mu emale, no juba kolm last ja nüüd see siis. Ja, ja siis jäin mina siis üksipäini, aga matsin, vaatan, mina olen siin. Te alustasite ju ka töömehetegusid varakult ja ei, ma hakkasin tööle, kui ma olin 15 aastat vana ja siis ka vabrikus lihavabrikus sealsamas vabrikus, kus mõisa selle vabriku omanik oli alguses üks eestlane, seal oli 100 töölist, tihti neid kirjutuslauda ja Singeri masinat nale mööblit, see oli üks eestlane, kelle nimi oli Evald Talvali, aga pärast siis vabrik sai teistega, et sedasama tegin tööd, ütleme 23 eluaastani. Ma vahepeal hakkasin õppima ülikoolis ka ma tegin, käisin kommertsgümnaasiumi, tegin läbi ja siis hakkasin bioloogiat, geoloogiat ja bioloogia, miks geoloogiat bioloogiat, sest et ma elan oma, leidsin, mul oli üks sõber, kes õppis keemiat ja ma ütlesin, et keemia no keemia eriti istuda laboratooriumis seal tead ja nende mõtlesin natuke igav, aga vaadata neid kive, tead ja vaadata, kuidas need vulkaanid liiguvad ja maakonnas tema koosseis ja kõik, see oli mulle põnev. Hakkasin õppima Kanadas, oli natukese tead piinarikast jätkupidi samaaegsel tööl käima ja, ja kõige rohkem sain magada neli ja pool tundi seal ja siis hommikul jälle vara tööle ja. Elu elu on nagu väike võitlus, midagi ei antud meile kätte, taevast ei kukkunud ka, nii et ma võin tunda suurt rõõmu. Ka need esimene kord, kui me saime duši all käia. Ma sain duši alla minna, siis oli, kui ma olin 19 aastat vana ja sellepärast mina klaarin ükskõik, mis olukorras ma olen sellega harjunud, WC oli väljas ka ja, ja väljas oli WC oli väljas ja ja ma mäletan, elasime 55 aastast kuni 60 aastani ühes kohas ja meil, et see väljas ja, ja seal oli nii, et tähendab, et kõige toredam asi oli seal sees, olid ämblikud aga mitte niuksed, ämblikud, nagu teie näete siin öiga päris prisked paksud, kui üks on seal, siis hakkasin piiluma, kus see, kus see, mul, see teine, teises paaris, paari sõjaväest, see aga ei, aga ega nad ei tule sulle kallale, ükski ükski loom tähendas, see on ju selge, tähendab välja arvatud, kui, kui nad tunnevad hädaohtu. Ja siis hakkasite geoloogia, bioloogia ja sest et ma ei teadnud, et bioloogiat saab üldsegi õppida Argentiinas ja siis oli minu minu akadeemiline isa, kes on Eestis kolonel Tõnis Nõmmik, tema selle sõjaväevägede kaplan, tema siis tookord oli, õpeta seal Argentiinas kirikuõpetaja ja siis tema tuli kodujak minu juure ajasime juttu ja mul on alati nagu huvitav olnud. Usu küsimus, tähendab, ma leian, et inimene ilma usuta ei saa, tähendab, inimesel peab see usk ja lootus ja niuksed, asjad käivad. Ja siis väiksest saadik, tähendab, ma olen alati olnud huvitatud, ütleme vahest ma olen usu teemadel ka nagu väga elementaarselt mõelnud ja tähendab, kui need tulid, need, kes käivad seal uksest ukse ja seletavad sulle piiri, et ma mäletan, ma olin 10 aastat vana ja nad tulevad ja ütlevad ja hakkasid seletama, et jumal lõi maailma kuue päeva jooksul ja seitsmendal ta puhkas ja nii ja mina väikse poisina tean, ma ei tea, ma ei saanud sellest aru, ma kujutasin ette, et see aga nemad ei lase sulle rääkida, nemad räägivad ise. Aga mina ikka tahtsin vahele rääkida. Ja lõpuks nad olid vait, lasid mind rääkida vähemalt üks lause, mina ütlesin nii palju, et kui jumal on see, keda ma arvan, et jumal on jumalal, ei ole vaja puhata. Jumala mee vaevu maja väsin, ma pean magama ja nii, aga kui jumal on kõikvõimas, no mis tal magada. Nii et ei, ma olen alati huvi tundnud ja siis Tiiu katoliku koolis ka jama ei, ma käisin katoliku koolis, aga see ei ole mitte seotud sellega, et ma mingisugune seminar oleks olnud. Ei, son harilik kool, tähendab, see need juhtkond olid ja seal oli, mina jagaks kaks juuti ka rihmanid ja me olime vabad selle selles, et käia püha päeval kirikus, sest me olime ei olnud, ei olnud katoliiklased, aga mina käisin isegi poolest, ma tundsin huvi. No lihtsalt oligi ladina keeles tookord jumalateenistused, laulsime, vastulaulud olid ladina keeles ja konspireeritud uva vee mus Aptoominum ja kõik ja see oli kuskil 60-ga kolme ja 65 vahel, see oli kaks-kolm aastat siis katoliku kirik muutus, tähendab selles mõttes, et siis läks kohaliku keeli peale. No siis oli siis ei olnud rohkem seda ladina keelt. Kunagi üks üks nendest. Sinust saab üks päev vaimulik, mõtlesin, ahah, ja, ja, ja, ja umbes nagu sa ütled, jaajaa tead, ühest kõrvast tuleb sisse, teises läheb välja, ta oli umbes nii. Aalne, olgu, no aga lõppude lõpuks siis, kui Tõnis rääkis mulle, et, et see võimalus on ja sain õppida, õppisin viis aastat. Siis ütleme, enne kui ma lõpetasin, siis läksin veel Taani kirikusse, sain teenistuse ja olin abiõpetaja seal aga hispaania keeles ja taas vaimustatud, ütlesid, et no me võime vahetada su nimi, Jaagust, Jaaguse, noh. Sa taanlane ja see oli ka niisugused jutud, võib-olla saadame siin pooleks aastaks ta sinna taaniaid õppinud keele ka ära. Need olid rasked aastad, tähendab, Argentiinas. Siis oli, kui nad uputasid sele Alendri isale siilis siis saadeti väga palju põgenikke sealt või põgenike või vähemalt need, kes panid sealt kuidagi üle piiri. Ja siis meie kirik, luteri kirik ja rahvasteliit oli koostöö ja me võtsime vastu, me saatsime neid edasi ja siis meil oli ju peale seda, meil oli mingisugune, ma ei tea, ütleme nii kodusõda, või kuidas nimetada 20000 seid surma. Me politsei kontroll ja sõjaväe kontrolli öö oli üsna tihe. Eestlastel on oma kirik seal Argentiinas presidendi residentsi vastas ja oma kirik päris nii, et ütleme, oma tuba, oma luba. Ja siis ma ükskord peale teenistust ma avastasin, muidu olnud isikutunnistus kaasas. Mis ma nüüd teen, pidin koju helistama, keegi tõi mulle selle isikutunnistuse. Tähendab, sest ei saanud ilma isikutunnistuseta käia, oli kontroll, tähendab mõnikord mind on ajatud bussi pealt maha lihtsalt ja kõik olime ümber bussiga, näed, vastu bossi ja siis, kui nad küsisin minu käest selle isikutunnistus ülijälle probleem, sest nad sõdurid olid seal maast ja nagu päris valmis sõjaks, tead. Ja siis 1900 18 üheksateistaastased poisid kuulipildujaga käsi väriseb, neil ka, tead siis ma kõva häälega. Nüüd. Ta on välja oma isikutunnistuse, noh kui ma järsku unidena mõtlen, et ma võtan püstoli, vaata kui lasevad veel, tead, eks ole. Tulistavad. Aga no see aeg läks ka üle, no nii kui see on nagu, nagu iga haigusega Saariud ära. Aga meil troll peal, no kellega sa käida, kellega sa oled täna kõikiga, meid kontrolliti. Ma teenisin kohalikule luteri kiriku kogudust, seal tähendab seal panna saiakesi ja kõrval siis ma loomulikult eesti kogudust ka luteri kogudus ja siis käisin Sao Paulos, ütleme 10 aastat, kaks kord aastas käisin iga Sao Paulos Brasiilia kõige suurem linn. Mäletan esimest korda, kui ma sinna läksin, siis oli, oli see talv. Ja Buenos Aireses tuli ka maanteel seljas ja kui ma sinna jõudsin, jumal hoidku, mis siis see oli. Nii, kui lennukist välja sai, no see oli ju Eldajad, palav oli ja mõtlesin, et mis ma nüüd selle mantliga teen. Panoseerison Õiga tublisti jahe, jahedam ütleme talvedel. Ja mis on Brasiilias on, ütleme, särgi, kultuur, särgi kultuur, seda ei ole Buenos Aireses ja seda ei ole vähemalt Eestis ega Rootsis kuskilt. Tähendab rahvas käib särgiväel. Ja mis ma ütlen, särgikultuur siis on, särgid on erinevad, mõned on mustritega ja, ja pärishärra härrasmehed käivad peensärkidega. Ekslinasid. Tore asi, mis on, Brasiilias on see, et inimesi nimetatakse nimepidi, mina ei ole mitte härra jaagu, mina olen härra Ingu. Nii. Ja siis isegi president oleks, ütleme härra president, Arnold, ma ei tea, alati eesnimi, Brasiilias on rohkem neid, neid vanu eestlasi, tähendab, kui mina räägin uutest vanadest eestlastest, siis ma tahan seda sellega öelda seda, et need vanad eestlased saabusid enne teist maailmasõda ja need uued eestlased on peale teist maailmasõda, need uued tulnukad. Brasiillase said üsna palju, aga vaata, Brasiilias on, mul on ka niisugust juttu rääkinud, mõned eestlased Brasiilias oli pärast raske ikka Brasiilias oli liiga soe ja siis isegi Brasiiliast mõneda asusid pärast Argentiinas otsides kuidagi värskemat, tähendab, sest ikka Buenos Aires on, ütleme talvel kõige külmem, külmem päev, võib-olla kaks kraadi külma üks kraad, päeval siis kuskil üheksa kraadi sooja. Aga see käib nii üles-alla ja siis ütleme, majad on hoopis teistmoodi ehitatud ja nad, nad ei ole mitte ehitatud elada. Nagu näiteks ütleme, Rootsi Rootsist, tähendab ma pole kunagi nii palju külma kannatanud kui Argentiinas, Rootsis ma üldsegi külma kannatanud toad on soojad. Kui sa lähed välja, panin riided selga ja ainukene asi, mis on, ütleme, mis mul on alati probleemiks olnud, juba algusest saadik, on tal idee, on ja ma olen umbes nagu kits jää peale, siis mu jalad lähevad laiali, üks paremale vasakule. Ei klaari. Nii et see on ainukene probleem, tähendab pärast vahest ma tunnen, et ütleme nii, kui eestlane võiks öelda, et hing täis. Et libeon, aga mudu on, ma olen väga rahul, siia. Kas sa Lutsuga kohtusite ka Brasiilias, kuid elas seal veel? Ja ma käisin seal seal aga seljas, Theodor Luts Teodor ja Theodor ajas minuga piibujuttu hea meelega. Räägi sõjaväekoolis, kui ta oli aasta 1919 ja mis ta seal, mis ta seal Soomes tegi, ta filmiga tegeles ja, ja ta oli väga mõnus mees, aga kahjuks ta oli alati voodis, kui ma käisin, seal oli haige ja noh. Ja siis tema tahtis ikka napsi saada ja ja siis Alexela ei tahtnud talle anda ja siis. Ja siis tema ikka. No aga vaata, ega kirik vapeta seene ja poole ole, ole kena ja ole lahke, ega tooja pakud emale. Sa pakud temale mulle mitte, no ikka. Ja sünniks fonja koli, no mõtlesime pool klaasi konjakit, ajasime juttu, jääks selle väga tore inimene ja ja Theodor ka seal. Ei, see oli tore ja nüüd ma hiljuti kohtasin ühte eestlast, kes elab seal Sao Paulos, ta oli küla Stockholmis ja siis sain teada, üle pika aja on seal, paljud on jälle vahepeal ära surnud, keda ma, keda ma kohtasin, ma tundsin ja elu teeb oma tööd, aga ma olin juba 19 aastat olnud siin. Ma mäletan, kui ma siia tähendab, põhjalasse tulin 85. aastal, see oli 24. mail, ma täpselt jõudsin 85. aastal, siis tehti mulle ettepanek, et jaa, et lähme ristlema Läänemerel ja siis ma tulin ja läksin kaasa, ma olin ainukene vaimulik, kes oli selle laeva pardal. Meidsime ühe pärjad Eesti, Läti ja Leedu lintidega. Pidasime valgusega seal selle laeva pardal. Laeva nimi oli Baltic staar ja siis me sõitsime ja olime Lepaja lähedal ja siis me pidime ära keerama medasi saanud seal siis Helsingis olime Helsingis ja mul oli suur elamus, sest esimest korda ma nägin. Ma nägin kaugelt eksatades, seda mulle öeldi, pärast selgus, et see oli Kõpu tuletorn. Ma vaatasin ja jäi nagu kleebitud sinna kõik läksid juba ära, kadusid ära. Mõned tulid, mõned niuksed, väiksed laevad punase lippudega, olid seal ümber, meid vaatasid emme midagi lollisti, aga me olime rahvusvahelist selles mõttes suur elamus oli mul esimest korda Tallinna üldsegi tulla ja näha Tallina seda kontuurivast. Tallinn näeb välja Simmiga, vaatasin silmad ikka suuremaks ja suuremaks. Aga siis oli mul raskusi esimest korda, ma ei saanud ju päris maale ja siia siis järgmine kord oli ka tegemist, aga lõpuks sain ja niisiis esimene kord juhtus kõik minuga Eesti kooli õpetajad, kõik said ja öeldi mulle, et ei ei teil tuleb istuda, ma istusin seal ja ootasin, pärast kutsuti, oli ja see isik, kes kes saab mulle luba anda, et tulla Tallinnas on söö son söömas, aga ma ei tea, kui palju tondi ta sai. Aga see oli lühike reis, aga nii, et see ei olnud probleem, aga järgmine aasta, kui me pidime jälle tulema 90., aga siis oli see, siis tekkis see probleem, et et mulle helistati koju, see, kes organiseeris meie poolt sealt, ütles, et meil Piräis ja ta ütles, et vaata, sa said eitava vastus, sinu, sina ei saa kaasa tulla ja ma siis ma läksin, ma läksin sinna, konsulaadi konsulaat oli Vene konsulaat olemas, pärast mati kinni. Rääkisin seal, aga nemad imestunud midagi nii-öelda ja mul kiire oli, sest et see oli ka kolm päeva enne kaks päeva enne mesise mulle järgmine päev, siis ma läksin, saatkonda, sõitsin, ma mingu saatkonna, ma läksin Vene saatkonda makate vastust. Ma hea meelega sinna ei lähe. Aga läksin ja olin seal ja siis rääkisin eestlasega. Ja siis tema ütles mulle teadmata. Sa oled ühe paragrahvi all ja see paragrahv ütleb, et sina oled vastuvõetamatu isik, et panna oma jalga nõukogude liidu territooriumil ja siis ma esimest korda kasutasin ühte inimest, tähendab ära selles mõttes, et. Meil oli Eesti Päevaleht, mis ilmub Stockholmis, Johan Kokla oli, oli see peatoimetaja ja siis ma ütlesin, ma ütlesin väga selgelt ilusti välja, et homme ma lähen Eesti majja. Ja mida ma neile ütlen, mida ma neile ütlen. Ja läksin siis koju, Läks õhtuda, mulle helistatakse, sisse, helistab seesama saatkonnast, ütleb, et ega sa pole, ega sa pole pileti ära andnud, mõtlesin, kulla inimene vist piletiga. Me mul pole piletit kunagi olnud, see on grupipilet ja tule homme kell üheksa hommikul, me kooskõlastame sulle selle kutse ja teeme kõik korda. Järgmine hommiku ma läksin paatkonda sinna jal jõudsid lennujaama, tähendab kõik meie kooli õpetajatega ja siis, aga võib-olla ma mul oli natukese pinge all, ma olin kõik selle protseduur seik, see toiming oli natukese keeruline. Siis ma olin seal ja siis vaatasin neid seal tollimehe, hakkasin neile tibla ütlema, teada. Ütlesin, tibla, Need, naised, kes olid mitud, tead, kes olid seal üks andis mulle Mõksud tuli vait. Mis, mis siis, kui teised läksid kõik ilusti sealt mööda, tead ja kui mina ka minema, sest mu kohver lahti, tõesti igav asi vaadati. Ma sain ka oma elu suure õpetuse, tähendab, vaata, inimõpib iga päev. Tähendab, minu hing oli täis võib-olla kõik selle puga tähendab, et nad tegid mulle selle asja nii keeruliseks. Aga see mees tahtis öelda sellega, et sa võid mulle öelda, tibla, nii palju kui sa tahad, aga Singesse mina, noh kui me räägime näiteks, mis on see, mis on sepata patt, on see keeruline asi, hammas patust ei hakka üldsegi rääkima, aga näiteks ma tundsin kohe, et vaata, see oli, see oli, tähendab ja tuleb sul meelt parandada, sellega ei võida midagit, kui sa kellelegi lihtsalt üteldi, suing oli täis, aga no nüüd sa oled saanud õppustid, ära tee seda rohkem. No punkt, elu läheb edasi ja ma seda pole rohkem teinud. Kas teil oli Argentiinas elades kirjavahetus ka eestist kellelegiga? See väike kirjavahetuse, mis oli, tähendab, millest me saime kunagi midagi teada, olid kirjad, mis minu tädi üks minu tädidest, Marie Jaakson Tallinnas saatis minu teise tädile, kes elas Londonis ja siis need kirjad, ma Marie jaaksoni kirjad tulid Buenos Airesesse ja see oli väga huvitav neid kirju lugeda ridade vahelt sai väga hästi lugeda, kui hea tal elu oli, siin tähendab, mõistis kirjutada siis? Jaa, aga mudu kontakti ei olnud, ei olnud minu minu vanemad olid ka, tähendab nemad. Nojah, ma ei saa natukese nagu see kartus ja kõik. Nad ei tahtnud isegi kokkupuutumist, tähendab vene saatkonnaga seal Argentiinas ja ma, miks ma seda räägin, ma räägin sellepärast, et mina olen võtnud osa minu vanemate laulatusest või ametlikust registreerimisest ja see sai ju väga toredasti olema. Aga nad vajasid paberid, vajasid Argentiinast, no kui nad läksid pensionile, et lihtsalt nad on abielus, aga no kus neid aga tuleb saatkonda minna, aga mu vanemad saatkonda ei taha minna. Siis nad käisid advokaatides käest küsimas ja selgitus saamas, siis öeldi väga lihtsalt, kui teie ei lähe saatkonda, te võite ennast registreerida Argentiinas abielurahvaks, see on, asi on väga lihtne ja maapidi minema, ma tea arsti juure proovi tegema, et kas ta on kõlbuline, ma ei tea, kas tal on haigused, mis haigused ja teine, kuna nägid mu emad, öeldi, et mine paberitele alla ja see oli rohkem nii kune vormi asi. Ja siis nemad tunnustasid, mindi olevid ka oma nende poegadele. Noh, see on niisugune protseduur, aga mõtlen just seda tehti, mitte minna. Mitte oleks kokkupuutumist, tähendab enesaatkonnale. Isa uskus, et Eesti kunagi vabaks saab või oli ta lootusega? Nad ei, mu isa ei olnud, aga ma täpselt. Ma ei mõista seda öelda, aga mina vähemalt ikka kuu aega rääkisin, et Eesti saab vabaks. See on aja küsimus, me saame, aga ma ise mõtlen, et oleks tore, kui mu ema-isa kuskil mingisugust nurgast näeksid. Aga mõnes asjas ma olen jälle, mis rahustab mind. Mu emal jäi teadmata, minu vanaisa ja ja teiste sugulaste omastele tähendab saatust Siberis, sest et nemad seda kunagi ei teanud ja mina sain teada poolteist aastat tagasi. Vanaisa Konstantin Kronberg, 42. aastal lasti maha seal teistpoolt. Uurali vanaema ei tea soli kuskil, aga tema ei ole, tähendab, selles arhiivides. Ja siis minu minu onu oli kaitseliidu ülem, terve Virumaa kolonel Georg Vaher ja tema oli abielus minu tädi Olga jaaksoniga ja neid mõlemaid lasti maha. Mulle kodueestlane ütles Stockholmis aasta tagasi, kui tema tõi mulle need andmed. Kuule, hingu, kujuta ette, nad lasid naisi maha. Mida nad tegid tookord? Ma ütlesin, jumal hoidku, ega siis see on nagu igas sõjas ja igasugu julm süsteem, noh. Millal te abiellusite, härra jaagu? Piilusin olin 26 aastane, abiellusin ühe Eesti päritolu naisterahvaga, kelle oli baltisakslane sündinud Tartus ja isa Hiiumaal. Sellest abielust kaks last. Taavet, Aleksander ja Samantha Veronika. Tulin siia siis, mis ta oli 87. aastal, järsku leidsin, et olin üksi kodus sisenenud Land üksi, mõni aeg ja meil on kontakt kõik, aga, aga siis jäin üksi ja siis 98. aastal abiellusin uuesti, siis ma olen abielus helvee Helve neiu nimi Paju sündis Uppsalas ja minu pojaga see baasi temal on demanepilepsi ja tal on see päris nii, mitte raskelt ta käib ja kõik, aga katsume teda kuidagi parandada, ta elab omaette, ta saab abi nii, Rootsis on väga hästi see asi organiseeritud ja mu tütar õpib ja töötab samaaegselt. Jelena töötab suures kaupluses, kus müüakse igasugust riideid ja nii väga peenes kohas. Kas Eesti kirikuõpetaja tööd ikka on Rootsis? On küll on, küll, tähendab meid on vähe, õpetajad, meil on, ütleme, kolm õpetajad ja võib-olla tulevikus vajame natuke rohkem abi, aga no see kuidagi kuivab ka natukeseks. Kui aga sellegipoolest mõned keskused ikka jäävad, ma mõtlen, nagu Stockholmi Jötebori väga harva on, ütleme, mõni kütus, mis on päris ainult eesti keeles, välja arvatud jumalateenistus. Jumalateenistused on need ainukesed, mis on olnud, aga ma vaatan, et meie viimane leerilaager, mis meil metsakodus oli, see on, ütleme Stockholmist umbes 350 kilomeetrit eemal on, ütleme vabaõhukohtimis eestlastest skautidel on metsakodu ja seal on meil iga teine aasta on Airi laager. See viimane leerilaager oli kahekeelne, seda pole kunagi ennem olnud, ütleme, need noored, kes tulevad ja kui nad suudavad ka eesti keeles, eesti keel on mõnedel minimaalne. Mõnel on see päris hea, see oleneb, kui nad eesti koolis käivad, õpivad, aga paljud ei käi eesti koolis. See köögikeel on nii, tule siia, mine sinna ja istu ja ole vait. Pea oma suu ja ma tea, nii lühikesed laused ja ja sellest ei piisa, kui hakkame rääkima lunastusest ja asjade kõrvastus, mis on nii, kui ma ükskord ütlesin ja et neid läkitati, raputati peamisse läkita. Nad ei saanud aru, mis läkitamine tähendab, palun seleta, seletan, need üritused on küll kahekeelsed, sest et ütleme, sageli tulevad Eestist laulatusele tulevad 15 20 inimest, no siis peetakse kahes keeles ja see ei ole mingisugune probleem. Võtab, ütleme, kui rohkem võtab pool tundi alla seda ja kõik on rahul, nii peigmees kui pruut ja kõik kahes keeles on öeldud ja laulud on ka kahes keeles ja matustel ja matusel on ka kahes keeles ja kuigk mõistavad rootsi keelt, kõik valdavad rootsi keelt. Siis rootsi keel on enamuses, aga siiski nad tahavad, et kuskil vaata, sõbrad, nad kutsuvad mind, leiavad mind üles, olgu nad kogu see liikmeline, mitte ikka helistavad mulle. Ja mina ei tee vahet kunagi. Ma lähen alati kaasa lihtsalt et eesti keel oleks ikka lahkunud, on eestlane, eesti keel, kuskil peab ikka kostma. Ei, ei, kus, kus muidu ei näi, ei, ei, ei. Mine otsisaldega. Stockholmis pole eestiõpetajana. Argentiinas oli eestlastel ja on eestlastel oma kirik Rootsis oma kirikute Mina ei ole, igal asjal on oma plusseomeenus, tähendab, pluss eestlastele. Ma ei tea, kuidas olukord praegu Tänapäev, Argentiinas on, nendel on oma kirikaga kolonioni väike ja kuidas nemad üldsegi on saanud elada üle välja üürinud ühele ja teisele teistele üritustele. Kui sul on oma tuba, oma luba, aga siis on suur mure ja meil oli talgupäevad lihtsalt siis pidime aknaid pesema, koristama kõik, ise pidime kõik tegema, tähendab ja me tegime seda kasutanud oma paleigist või kondiauruga. Aga siin Rootsis mured ei ole, sest lihtsalt selle eest vaatab Rootsi kirik ainult me kasutame Rootsi kirikuid, aga see on niisugune koostöö. Mõnes kohas on meile sümboolne summa maksta mõnes kohas täitsa tasuta. Meile antakse, sest nemad teavad, et meie oleme luterlased samaaegselt, ütleme enamus meie liikmetest on Rootsi kiriku liikmed. Jacob ja kirik on jumalikult ilus kirik. Ta mahutab, ütleme, 850 900 inimest, umbes esimene Kobuudus, mis sai, ütleme, asutatud Rootsis, see oli 42. aastal, see oli ennem kui see kõik see põgenikevool tuli 44 tulitageni. See oli seal ja siis olid teised ja siis nemad nagu asutasid selle koguduse ja hakkasid kasutama Jaagupi kirikut, tähendab sellest ajast Rootsi andis selle võimaluse ja seal on nüüd üritused olnud ja viimane kord oli vabariigi aastapäev ka seal. Mul oli hea meel, et saime tus, jumalateenistus koos teha Jakobi kirikus. Tähendab, meil peakõnelejaks oli Trivimi Velliste ja siis olid koorid laulsid ja pärast oli kohe üle tänavapidu. Nii need rõõmud kui kurbusega ütleme, elatud Jaakobi kirikus ja sellepärast mõni kodueestlane ja teie teie, Jaakobi kirik, maanen teie Jakobi kirikus käinud ja mõtlesin, siis ma seletan ja meie Jaagupi kirikus küll. Pole päris meie oma ja seal on ka tahvel eestlaste tänutahvel. On see tänutahvel sele just kantsleri juurest, teiselt poolt kantselt seoni eestlased pannud tänutähena Rootsi kuningriigile, nii on kirjutatud kuningriigile või nad olid esimesed 10 aastat põgenikuna elanud Rootsis ja see on niisugune asi, mis jääb sinna, pluss et on ka niisugune jutt, mida räägitakse. See kirik algusest ei näinud nii välja ehitatud juure, aga kuna hakkasid seal kirikud ehitama, kirik sai valmis, oli 1642 ja siis tookord räägitakse, et selle kiriku ehitamiseks korjandusi tehti meie esiisa, vanemate sissetulekud oma oma panused on kuidagi veerenud ka sinnapoole. Härra Jaagu, kas argentiina tango on selge? Ei ole, öeldakse see, kes Argentiinast tuleb. Ta peab tangot mõistma. No eks natuke see, ma võin, kui palju ma seda suudan, seda ma ei tea. Nii palju ma liiguta, kuna mul on puusaoperatsioon olnud. Ma olin eile üleeile sünnipäeval Saliseks orkester hakkasid seal taanduvad ja siis ma hakkasin jalaga natukese nii tead, liigutavad ja tundsid. Kas te olete suur tantsulõvi olnud? Numalen meeldinud küll, jah. Aga kuidas jalgpalliga on? No jalgpalli mänginud ka olen väravavaht olnud ja põlved on hästi verised olnud ja siis, kui sa hüppad ja püüame seda Argentiina jalgpalli maa. Sa-le räägitakse hommikust õhtuni jalgpallist ja see on täpselt nagu Brasiiliasse. Argentiina on ainult maailmameister, kaks korda on ka Brasiilia on vist neli korda viis poisi mehiseid palli, tüdrukud mängisid nukkudega või ma ei tea, mis, mis nemad tegid. Te olete Argentiina kodanik? Ma ei tea, kas ma olen veel Argentiina kodanik, aga ma olen kunagi Argentina kodakondsust endale võtnud küll jah. Siis te olete Rootsi kodanik, olen küll ja Eesti kodanik ja olen need nende kahe riigi kodanik, ma tean seda, ma olen Eesti tegelikult sisulet. Mina ei ole siit ja mina ei ole, mitte sealt, mina olen igalt poolt. No päris argentiinlane, ma ei ole, aga Ma seda hispaania keelt räägin, kui ma olen käinud, ütleme Mallorca sõi Kanaari saartel või seal kuskil Tenerifel ja ma räägin siis siis mul on väga hea, sest ma olen nagu kala vees hispaania keel soravalt suus. Aga Nemad kohe teevad selgeks, et kuule, sina tulid teiselt poolt lompi ja sina tuled. Tere, sest nad kohe tunnevad ära. Mul on see Buenos Airese murrak hispaania keeles ja see on väga niisugune pehme hispaania keel. Ja see on nagu, ütleme, nõugi, keegi võib öelda, advad Lõuna-Eesti Põhja-Eesti kuskil igalt poolt kandist ja märgitakse natuke teistmoodi. Aga ma argentiinlane, argentiinlane maaga päris rootslaseks minust kunagi isa, sest et ma rootslane keelega tead, murra seda keelt. Tule Eestisse, ega sa päris eestlane ka pole, ma ei tea, mis ma olen kunagi Argentiinas, mul oli see probleem, ma mäletan, kui mina poiss olin, ma katsusin seletada paljudele ja panen eestlane, ma olen Estonian onu, öeldakse hispaania keeles estonian. Siis mulle öeldi. A. Nii et sa oled asturiano tuuri eest ma ei näinud, mis Jutmis jama, missa stuudio. Ja siis Argentiinas oli alati nii, et tähendab, kui oli küsimus, et kus sa oled, kus sa oled sündinud Taanis taanlane, saam pump on mul kõik aastat sisse. Mul on teatud teatud sümpaatia kardaani vastu, ta on alati taanlane seal silmis. Sest et need on uued asuma nagu USA-s ka. Seal, kus inimene sünnib seene, sinna ta kuulub. Mu juured on ikka kuskil siin, Läänemerel. Persona. Personal. Persona saate külaline oli Stockholmi Eesti luteri koguduse õpetaja Ingo Tiit Jaagu. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.