Tere hommikust, mina olen Heino Nurk. Eesti Evangeelse Luterliku kirikuõpetaja. Ma teenin kogudusi Baltimore'is Washingtonis siibruckis. Inimeste häda ja viletsuse pealt nägemine võib meid vahel teha lootusetuks või ajada meeleheitele. Äärmuslikes olukordades tulevad aga esile ka inimlikud kõige paremad omadused. Sõprus, armastus, hoolivus ja kaastunne. Mis tunne neid valdab, kuidas me hädasolijaid nähes tegutseme sõltub suuresti sellest, mille peale me oma pilgu pöörame. Oma võimalusi aitamiseks arvestades. Ja sellega piirdudes lõpetame peagi tõdemusega et meil napib jõudu, oskusi ja tagavarasid. Nõnda kaalutledes võib tunduda mõistlikum hädalistest ohutusse kaugusse hoida. Teiste vajadusi vaadates aga võime jõuda ka järeldusele, et kuigi me kõike ei suuda on sellest vähesestki, mida teha, saame palju abi, nii mõnelegi neist, keda me aitame. Matteuse evangeeliumi neljateistkümnendas peatükis on lugu sellest, kuidas Jeesus ja tema jüngrid toitsid viie leiva ning kahe kalaga kokku 5000 meest ja neile lisaks veel naised ja lapsed kes olid seal nendega koos. Kui rahvas oli kõigest küladest kaugel õhtuni kuulanud Jeesuse kõnesid tahtsid jüngrid neid minema saata sest nad arvasid, et mõistlik oleks lasta neil minna endale süüa otsima. Kui keegi väsimuses teel olekski nõrkenud, poleks vähemalt nende silme all toimunud oleks sündinud nii-öelda väljaspool nende vastutusala. Jeesus aga arvas teisiti. Ta ütles, et seda ei või lasta toimuda ja käskis oma õpilastel tuua kõik need leivad ja kalad mis neil oli. Peale seda, kui ta oli taeva poole vaadates tänanud, lasi ta need jagada laiali murule, istuvatele inimestele. Kõigi suureks imestuseks sai kogu rahvas söönuks ja palukesi jäi veel ülegi. Selle imeloo mõistmise võti on tegelikult ühesainsas, sõnas tänu. Kui me oleme tänulikud kõige eest, kuidas meid endid on aidatud ja kuidas me oleme ohtudest pääsenud, teiste abiga ei saa me jääda ükskõikseks meie vaateväljaulatuva inimliku häda suhtes. Rohkem kui oma heaolu läheb meile korda ligimesepuudus ning me teame, et iga väike tegu võib olla suureks abiks. Tänutunne teeb meid tõeliselt rikkaks, nii et meil jätkub ka jagamiseks ilma tunneksime puudust või kardaksime ilma jääda sellest mis meile kuulub. Palume helde ja armuline issand anna meile oskust näha ligimesevajadusi ja julgust aidata neid, kel on millestki tõsine puudus. Meie igapäevast leiba anna meile ka tänapäev. Õpetame kõike seda tänuga vastu võtma ning üksteisega jagama. Aamen.