Eestis kogub hoogu skandaal, mille põhjustas Lihula kalmistul SS-vägedes teeninud ja Eesti iseseisvuse eest võidelnud eesti sõduritele rajatud mälestusmärgi kiire mahavõtmine valitsuse korraldusel eile õhtul. Otsuse põhjusi rahvale valitsus ei selgitanud mitte ülepeakaela tormates ja õhtupimeduse katte all mistõttu on seda teguviisi väga raske mõista kerge hukka mõista, mida internetiportaalides on juba vihaselt tehtud. Sotsioloogia politoloog Juhan Kivirähk oli nõus andma oma kiire hinnangu, mis võis olla valitsuse nii läbimõtlematu tegutsemise põhjus. Et peab selle arvamusavaldusega natuke ettevaatlik olema, et kui juba pisargaasi ja kumminuiad mängus on, et siis ta hoolega mõtlema, kuidas, kuidas oma järeldusi sõnastada. Mulle tundub, et. Valitsus on oma avalikkusega suhtlemisega olnud suhteliselt järjepidev ja, ja need fantaasiad, mida esitasid filmist mõnikord Ken ja Tolk hakk, hakkavad tõeks saama. Et just paar päeva tagasi ühes sotsioloogide ringis arutasime valitsuse avalikke suhteid ja minu, minu suhtumine on sellesse alati kriitiline olnud ja mulle tundub lihtsalt, et see valitsus ei ei hooli eriti ühiskonnast. Seda oli eileõhtuse tegevuse järgi märgata küll, kuidas klassikaliste avalikkusega suhtlemise reeglite, oma rahvaga suhtlemise heade tavade järgi oleks valitsusel tulnud käituda, kui otsus mälestusmärgi kõrvaldamise kohta Stenbocki maja ükskord juba oli teinud. Jah, eks kogu kogu see protsess oleks pidanud olema kuidagi tugevamalt tugevamalt valitsuse kontrolli all ja ja lapsemärgi puhul testi testi ka mingisuguseid kompromisse muudeti seal seal tekste ja aga noh, vaieldamatult haridusest võib aru saada, rahvusvaheliste organisatsioonide surve on tugev ja riigil on oma välispoliitik. Tänan teda ka. Kõiki asju saab, saab kindlasti ajada rahulikumalt ja valitsus. Siis võtku kätte ja vii koeraga see pronkssõdur sealt Tõnismäelt, mida Eesti kodanikud ammu on paljud soovinud. Juhan Kivirähk, mis te arvate, mis saab sisepoliitilises elus edasi Res Publicas endas valitsuskoalitsioonis. Olukord on väga keeruline, nagu viimane Emori uuring näitas, hakkavad erakonnad rivistama sellise leppisile ühisele stardijoonele, aga aga loomulikult. Ja need erakonnad, kes ei oska avalikkusega suhelda et nendel nendel tegelikult pikka iga ei ole, sest et mul on siiski selline tunne, et Eestis on kodanikuühiskond tõusuteel ja ja et ainult ette võtta rahade toel enam järgmisi valimisi võidelda, võideta ikkagi võidetakse, võidetakse häältega ja hääli andnud kodanikud. Kuidas käitub nüüdses olukorras meie kodanikuühiskond, kas on karta vägivalda punavägede mälestusmärkide suhtes? Noh, mina nüüd kodaniku siiski sellist organiseerunud korpekonda ja, ja ma usun, et mingit süstemaatilist vägivalda kodanike poolt Ta ei ole, sest et Eesti on olnud keeruliste mas siit ajaloolist situatsioonides rahumeelne ja vaevalt et nüüd nüüd ka midagi sellist korraldatakse, aga muidugi üksikuid provokatsioone võib ju olla ja ma nüüd ei ole lihvle olukorraga kursis, aga nagu jäi mulje telepildist, et selles momendi lähedal klipid ent mis, mis nagu vaates teist maailmasõda pisut teise nurga alt. Et tegelikult see Lihula monument oli mingis mõttes tasakaalustav, tasakaalustav mälestusmärk seal? Noh, ma arvan, et Lihula rahvas, kes on seid jälle valitsuse rasket kätt tunda saanud võib küll tõesti tõesti päris kuri olla ja eks pensionärid peavad Ma järgmine kord, kui Toompeale lähevad, kas need mitte veekahuritega vastu ületa. No loodame, et üks mõtlematu tegu ei kutsu esile teist ja, ja loodame, et rahvas jääb rahulikuks. No rahvas jääb rahulikult ja ma ikkagi soovitaksin, nagu ma korduvalt olen ka üritanud teha, valitsus on ikkagi järele mõelda, kelle jaoks nad on ja, ja et nad ikkagi avalikkusega õpiksid, õpiksid suhtlema. Ükskord. Aitäh kiirkommentaari eest Juhan Kivirähk.