Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Luterliku tunni stuudios on Rapla kihelkonna rahvas. Meie kauaaegne õpetaja, eemalt saag, Rapla Maarja-Magdaleena koguduse praegune õpetaja Mihkel Kukk ja saatejuhina Mikk Sarv. Luterliku tunni kutsung on laul Mu süda, ärka üles. Tänase saate teemaks on vabadus ja püüame jutuveeretamise sõuda selleni, mida me kõik kolm usume, et eesti rahvas on alati olnud vaba ja seitsmesajaaastase orjapõlvega on üle pingutatud. Kui vabaduse tahe ja vabaduse tunne ei oleks meie südames kogu aeg elus olnud siis me ei saaks ka praegu olla vabad ja sõltumatud. Ja seda sümboliseeribki kõige ilusamini luterliku tunni avalaul. Mu süda, ärka üles. Et meie südamepõhjas vabadus ärkaks üles ja teeks meid vääriliseks jumala ees vääriliseks Kristuse, siis meie esivanemate meie looduse ees. Kaks aastat tagasi teatasime maailma riikidele ja rahvastele iseseisvusmanifesti ka oma vabadus ja sõltumatus tahtest. Ja see oli märguanne, et meie süda on ärganud vabadusele ja avatud kõigile. Ja nagu öeldud, ei oleks süda saanu tärgata, kui vabadustahe tuleks leidnud endal igaveseks kodu meie südametes. Me tahame täna rääkida Rapla kihelkonna rahva vabadustahtest läbi aegade. Mõni nädal tagasi kõneldi luterlikus tunnis kilti kristlusest ja sellest, et keltid võisid olla esimesed ristiusu, meie maaletoojad. Keltid, iiri mungad, šotlased on samuti südames vabadusetahet kandnud. Ja see vabadus on alati olnud koos jumala vaimuvabadusega. Nii nagu eelmistel kordadel oleme kõnelenud, et eesti rahva vaimuelus on kristus olnud loomulik osa koos austusega looduse, kivide, puude, loomade kogu elu vastu. Ja see austus, hanki, üks oluline koostisosa meie vabaks olemisest. Rapla kihelkonnast on mitmed vabaduse algatused alguse saanud Jüriöö ülestõus omal ajal. See oli väga tihedalt seotud Rapla kiriku ja kogudusega. Tulemusena ühendati Rapla kirik Tallinna toomkirikuga, niisamuti nagu Rävala keskne Keila kirik, Simuna kirik. Seesama vabadusetahe on hiljem mitmeid kordi löönud õitsele just nimelt Rapla kihelkonnas. Nii oli vennastekogudus ärkamisliikumine see, mis tõi vaimuvara ja erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide vahel kontakte meie kihelkonda. Ja ka kaitseliit taastati just nimelt Rapla kihelkonnas Järvakandis 10 aastat tagasi, seitsmeteistkümnendal veebruaril nädal aega tagasi sai just 10 aastat sellest sündmusest. Seda kihelkonna vabadusetahet on kandnud koguduse juurte koondunud vaimne tuum. Ja siin me võime meenutada mitmeid õpetad tajaid, kestreid organiste. Rapla kihelkonna juures on olnud nendele tahaksimegi tänases saates tähelepanu pühendada. Ja nende kaudu tuua esile meie vabadustahet ja iseolemist keda võiks selles reas kõigepealt nimetada õpetaja Ivan saag. No me võime väga kaugele tagasi vaadata, aga teeme esimese, läheme tagasivaate. Raplasse on olnud silmapaistev Vorganist, Enn Võrk. Tema oli koguduse ülemorganist. Palju koorijuhte oli seal palju oreli mängijaid aga tema oli nagu see juht seal me olime tuttavat hammustada pääst noorest põlvest pääle. Muusika inimesed saavadki kokku. Perekond oli hulga muusika rahvas ja kirikurahvas ja nõnda olime siin. Ta tuli koguduse juure 1944. aasta sügisel ja hakkasime organiseerima Gide oreli taastamist. Oreli oli sõjas kannatada saanud. Ja huvitav oli, et kogudus laulis koraali neljal häälel. Istuti vastavalt kirikus rühmadena. Ka siis, kui mõnel häälel rühmalt kit samaks jäi kehtiv ruumi. Ja see oli suurepärane. Ma teadsin, et see nõnda on, aga ruumi sisse tulles, kui rahvas laulis, see 2000 inimest seal laulis. Neljal häälel, see on üllatav. Ja nii on see rapla ikka olnud tuul kandnud siia inimesi ka mujalt. Sina Nicole tulnud säältpoolt, kus minagi tuul on su siia kandnud ja me võime tuule kohta öelda. Kui vana testament ütleb, see on jumala vaim. Ta on siia kandnud kokku vabu inimesi. Sina oled tulnud Pärnust Pärnumaalt. Sinu sõnum on Läänemaa ja Pärnumaa sõnum ja me oleme ühendanud need sõnumid Eesti sõnumiks, Eesti vabaduse sõnumiks, sinu teisedki käiud. Siin on käinud väga palju. Joosep Liivi juures. Friedebert Tuglas, ma olen temaga ise esimesed käigud kaasa teinud. Siin on käinud Johan Kõpp väga palju, ikka aastas neli-viis korda. Ja mis kokkutoojaks oli? Oligi see? Et Raplas ei räägitud sellest, et me panime vastu ei murdu, ei paindu mitte seda vaik. Siinsed inimesed olid südamest vabat. Siia kuulub ka see Et näiteks krahvid ja keiser linkide pere oli talurahvaga koos talurahva tasemel rääkis eesti teelt. Ja nende meel oli Eesti mehed. On võimalik koos töötada. See kehtis ka vist teiste baltisakslaste Lillian Feltide kohta. Linn trellid ja ja mitmed teised sõnause neid ja ja siis on uus ja, ja ego Mahtra sõdagi. Hoia rumaluse tulemus. Ja just selle vene sõjaväe rumal tulemus. Muidu ei oleks asjatult. Sa pöördusid vahepeal ka Mihkel Kuke poole, just et Mihkel on Läänemaa ja, ja Pärnu poolt siia Rapla vaba kihelkonda tulnud ja on selle vaimuelu koondajaks praegu Rapla kihelkonnas. Tõepoolest, Raplas töötades on tunda seda vabadusetahet ja hindu, mis on olnud esivanematel siiamaani. Mitte ainult see, ühe esimestest kihelkondadest jõuti oma vana vabadussammas taastada mis oli tegelikult ka suur ettevõtmine, 89. aasta võidupühal see omal ajal koordi poolt loodud, väga huvitav ja, ja omapärane ja tõepoolest suursugune vabadussammas taastati. Nii et tõepoolest, nii nagu Öeldi need inimesed, kes on siin töötanud, need nii-öelda suurvaimud ka meie rahva jaoks kirikuõpetajatega köstrid tegelikult ikkagi peeti üheks kohalikuks vaimuelukandjaks ja kui nad on olnud tõepoolest isiksused, siis see tulemus on ju ju järgnevate põlvede jooksul ka näha olnud seal rahva hulgas ja nii huvitav, kui see ka ei ole, kus on isiksused ees olnud, siin on ka isiksuse selle aegapidi juurde tulnud. Nii et on tore, et on selliseid kantsee kihelkondi, ma ütleks, et rapla võib-olla oleks ainukene selline, kus seda aadet on rohkem olnud. Kindlasti on ka mujal, aga võib-olla ta mõnes asjas paistab siiski nagu jah, rohkem silma ka see, et ehitati suur ja võimas kirik. Nüüd 99 aastat tagasi ka see näitab, et oli võimalik koostöös kohalike talupoegade ja ja balti parunite ega teha midagi mis on omamoodi nagu vabaduse sümbol või märk kaks torni otsekui kaks sõrme näitamas ülespoole. Tegelikult tähendab ju vabadust tähendab vaba ja loomulikku olemist ja see on see, mis mulle Rapla rahva juures kõige rohkem meeldinud juba esimeste Raplamaa inimeste juures, kellega olen kokku puutunud Anton Starkopf ja, ja Uku Masingu juures. Aga samamoodi ka nüüd siin Raplas elades ja üheks ilusaks näiteks, kuidas vabalt mõtted kokkukõlavat muusikas on kahe Raplaga seotud inimese koostöö. Üks on Rapla kauaaegse kirikuõpetaja Joosep Liivi Lella poja Juhan Liivi kirjutatud väga tundlikud sõnad. Ja teiselt poolt juba Eevald saagi poolt nimetatud Rapla kauaaegse organisti helilooja Enn Võrgu poolt loodud viisid Juhan Liivi sõnadele. Kuulame ühte talvelaulu pakane, külm ja esitajaks, nii nagu ka teiste täna saates kõlavate laulude esitajaks on Eesti Raadio segakoor. Enn Võrk on tõesti väga tundlikult suutnud anda elu ja hingamise. Jaan Liivi sama tundlikele sõnadele. Võiks ju kujutada saagi jutu järgi Rapla kogudust nõndamoodi neljal häälel laulmas. Võib-olla ta isegi kõlas kunagi nii, nii tundlikult või, või nii pühendunult kindlasti. Ja sügishülgehea. Ka võiksime ehk siis kõnelda edasi sellest kihelkonna vaimsest tuumas keskusest. Praegu on Rapla kogudust teenimas noor ja andekas organist ja samuti ka koorijuht. Praegu vist Rapla kogudusel ja ühelgi Eesti kogudusel enam köstriametit ei ole. Milline roll on olnud muusika tegijatel koguduses ja, ja mis ametlik köstriamet õieti on olnud? Tõsi, mõnes mõttes natukene kahju isegi, et köstreid enam kogudustes ei ole. Kes need olid ju tegelikult mehed, kes olid pastori järel vaimuliku töö tegijad. Et kes pidasid jumalateenistusi, toimetasid talitusi, aga pidasid ka kirikuraamatuid. Olid õpetajad koolis, nii et tegelikult köstriroll oli, oli väga oluline ja noh, eks meie rahvas tunneb rohkem võib-olla Tootsi kevade järgi köstrikuju. Ja ma usun, et, et köstrit tähendust võib-olla oleks vaja hakata rohkem uurima. Ja näiteks Raplas ehitas esimese oreli Rapla kirikus 1841. aastal kohalik köster Ludwig Johan Karell kes on väga tuntud suguvõsast õieti kuulsad ja tuntud, olite tema vennad ja juba see, et, et üks kohalik köster ehitas kirikus oreli, ei ole mitte tavaline. Möödunud sajandil hakati juba Euroopast tooma oreleid, oli ka kohalikke orelimeistreid tekkinud aga see näitas, et sellel mehel, kes ise tegelikult oli naaberkihelkonnas Tagerist Haibast pärit tema vanemad olid priiks lastud mõisateenijad. Ja, ja ilmselt oli neil võimalik oma poegi nõnda koolitada. Et ühest vennast Karl Freydrecis sai muusik ja helilooja. Ta oli Moskva ooperitenori laulja, oli organiste dirigent Peterburis. Ja võib-olla teisest vennast sai ehk veelgi tuntum inimene. Vene keisrite Nikolai, esimese ku Aleksander teise ihuarst Philipp Jakob Karell noorem vend Ludwig Johan, kes töötas Raplas üldsusele jäänud nagu rohkem varjule, aga ma usun, et tema pärand on siiski tuntavalt ka Rapla koguduses, nagu hilisematel aastatel nähtav olnud. Kareli kohta teatakse seda, et oli üldse mitmekülgne inimene olnud. Ta oli ka omamoodi ravitseja võimetega mees olnud. Ta oli mees, kes näiteks noortele poistele õpetas käsitööd ja teatakse, et näiteks tema käest oli saanud esimesed käsitööteadmised, hilisem määr ja esimese eesti missionärina tuntud Honstiismann, kes on samuti Rapla kihelkonnast pärit. Nii et isegi köstriamet ei ei piirdunud sugugi ainult oreliga või, või kantsli puldiga kirikus, vaid köster võis olla tõepoolest selline rahvavalgustaja heas mõttes, möödunud sajandil kindlasti oli. Aga kas neid on olnud tõepoolest vähemalt kuni teise maailmasõjani küll enamikes kogudustes Eestis ja ka nendes kogudustes, kus oma pastor puudus, täitski, köster, tegelikult vaimuliku ülesannete roll? Kui ma ei eksi, siis viimased veel köstrid tegutsesid kusagil kümmekond aastat tagasi veel paaris Eestimaakoguduses nagu Muhus ja, ja kosel kus elasid veel veel inimesed, kes olid saanud Omaral köstrihariduse. Kuigi Raplas töötanud organisti teiste koorijuhtidest olid ka näiteks Ants soode ja Hugo Lepnurme saanud mõlemad ka veel enne sõda köstrikutsed. August Opmann, kes oli orelikateedri juhataja õpetas just nimelt noori oreliõpilasi ka köstriteks, nii et seda ta tegi veel. Ants soodega on rääkinud, et vahetult enne sõda, kui oli näha, et ajad võib-olla lähevad raskeks siis ta veel kiirendatud korras organiseeris, et, et nad saaksid vastava köstri ettevalmistuse ja, ja see on igati ennast õigustanud. Nii et, et. Ma ütleksin, et minul on isegi natukene kahju, et, et kas te loll natukene ajas kaduma läinud, aga võib-olla ta veel taastub kunagi. Ja võib-olla tõesti, sest tegelikult niisugust vaimset tuge või õpetaja kaasa kõnelejad, kaasaaitajad on, on paljudes kogudustes eriti tänapäeval hädasti vaja. Ja minu meelest kogu köstri rolli avamine, mida sa praegu tegid, on, on üks osa meie vaimse vabaduse ajaloost, mida siiamaani kultuuriloos ei ole küll piisavalt valgustatud. Kas Veib Ludwig Johan Karell, kes juba eelmise sajandi esimesel poolel ilmselt õpetas väga mitmeid erinevaid keeli, nii nagu tema õpilane Hans Tiismann leidis oma unistuse jõuda Aafrikasse ja sinna ta tõesti jõudis ja kiritas esimesed keeleõpikud kohalikule rahvale leegioni üks osa vaimsest vabadusest kõnelda oma keeles lugeda omakeelseid raamatuid Raplamaalt ja Rapla kogudusest on teisigi tugevaid kestreid olnud hiljem. Ma tean, et Evans saagil oli oma õpetajapõlves võimalik väga paljude eesti vaimuhariduse heaks just tänu sellele, et meil koguduses olid väga tublid köstrid. Selle tõttu ja Roosimaa oli väga tubli mees. Tema sõna kuulutus või selge mäng oli arusaadav ja mõistetav. Kaldus sirmuses alati kõlas läbi akorgist. Ja tema oli ka üks mees, kes oli ise vaimustatud nii soode mängust kui n-võrgumängust. Ta mõistis lehti ja vajas neid. Selleks tuli kirikusse tulla, et sellest osa saada. Ja nõnda ka okupatsiooni ajal. Me pidasime kõike. Eesti vabariigipühad seal ära, me tulime alati kokku. Meil ei jäänud ükski vabariigi aastapäev vahele. Ükski Tartu rahu meenutame jäänud vahel, see oli võimalik teha. Inimesed tulid kokku, kõlas muusika. Kõlas laul. Ja nii sai n võlk kuni omas surmani. Aastal 1962 ta suri, sai maksinumi teha. Muusika. Põhjas Võrkoli sõnakas mees. Mulle on ta meelde jäänud 10.-st juubelilaulupeost. See oli üks laulupidusid, mis täna vabariigi ajal Valgas koraaliga. Seda koraali esitas siis ühendkoor. See on Juhan Liivi sõnadele. Jumala poole pöörates sa oled ja puhas, sa oled püha, ei ole suur ja sinu Kunilises luhas kõigel, mis kõrge juur. Seal oled sa õel võitult, kus kõik olid kaotanud, seal oled sa veel köitnud, kus kõik olid lahutanud. Sa oled sõjaväed söönult ja kaitsenud üht kõrrekeste. Sa oled kuningat löönud ja tõstnud orjameest, sa oled püha ja ilus ja hirmus oletsaga. Kui pimeduse ajal sa paistad, ülema niised mõtet koondusid siia Raplassegi ja selle tõttu just ette Juhan Liivi lellepoeg, Joosep Liiv oli Rapla kiriku. Tähendab see nakkusid. See sidus hästi. Minu esimene käik Raplas oli poisikesepõlves. Ma tulin siia Friedebert Tuglas ega koos Friedebert Tuglas kuli küsitlema Joosep Liivi Johan liidi asjas. Kuna Juhan Liiv mõni aeg ajuti oli ka Raplas oma jälje poja juures ja perekonnas. Ja siis tuli käia mitu korda siin koos piibliküsimusi arutasid, Eesti küsimusi arutasid teine küsimus, näiteks Joosep, plii ja kõht ja teised eesti keelemehed. Nad käisid siin alguses nagu õpilastänagi ise. Ma mäletan, Oskar Loorits, Art, teisi eesti keelemehi kes siia tulid ja juba ees olnud, kui me Kõpuga tulime. Ja sellepärast ma kuulusin nagu nende hulka. Mind võeti kaasa. Et ma õpiksin ja näeksin, kuuleksin oma kõrvaga. Ja hiljem tuligi siin tööd. Igavikutunnetus on nende kahe vennalastel, Joosepil ja Juhanil tõesti sügavalt hinges olnud. Ja omakorda selle võimendajaks on on olnud juba enne nimetatud Rapla koguduse organist, helilooja Enn Võrk. Tänavusel aastal on põhjust mõlemast mehest rääkida. Tihtipeale räägime inimestest siis, kui mingi ümmargune arv aastaid nende sünnist möödas. Ja käesoleval aastal, 14. märtsil on juba 95 aastat sellest, kui Henn võrk sündis ja neljandal mail täitub 130 aastat Joosep Liivi sünnist. Milline on see igaviku tunnetus, mis nende kahe inimese loomingusse omavahel kokku kõlama hakkas? Me võime seda kuulata kõigile tuntud sõnadeviisis nõmmetee ja taas Eesti raadio segakoori esituses. Kes oli õieti Enn Võrk, ilmselt iga koolilaps teab, et Enn Võrk on kirjutanud laulu Eesti lipp, sinine ja must ja valge. Me oleme täna kuulanud kahte tundliku ja võib-olla natuke nukrat Enn Võrgu komponeeritud laulu tega viht. Paljud kuulajad ei tea, mis laule on Henn võrk veel loonud, kus ta on sündinud, mis perest on kasvanud? Me teame ja nagu Evald Saag ütles, et ta suri 1962. aasta septembrikuus Raplas. Ja ta teenis Rapla kogudust 1944.-st aastast peale. Ja Rapla kirik ja kogudus oli omamoodi vabaduse saar, kus kohal. Tal oli nõukogude võimu poolt tagakiusatud võimalik võimalik olla ja, ja edasi luua. Kuid kus ta oli sündinud ja mida ta on veel loonud. Mihkel Kukk. Võrgu kohta on teada, et ta on sündinud hoopis Valgevenes, kroon oblastis, aga õige varsti juba. Pere kolis Eestisse tagasi enne esimest maailmasõda. Ja Enn Võrgu isa Tõnu võrk oli Ambla koguduse köster, nii et jälle üks side köstri perest on tulnud mees kes sisuliselt ka köstritööd tegi ja, ja oma ülesandeid täitis. Erinevates kogudustes. No muidugi, tema põhiline muusikaline ettevalmistus oli ikkagi rohkem, ütleme õppinud muusikuks, kompositsioon, orel, dolla, tuntumad eesti muusikud, heliloojad olid ka tema õpetajad. Ja. Ta esimeseks töökohaks oli Tallinna Jaani kirik, kus ta töötas päris mitmeid aastaid. Kogudus organistina, jaga oratooriumikoori dirigendina. 33. aastal läks ta Tartusse ja ta valiti Tartu Ülikooli muusikaõpetajaks ja huvitav ametikoht oli, tal on olemas. Lisaks usuteaduskonnas kirikumuusika, loengute ja hääleseadeandmisega. Ning üliõpilast, segakoori juhatamisega kutsuti taga ülikooli koguduse porganistiks ja sai siis küllaltki tuntud Kamaral tunds segakoori kontaate doominodirigendiks juhatas ka Tartus teisi koore, nii et ta oli juba enne sõda ikka väga tuntud ja hinnatud muusik ja ka enamiku oma heliloomingust. Ta kirjutas just nimelt enne teist maailmasõda. Muide Eesti lipp on loodud juba 1922. aastal. Nii et see oli seitsmeteistaastane? Jah, küllaltki küllaltki noore mehena, nii et ja seda, et, et see Martin liputekstile kirjutatud laul on just nimelt Enn Võrgu loodud on, on muidugi tore teada ka Rapla kandi inimestele, et et siinkandis hinnatud ja tuntud inimene on, on sellise noh, peaaegu kümneliku laulu ikkagi loonud. Võiks öelda, et võrguloomingut Ta vist üldse iseloomustab kaks suunda. Armastus ja austus oma kodumaa vastu. Ja samas ka austus jumala vastu, nii et need kaks poolt on nagu väga tihedalt ühendatud. No lisaks tun tud lauludele, mida ta on Liivi luulelöögi kirjutama, mida me täna oleme kuulnud on ta väga palju loonud ka kirikukooridele ja meie tänased kirikukoorid võivad olla tõesti tänulikud, et on tugeva pärandi andnud just nimelt kirikukooride lauluvaramusse. Looja vägevus, eks teie tea jõuluöö täis valgussära ja, ja paljud sellised laulud on ikkagi päris päris tuntud. Ja, ja veel üks suurteos, mida kahjuks ei olegi siiani päriselt ette veel kantud, aga Ma usun, et aeg hakkab juba küpseks, saamata, võiks ette kantud saada vähemalt võrgu 100.-ks sünniaastapäevaks on tema suurteos, oratoorium vigi laate valvake. Sellele tegelikult lõi 50.-te aastate alguses, kui ta oli sunnitud pagenduses. Õnneks teda ei tabanud, selline saatus nagu katse ja, ja karjendit ja vetikud. Ta pääses arreteerimisest, aga ta pidi ennast siis varjama Viljandimaal maapaos. Ja see varjumisaeg, kus ta oli küll võib-olla väliselt, väliselt tema tee oli nagu, nagu suletud tegutsemine avalikult, aga sisemine vabadus, mis tal oli olemas, kui me täna räägime ka vabaduse mõistest laiemalt see andis talle võimaluse luua midagi, mida võrreldakse isegi kreegi reekviemi, ka, mis on küllalt tuntud ja palju ette kantud teost. Ja, ja see on samasugune, selline sügavalt läbitunnetatud teos, kus on aluseks võtnud Matteuse evangeeliumi 24. peatüki ja teise Peetruse kirja kolmanda peatüki, kus räägitakse kohtukuulutusest Jeruusalemma Ale ja lõpeb sellega, et, et me ootame uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab. Nii et, et see, see vabadus, Aade ja, ja see mõte usulises kontekstis olukorras, kus tema oli maapaos, kus meie riiki ei olnud enam, kus meie rahvas oli oli allutatud võõrvaimule ja võõrvõimule, ta lõi midagi, ma arvan, mis, kui see nüüd õnnestub peatselt ka ettekandele tuua, et, et kindlasti annab, annab pildi tegeliku täieliku pildiga ka võrgust, mis võib-olla siiamaani on jäänud natukene isegi tahaplaanile. Kuidas Rapla kogudus kavatseb tähistada Enn Võrgu 90 viiendat sünniaastapäeva? Ja sellel suvel, kuigi tema sünnipäeval, 14. märtsil siis me oleme plaaninud võidupühal, 23. juunil korraldada Rapla maakonnas vaimuliku laulupäeva, kuhu oleme kutsunud nii kirikukoore kui ka teisi koore. Nii et praegu ettevalmistustööd käivad, huvi näikse olevat asja vastu ja me usume, et sellest kujuneb ilus sündmus. Viis aastat tagasi võrgu üheksakümnendat sünniaastapäeva tähistasime täpselt samamoodi võidupühal ja ma arvan, et ei olegi ilusamat aega või ilusamat päeva kus laulda Eesti lipu, kus laulda. Ma lillesideme võtaks ja, ja mitmeid teisi võrgulaule. Me oleme täna rääkinud mitu korda vabadusest tahtsin küsida otse. Mida meelt olete, et kas eesti rahvas on olnud orjaks ja kuidas, kui me oleme olnud orjaks? Kas me olemegi orjatuurt mais, hästi aru, sellest? Sellest on ka viletsate ajaloolaste ja õieti meile võõrate ajaloolaste kirjutis ja sugestioon see, et eestlased on orjad olnud. Ma olen talulapp. Me mitu last kasvasime talus süles, nägi. Iseasi on vaba olla. Ja sellele lisaks tuleb vajadus vabadust teostada. Ja kui näiteks vabadust tuli teostada mitte alles 1918. aastal. Point juba 16. seitsmeteistkümnendal aastal, mõnikord pühitseme kaitseliidu sünnipäevi taga hiliseid sünnipäevi. Need tekkisid siis kaitseliit. 1916 17. Mul isa oli sellega seotud. See oli ka niisugune koht, kus vaimurahvas oli koos käinud, seal oli Tuglas käinud. Seal oli omal ajal Juhani Volnud, seal oli Joosep Liiv käinud, kui ta juba bla mees oli. Nii et kapp, seal suvidki oli, kooskäimised olnud pailaps alles. Nii su koht oli olemas. Aja siis Eesti vabadussõda algas enne vabariigi väljakuulutamist, riik tuleb ikka enne luua, siis sõda pidada ja, ja see oli nii, oli Pihkvasse tarvis minna ja eesti vangid Pihkvast vabaks vett. Mehed panid talvel vägedele raskekuulipildujat. 20 30 reega sõideti Pihkvasse ja toodi eestlasteta. Muidugi, ohvreid oli ka, mõni sai surma, mõni satuks vangi. Aga ega seda, milles ikka peab võitluse minnes ohvrid mõeldavad. See riskimoment ongi asja juures kõige teha, et see on riskid sulle millegagi muud riskida kui iseenda. Ja võidad, tule toime. Ja see on niisugune nagu võrgu lauludki, nagu Juhan Liivi laulud. Nad on nii õrnad lille sige, keda ta saaks köita. Aga ta köidab. Seal on vabadussõda, seal on järgmised ajad. Ja need inimesed, kellel niisugused taevased helid helisevad südames. Kuidas vabadus Haatega on seotud vennastekogudused, vennaste ärkamisliikumine? Noh, kui me mõtleme, et vennastekogudusse, kõrghooaeg või kõrgliikumine oli ju 18. Üheksateistkümnes sajand, seal on teatud tõusude-mõõnadega ja see pärisorja seisuses olev rahvas kuidas sellest sõnumist, mida nüüd vennastekogudus tõi, võib olla inimesele pisut lähemale, kui see sakslastest pastor kirikukantslist suutis teha? Nad tulid tegelikult täiendama sedasama, mida ju kirik läbi aegade on teinud. Vennaste sõnumitoojad olid ju ka tihti sakslase, kuigi nad kuulutasid eesti keeles ja, ja noh, eks kohalikud pastorid olid ju samamoodi eesti keelt kõnelevad inimesed. Ja ma arvan, et vabadus mõista on ikkagi inimese sisemine hoiak, sisemine meelsus. Kui me mõtleme Paulusele, kes oma kogudused esimesed kristlikud kogudused rajas tolleaegses Rooma impeeriumis, kus arvati tol ajal olevat umbes 60 miljonit orja. Ja kui esimesed nende koguduste liikmed olid ju suurelt jaolt orjad. Ta ütleb nendele väga ilusasti, et vabaduseks on Kristus teid vabastanud, ärge laske ennast enam orjaikkesse panna, siis tähendab vabaduse mõista natukene natuke teistlaadi, kui see, kas olen füüsiliselt aheldatud, millises seisuses parasjagu olen, olen ma keiser või olen ma tõesti pärisori ka keisri, võib-olla ori, ei veel hullem ori ka need inimesed, kes nõukogude ajal täitsid väga kuulekalt kõiki Moskvast tulevaid käske ja korraldusi. Ma usun, et need inimesed olid, olid hoopis rohkem orjalikumad kui need, kes oma igapäevast lihtsat tööd tegid ja õhtul käed kokku panid ja tänasid jumalat. Et me oleme alles. Et nii nagu evad saaksin, just. Juhan Liivi tsiteeris, et ka suured ja vägevad langevad ja varisevad. Nii et ma arvan, et see hoiak, kui see hoiak on olnud meis, et see on ka tegelikult põhjustanud selle, et me oleme taas vabaks saanud ühe sajandi jooksul kaks korda ennast ikkagi vabaks vabaks laulnud, vabaks palvetanud ei olnud vaja, jah, vabadussõjas tuli võidelda. Aga aga sellel võitlusel on ka teistsuguse relvad ja apostel Paulus ütleb ju väga ilusasti, mis on kristlase relvad usukilt, vaimumõõk, kingades jalas, valmidus rahuevangeeliumi kuulutada, nii et see ongi, mis tegelikult vabaduse alus ja pant on, kui see on olemas. Kas see rahvas, kellel ei ole seda vabaduse tõelist mõistet, kuid aga poliitilise vabaduse saab kas ta siis oskab ikkagi seda vabadust õigesti kasutada, kas ta teab, et ta on vaba või kui me nüüd küsima, eks ka praeguses olukorras me oleme nüüd iseseisev riik olnud juba juba päris mitmeid aastaid. Kas me oma meelelaadid ikkagi oleme päris vabad inimesed, tundub, et võib-olla võib-olla rohkem, isegi orjastatud paljudest peale surutud väärtustest kui võib-olla veel aastaid aastakümneid tagasi. Ja me võiksime mõelda Enn võrguvabadusele, millest sa äsja kõnelesid, kui ta oli pagenduses, samas ometigi lõi suurepärast koori oratooriumi muusikat. Looja poolt üks suuremaid kingitusi, mis meile on antud või noh, kõige suurem kingitus on elu see, et me oleme elus. Et me saame teha valikuid ja see valiku tegemine on ju suurim vabadus. Kui me enam valikuid teha ei saa, siis me oleme astunud surma poole. Eks, mu tuttav kirjanik saamimaalt on ühe oma teose pealkirjastanud kaunilt kõige enne surevad unistused. Ja unistused on omakorda seotud palvetega sellest peale, kui inimene enam ei usuvabadusse enam ei palveta, selle nimel ei unista sellest, sellest peale algab tee surma poole. Meie Rapla kihelkonna inimene, Uku Masing on suurimaks saateks seadnud elusamuse elusamaks olemise. Kanda elu ja ja liikuda selle poole, otsida elu igalt poolt ümberringi üksteise hulgast. Võib muidugi öelda, et ka vennastekogudus oli sallimatu, mitmete kommete mitmete traditsioonide suhtes hävitati hiiekohti, hävitati põlati, rahvalaule, rahvariideid, vanu ehteid kaotati. Ja see on üks omamoodi vastuolu vennastekoguduse poolt meie rahvale antu juures. Ma olen selle üle palju mõelnud ja, ja arvan, et küllap see oli mingil hetkel vajalik olla täiesti vabaga nendest traditsioonidest. Kuid tasakaal on enamasti tulnud hiljemalt järgmise põlvkonnaga. Me teame, kuidas vennastekoguduse perest pärit Jakob Hurt hindas Eesti rahvalaule ja kus me võiksime regilaule, vanu mõistatusi, vanu kombeid praegu õppida ja õppida tundma meie rahva kunagist aimset loojaga ühes olekus. Kui Hurti oleks kutsunud üles seda kõike säilitama ja alles hoidma. Sama suur teene on Uku Masing ul nii Eesti kui ka hõimurahvaste ja teiste maailma rahvaste šamanismi uurimisega ja, ja selles kirjutamisega. Tegelikult vist ongi ju niimoodi, et vaimne vabadus ei sõltu sellest usulahust või religioonist, millega inimene on seotud, see on midagi, mis ületab seda, mis on otseselt seotud, et elu ja, ja elusamaks olemisega. Ta ongi nagu kaasa antud. Ega teisiti ei saa. Öeldakse nii doltsutavas negatiivses mõttes, et ikka inimene üle oma varju ei hüppa. Aga see inimese ulatus tema jõugud. Kuidas ta teisi kaasahaarav, kuidas tema. Kisendamine tema laugul tema sõnad, tema igatsus ja tahtmine, kõik pilved läbi, murravad. Kui pilti kasutada taevasse jõuavad see tuleb tahtmata. Võib-olla ma võin jutustada nagu sellest, mida nimetatakse inspiratsiooniks. Head Hei loojat, head luuletajad, head kõnemehed. Ei otsigi inspiratsiooni. Inspiratsioon otsib neid. Ta on nagu mingi taevane lind, kes laskub sinna selle rahva pääle. Ja see kõne ei ole ainult ühepoolne seon, kõigi inimeste südamed siis kõnelevad, laulavad. Inspiratsioonist, mida teised võistlik inspiratsiooniks nimetada, aga mina teda hästi tundes mõistan teda. Ta jutustas, et tal oli mitu kuud tagasi antud ülesanne. Ta õppis konservatooriumis professor Kapi juures kompositsiooni ja kontrapunkti. Ja Cap andis talle ülesandeks, et ta ise valiks ühe viisi mida lauldakse. Ja seaks selle segakoorile. Oli nimelt segakoori praktikum tulemas. Võrk lehitses, kõik sõnavara läbi. Noh, koor peab laulma sõnadega endastmõistetav, eestikeelsete sõnadega. Ja ta ei leidnud midagi. Mida vaja on. Nüüd oli homme tarvis minna ja. Ma ei tea, kas see oli hilja õhtul ja varahommikul ma saan seda järele vaadata, ma olen üles kirjutanud. Võrgul oli pääs paljut jooni, sõnad ja teiste luuletajate sõnad, ka suitsu ja nõnda edasi. Ja nüüd helises korraga. Segakoori esituses helises kuskilt Ma lillesideme võtaks sind, köidaks sellega. Ta võttis rutul tulnudi paberi ja kirjutas üles ja pidin ruttama, etta professori tundi hiljaks ei jää, ta jõudis vaevalt õigeks ajaks kohale, pani selle laua pääle. Ütles ikka, me käisime ju siin nõukogude koos Raikkülas heinu talus. Ütles, et ja siis oli mul selge et mul ei ole sulle enam midagi õpetada. Et me võime ainult koos. Musitseerida koos nautida muusikat. See tuleb taevast. Aitäh meie saateaeg hakkab lõpule jõudma. Ja kõige suurem vabadus on see, kui lilleside jumala side inimesed omavahel ühte ühendab. Kui me tajume, et looja on Eevald, saagis Mihkel kukkes igas kuulajas, kes meid kuulab täna. Ja see ühes olemise vägi on kaunilt väljendatud Henn võrgu poolt kirjutatud laulus Juhan Liivi sõnadele. Ma lillesideme võtaks kuulamegi selle saate viimase muusikapalana Eesti raadio segakoori esituses. Eesti luterlik tund.