Eesti luterlik tund alustab stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Tänases saates me räägime Tallinna Kaarli koguduse lastetööst ja põhjus selleks on, et Kaarli koguduse lastetöö sai selle aasta esimesel advendil 10 aastaseks. Sina signaale, et õige inimene vastama sellele küsimusele, et kuidas laste Kaarli koguduses 10 aastat tagasi algas? Tegelikult mina ise päris alguse juures ei olnudki, maid liitusin sela tööga umbes aasta hiljem. Aga võin öelda nii palju, et tõepoolest 10 aastat tagasi esimesel advendil sai alustatud siis seda Kaarli koguduse laste tööd jälle üle pika aja ja on ta nüüd siiamaani kestma jäänud. Ja alustatud siis selles mõttes, et siis tulid kokku esimesed pühapäevakoolirühmad. Ja me teame ju, et et see mitukümmend aastat sõja ja nüüd selle 88. aasta vahel siis oli see aeg, kui lastetööd ja noortelt kirikus teha ei tohtinud. Ja kui teised kirikus käimise vormid olid veel kuidagi lubatud, siis need kaks olid väga rangelt keelatud ja noorsugu lapsi tuli kasvatada väga konkreetse ideoloogia järgi. Aga siis, kui kõik see ärkamisaeg oli ja meie inimesed ka rohkem kirikutesse juba julgesid tulla, võitsid siis kaks noort inimest ka meie koguduses selle julguse kätte ja kutsusid lapsed pühapäevakooli. Kuidas pühapäevakoolitöö sellest ajast edasi arenenud? No 10 aastat tundub, esialgu võib olla väga lühike aeg. Et mis seal siis ikka ära ei ole, tavaliselt peetakse juubeleid, noh, 50 60 no 100. Aga meie jaoks on see 10 aastat küll tähtis aeg, sellepärast et need ajad, mil me oleme nüüd alustanud ja esimesed märgid maha pannud, on olnud väga muutlikud ja pole ise alati teadnud, et mis edasi saab ja kuidas edasi minna ja kes seda kõike peaks tegema. Ja nüüd, kui see 10 aastat on selja taga, siis on on rõõm tõdeda, et me oleme püsima jäänud ja mitte lihtsalt püsima jäänud, vaid tõepoolest aastatega on meie laste tunduvalt kasvanud, tunduvalt arenenud. Kui alguses tuli kokku üks, kaks rühma, siis mõne aasta pärast oli meil lapsi juba 400 praegult on seal küll väheke stabiliseerunud. Arvame, et meie lahtedes osaleb, kui neil on 200 lapse ja neid töövorme on ka tunduvalt rohkem. Kui me alustasime pühapäevakooliga ja väga paljudes kirikutes on see praegult ainuke töö vorm, siis me oleme püüdnud nagu areneda ka laiali selles mõttes, et meil on umbes 10 erinevat laste ringi. See tähendab, et me pakume võimalust käia koos mitte ainult pühapäeviti ja laupäeviti, vaid ka nädala sees ja mitte siis ainult õppida, vaid ka niisama toredalt koos aega veeta. No kui 10 aastat tagasi oli kõige tähtsam see fakt, et pühapäevakoolitööd või lastetud üldse alustada siis mis on täna lastades kõige Tähendab me just paar päeva tagasi istusime õpetajatega koos ja ja püüdsime siis nüüd mõtelda, et kas me peaksime enda eesmärke võib olla muutunud ühiskonnas ja ajas ümber hindama. Ja leidsime, et selliseid väärtusi, mida nagu meie töö edasi kannab ei peagi muutma. Muutma peab võib-olla enda töössesuhtumist ja neid vorme, mille läbi me seda tööd teeme. Aga kõige tähtsamad on lapsed, see, et nad tulevad. Et nad on, et nad jäävad, et nad saavad meie juurest kindluse rahu, ka teadmisi. Et nad võivad kunagi tulevikus tõdeda, et see aeg on olnud nende väljakujunemisel üks tähtis aeg ja et nüüd nad võivad julgelt sellelt baasilt edasi minna. Aga läheme nüüd ajas siis 10 aastat tagasi ja selle saate ettevalmistamise käigus võtsime intervjuu ühelt esimeselt pühapäevakooliõpetajalt Leila talvikult. Sina leile oled üks nendest, kes siin Kaarli koguduses pühapäevakooli alustas, kuskohast see mõte tuli ja miks see mõte ilmselt tuli, kui me käisime vaatamas pühavaimu kirikus pühapäevakooli mingi ida tegi sirje tiivik ja ma usun, et sealt me selle idee saime, tema nagu julgustas meid, et me võiksime alustada. Alguses muidugi mäletan sellist Kaarli kiriku poolt ikka sellist noh, ei teatud ilmselt usaldada või, või siis noh, kaheldi väga jällegi kindlus siis võisuke, kus tuldi meid siis vaatama, oli see suur jõulupidu, mis toimus Kaarli kirikus ja siis, kui õpetajad sinna kohale tulid, nagu hindud, veendusid selles, et me saime, kui ma sellega, kuidas alguses pühapäevakool välja nägi, palju oli lapsi, palju oli õpetajaid, alguses oli lapsi, oli 20 ja õpetaja, et oli kaks hiljem tuli muusikaõpetaja tuli juurde. Ja mingi aeg toimuski ühes rühmas, aga pärast me lõime nagu lahku ja tegime kahes rühmas neid tunde. Kui tüüpi lapsed kuuskil käisid kuus, kaks korda ostsin siis üle kahe nädala tund korraga. Püha puutund oli sellel ajal ka võib-olla teistsugune. Võib-olla sellist käsitsi tegevust oli minu meelest natuke rohkem, vist rohkem rääkisime ja mängisime, laulsime sellist meisterdamise osa võib-olla natukene vähemaks selles küsimuses pühatunnist saanud mõõda 10 aastat. Mis on need kõige eredamad hetked, eks ole, sellest 10-st osast sa oled kõik need 10 aastat siin aktiivselt kaasa löönud, et mis sa oled eredamad hetked sellest ajast on meelde jäänud. Kindlasti see esimene tund oli, oli väga-väga raske. Et Ülle ei julenud suudki lahti teha, nii et mina pidin üksinda rääkima, see oli meile väga raske, see on meelde jäänud tisse, esimene jõulupidu kindlasti on meelde jäänud, jaga hilisemad mitmed jõuluteenistused, kus sai tehtud neid jõulunäidendeid ja ka esimene oratoorium on meelde jäänud siis kindlasti mitmesuguseid niukseid, suuremad üritused on meelde jäänud ja siis. On meeles üks ekskursioon, mis me lastega kirikusse tegime. Ja ma mäletan seda, et ekskursioonijuhiks oli õpetaja soone. Ja see oli meie esimese rühma laps, kes siis õpetas hoone, seletas siis Kaarli kiriku maali ja ütles, et Jeesus näeb igale poole. Et näeb ka teie teki alla. Ja see tüdruk ütles, et minu teki alla ta küll ei näe. Et minu tekkis auk, ei ole. Meenub kõigepealt esimene pühatund, siis mis teemal see esimene tund oli? Rääkisime advendist ja Me rääkisime inglitest. Ilmselt siis oli ta, kuidas ingel ilmus Maarjale. Viksistusi mõõnad vil. Ilmselt oligi põhjus selles, et septembrist oktoobris me veel ei saanud alustada ja siis me alustasime, mõtlesime, et sobiks esimene advent või noh, jõulude aeg, kui me siis alustasime selle advendiga müksu tüüpi hapu, kuuldud, mäletan, kuidas ütles mulle mu esimene õpetaja Sirje kiivit. Et kui sa selle töö võtad oma peale. Pea seda meeles, et see on töö, mis on kogu eluks. Ja, ja tihti kui ongi raske, siis ma siis ma mõtlen selle peale kindlasti son ka kutsumus ja mulle väga meeldib see töö, mulle meeldib lastega töö ja mulle meeldib seda tööd teha. Ma olen seda õppinud, aga kindlasti ka see, mis alguses ütles, see on mul meelde jäänud. Signe, milline näeb välja üks tavaline nädal Kaarli koguduse lastetöös? Meil ei olegi ükski nädal päris tavaline, sellepärast et iga nädal on täpselt nagu ta välja kujuneb ja iga nädal toob midagi midagi täiesti uute ootamatult. Aga no ma võin rääkida nii, nagu nad planeeritud on. Igal tööpäeval kella üheksast hommikul kogunevad meie koguduse majja eelkoolilapsed, see on siis viie kuni kuueaastased lapsed, kes valmistuvad kooli minekuks. Ja kes siis kolme nelja tunni jooksul iga päev saavad õpetust sellistes algainetes, pluss siis on neil pühapäevakoolitunnid, laulutunnid ja meisterdamise ja kõik muumise koolielu juurde käib siis kahel hommikul nädalas tulevad meile päris pisikesed. See on siis kahe kuni kuni kuueaastased lapsed päevahoidu. Teisipäeva õhtuti kogunevad meil väikesed meistrid. Väikeste meistrite õpikoda on siis see koht, kus tegeletakse meisterdamise käsitööga ja õpitakse erinevaid materjale kasutama ja erinevaid tehnikaid tundma. Ja see on siis korra nädalas siis kaks korda nädalas käivad meil koos lastemuusikakollektiivid kolmapäeviti pisikesed lauljad mudilasansambel ja teisipäeviti suuremad, see on siis tütarlasteansambel. Reede on meil selline klubide päev. Kõigepealt kella neljast tulevad kokku poisid ja see on nüüd meil päris uus töövaldkond ja sellest sügisest hakkasime selle rühmaga pihta, kuna kirikus ja nähtavasti igal pool mujal on ka see probleem, et teatud vanuses see on siis 10 ja sealt üles poisid nagunii lihtsalt kuhugi ringe ei kipu minema ja ja pühapäevakoolis on üldse tüdrukuid on ju ikka rohkem ja enamus õpetajaid on naisterahvad ja et siis poistel oleks nagu oma koht koos käia, siis hakkas üks meie koguduse noor, kes õpib praegult pedagoogilises ülikoolis tegema seda poiste tööd ja, ja see on küll väga hea vastuvõtu osaliseks saanud vaade, kuidas edasi kujuneb, ja natukene hiljem kella viie ajal tuleb siis kokku tüdrukute klubi, seal käivad natukene vanemad tüdrukud koos, see on siis me nimetame seda alust selliseks Eeelleeri anuseks. Need on need, kes paari aasta pärast hakkavad erikooli minema, aga praegult on noortetöös osalemiseks. Et aga et lastega koos tegutseda, selleks juba natukene liiga suured neiud ja nendele on siis oma klubi, mis koguneb korra nädalas ja seal on veel siis igasuguseid põnevaid ettevõtmisi, siis ei ole siis nagu enam tund, vaid on suhtlemise vorm, kus mängitakse ja lauldakse. Sealhulgas käivad meil igasugused põnevad külalised. Räägime teemadest, mis tüdrukuid huvitavad juuksurid, kosmeetikud, teeme süüa, mida iganes. Nagu ma aru saan, on kõige nooremad lapsed, kahe kolmeaastased ja kõige vanemad, sellised 13 14. Kui palju neid lapsi üldse koguduse lastetöös aktiivselt kaasa lööb? Me oleme ise arvestanud, et kaasa lööb kuskil natukene üle 200 lapse ja kõige suurem kontingent käib siis pühapäevakoolis, millest me praegu rääkinudki. See on siis see lahtedevorm, millega me 10 aastat tagasi alustasime ja mis siiamaani on siiski õpetuslikus mõttes põhiline lasteaiavorm. Ja seal käib umbes 120 130 last. Ja pühapäevakoolitunnid toimuvad nädalavahetustel, laupäeval ja pühapäeval olenevalt siis rühmas kas iga nädal või üle nädala ja kestavad umbes pooleteisttunnist kuni kahe poole tunnini ja sinna juurde käib siis seal muusikatund. Ja viimastel aastatel oleme just püüdnud rõhutada õpetajatele seda, et see pühapäev, kui tund ei ole lihtsalt tundvaid see siis hõlmab endas igasuguseid rühmatöid ja vestlusi ja kõike põnevat, et seda teemat võimalikult lapse mõttele ja tema maailmale kohandada. No on selge, et umbes paarisaja lapsega tegelemiseks, kui temale huvitava tegevuse pakkumiseks ei piisa ainult ühest inimesest, kes on need inimesed, kes sind aitavad selles igapäevases töös? No, ja nüüd on veel vähe öeldud, mind aitavad, mina olen see, kes siis nagu seda tööd peaks koordineerima ja ise püüan igal pool kaasa lüüa. Aga eks konkreetsete ringide töö langeb ikkagi konkreetsete inimeste õlgadele ja. Meil on lastes praegult üle 20 vabatahtliku õpetaja, kes seda tööd teevad, see tähendab siis, et neile tegelikult langeb päris suur koormus ja oleme püüdnud seda küll hajutada ja võimalikult rohkem õpetajaid kutsuda. Et ühel rühmal oleks rohkem kui üks õpetaja, et siis saab nädalavahetustel valida, et kes on millal kohal. Aga noh, selle lisanduvad ja igasugused muud üritused ka, nii et et ma olen väga-väga tänulik, et koguduses leidub neid inimesi, kes tahavad enda vaba aega ohverdada ja midagi endast teistele pakkuda ja, ja oma energiat rakendada. Muidugi, vaid inimesi võiks palju rohkem olla, aga aeg lihtsalt on selline, et inimestel läheb enda eluga tegelemiseks nii suur hulk aega ära, et et seda ühiskondlikku heategevust suudavad haarata siiski väga vähesed, seda suurem parunile. Mis sa arvad, millise hinnangu lapsed ise annaksid sellele tegevusele mis neile koguduse juures on korraldatud? No minul on seda muidugi väga raske öelda, aga me siin korraldasime just kuu aega tagasi küsitluse nii laste kui lastevanemate seas ja uurisime, et mis võiks olla teisiti ja ja mis meeldib ja muidugi kuigi küsitlus oli anonüümne, siiski nähtavasti ei julgenud või ei tahtnud keegi sellist negatiivset kriitikat teha. Jääb loota, et ehk neil ei olnudki siis seda vaja teha, aga sealt on arvamusel küll väga positiivsed ja just sealtmaalt, et on väga palju tegevust ja ta on väga toredad õpetajad kes nendega tegelevad ja et kogudus on just see koht, kuhu alati võib tulla ja kus alati sind oodatakse. Ja kus on lihtsalt hea olla. Ja ma arvan, et see ongi üks meie eesmärke ja kui see nii on, siis on see väga tore. Seda, kuidas lastele pühapäevakoolis meeldib, küsisime nende endigi käest. Kõigepealt käisime väikeste rühmas. Tööleppe Kaarli kiriku pühapäevakooli lapsed koolis, köite esimest tähte, belgia Neljandat korda esimeste neljandate, te olete juba osad päris mitu aastat siin käinud, osutunud alles sellel sügisel, mida te siin teete? Me joonistame siis meister Lähme, laulame piibli lugusi, kuulame. Kas teile meeldib siin käia? Ja, ja, ja, ja miks teile siin meeldib, sellepärast et siin on inimene. Aga miks siin on mõnus sind selliseid asju teha? Vanema panimas ja sellepärast, et siis ma hakkan jumal, et oskame. Vanaema ei oleks öelnud, et tuleb, tullakse, siis oleks ka tulnud. Ja selleks meeldib kõik, et siin saab mängida, kõiki asju teha. Selleks, et mulle meeldiksid. Kui tihti te siin koos käib? Kaks korda kuus? Vähe või palju tahaksid seal rohkem käia? Ja tahaks kui iga nädal käia? Miks? Sellepärast, et siin on lihtsalt nii tore sind klaverimänguga kuulata, aga mida te tänases tunnis tegite? Tõlgime inglitiibu, miks tuleb inglitiibasid, töötab, meil on esinemine, kuskohast esineb kirikus, mis puhul ta kirikus esineda, selleks, et jõulupühad hakkavad. Mis pühad need jõulud on Jeesuse siingi mihklit. Aga mis päev täna on? Esimene advent, mida sa esimene print tähendab? Jõule teatamise aeg. Need olid siis kõige pisemad. Oma arvamuse said öelda, aga ka suuremad lapsed. Teie olete meie pühapäevakooli kõige vanemad lapsed oled siis, kui kaua on keegi teis käinud pühapäevakoolis? Neli aastat kuskil viis, 10 aastat, kolm aastat, kolm aastat, kaheksa aastat, seitse aastat, seitse aastat. Siis teil on päris hea praktika, milline üks teie teatoloogili tund välja näeb, mis te teete siin alguses alguspalve siis on alati olemas tunni teema, räägime umbes kaks tundi tunni teemast. Siis on teate tõsisangi lõpupalve ja kojuminek kas tunni teemal rääkima, see on siis lihtsalt see, et te vestlete, me loeme piiblit ja räägime sellest, et mida see tähendab ja rühmatööd, ristsõnad, ülesanded. Kas nende aastate jooksul on mingi asi, mis on nagu eriti meelde jäänud ka? Et meil on käinud kirikuõpetaja rääkimas nagu igasugustest erinevatest asjadest, mis, mis nagu tema teeb kirikus. Mida teile see pühapäeva annab, miks te üldse käite siin kontaktis kui jumalaga? Loeme palveid ja kõik on siin selline sõbralik õhkkond. Hakkasin käima, hakkas meeldima ja käin edasi siin hästi toredad õpilased ja õpetajad ja siin on hästi aitäh, ma endale palju uusi sõpru saanud. Meeldiksin teistegi kohtade rääkida. Kas peale pühapäevakoolitundide toimub veel midagi? Laagrid, perepäev, odavad ja tõesti palju üritusi. Laulmised on veel ja siis klubi on ka klubi käivad erinevad külalised. Siis seal käivad need lapsed ja noored, kes hakkavad, peab lõpetama ja veel päris noorte hulka ei käi nagu vahepealne. Häda ei ole nagu päris tund, vaid et seal ei pea käima nagu iga kord ja õppima ega midagi, et see on nagu klubi. Siin mainisite laagreid. Mida te seal laagris teete? Seal on ka igasugused põnevad mängud ja igasugused teemad ja seal on ka palju rühmatöid. Maastikumängud ja siuksed. Hästi palju mänge. Laagri on sellepärast huvitav, et kes paljud rihmad saavad nagu kokku kõik koos mängime, ja teeme meie Kaarlekesele nüüd sünnipäev. Kui te tahaksite midagi soovida, mida te siis sooviksite? Ma soovin seda, et ikka edasi jätkuks. Et võimalikult paljud inimesed kuuleksid Kaarli koguduses, teha lastes tuleks rohkem õpilasi. Ja et kõike inimesed, kes noortega tegelevad ja lastega, et nad ikka viitsiksid teha ja, ja et viitsiksid tegeleda lastega hästi palju. Siit rohkem lapsi tuleks, siin on väga huvitav. Oleks ka huvitav, et töö läheks ainult edasi paremaks. Rühmad võiksid olla natuke suuremat doosi sõpru. Saade. Või pühapäevakool on olnud meil kõige traditsioonilisem ja kõige pikema ajalooga lastevorm ja seal käib ka kõige rohkem lapsi, siis. Järgmisena räägiksime päevahoiust, mis on meil üks kõige uuemaid võimalusi lastest osavõtmiseks ja sinna saavad siis emad-isad tuua oma. Mis koht see on, kuskohas praegu teiega olemas? Mis riik see selline on, su lastering käega Haiu, mida ta siin päevahoius teete? Väetame vähist multikaid. Mis te veel teete, kas te mängite ka vahetevahel endale. Millised mängud teile kõige rohkem meeldivad? Matariaatrilt Nurta. Muidu meeldib siin käia. Meeldib aga, mis see kõige rohkem meeldib? Pätsin nendutaks. Tunni vaata täna ju kasvataja Riina. Mida see päevahoid endast kujutab ja kellele ta mõeldud on? Päevahoid on mõeldud kahe kuni kuueaastastele kodustele lastele et teha koos igasugust huvitavat, arendada, loovust, mängida, suhelda omaealistega, milline su päevahoiupäev välja näeb? Alustame kell 10 ja tavaliselt kehaliste harjutustega. Jätkame siis meisterdamisega õppemängudega. Ja umbes poole 12 ajal on meil väike einet peale, mida siis tegelema sellega, millega lapsed tahavad. Kui palju lapsi päevahoius käib? See oleneb päevast, tavaliselt on kohal kuskil neli last, kuid mõnikord on ka rohkem, mõnikord vähem. Kuidas sa ise sellele ülesandele vaatad, mida sulle annab päeva hoiut tegemine? Kuna ma ise õppinud seda, siis tähendab see mulle esiteks praktikat. Ja teiseks muidugi arendab just sellepärast, et kogu aeg peab mõtlema välja, mida järgmiseks teha. Ja elujõud, anneka. Üks, võib-olla kõige ebaharilikum koguduse lastetöö vorm on eelkooliklass. Mida see endast kujutab? No tegelikult ta ei olegi nii ebaharilik, kuigi tõepoolest ma ei tea, et et Eestimaal oleks kirikute juures rohkem koole või eelkooliklasse, on küll mõnedest teistest konfessioonidest, kirikuga seotud koole. Aga meil siiamaani paraku mitte ja siis me otsustasimegi, et seda lünka on vaja täita ja praegult õpib siis meil nagu neljas klassitäis lapsi kes valmistavad ennast kooliks ette ja see on siis neli aastat tagasi, kui me seda ideed teostama hakkasime, siis meil oli ikka kindel plaan, et et meie luterlik kirik vajab ühte ühte kooli, seda enam, et Tallinnas, kus on väga palju muid võimalusi erinevate uskude vahel valida ja, ja nende õpetust saada. Et meil peaks ka olema, eks üks kool, kus lapsed saaksid õppida kristlikus keskkonnas ja lisaks siis oma põhiharidusele saaksid ka sellise tugeva eetilise kasvatuse ja ja teadmised piibli loostrussis kirikust üldse. Ja alustasime eelkooli klassiga kindla teadmisega, et me kunagi kasvame edasi hooliks. Paraku on see nüüd nii läinud, et et majanduslikud võimalused ei ole seda viimast küll lubanud, aga sellegipoolest on eelkooliklassis püsima jäänud ja mitte ainult läinud. Me oleme taotlenud haridusministeeriumilt ka koolitusluba, et see õppetöö võiks olla ametlik ja, ja ka riigi poolt litsenseeritud. Ja nüüd mul on hea meel öelda, et eelmisel nädalal me saime teada, et et meil on see koolitusluba antud. Nii et püüame teha endast parima, et see on traditsioon, siiski võiks meie kirikus juurde ja kes teab, võib-olla kasvab sellest kunagi välja ka midagi suuremat. Aga võib-olla räägivad lapsed ise natukene lähemalt, mida nad iga päev siis seal koolis teevad. Tere, lapsed. Mis koht see on, kus te siin käite? Karl ja kaubad ja miski asja selline on, kas te olete siis nagu juba koolilapsed ja kui vanad te olete? Kuus. Seitse, kaheksa, kuus, kuus. Ja siis te olete ju natukene ikkagi nooremad kui päris koolilapsed. Mis koht see siin on, kus te käite, kas see on siis pool või see on lasteaed või mis te ise arvate? Valmistes kaal, mis te teete siin nihke näiteks täna tegite? Küll aga ette ja siis pliiatsiga joonistasime ja siis saime koju, mis me tahtsime selle, mida te siin veel õpite kiiritame. Tähti, õpime hingist seent, õpime ka numbreid. Kas te kõik oskate juba lugeda? Saavutamisega läheb hästi. Kas te peale õppimise siin veel midagi teete? Joonistami? Luuletus tõbine, meisterdamine mängimiseks ka aega jääb vähe trenni teinud siis kohe päris tunnid ja siis vahepeal vahetunnid või. Kuidas koolis käimine siis sellisele väikesele inimesele tundub, mis te arvate, kas on raske ka? Ei ootate juba kõik, kuni päris kooli saate. Siis ei jää muud üle, kui soovida teile ette kõik kenasti selgeks saaksite ja asetage siis paepääst ilusti kooli, saaksite minna. Kui palju õpetajaid küll siin koolis on? Kaks õpetaja kombel. Väga suur osa koguduse lastetöös on muusikal laulmisel ja pilli mängimisel sellest, milline on koguduse laste muusika. Sellest rääkisime mudilasansambli juhi Kaie Tanneriga. Kaarli koguduse laste muusikaõpetaja Villu talgukutse lastud muusikat. No muidugi eelkõige mudilaskoor, tütarlastekoor, aga kõigil papagoi lastel nädalavahetuseti veel laulmistunnid kus on siis rühmade lapsed koos ja kus me õpime üldlaululaste jumalateenistustele ja levinumaid koraale levinumaid vaimulikke lastelaule ja nüüd siis muidugi teisipäevase kontserdikava, mille järgi valib need laste laululaste vaimuliku muusika, palju kirjutatud. Kahjuks ei ole see, et nii-öelda vahepealsed 50 aastat ei tohtinud professionaalne helilooja eriti kirjutada vaimulikku muusikat siis ka mitte lastelaule. Tähendab seda, et meil on ikka päris suur lünk seal sees. On väga palju armast amatöörmuusikat, aga tõesti head vaimulikku laste laulan suhteliselt vähe. Noh, seda tuleb otsida ja heliloojaid pinnida, mõni kirjutab. Ja ega see kerge ei ole, mida sulle isiklikult annab, söötsasin, kogudsus, lastega laulab Ma olen kuidagi siia sattunud andnud sõrme, siis on kuidagi märkamatult kadunud ka käsi, me hakkasime alguses tegema lihtsalt. Ta kolis muusikatunde ühele rühmale, siis tuli juba see üldise muusikatunni vajadus, siis jäi sees, siis tuli mudilaskoor, kuna ma seda teen, siis nagu eeldabki seda, et ma olen nagunii üritustel kohal ja nagunii mängin ja laulan. Muidugi annab see palju rõõmu. Hea meel on sellest, et noh, paljud meie muusikatöö lapsed mudilaskooris tan pannud siis noh, suurtesse laste kooridesse on saanud sisse muusikaäriklassidesse. Lastele annab muusika väga palju, mitte ainult seda, et temast peaks tulema muusik vaid see mõjub hästi, noh, üldarendavalt juba. Nii et mul on hea meel, et see on lastele kasu. Sellest on lihtsalt suur rõõm. Lükkasin karbikese mudilasansambli lapsed. Miks te siin laulmas käib? Ma ei tea, päris täpselt, aga mulle ei meeldi lihtsalt käia tare objekti. Näete, ma olen harjunud siin käima, läheb. Võlapulgadega meeldivaks mänginud hängi Teele mägi meil tegelikult plokkflööt. Miks laulab? No ega nad nagunii väikesed ei olegi tegelikult. Miks ma laulan, mulle ka meeldib laulda ja noh, oli kuulata, Taskadega meeldib. Ja kuidagi olemas ja nagu kokku kasvanud, näen varjudega, laagrites käivad koos ja. Seal on lihtsalt tore. Laulda meeldib laulmise juures. Mõne lauluga, mis seal aeglasemalt nagu läheb mõttes kaasa ise nagu ise nagu midagi ütleme vaid ütled nagu laulu, seesama, mis Maria ütles, et täpselt silmadeta laulus väljendad nagu sellepärast ma ütlen. Noh, enamus laulud on siin hästi ilusti, sest mulle meeldivad yles laulad. Koguduse lasteaeda ei ole ainult mitte need iganädalased kindlad üritused, vaid vaid siia kuulub ka palju muud. Ja need kindlad üritused on siis mõeldud suhteliselt kindlatele käijatele, aga iga kuu toimub meil vähemalt paar üritust mis on siis avatud kõigile koguduse liikmetele ja nende peredele. Ja me püüamegi siis nende ürituste kaudu teha natuke koguduses ka peretööd, mida meil siin Eestimaal ka veel eriti ei tehta ja läks, traditsioon ei ole, aga mis ka selle lasted aluse tegelikult paika paneb, sest et seal need väikesed kiriku juurde ilma vanemateta ei tule ja selleks, et et väikest inimest kasvatada, tuleb teha ka tema vanematega. Ja neid üritusi on meil väga mitmesuguseid. Kõigepealt muidugi, kui laste käest küsida, et mis teile kõige rohkem meeldib, siis esimene asi, mis kõik kohe ütled, on laagrid. Meil toimub laagreid kolm korda aastas, sügisel, talvel ja suvel, siis pikem laager. Ja siis kahest kuni neljapäevani on laagrid pikad ja seal tehakse siis tõepoolest kõike võimalikku. Nii sõna otses mõttes füüsilist tööd kui ka vaimset tööd, aga suurem rõhk on muidugi sellisel seltsielu oli oma loomingul ja maastikumängudel viktoriinide ja matkadel ja mis kõik veel. Siis teine. Suur osa nendest üritustest toimuvad perepäevade nime all. Need on mõeldud siis sellised nädalavahetuse üritused kogu perele ja need on ka olnud väga mitmet sorti. Traditsiooniks on juba saanud isadepäeva pidu. Novembris siis oleme teinud ristivanemate pidusid memme-taadi pidusid püüdnud niimoodi erinevaid pereliikmeid kaasa tõmmata. Lisaks sellele tähistame kõikvõimalikke pühasid. Kindlasti lõikustänupüha ja vastlapäev ja suurematest juba palvepäev ja muidugi ülestõusmispühad, jõulud ja nende kahe viimasega on meie kogudusel seotud ka oma kindlad traditsioonid ülestõusmispühade ajal, Me kindlasti käime ka lastega läbi Jeesuse ristitee. See tähendab siis seda, et juba kannatusaja alguses või selle keskel vanemad lapsed ja noore kirikusse siis üles need ristide peatuste punktid, mida nad on ise kujundanud ja välja mõelnud, kuidas need nende poolt pakutud vahendid võiksid neid pealkirju ja edasi anda. Ja siis suurel reedel me käime lastega selle ristitee läbi. Ja lisaks sellele on siis alati ülestõusmispühadel lastele, kas palvus, jumalateenistus ja nüüd paaril viimasel aastal oleme me teinud sellise suurema ettevõtmise ülestõusmispühadeministeeriumi koos koguduse noortega, millega me oleme käinud ka mujal Eestimaal. Ja mis jõulusid puutub ja milleks on praegu ettevalmistusi, teeme siis. Sellel aastal otsima jõululast see on nüüd üks selline vahva ettevõtmine, kus siis kas kiriku ümber või selles ümbruskonnas käiakse ringi ja kohatakse tee peal tegelasi, evangeeliumist ja, ja tegelasi ka tänapäevast, kes siis mingil moel ka ise on otsijad. Ja lõpuks siis jõutakse sina sõimeni välja ja see üritus on mõeldud just eelkõige jõulumeeleolu loomiseks, raputada maha seda suurt kommertsiaalsust, mis neil igalt poolt vastu paistab ja natukene mõelda, et mida need jõulud meile siis tegelikult tähendavad. Kaarli koguduse lasteaial on oma Nimikaarlikke sellel Kaarlik, seal on oma laul. Kuidas see laul sündis? Ja selle lauluga on selline vahva lugu, et meil tavaliselt laagrites on sellised omaloominguülesanded, Megaste oleme teinud Kaarlikese lipu ja me oleme teinud söögilaule loomulikult näidendeid. Ja kaks aastat tagasi. Suvelaagris oli selline ülesanne, et teha Kaarlikese laul. Ja üks nendest lauldes tuli nii vahva välja, et see on siiamaani püsima jäänud ja ma ei tea kõigile kuidagi nii armsaks saanud ja sõnad on laste endi tehtud, võiksime siin seda nüüd kuulata ka. Kaarlikke on nüüd kümneaastane. Kuidas sünnib, peetakse? Kui me planeerisime, et kuidas seda tähtpäeva tähistada, siis oli nagu kaks võimalust, et kas üldse mitte või kui, siis juba täie rauaga jäime selle viimase juurde pidama ja nüüd meil ongi niimoodi välja kujunenud, et terve see nädal toimuvad igal õhtul ja mitte ainult õhtul. Erinevad üritused, nii et kõik need, kes kunagi on meie töös kaasa teinud või siis praegult kaasa löövad ja ka need, kes lihtsalt huvitun, Nad saaksid osa võtta. Kui lähemalt rääkida, siis nädalat me alustasime sellise natuke asjalikuma päevaga ja esmaspäeva õhtul toimus meil loeng koguduse lastetöö tegijatele. Meil oli külas pühapäevakooli ühenduse esimees Urmas Viilma ja rääkisime teemal koguduse roll lapse kasvatamisel ja pärast seda siis pidasime ma diskussiooni, et kuidas meie oma koguduses peaksime laste tööd edasi tegema. Millised on meie eesmärgid, millised on need vahendid ja võimalused. Nüüd siis Teisipäev, val toimus kirikus Kaarlikse sünnipäeva kontsert kus esinesid pea kõik pühapäevakoolirühmad, eelkooliklassi, lapsed, koguduse lastekoorid, ansamblid õpetajatele, koorid ja nii edasi ja nii edasi. Kolmapäeval kutsusime kokku need inimesed, kes on pühapäevakoolis käinud enne viiekümnendaid aastaid et rõhutada seda järjepidevust, et see laste ei ole mitte nüüd 10 viimase aasta uus avastus, vaid seda on tehtud kaua-kaua enne seda. Nii et nii meie koguduses pühapäevakoolis käinud kui ka meie koguduse liikmed, kes olid kuskil mujal rappa koolis käinud, olid siis kolmapäeval koguduse majas koos. Täna neljapäeval toimunud just Meie eelkooli klassikokkutulek kõik need neli lendu, siis saavad jälle kokku lapsed ja lapsevanemad ja peetakse koos Kaarlikse sünnipäeva. Homme võtame nüüd selle viimase 10 aasta vilistlasi, kes on pepukooli lõpetanud ja praegu siis kas juba mootoleeriski käinud või sinna minemas. Ja laupäev on siis üks selline meie sünnipäeva põhipäev. Kell 11 algab kirikus perepäev ja sinna me ootame tõepoolest kõiki huvilisi. Nii neid, kes on juba meiega seotud olnud, kui ka need, kes tunnevad lihtsalt huvi ja tahavad teada saada, mis Kaarlikeses tehakse. Ja perepäev kestab kohe päris mitu tundi ja seal on igasuguseid ettevõtmisi, nii lastele kui lastevanematele. Kindlasti toimub rongkäik, toimub väga huvitav loeng vanematele igasuguseid rühmatöid, lastele, ühiseid mänge ja esinemisi ja kogudusemajas on ka kohvik, nii et pulga ainult. Ja püha päev on siis võib-olla kõige pidulikum päev. Hommikul kell 10 algab pidulik jumalateenistus, mis seekord on siis pühendatud laste sünnipäevale. Ja pärast seda ootame kogutsemaia, kõiki endisi ja praegusi laste töö tegijaid. No ja ma arvan, et siis pärast seda me natuke lihtsalt puhkab. Palju õnne siis kaardikesele ja jõudu ja jaksu. Tänane saade oli pühendatud Tallinna Kaarli koguduse lastekümnendale aastapäevale. Luterliku tunni stuudios olid Signe Aus ja Meelis Holsting. Saates kõlas muusika lastelaulude kassetilt. Päeva viisid. Kohtumiseni.