Kirjet koodi. Ja keebra Vosmi Bremp traat, been HG ma ei näe. Et lindu ajan ja päev. Poeääris Uuer. Mida teeb see vägev merekohin siin selle rõõmsa Austria rallituse järel? Austrial pole ju merega midagi ühist? Mägi oli ja mitte nii väga ammu, võtame kasvõi Aadria mere põhjakaldal seisva Trieste linna, mis praegu koos õhukese rannaribaga Itaaliasse kuulub. Kuid oma pikas ajaloos alates aastast 1382 on see linn olnud Austria Habsburgide omand. 19. sajandil oli Trieste Austria-Ungari kaksikmonarhia Pärel suurim sadamalinn kogu impeeriumis ja siis juhtus, et 1854. aastal oli Austria ertshertsog Ferdinand Maximilian treeste ranniku lähedal Veneetsia lahes retkel kui äkki tõusis tugev torm. No see pole torm, see on ikka päris rahulik meri. Kuid ertshertsog Maximilian pidi oma jahtlaevaga tolle ammuse tormi ajal kaldalt varju otsima ning kogu seltskonnaga kaluri kehvas hurtsikus ööbima. Hommikuks oli torm vaibunud ja Maximilian avastas, millises imekaunis lahesopis ta viibis. Paiga nimi oli müriniano ja seal ulatus merre Kivine paljand. Ertshertsog otsustas, et just siia laseb ta ehitada oma lossi ning selle ümber ammu igatsetud aia rajada. Ilusat pühapäeva, siis taas vikerraadio. Helgi Erilaid jadas. Austrias oli uhkete paraad marsside ajastu kui tulevase keisri Franz Joseph esimese noorem vend Ferdinand Maximilian Joseph Viinis söönbruni palees 1832. aastal ilmale tuli. Tema isa oli keiser Franz esimene. On kirjutatud, et Austria õukonna range etikett ei suutnud Maximiliano avatust pärmi maha suruda. Oma rõõmsaloomuse ja osavõtlikkusega varjutas ta tavaliselt igas seltskonnas oma vanemat venda, enesekeskset ja ükskõik sena tunduvat Franz Josef, et 1848. aastal kvoogas rahutuste laine üle Euroopa ega jätnud puudutamata ka Austria impeeriumit. Aastal 1835 lahkunud keiser Franz esimese vend Ferdinand esimene loovutas trooni oma vennapojale. Franz Joseph esimesele viimase noorem vend Maximilian aitas õuel keisrile impeeriumis tekkinud ülestõuse maha suruda ning oli vapustatud, nähes kuivanud totaalselt valitsusväed seda tegid. Maximilian oli väga tark nooruk, tal oli hea kunstimaitse ning eriti huvitas teda botaanika. Kuid kuningakoja liikmena pidi ta sõjaväelist karjääri tegema ning teenis Austria mereväes. Austria impeerium ulatus ju neil aegadel lausa Aadria mere põhjarannikule, kus seisis suur Trieste sadam. 854. aastal sai Austria kuninga Franz Joseph esimese nooremast vennast tollal vaid 22 aastasest Maximilian Joseph vis Austria mereväe ülemjuhataja. Selleks ajaks oli ta juba kõvasti maailma meredel ringi sõitnud ja näiteks fregati Elizabeth paaridel Brasiiliasse rännanud. Mereväe ülemjuhatajana tegi Maximilian kõvasti tööd pidigi tegema, sest ega Austria ju tegelikult suur mereriik olnud, kuid keiserlik prints suutis oma riigi mereväge edasi arendada ja kaasaegsemaks muuta ning laiendas ka Aadria rannikul seisvat drest sadamalinna ertshertsog. Maximilian-i eestvõttel tegi fregatt Navarra esimese Austria sõjalaevana reisi ümber maailma. Tegemist oli teadusliku ekspeditsiooni kaja Maximilian tundisu, teaduste arengu ja saavutuste vastu. Väga suurt huvi. Ja siis, nagu me juba teame, läks Austria ertshertsog Ferdinand Maximilian ühel kaunil suvepäeval 1854 Trieste lähedale purjetama ja äkki tõusis torm ja järgmisel päeval otsustas Maximilian ehitada oma lossi just sama väikese lahe kaldale, kus ta tormivarju oli leidnud. Lossi nimeks sai Myra mar või Miramaare aga enne Trieste linna ja Myra maare lossi lugu tuleks siiski lõpetada Austria ertshertsogi Ferdinand Maximilian Josephi lugu, mis läks edasi mööda päris ootamatuid radu. 1859. aastal esitasid Mehhiko arestograatidest anarhistid, keda juhtis aadlisoost Hoshee paabla Martinez, veel Riia esmakordselt ertshertsog maksin miljonile. Palve saadame ICO keisriks. Tundub kummaline, eks ole, kuid Maximilian oli oma merereisidel ka Mehhikosse jõudnud. Ja teiseks, Habsburgide olid juhtinud ookeanitaguse Uus-Hispaania asekuningriiki ka veel enne Mehhiko sõltumatuks kuulutamist. Aastal 1821 mõrvasid mehhiko kuningriiklased, et maksi miljonil on seaduspärane õigus selle riigi troonile häälduspärasem kui mõnel teisel monarhil. Samas polnud tal võimalust Euroopas troonile saada, sest siin valitses austria impeeriumit. Tema vanem vend Franz Joseph. Esimene oktoobrist 1861 sai ertshertsog, maksin neljanda aas kirja Mehhikaaristograatidelt, milles tal paluti Mehhiko troonile asuda. Neli on, lükkas selle palve esialgu tagasi. Muutis meelt pärast Prantsusmaa relvastatud sissetungi Mehhikosse Prantsusmaa keiser Napoleon kolmas oli nimelt otsustanud laiendada prantsuse mõjuvõimu uuele mandrile ja ka tema kutsus Maximiliani Mehhikosse pärast seda, kui prantsuse väed olid vallutanud Mexico City. Inga oli peetud ka rahvahääletus, mis olevat toetanud keisririigi väljakuulutamist Mehhikos. Maximilian, kelle rahutu hing ihkas seiklusi ja botaanilisi avastusi ookeanitagusest põnevast taimestikus ning kes ei osanud kahelda Mehhiko rahvahääletuse tulemustes mida olid tugevasti mõjutanud suurema osa riigist vallutanud prantsuse väed. Maximilian võttiski lõpuks 1863. aasta oktoobris vastu kutse asuda Mehhiko troonile. Niisiis sai Austria ertshertsogit Ferdinand Maximilian Joseph vist Mehhiko keiser Maximilian esimene. 1857. aasta suvel olimaksin hiljem abiellunud Brüsselist Belgia printsessi šarlottega kuningas Leopold esimese tütrega, kes oli nii Inglismaa kuninganna Victoria kui viimase abikaasa prints Alberti nõbu. Euroopa kuningakojad olid sugulussidemetega tihedalt ühte põimunud. Lottest sai Mehhikost tema kuninglik majesteet keisrinna Carlotta. Aprillis 1864 astus ertshertsog Maximilian Austria mereväe ülemjuhataja kohalt gaasi ning tema kuninglik fregatt Navarra asustriestest Mirama Relossist teele teisele poole ookeani saatjaiks Austria sõjalembellona ning prantsuse laev teemis. Navara paaridel olid pane Mehhiko keiser Maximilian esimene ja keisrinna Carlotta. Saatjaskonnaga asuti paavst pius üheksanda õnnistusel ning kuninganna Victoria käsul andis Gibraltari garnison müüdavate Maximeliani laevade jaoks pidulikku saluuti. Teekond kestis kauem kui kuu. Alles mais 1864 saabus Mehhiko uus keiser vera kruusi sadamas ja vastuvõtt oli päris jahe. Vera Cruzi vabameelsed elanikud olid rahvahääletusel keisri vastu hääletanud, kuid Maximiliani toetasid Mehhiko konservatiivsem anarhistid ja Napoleon võimas, kelle taga seisid Mehhikos viibivad prantsuse väed. Aga kohe algusest peale leidis uus keiser, et tema elu siin pole kaugeltki kerge. President venüüdhoaarese juhitud liberaalväed teda ei tunnistanud ning prantsuse vägede ja Mehhiko vabariiklaste vahel päev kokkupõrgete oht. Seal polnud midagi parata. Keiserlik paar asus elama Mexico Citys künka tipul seisvas saabultebeeki lossist, kus oli kunagi olnud ateegi pealikute residents. Keiser Maximilian esimene laskis ehitada laia Ave linnakeskusest Sappoltebeeki lossi. Keiserlik paar soovis pidulikku kroonimistseremooniat Metropolitan katedraalis. Olukord riigis oli pidevalt ebakindel need tseremoonia, nii et lõpuks ei toimunudki. Keiser püüdis teha kõik, mis tema võimuses, et parandada vaeste mehhiklaste elu-olu, mis erines kõrgklassi Hassendade omast otsekui öö ja päev. Ta lühendas pikki tööpäevi ja alandas tööliste makse. Keisrinna Carlota korraldas varakatele kodanikele heategevusball, et vaesena Paaril lapsi ei olnud, raporteerisid 2820 kümnendatel Mehhikot valitsenud keiser Agustinde iTurbiidi pojapoega ning Maximilian teatas, et teeb ühe neist oma troonipärijaks. Tegelikult polnud tal mõtteski midagi niisugust teha, sest nende laste soontes ei voolanud kuninglik veri. Tegelikult oli see vaid etendus keisri venna Austria ertshertsogi Karl Ludwigi mõjutamiseks et viimane annaks ühe oma poegadest temale Maximiliaanile troonipärijaks. Niisiis kaugeltki mitte Kuu. Keiser Maximilian esimese tegevus Mehhikos ei väärinud heakskiitu. Püüdes oma võimu tugevdada, laskis keiser näiteks hukata kõik president Huaarese vabariiklastest pooldajad. Seda küll vastukaaluks vabariiklaste praktikale. Hukata võimalikult palju keiserliku monarhia pooldajaid, nagu see ikka käib. Kuid Mehhiko naabri suurte Ameerika Ühendriikide valitsus nõudis Napoleon kolmandalt üha valjemini, et Prantsusmaa ei toetaks enam keiser Maximilian, nii kui silmapiirile kerkis võimalused. USA toob Huaarese toetuseks Mehhikosse oma väed lahkus pealinnast päris suur hulk keiser Maximilian seni ustavatena tundunud pooldajaid. Keiser. Oma käigu laskis ta hukata ligi 11000 haarese toetajat kuid vastupanu monarhiale üha kasvas. 1866. aastal viis Napoleon kolmas oma väed lõpuks Mehhikost kell ja põhjuseks Ühendriikide surve, mehhiklaste vabadusvõitlus ja üha kasvav Preisimaal sõjaline jõud kodumandril Euroopas. Keisrinna Carlota reisis samuti koopasse, et maksime Lianile Pariisist Viinist ja ka roomab arstilt toetust leida. Mehhikos jätkus raske võitlus Royalistide ja vabariiklaste vägede vahel 1000-ga 867. aasta veebruaris oli keiser oma vägedega Santiago de koeretaro linn linnas, mida piirasid vabariiklased. Mais tungisid nad linna ja keiser võeti kinni. Sõjakohus mõistis ta surma. Paljud Euroopa kroonitud pead ning tuntud suurkujud, nende seas Victori Ko ja Giuseppe Garibaldi saatsid Mehhikosse kirju ja telegrammi palvega, et surmaotsust täide ei viidaks. Kui president Huaaress, kellele Maximilian inimesena isegi meeldinud oli, keeldus armu andmast tohutu hulk mehhiklasi olimaksimiliani vägedega võideldes hukkunud ning maailmale oli vaja, mida ta Mehhiko ei lase enam iial välisvõimul oma maad valitseda. Case'i toetajad mõtlesid küll välja ka Maximiliani põgenemisplaani, kuid keiser keeldus oma habet maha ajamast. Seda oleks vaja olnud, et teda ära ei tuntaks. Olemine ei vastanud tema väärikusele. 19. juunil 1867 lasti Mehhiko keiser Maximilian esimene ja kaks tema suurimad toetajad maha ja abikaasa tollal Euroopas viibinud Carlotta kaotas seda kuuldes mõistuse, keeldus uskumast oma abikaasa surma ning lahkus peagi Trieste Mira maare lossist oma kodumaale Belgiasse. Nii lõpes ertshertsogi ja Mehhiko keisri Maximilian ilukuu, kuid meie lugu Myra maare lossist alles algab. Varsti pärast seda, kui ertshertsog Maximilian ist Austria keiserliku mereväepealik oli saanud kolistada Trieste linna kuid oma lossi asukoha leidis ta alles pärast ootamatu tormi kätte jäämist, nagu siin juba mainitud. See oli linnusetaoliselt merre ulatuv pikk paeseljandik, kus 1856. aastal ehitustöid alustati. Oma nime miraamar või siis Mira maare säiloss Saksimaa printsi Ferdinandi Portugalis asuva residentsi järgi. Mäksimiliani Mirama Mare lossi plaanid tegi Austria arhitekt Kaarel Juncker ja loss sai valmis aastal 1860. Kes tõenäoliselt hästi tolleaegset Austria-Saksamaa ja Inglismaa eklektilist ehitusstiili, mida peegeldab ka tema loss väikese krinjana sadama lähedal. Arhitektuuri ja ajalugu jagab aja kenasti ehitusstiilide järgi osadeks ja nii peaks umbes aastast 1800 kuni 1900 Nõmme arhitektuuris üldiselt valitsema gooti stiili taassünd. Küllap nii ongi, aga alati leidub erandeid. Mine maare loss tundub ühe sellisena eklektika, ütlevad asjatundjad ja lisavad, et see on 19. sajandi teisel poolel tekkinud praktika. Arhitektid otsisid oma loomingus võimalust varasemaid stiile alles, hoides siiski ootamatuid ja uusi kujundusi leida. Võimalus ja oskus varasemate ehitusstiilide elemente kokku sättida ja omavahel kombineerida tegi arhitektid vabaks ning pakkus neile lõpmata palju inspiratsiooni. Varem nimetatud koodi. Mõne teise kindla ehitusstiili taassünd on hoopis teine asi. Eklektika pole nostalgiline uuesti tulemine. Looming, mis püüab olla uus ja originaalne tärk arhitektuuriajalugu mida Maarja kohta öeldakse lühidalt. See on rangevõitu, helehallist, kivist ehitatud keskaegset linnust meenutav kolmekordne villa. Nukralt romantiline loss. Rannakaljul on üks Haab sburge tabanud tragöödiate tegevuspaiku. Viimati mainitud tsitaat miremaare lossi kohta ei pärine arhitektuuriajaloost. Seetõttu söandan öelda, et romantiline on tolassiin merest tõusva kõrgel alusmüüril küll, kuid mitte nukker. Päikesepaistel tundub kogu ehitus lausa valgena ja nii on teda kutsutud valged tornid. Torne on õieti üks kaljumerepoolses tipus seisab kõrge nelinurkne valge torn, millega külgneb ebakorrapärase kujuga lossihoone Torni kui lossi kõrgemate ja madalamate osade lamedat. Katuse ääred on vahvalt sakilised ning igast nurgast tõuseb veel väike nelinurkne sakilise äärega tornike. Päraste akende ridadega korruseid on kolm mitme kolmanda korruse akna ees on toredaid rõdusid. Palju leidub kaksikaknaid. Kahel alumisel korrusel on need ümarkaarega ja suuremad kui viimase korruse omad. Lossitorni alumisel korrusel anud Orede sammas eeskoja Kauks. Maapoolse paraadi see juurde viib. Pidulik palus traadiga trepp. Kogu lossi kõrge alus nüri ääre palus traadiga piiratud. Kahel pool lossi on ju vesi ja ühelt poolt ulatub merre pikk muul, mille otsas valvab kivine sfinks. Andekas Trieste meister Franz Hoffmann ja tema poeg Julius hoolitsesid lossi ruumide, mööbli ja kaunistuste eest arvestades kõige ertshertsog Maximilian-i ettepanekutega. Ertshertsog hoidis kogu ehitusel pidevalt silma peal. Ta lootis elada selles üksildasevõitu eraldatud lossis koos oma perekonnaga ning tunda rõõmu oma aedadest ja suurest pargist, kuid kõik läks teisiti. 1864. aastal lahkus Maximilian Mehhikosse keisriametit pidama. Jamiramare loss valmis juba ilma temata. Päraks sattus ta enese teadmata siiski veel kord oma unistuste lossi. Siis, kui tema põrm ookeani tagant kodumaale toodi. Mõned asjatundjad on arvanud, et Miramaaret võiks pigem villaks kui lolliks pidada. Välispildilt on ta küll loss, mis loss kuid siseruumid pole nii suursugused ja pidulikud. Vahet ju pole, kuidas teda kutsuda, mis või villa. Mirema Aare siseruume küll sadades loetleda ei saa, nagu mõnes suuremas lossis kümnetes küll. Krusele sisestati ertshertsog Maximilian i ja tema abikaasa elu- ja tööruumid. Ertshertsogi kabinet sarnaneb pisut fregatt Navarra kajuti ja ohvitseride salongiga. Küllap pilisemaksin miljonile meenutama pikki reise Austria mereväe ülemjuhatajana. Suure raamatukoguseinu katavad raamatukapid ja riiulid ertshertsoginna šarlotti, ruumid on trapeeritud helesinise siidiga. Uhke kroon lühtriga, söögitoa seinad ja akna eesriided on soojas punases toonis. Magamistoas valitseb samuti punane vallachiniga voodi, mille postidel seisavad inglid, oli paavst pius üheksanda kingitus, mis jõudis kohale liiga hilja. Maximilian ja Charlotte olid juba Mehhikosse purjetanud ega maganud iial selles pidulikus voodis. Mere ääres on juhtunud see, mida ajaloolistes lossides harva juhtub. Kõigis ruumides on alles 19. sajandi keskpaigast pärit originaalmööbel ja originaalsed kaunistused. Lossi ilustavad ka teise impeeriumi vapikilbid ja kivist asteekide kotkad, teisel korrusel vastuvõturuumid ning pidulik troonisaal, mille põhitoon on samuti traditsiooniliselt punane. Siin on idamaise sisustusega hiina ja jaapanisalongid kunstnik, saaredel Akva maalid, mis kujutavad Maximilian ja elusündmusi ning Mira maare. Lossi huvid paiknevad ikka täpselt nii, nagu ertshertsogipaar need järjestanud oli. Lastest tänapäevasel külastajal kujutleda sealset elu 19. sajandi keskel. Merama aaret hakati ehitama jo 1856 õietigi kingituseks šarlottele kuid Maximilian ise asus Trieste linna elama juba aastal 1852, kui oli saanud mereväeohvitseriks. Tema koduks sai väike loss kartenhaus või siis kastel leto mille eklektiline fassaad kujutas enesest tegelikult tulevase Miramaare tagasihoidlikumat ja väiksemat varianti. Kas teil leto solid, vaid Need lihtsamalt sisustatud ruumid, kuid mõlemad hooned esindasid oma järgu sisustustrende palju kaunistusi, maalidega kaetud seinad, rasked eesriided, palju mööblit. Kas selle Eton Maximiliani, jah, seal Lotte traagilise looga tihedalt seotud sest just siin peatus Mehhikost tagasi jõudnud ja närvivapustuse saanud seal Lotte enne tagasisõitu oma kodumaale Belgiasse. Samal ajal 1856, kui alustati Meramaare lossi ehitamist, algas ka suure pargi rajamine lossi maapoolsesse otsa. Ertshertsog Maximilian armastas loodust, armastas taimi, lilli, põõsaid ja puid. Ta käis neid oma merereisidel eksootilistes riikides uurimas ja paigutas igasuguseid põnevaid Taimiga oma lossiparki. Siia tekkis võlu põhjamaiste ja Vahemere-äärsete taimede kooslus. Suures osas inglise stiilis vabalt kasvav park, mis kohati vaheldus klassikaliste korrapäraste prantsuse partneritega. Lillepeenrad, teerajad, purskkaevud ja marmorkujud Liibanoni, Põhja-Aafrika jahi Maale ja seedrit, aga Hispaania kuused California, Mehhiko pressid vaheldumisi eksootiliste mammutipuude ja Kinkoviloobadega imede aed, mis oli mõeldud vaid lossi elanikele. Kuigi ertshertsog avas paaril päeval nädalas selle väravad kõigile soovijatele. Kosed, tiigid, purskkaevud, ristuvad, teerajad, eksootilised lained, järgulised, kivitrepid, lehtled, valustraadidega, piiratud vaateplatvormid. Tõepoolest, imede aed. Miramaares. Mira Mare jäi haaps sburgidelega pärast Maximiliano surma Charlotte'i naasmist Belgiasse. Siin peatati alati, kui Austria keisrile või ertshertsogit teil oli Asjedreestesse. Sageli võeti siin kõrgeid külalisi vastu ja on teada, et ertshertsog Franz Ferdinand Ta elas oma perekonnaga just selles lossis ka 1914. aastal. Sama aasta suvel kõlasid aga juba kogu senise elu pea peale pööranud lasud Sarajevos. Esimese maailmasõja ajal viidi kogu Mira Maarja lossi väärtuslik sisustus viini sönbrunny ja Belve Deere balleiadessehhi õue raamatukokku. Kui seda pess kuulusid nii Trieste kui Meramaare juba Itaaliale. Kahe riigi valitsuse kokkuleppel toodi lossi sisustus Austriast tagasi ning varsti oli Miramaares kõik jälle endine. Aga mitte kauaks. Kui sakslased olid teise maailmasõja ajal Trieste vallutanud, rajati Meramaaresse saksa armee ohvitseridega pool jälle kord tühjendati loss ning selle sisustus viidi hoiule mitmetesse Trieste linnahoonetesse. Lossist käisid 1945. aastal läbi Uus-Meremaasõjaväeosad, siis tulid britid ja lõpuks ameeriklased kuni oktoobrini 1954 Maarestresstee ameerika garnisoni peakorter. Alles pärast ameeriklaste lahkumist toodi lossi sisustus jälle kord tagasi koju. Joonistaja, vanade fotode järgi restaureeriti kogu hooned taas selliseks, nagu ta oli olnud kunagi ja ammu Austria ertshertsogi Maximiliani ajal. Raamatukogus olid taas need 6000 köidet, mida andekas ja haritud ertshertsog oli sinna kogunud. Tema enda luulekogud, sealhulgas Hertz hertsoginna Charlotte kirjutustoa seintel olite maalitud akvarellid. Päike tulvas sisse läbi sinakad, eks rohelisteks ja punaseks toonitud aknaklaaside, ainult et merre ulatuvale paljendikule ehitatud rohelusse uppuv Mira maare oli nüüd Itaalia loss ja Trieste Itaalia linn. Läheme nüüd korraks Kadri eestesse abiks targa soomlase Erki Toivaneni õhtused jalutuskäigud Euroopas. Mõned hetked tema jalutuskäigust Triestes. Meestest tuleb vastu Euroopa, mida enam ei ole ja mida veel ei ole. Õhtu hämardudes on maastik endiselt silmarõõmustavalt kaunis. Linn on merre tungiva neeme kaenlas ja levib sealt oma tuhandete tulede vilkudes üles mäe veergudele. Trieste avab oma sülemerele. Kitsas maariba ühendab linna Itaaliaga nagu nabanöör. Farbellafiguura olla tipp-topp ja elada hästi paistab olevat linnaelanike elujuhis. Dresdelased on juba kaua elanud, üleeilses minevik on neile tänapäevast tähtsam. Lähevad piiril ladina kultuuri kõige idapoolsemas kantsis, mis on germaani kultuurile kõige läänepoolsem slaavi kultuurile kõige lõunapoolsem kreeka, türgi pärandile kõige põhjapoolsem. Trieste on Kesk-Euroopa väike mudellinn, milles elab uskumatu rahvuste segu. Lisaks muule on siin Euroopa kirjanduslike aareteaitsiin elanud kirjanike nimekiri on lõpmata pikk ja pakub üllatusi. Seda võiks alustada tantest. Jõuda üle pikka nimede. Rivist enda oli Rainer Maria Relke ja joyszini ning lisade hulk itaalia kirjanduse meistreid, kes kõik on olnud triest elase. Trieste talitsetud rahvasaginat jälgides hakkad mõistma linna vastuolulist põhiolemust. Siin kohtuvad kriginal germaani tõsidus. Saaljalik spontaansus otsekui meeleheitlikult tühist meloodiat leida püüdes. Trieste kliima erutab, jahutab ja rõhub vaheldumisi talvekuudel mägedelt puhub läbilõikavalt külm Loora, tuul jäetab tulisemadki tunded. Kalda tänavate nurkadel on postid, mille külge seatud köitest hõivatrjestelased kinni haarata, et püsti jääda jääd, kuna neid merre ei viiks. Suve kuudes irooko tuul võib aga linnast teha tulise ahju. Euroopa ajalooliivakellavöökohas elav Trieste pidanud oma nahal tundma kõiki ajaloo keerdkäike. Aeg on läbi selle linna voolanud ja haavskurgi sajanditepikkune mõju elab siin ikka edasi ajaloos ning mälestustes. See on rohkem keskeuroopalik, itaaliapärane linn, kuid ometi väga paljude meelest parim koht, kus Põhja-Itaalias elada. Erki toimanen tundis seda linna ilmselt päris hästi. Ta tundis ka Mira maare lossi ja teadis seiku, mida ma teistest allikatest ei leidnud. Ta kirjutas. Räägitakse, et Maximilian käskinud endale saata 2000 ööbikut, kes pidid talle Mehhikos Miramaaret meenutama. Ööbikud olid teel üle Atlandi. Euroopasse jõudis teade Maximiliani hukkamisest. Räägitakse sedagi, et kuupaistel öödel on nähtud ertshertsogit pargiteedel kõndimas ja kõnelemas ilutaimedest, paviljonidest ja linnumajadest mõnikord kuju nähtud ka saali akna all seismas ja merele vaatamas. Mile maare parki istutatud mändide seedripuude Kepresside jaga meelia, põõsaste tumeroheline muutub päikesepaistes mustaks. Õhtu tumenedes veel mustemaks lossi helehallid kiviseinad paistavad selle taustal lumi valgetena.