Tere hommikust, mina olen Heino Nurk. Eesti Evangeelse Luterliku kirikuõpetaja. Teenin kogudusi Baltimore'is Washingtonis siibruckis. Me ütleme, et eksimine on inimlik. Kuid kellelegi meist ometi ei meeldi vigu teha. Hirmust eksida jätame tegemata palju häid asju või lükkame nendega alustamist edasi. Nii palju kui võimalik. Ühte asutusse tuli kunagi tööle uus ülemus. Esimesel nädalal käis ta ringi mööda tööruume ja vaatas, kas kõik läheb nõnda nagu peaks. Ühes toas nägi ta töölaudade vahel seismas noormeest, kes keset kõige kibedamad tööaega ei teinud midagi. Ülemus küsis mehelt, kui palju too päevas teenib. Mees mõtles veidi ja ütles siis arvatava summa. Ülemus võttis sealsamas taskust mõned suured rahatähed ja käratas. Kausid kiiresti, ära enam kunagi tagasi tule. Ise uhkusest puhevil oma efektse esimese vallandamise üle, küsis ülemus peale mehe lahkumist. Mis tööd ta tegi. Häbelikult toonil, ütles seepeale üks tema alluv. Eto mees oli tegelikult pitsavedaja, kes parasjagu ootas raha kontorirahvale lõunaks toodud toidu eest. Ülemuse uhkus haihtus hoobilt ja ta lahkus ruumist. Häbi, silmad täis. Meil õpetatakse maast madalast et vigu tuleb vältida ja eksimine on häbiasi. See on hea, kui me püüame oma vigu parandada aga vahel see ei õnnestu. Ja Me varjame neid või püüame ennast õigustada, koguni teisi süüdistada. Kuigi piibel meile algusest lõpuni meelde tuletab, meie ekslikust ei mõista jumal meid siiski tehtud vigade eest hukka. Ta kutsub meid oma eksimusi endale ja teistele tunnistama ning andeks paluma. Jeesus palus ise veel ristilgi oma tagakiusajate eest. Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Kristlasena kirikusse tulles on meil kombeks jumalateenistust alustada oma pattude tunnistamise ja andeks palumisega. Me ei ole õigete ja eksimatute inimeste ühendus vaid armu saanud patuste osaduskond. Aus ülestunnistamine ja andeks palumine on tohutu jõuallikas, mis võimaldab neil puhta südametunnistusega rõõmsalt elada rahus jumala ning teiste inimestega. Eksimine on inimlik, andeks andmine, aga jumalik jõud mis meid aitab oma ekslikkusele vaatamata ellu jääda ja edasi minna. Paluge Kõigeväeline, armuline jumal. Me tunnistame, et me, püüdes teha head, oleme sageli teinud kurja. Oleme teinud pattu sinu ja ligimese vastu. Mõtte, sõna ja teoga. Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Aamen.