Algavas saates pilved tõudmad. Meenutame professor Naan põldu. Me kuulsime retsitatiivi aariat, Georg Friedrich Händeli Oratuurimist messias. Naan põld laulis siin koos vilt Badeni koori ja orkestriga Horst Hoffmanni juhatusel. Too heliülesvõte oli tehtud 30. detsembril 1973. Näen põllu hiilgeajal. Aga nüüd hoian käes raamatut. Naan põllust ja selle tagaleheküljel on kirjas järgmised read. Kui naan põld 21. septembril 1944 Tallinnast lahkuvale laevale ruttas, siis ei teadnud ta veel, et juba mõne aasta pärast saab temast Euroopa üks tuntud hääli. Tookord oli kohvris siiski ka näputäis noote sest lauljaks saada oli tema suur kutsumus. Eesti tenorit, kes laulnud maailma lavadel ei võtnud aga vastu sõjajärgset kodusaalid. Alles 1972. aastal võis ta tulla koju kuid turistina nii polegi tunnustatud oratooriumi kontsertlaulja naan, põld Eestis esinenud. Niisamuti pole tal olnud ka eestlasest laulu õpilasi. Ja nüüd, kui üheksandal aprillil Naan Põlluurn Eestisse jõudis siis juhatas Estonia kontserdisaalis Tõnu Kaljuste Johann Sebastian Bachi Matteuse passiooni. Johann Sebastian Bachi Matteuse passioon on suurteos, milles naan põld on laulnud 202 korda. Johann Sebastian Bachi jõuluoratoorium, mis 124 korda. Beethoveni üheksandast sümfooniast 61 korda Haydni loomises 59 korda endeli mess ja siis 57 korda. Bachi Johannese bossi joonis 52 korda, homol missas 43 korda ja nii edasi ja nii edasi. Need olid suurteosed. Johannes Brahmsi kantaat Rinaldo, selle kantaadi plaadistus tõi naan põllule Grand Prix 1957. aastal Prantsusmaal. Igal meist on omad mälestused ja kokkupuuted professor Naan põlluga. Aga huvitav oleks teada saada, kuidas meie tänased saatekülalised Arne Mikk ja Vardo Rumessen vabalt ja kindlasti oma teed pidi temast teada said ja temaga siis ka hiljem võib-olla ehk hoopiski inimlikult tuttavaks said. Nii et Arne Mikk, teie suhte algus? Nad teada sain ma naan põllust vist kolmandat aastat tagasi, sest tema abikaasa õde Elsa rikandi oli minu kursusekaaslane konservatooriumis ja tema kätte tulid põlluplaadid väga keerulisi teid pidi tollal. Aga me näiteks Mart Saar laule kindlasti üheskoos kuulasime ja Helju Tauk meenutab ka seda hetke, et millise mulje jätsid need meile, sest paljud kõlasid võib-olla meie ees esmakordselt 20 aastat tagasi ma vist kohtusin temaga isiklikult, kui ta juba käis Tallinnas. Ma ei tea mitmendat korda, aga, aga ma tean, et see oli vist 78 79 teatris proovile, siis meie olime all puhvetis kohvi. Ja 10 aasta. Viimased 10 aastat oli meil juba niisugune tihe läbikäimine perekondlikult ja ja tööalaselt, kui ta hakkas siin otsa päevadel seminare korraldama, hiljem siin kuusiku lauluvõistluse žüriis olema ja kui temast sai Estonia seltsi auliige. Nii et et niimoodi, võib-olla etappi tagasi mõeldes on minu tutvus ja sõprus temaga kulgenud. Ja esimest korda käis professionaalne põld koos abikaasaga Eestis alles 1972. aastal. Nii et temagi jaoks oli tee koju nii pikk. Aga Vardo Rumessen, kuidas sina said teada, et on üks selline eesti mees seal kusagil Euroopas laulmas tenori häälega? Ja mina tutvusin, loomulikult kannan põlluga ikkagi tema muusika tema plaatide kaudu. Meil oli ehk konservatooriumis niukene tulihingeline eesti muusika patrioot nagu Johannes Jürisson kes oma tundides Mart Saarest tutvusta Räki meile ühte sinimeile täiesti tundmatut soololaulu must lind, mis meid kõiki pahviks lõi. Et kuidas see saab üldse olla eesti muusika sajandi algusest. Ja kui siis Jürisson illustreeris, et üks tolleaegne kontsert, oratooriumi õppejõud oli talle just ütelnud, et, et seda laulu ei olegi võimalik üldse laulda siis Jürisson oli saanud selle plaadi ka, ei mäleta vist Leistri käest. Ja tõi selle plaaditundi ja siis mängis meile ja seda väga värvikalt kommenteeris. Ma usun, et see vist oli üks esimesi kordi, kui ma kuulsin üldse põlluhäält. Ja seejärel veel päris pikka aega minul temaga isiklikku kokkupuudet eeti kinud. Ma mäletan neid jutuajamisi, mis olid seitsmekümnendatel aastatel Neeme Järviga, kui Neeme Järvi tahtis tuua külalisena esinema Tallinnasse, naan põldu, Matteus basseini. Ja muidugi tolleaegsed võimud seda ei võimaldanud. Ja see on mõnes mõttes huvitav, et see vastuseis naan põllule jätkus veel ka hiljem kuni Mart Saare juubelivälja. Väga tugev vastuseis, samal ajal naan põld külastas turistina korduvalt testid, nii et siin oli teatud niisugune vastuolu. Ja ma arvan, et esimest kordama kohtusin kivist põlluga alles Mart Saare juubelipidustuste aegu. Ma ei mäleta, et ma varem oleksin nii temaga isiklikult lähemalt tuttavaks saanud, aga seda ma mäletan. Saare juubeli ajal oli ta küll Hüpassaarest, tegi seal mõningaid pilte pärast väga meeldivalt saatis veel mulle mõned pildid ja mis mind muidugi tol ajal väga hämmastas hämmastasid eelkõige just see, et, et ta nii palju olles nüüd välismaal tegutsenud võõra ühiskonna keskel on pööranud tähelepanu eesti muusikale ja eriti just Mart Saare soololauludele ja et ta on teinud ka seda sellisel väga kõrgel professionaalsel tasemel. See tekitas minus niisuguse äärmiselt suure respekti tunde. Ja sellel pinnal tekkis meil ka edaspidi siis juba tihedamad isiklikud kontaktid. Ja kui niiviisi tagasi mõelda, et mees, kes välismaailmas laulis väga hea meelega Mart Saare laule eelkõige sealsetel kontsertidel oli Mart Saare juubelil Eestis kui külaline. Tarto tõstis tõesti üles väga Kummalise küsimus, et paljud teised eestlased, kes olid emigratsioonis paguluses, külastasid Eestit ja, ja mispärast nahan põldu laulda ei lastud, seda me ei oska tõesti aimata, võib olla kas tema perekondlik nii kiriklik päritolu või sest ma olen ju poliitiliselt seal tegutsenud, tema laulis oma oma muusikat ja esines igas maailmajaos, aga miks temale selline kitsendusi raske tõesti mõistatada? Karl lehter oli see, kes ka aastaid tagasi meile kui tudengitele tookord nimeldased maad nimetas, raadiojaamu. Et vaat kus tema küll seda täpselt teadis, et see päev see kell on laulmas selle seal naan põld. A. A. A. Kõlas katkenud Johann Sebastian Bachi Matteuse passioonist Rotterdami filharmoonia koori orkestrit juhatas skis tolaik. Naan põld on tegelikult ühe korra põrandal Eestis laulnud kui perekond rikandi, tähendab tema naise õde korraldas sugulastele siin ühe sellise kinnise kontserdisaba täitsa puiesteel, eks ole. Väikses ringis need ainult sugulased sai teda elavalt kuulata korra eest. No minu jaoks on veel siin üks väga drastiline mälestus seoses naan põlluga. Ja see on ka nimelt just nimelt Mart Saarega seoses. Mart Saare juubeliks ma koostasin suure fotoalbumi raamatu kus on noh, küllaltki suur ülevaade püütud anda mitte ainult saare eluteest, vaid ka kogu sellest taustast milles Mart Saar tegutses, jaga saare interpreetidest ja loomulikult seal interpreetide seas oli aukohal esialgu kanapõld. Kui te praegusele raamatu avati, siis ta sealt seest ei leia mitte ainult man põllupilt vaid mitte ühtegi rida mon põllu kohta. Ja lugu oli lühidalt järgmine, et juba kui oli raamat trükikojas ja läks keskkomiteesse kinnitamisele, siis see lehekülg, kus oli naan põllupilt võeti sealt välja. Ja kõrval oli marti Valleeni pilt, et kes oli ka Mart Saart laulmata. Ja mina võtsin julguse kokku ja läksin otse keskkomiteesse. Tiit Koldits juurde küsima, et mis te siin teete, kuulge, et naan, põld on meil ametlik, juubelikülaline on varem käinud, tuleb nüüd ja, ja kuidas me siis vaatamine on põllul otsa, et meie ei olegi tema tööd üldse tunnustanud. Ja vastus oli hämmastav. Mida pandi naan põllule pahaks man, põllule pandi pahaks seda et ta on laulnud Mart Saare laule arvuliselt rohkem kui ükski teine Nõukogude Eesti laulja. Ja ideoloogiliselt ei saanud esile tõsta ühte väliseesti lauljat sellises kontekstis, mis oleks varjutanud eestilistide saavutused, kui ta täpsemalt vaatate. Mul on seal ju iga solisti puhul toodud lausa tema repertuaar, mida ma isiklikult küsisin iga laulja käest ja püüdsin kavade järgi kindlaks teha, kui palju keegi, mida on laulnud ja selle tulemusel avastasin tõesti hämmastava fakti, et arvuliselt on kõige rohkem laulnud naan põld. Ja see sai, noh, mulle öeldi niimoodi, et see sai saatuslikuks, kui see ei oleks saanud võib-olla Rex midagi muud saanud. Aga jah, see kergitab muidugi ülesse selle probleemi, et naan põllu tööd ei tahetud siis tunnustada poliitilistel põhjustel. Aga kui me esitame praegusele küsimuse, kuidas Eesti vabariigis on tunnustatud Naan Põllu tööd ja tegemist välismaal eesti kunsti suursaadikuna nagu Me oleme ütelnud, siis paraku meie me täpselt samuti vastuse võlgu. Ja nüüd kõlabki Mart Saare laul Karl Eduard Söödi sõnadele. Tuule hõlmas luule hõlmas klaveril Karl Bergmann. Kuule hõlma. Maad. Kuule, ma, Teen ma jaa. Käesoleval aastal maikuu sees mai lõpus oleks täis saanud nagu 10 aastane ring. Kui professionaal põld siin kui õppejõud, kui seminaride läbi viia, kui šeriide esimees oleks ikkagi saanud käia ja ja aukohal olnud nii, et 10 aastat tagasi 1988 Arne Mikk oli see mees, kes helistas mulle ühel hommikul raadiomajas, ütles, et tuleb siia, professor Naan põld on Georg Otsa muusikapäevad. Ta annab loengu Jaan kohtumine Georg Otsa muusikakoolis Vabaduse plats neli, palun tule kohale mikrofoniga ja tee temaga intervjuu ja saada. Ja siis algas ja kas oli see ka teie jaoks üks esimene niisugune ametliku koostöö algus. Noh, niipalju kui need olukorrad, võimalused me ju ammu mõtlesin, kuidas naan põldu nagu Eesti laulukultuuri heaks ära kasutada ja need üksikud seminarid ja konsultatsioonid kasvõi raadio- ja teleesinemiste ametit tutvustest meie rahvale, kes ta tegelikult on, kuigi ma arvan, et seda haaret. Me ei suuda tänini täpselt mõista, kui ikkagi kas või Ene Pilliraamatust vaadata veel kord järele. Kui palju ta ühte või teist Bachi või Mozarti Beethoveni suurvormi on laulnud maailma kõige erinevates paikades, siis no tekitab suure aukartuse ja kahjutunde. Et millest me oleme ilma jäänud ja kui ta viimati olid eestimaal. Möödunud aasta jaanipäeva paiku oli meie muusikaakadeemia lauljate sisseastumiseksamitel, sest Mati Palm ja Peep Lassmann Lepist kokku naan, põld hakkab sellel õppeaastal siin oma professuuri selliseid süstemaatilisi õpetus perioode läbi viima. Siis ta ütles, ma mäletan seal just jaanipäeva õhtul, meil oli aias Väike-tulides näidet, kahju, et see kõik on üks, viis aastat hiljaks jäänud. Et ühest küljest, et ma nüüd esimest korda Eestimaal käima, nii et sellel reisile juurde ei maksa, sest siiamaani teinud oma kulu ja kirjadega Me vahel mingi loengu Eesti hotelli eest maksta ka sõidupilet oli maksnud kogu aeg ise. Et nüüd on Eesti vabariik jõudnud ka omaette nii kaugele, ta saab mulle sõidukulud ära maksta ja ma tulen siia hea meelega õpetama. Aga ikkagi, et see oleks võinud ju viis aastat varem olla, kui Hamburgis nii-öelda aktiivsest pedagoogilist tagasi tõmbusin. Ja nüüd need need sõnad või see niisugune kahetsustunne on mitmekordselt valusam, kui ta juba Tallinnasse oma isiklikud asjad jätnud suvele pole mõtet neid enam tagasi viia ja Liidia samuti temaga kõike seda seda õhinat koos jagas. Sest siis ei suutnud keegi seda taimed, sest ma arvan, et kui me kõik naan, põld oma silmade ette manama, siis ta oli oma sportliku rühiga päevitunud, näoga ja naeratusega selline mees, kes oleks võinud ja pidanud meie keskele üle ka kaua olema. Ja viimasel jõulupildil on ta väga säravia rõõmuse päevitunud nii et uskumatu, mis feissis kuu ja mõne päeva pärast juhtuda peale aasta ringivahetust. Jah, oleks on üks hea mees mis kõik asjad ära jätta. Aga see ei õigusta meid loomulikult. Küllap olid aga võib-olla ise tagasihoidlik oma õpetaja kogemusi ehk pakkuma. Või ei olnud me tõenäoliselt neid valmis vastavalgata. No ma arvan niimoodi, et vaadake kui me üldse räägime sellest, kes oli eestlaste jaoks naan põld siis. Ma tahaksin siin esmajoones rõhuda sellele täiesti erinevale kultuurikeskkonnale, milles tegutsesin Andold võrreldes selle kultuurikeskkonnaga, mis valitses siin nõukogude ajal ja mis kahjuks mõneti ka jätkub veel isegi praegu tähendab see erinev vaimsuse tase mis iseloomustas kõike seda, milles elas ja töötas naan, põldsepp paratamatult kandus üle tema enda muusikalisele tegevusele. Ja avaldus ka tema enda interpretatsioonis. Ja võib-olla just tänu sellele me saamegi öelda, et naan, põld on kahtlemata kõige suurema rahvusvahelise tunnustuse võitnud eesti laulja. Kuid samas oleks täiesti mõeldamatu ette kujutada, et ta oleks võinud kõike seda saavutada nendel aastatel elades siin Eestis. Ja nüüd tekibki see niisugune kummaline paradoksaalne olukord, et ühest küljest on eesti kunstnik välismaal tegutsedes omaenda jõu ja andega suutnud teostada seda milleks tegelikult oleks olnud vaja Eesti riigipoolset toetust siitpoolt. Ja isegi ajal, kui naan põld käis juba Eestis, siis ütleme kõik, see toimus ju tegelikult tänu üksikute entusiastide ettevõtmisel. Ma ei kujuta ette, kui ei oleks olnud näiteks Aarne Miku siin ja, ja teisi inimesi. Kas need esinemised naan põllul siin oleksid üldse teoks saanud ka siis? Ja siit kerkib minu jaoks üks palju laiem probleem nimelt oma Rahvuskultuuri väärtustamise probleem. Ja see äratundmine meie rahvuskultuuri tegelikest suurtest väärtustest, naan põld on kahtlemata unikaalne nähtus kogu Eesti muusika ajaloos ja eriti muidugi vokaalkunstiajaloos ja eriti just sellepärast. Ta oli niivõrd suur kunstnik niivõrd peene muusikalise tajuga, mis võimaldas tal ennast pühendada ühele kõige raskemale elualale, see on nimelt just liidi laulmine. Ja see, mida me nimetame kammerlauluksiin mis nõuab ju teatavasti erakordselt kõrget eruditsiooni süvenemist sellesse materjali stiilitunnet ja seda kõike noh, minu arust vähemalt tunduvalt suuremal määral kui ooperilabasse on vajalik. Nii et, et siin on tegemist, võib olla väga paljude meie ametiisikud Teie institutsioonide mõistmatusega sellega, et mida tegelikult endast naan, põld kujutas ja milline on tema tähtsuselt Eesti kultuuriloole. Ja teiseks, kuidas seda väärtustada siin Eestis uutele nendele lauljatele ja minu meelest see on üks, üks väga terav probleem praegu, kui me vaatame meie kontserdielu tervikuna, siis millest mul tundub, et jääb meil väga vaegust, just on see, et kuigi Eesti helilooming näiteks omab ju maailmatasemel väga suurepäraseid näiteid eesti soololaulust kuid nende niisugune sihikindlam ja, ja off teadlikum propageerimine ja esitamine, seda me kahjuks peaaegu et ei näe, see on äärmiselt juhuslik. Kui see toimub ja selles osas, siis ma ütleks niimoodi, et naan, põld oli, vast võib olla ühe väga suure epohhi lõpetaja. Ta kuulus sellesse perioodi, kus tegutsesid, ütleme, sellised lauljad nagu Helmi Betlem veel, Arno niitov, kindlasti sünni Siimann ja, ja Georg Ots hiljem. Aga kui me mõtleme selle peale, mismoodi areneb see eesti laulukultuur praegu edasi siis siin on praegu hoopis teisi suundumusi ja ütleme ka praeguses kontserdielus ja heliloomingus need väärtused, eriti ma rõhutan siinjuures meie rahvuskultuurilised väärtused, need on jäänud kuidagi kahjuks tahaplaanile. Ma võib-olla lisaks ühe detailiga siia juurde. 10 päeva. Et aidata koos Lydia põlluga kodumaale tuua, tema urn tuli sinna külla. Professor, juudid Beckman Hamburgi muusikaülikoolist, kes on nüüd Naan Põllu järeltulija osakonna juhatajana. Lidia kinkis talle siis selle laserplaadi, kus naan põld laulab eesti soololaule, mille mesinaneks forte abiga nano 70, viiendaks juubeliks saime välja anda ja mille majandusliku külje eest hoolitses taas naan, põld oma isiklike vahenditega. Aga noh, see raamat ja see plaat on olemas väikene killukene tema kunsti nagu kajastajana. Ja siis, kui professor Beckman neid püksikuid laulesid, Mart Saar ja Aavik ja Oja ja Teised olid kuulanud, ta ütles, et ma ei saa ju tekstidest aru aga kui laulu pealkiri on tal ära öeldud, siis ta ütleb, et ütles, et ma tajun fantastiliselt selle Tihuse olemust võõraski keeles ja ta ütles, et kui hea diktsioon on naan põllul ja ma tõepoolest siis nagu tema kõrval püüdsin teistmoodi seda ettekannet kuulata ja, ja tulin samale järeldusi, mida sina varda natuke aega tagasi ütles, et see tegutsemine saksa Liidia saksa kultuurikeskkonnas, kus diktsioonil ja sõnadel on tegelikult suurem tähendus kui eestlaste natuke loium hääldamisel. Et nahan võttis saksa kultuurist selle perfektset teksti ja sõna ja, ja suutis need eesti heliloomingusse ka sisse panna, ühendatavad needsamad kaks kultuuri. Ja tõepoolest jälle. Me jõudsime samale selle, et et kui kahju, et need laulud on ühe väikese rahva heliloojate sulest ei tulnud. Ja kui kahju, et me tõepoolest seda vähest ja väga väärtuslikku nii nii tagasihoidlikult suudame propageerida. Ja lisaks veel üks, üks võib-olla mõte, mis tekkis selle kohtumisel. Ma loodan, et professor Beckman tuleb mai lõpus Tallinnasse kümnendatel Georg Otsa päevadel, võib-olla need jäävad ka viimasteks, aga lihtsalt me teeme temaga ühemeisterklassi koos tema õpilastega ja pühendame selle seminare-na põllu mälestusele. Kõlab Anna Haava tekstile loodud Eduard Ojalaul põhjamaa lapsed. Laane. Me oleme siin rääkinud, kuidas naan, põld laulis Mart Saare laule aga tema, eks liiblisel heliseb vastuoja põhjamaa lastemotiiv. Ardo, sa oled põllulaulu loominguga sügavuti töötanud eelkõige vast ehk siiski, kui sa kirjutasid oma kaaskirja tema siidiheliplaadile. Nii et missugune ettekujutus sinul on jäänud sellest eesti heliloojate reost, keda ta oma kontsertidel auväärsesse plaani tõstis? No kui naan põld külastas Mart Saare juubelit 1900 82. aastal ja viibiska Hüpassaares siis ma mäletan väga selgesti, et asetas esikohale kogu meie vokaalmuusikas just nimelt Mart Saare ja ta oli tõepoolest laulnud väga palju Mart Saare laululoomingut, mis on ju väga peenelt välja töötatud, välja viimistletud, suurepäraselt muusikateosed oma kujundlikkuses ja poeetilisuses. Ja just võib-olla see eetilisus oligi põllule ka üldse väga niisugune lähedane, mis võimaldas otsida tal igasuguseid erinevaid värve, tunde, nüansse ja erinevaid meeleolusid. Ja hüppas saares ringi liikudes ta kogu aeg rääkisid, jah, vaata kui mõelda, et siit ongi ju kõik need laulud tegelikult võrsunud. Nii et ta jah, kõige kõrgemale tõstis nendest heliloojatest Mart Saart, just. Ja kui sa nüüd nimetasid seda Eduard ojad siin siis jah, Eduard Ojalauludest on ta laulnud päris mitmeid peale põhjamaa laste, mis oli üldse üks tema niisugune lemmiklaul oli ju väga silmapaistev veel, see poeem, mida ta on laulnud ja ette kandnud, on ta veel mõningaid teisigi, aga ta kurtis kogu aeg, et need noodid ei ole talle kättesaadavad olnud. Ja see oligi muide ka üheks põhjuseks, miks ma koostasin selle Eduard Oja soololaulude kogumikku. Aga muidugi jah, see oli juba siis, kui naan põld enam nii aktiivselt lauluga ei tegelenud. Aga ikkagi tema interpretatsioon Eduard Oja soololauludest ka nendest, mis on meieni nüüd heliülesvõtted säilinud. Ma pean neid väga silmapaistvat, eks ja väga ütleme teksti truudeks või ütleme, vaimu truudeks saavutusteks just statistilises mõttes, mis tabab väga hästi ära selle Eduard Oja muusika sisenemiseks pingilisusele valulisuse. Ja selles mõttes ja on on kindlasti see väga omapärane saavutus põllul ja kindlasti ei saa mööda minna ka veel Eduard Tubinast. Ma kujutan ette, et need kolm Eesti laulumeistrit vast ongi kogu meie vokaalmuusikas kõige esinduslikumad heliloojad, kõige silmapaistvamad, oma soololaulude poolest ja Tubina soololaule on ta laulnud päris mitmeid. Ja nendest esiettekandes esitas ta Kalju Lepiku tekstile loodud soololaulu nägemus mida siin Eestis ei saanud väga pikka aega laulda kuna seal sees tekstis oli juttu sinimustvalgest. Ja veel esitas ta esiettekandes kolm laulu Kaljo Lepiku tekstile. Mitmel korral oma Rootsis toimunud kontserditel. Aga neid kahjuks ei ole salvestatud. Nii et neid meil ei ole võimalik kuulata. Küll oli talle aga väga hingelähedane üks Eduard Tubina nooruspõlves loodud soololaul igatsus, mis meenutas Kanaal põllule endale omaenda lapsepõlve ja nii nagu Tubinalgi see oli seotud tema oma kodukohaga. Ja see laul on õnneks heli plaadistatud ja on ainsa Eduard Tubina laulule, siis on põlluettekandes ka meieni jõudnud. Muidugi, kui meenutada veel Tuudur petikut Riho Pätsi Jah, tegelikult ega Riho Päts väga suurepäraseid soololaule ei ole ju meie lauljad peaaegu üldsegi laulnud ütleme, hall laul, näiteks kadarikkus ja, ja need on, need on äärmiselt nisukesed võiks ütelda lausa impressionistliku meeleolupildid ja väga kõrgel professionaalsel tasemel ka kirjutatud ja, ja naan, põld on minu teada vist jäänudki ainukeseks lauljaks üldse, kes, kes on Riho pätsu soololaule laulnud vetiku soololaule on meil siiski lauldud üksikute lauljate poolt. Aga Riho Päts on kahjuks jäänud täiesti teenimatult tahaplaanile. Ja ma mõtlen ka, et Juhan Aavik oli oma soololauludega tema kontsertide kavades aukohal. Aavikute laulis palju põhiliselt jah, ütleme kui palju ja sellepärast, et see laul oli üldse väga populaarne laul ja eriti omad tekstid mitu just väliseestlaste ringkondades kuidagi erilise tähendusega laul, nii et see mõjus eelkõige just ütleme nii hingeliselt nende nende oma probleemidele ja, ja igatsustele oma koduma järgi. Eduard Tubin kirjutas oma soololaulu igatsus Ernst Enno sõnadele Vaatajale. Seoses nende soololauludega ma julgeksin siinkohal avada veel ühe väikese detaili saare juubeliks maa, alustasin Saare soololaulude kogutud teoste väljaandmist, nendest jõudis tol korral ilmuda neli köidet. Ja kui ma kohtusin naan põlluga, siis ausalt öeldes oli äärmiselt soe tunne ja lausa üllatav tunne, kui ma tema kodus nägin kõiki väljaandeid, mis Eestis on ilmunud mitte ainult saada, sest vaid ka paljudest teistest heliloojatest Jäkkima tabasin ennast sellel mõttel, et kõige selle professionaalsuse ja selle erakordse musikaalsuse aluseks on ikkagi mingi laiem sisemine äratundmine ütleme, vaimsus ja arusaamine sellest, mis lõppkokkuvõttes viib armastusele selle asja vastu. Ja ei saa olla eruditsiooni ühel inimesel, kes ei tunne tegelikult muusika vastu huvi. Tähendab, see on täiesti välistatud minu meelest see inimene, kes ütleb täiesti avalikult selgelt välja, et aga milleks minule need noodid või need raamatud, mis ma nendega teen, ma saan oma elus ilma nendeta hakkama ja tegemist on professionaalse muusikuga. Siis ma ei saa lihtsalt aru, milles on, on asi, kustkohast on niisugused arusaamised pärit ja ausalt öeldes see niisugune äärmiselt soe ja lausa tunnustav suhtumine nendesse väljaannetesse muide põhjustasid selle, et ma nende vahepeal võtsin, et täiesti noh, ütleme tolleaegse pingutuse tulemusena Eduard Oja soololaulude väljaandmise, muidu ma ei oleks seda teinud. Nii et naan põllukäsi oli ka siin omamoodi mänguks julgustajana ja sa mainisid tõesti Naan Põllu kodus olevat suurt noodi ja plaadikogu ja ja on liigutav, et tema lesk Liidja põld on otsustanud, et kui saab valmis meie muusikaakadeemia uus raamatukogu uus hoone, siis Naan, Põlluplaadi ja noodikogu tuleb kingitusena meie muusikaakadeemiale, moodustades seal omaettefondi. Ja kui me põgusalt, kas Veneid tide nimetas oma silmade eest mööda laseme, siis siis ma ütleksin, et paljud sakraalmuusikateosed on senini eesti noodi kogustes puuduma, mis Naan Põllukogus olid ja mis võib olla, nagu ka tema laulu kunsti saavad meenutamas siis meie noortele õppuritele ja uurijatele. No see on täiesti arusaadav muidugi naan põld, kui ta kasvas sellises vaimses ülesse Saksamaal, kus üldse sakraalmuusika oli ju väga suure au sees suurte traditsioonidega ja isegi ütleme, sõja laastavat hävingut kõik ei olnud seda Lääne-Saksamaal, kus naan, põld elas, mitte sellisel määral kahjustanud, et selle asemel oleks tekkinud teatud niisugune kaos igasuguste pealiskaudsete moevoolude järgimine ja see oli tegelikult Naan Põllu sisemine äratundmine veel ka tänu sellele, et ta oli ju ise tähendab pastori perekonnast pärit. Ja see võimaldas tal süveneda mitte niivõrd ainult selle muusika puhtmuusikalise külge vait, sellesse tagapõhja see sõnum ei tähenda ja mis tegelikult see muusika endast kujutab. Ja ta kandis selle minu arusaamise järgi üle ka nüüd kõigele sellele eesti soololaululoomingule, mida ta esitas, ta ei piirdunud mitte ainult nende nootide, puht ütleme vokaalselt, perfektse maha laulmisega vaid ta tajus seda kujundlikkust, seda sisemist, ütleme tagapõhja, ütleme kui tahate kasvõi seda filosoofiat, mis seal taga on ja just minu meelest see aitas tal saavutada selliseid sündmused, ütleme, Bachi, Beethoveni, Mozarti, Schuberti ja kõigi nende teiste Oretäriaalsete teoste ettekandmisel mis lõppude lõpuks tõid talle väga suure tunnustuse. Nii et tegu oli kahtlemata väga erudeeritud muusikuga ja mitmekülgse muusikuga ja mõtleva muusik. Ja noh, kui me siin hakkame mõtlema üldse Eesti olukorrale kodumaal siis mis torkab silma, torkab silma just see teatud niisugune muusikaline ühekülgsus kus väga tihti ei nähta neid tihedamaid seoseid kogu selle tagapõhjaga, milles tegelikult antud helitöö on kas võrsunud või mida ta endas kajastab, mis aga interpeedile on ju äärmiselt-äärmiselt oluline, see puudutab mitte ainult kõike selle heliloojaga seotud, vaid ütleme ka siis kogu selle teose tekstilist külge. Ja see, et naan põld pööras sellele niivõrd palju tähelepanu, sellest oli meil ju omal ajal ka temaga võimalus mitmelgi korral vestelda, ma seda mäletan ja ilmselt see väga suurt tähelepanu tekstile see on tegelikult üks muusikaline väljendusvahend, kui niimoodi võtta, sest see tingib selle intonatsiooni karakt teri ja, ja kõik selle väljendusrikkuse, mis non põllu puhul oli väga iseloomulik, väga perfektne. Ja need traditsioonid, kui need Eestis edaspidi jäävad välja arendamata, siis on sellest loomulikult äärmiselt kahju. Kas sulle ei tundu kat Naan Põllu selline kunstnikunatuur ja tunnetuslik veendumus on olnud ju selles mõttes ka fantastiline, et tema sakslasest klaverisaatja Karl Bergmann on selle stiili nii usutavalt sisse elanud, meil ei teki eriti kahtlust, et seda mängitakse kuidagi pealiskaudselt või, või noh, võõralt. Ja vot siin on üks väga huvitav moment, ma seda küsisin Naan Põllu esimeses intervjuus, kui ta oli minu pool 1983. Ja küsisin, et mis mees Sibergem on üldse on ja siis ta mulle rääkis seda, milline hea loominguline koostöö nendel on ja rõhutas eriti selle mehe suurt stiilitunnet. Tähendab väga palju muusikalises interpretatsioonis sõltub paraku stiilitundest ja, ja see, mis sobib, ütleme, ühesugusele muusikale, ei sobi absoluutselt teisele muusikale. Ja ma arvan, et Bergemann, puutudes kokku need naan põlluga kellel oli oma isikupärane väljenduslaadi arusaamine sellest muusikast ta lihtsalt haaras selle lennult ja tajus seda võib-olla teinekord palju paremini tänu oma professionaalsusele, kui võib-olla mõni eesti soost pianist seda seda suudabki tegelikult teha. Ja selle tõttu just me saamegi rääkida tegelikult ansamblist mis, mis tegelikult, et noh, on, selle eelduseks on ühtne stiilitunnetusest. Nii et kergem on. Kahtlemata oli selline väga silmapaistev pianist, kes oli saanud seal ju kas oli Münchenis, ma ei mäleta rahvusvahelise tunnustuse lausa konkursil klaverisaatjana ja nii et Bergmann kahtlemata oli, no on põllule väga lähedane inimene ja interpreet, kellega koos need asjad kittel valmisid. Ja me kahjuks ei Ja üldse praktilist Naan Põllu pedagoogilist tegevust selle tegevuse tulemusi Hamburgis Hannoveris. Võib-olla need kolm ime, Bernd Vaikel ja Wolfgang Ženja roote ring on no vähemalt eriala inimestel tuntud, kes laulad Metropolitan Isla skaalas Bayroidis aga et ka kolm-neli aastat Naan Põllu juures õppimist on aidanud neid nii kaugele välja jõuda, see on ka minu arvates ikkagi üks uskumatult tulemus. Veel kord viib mõtte sellele, et kui ta oleks saanud Eestis video omalt õpetada, mida see oleks võinud meile anda, sest naa nende üksikute seminar ajad ütles alati tega, mina laulutehnilisest küljest ei taha rääkida paari-kolme tunni ajal. See viib noore inimese ainult segadusse. Ma võin interBeltatsioonist rääkida Mozartist Mart Saarest Schuberti, aga kui ma tahan hakata tema laulu tehnilisi probleeme lahkama, siis ma pean temaga pidevalt koos olema, nii et oli ka selles mõttes kohutavalt delikaatne ja aus inimene. Põld oli minu meelest üldse väga aus inimene ja, ja võib-olla temasugusel inimesel olekski olnud raske iseendaks jääda siin nõukogude tingimustes. Ja, ja ma ei kujuta ette, kuidas, kuidas ta oleks seal laulnud, ütleme kas või seda ülistuslaulu ta igale olukorras, kus, kus kümned tuhanded eestlased andsid oma, jätsid oma elu sinna nendesse igikeltsa lagendikele. Jah, aga mis puudutab nüüd seda tema pedagoogilist tegevust, siis mina olen kuulnud ainult kahte lauljat nendest Vaiklilt ja, ja siis seda ruutringi. Ja mis ma panin hääle, panin esimesena kohe tähele väga Garagdeelsed sedasama muusikalist intoneerimist, seda rõhuasetust tekstile. Mis, mis noh, olgugi, et tegemist, ütleme seal rutterinkija, teine hääleliit, ütleme passina ja nii edasi, aga see on midagi niivõrd iseloomuliku, milles on võimalik seda kohe ära tunda. Ja noh, mis parata, jaht samas naan põld kindlasti oli väga suur pedagoog, mida me ei saa kahtlemata vaata siin eitada. Kuigi jah, meil on sellest ainult mingi kaudne ettekujutus, oleks siin meil endal olnud Eesti lauljatel võimalus tema tunde külastada või Saksamaal näha seda, mismoodi see töö käib siis oleks see mulje võib-olla olnud midagi teistsugust. Aga kokkuvõttes jah, ma mõtlen, et naan põldu kahjuks küll nüüd enam ei ole. Aga. Me ei saa siiski eitada seda suurt jälge, mida ta on jätnud nii eesti muusikalukku kokku ja ka meie kõikide hinge, kes temaga oleme kokku puutunud. Ja minu meelest on viimane aeg riiklikul tasandil avaldada tunnustust sellisele suurele mehele ja tuua esile neid väärtusi, mille nimel naan, põld elas ja töötas. Ja miks mitte ka mõelda mingisuguse Naan Põllu nimelise kas preemia või stipendiumi peale millega edutada noori lauljaid, jätkama kõike seda, millele pani aluse naan, põld. Ma arvan ka, et see on kindlasti vajalik ja oluline, sest muusikuna lauline interpreedina ja inimesena olinaal põld üks eriliselt soe ja meeldejääv isiksus. Ja me kõik langetame tema mäles sama pead, sügava austuse ja tänutundega. Õudvad gaase. Tuure. Huuled käivad ikka metsades. Selline oli Mart Saare laul, pilved sõudvad Juhan Liivi sõnadele. Tänases saates olid professor Naan põllule mõtlemas Arne Mikk ja Vardo Rumessen. Nüüd jääb kõlama veel õhtune laul, Riho Pätsi kirjutatud õhtune meri Villem Grünthal-Ridala sõnadele.