Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kuidas hinnata leiutist, mille tulemusel tekib prahti, millega võiks planeedi maapinna katta 12 kordse biolagunematu plastmassikihiga? Seda vist ei tahaks. Kuidas aga hinnata leiutist, mis muud abi ka kolmanda suurriigi elaniku elu lihtsamaks ja kannab ühtlasid tootja kassasse 4,7 miljardit dollarit, nagu seda juhtus? Eelmisel aastal seda vist tahaks. Jon Silvan oli dilemma ees, sest kõik kirjeldatud tunnused puuduvad. Võtavad tema leiutist. Selleks on kapslikohvi. Teate küll, need kohviautomaadid, millesse paned vastava kapsli jätas, täitub suurepärase joogiga. Nad on mõnikord nii hea, et isegi mõned Michelini tähtedel restoranid pakuvad sama jooki oma klientidele. Ameeriklane John Silvan oli kehva kohvi joomisest tüdinud ja nii ta siis mõtleski omal ajal välja kapslikohvi, mille konteinerite materjal peab paraku olema selline inimesele toidu anomana ohutu kuid inimese keskkonnale ohtlik. Ja sinna sisse kuhjudki sega Johnsel when otsustas, et tema kahetseb oma leiutist. Analoogseid nokk lahti, saba kinni, poti siia, neid kahetsevaid leiutajaid on mitmeid ja Christian sans monitorist leiab koguni kuus taolist juhtumit. Järgmisest 200-st saame kindlasti aga üheskoos paremini aru ja nõustu mägi temaga. Ning vaata isegi, et tahaks talle peksa anda. 90.-te lõpus kaasüliõpilastele suunatud veebiteenuse ettevõttes töötanud Yithan olen, sai õige pea aru, et erinevate sisutoodete müük on uskumatult raske ning kasvavate kulude katteks oleks vaja välja mõelda midagi, mille jutumärkides siis ostmine juhtub automaatselt Yithan mõttes välja. Pop-up reklaami. Ja peagi. Siis paljud analoogselt raha vaakumis peetavad veebilehed külastajaid hüpikakendega pommitades raha teenida. Ja ühtlasi õppisime tundma reklaamimaailma üht enam vihatud nähtust, mida Yithanud nüüd siis siiralt kahetseb. Kolmas leiutise kahetsuse juhtum on aga märgiline. Lugu algas leiutaja venna Emili traagilise surmaga, mille põhjuseks oli lõhkeaine ootamatu plahvatus. Vend Alfred otsustas end pühendada teede ja tunnelite rajamiseks õhkamisel kasutatava ohutuma purustavamat Reali leiutamisele ning teda saatiski edu. Edu kurvemaks. Tulenuks oli aga dünamiidi nime kandva materjali kasutamine inimeste tapmiseks ning kuigi ta uskus esialgu, et dünamiidi kasutamine aitab hirmu tasakaalu loogika abil sõdu vältida. Kui kõik konflikti osapooled võivad. Kõiki hävitada pilga siiski pettuma. Seetõttu otsustas Tamm tekkinud suure varanduse rakendada preemiateks inimkonna arengusse panustanud inimestele Alfredi perekonnale. Nimi oli loomulikult noobel. Kas aga sina tead, miks on vaja veebiaadress ette kirjutada HTTP ja kolonite järele kaks kaldkriipsu? Kui sa ei tea, siis pole vaja häbeneda, sest kriipsukest autor ja veebikeskkonna isakuju sort Timber nars lee kahetseb kõigile põhjustatud tavapärast ning tunnistab, et nende kasutamiseks puudus otsene põhjus. Kas pole nüüd halenaljakas, kuidas inimkond sisestab päevast päeva miljardeid kalt kriipsukesi mitte millegi tarbeks. Samas aga ei saa neist loobuda, sest tegemist on standardiga. Kes nende rõõmustab, et enamusel juhtudest oskab brauser tema eest vajalikud kleepsud. Ka seda aadressireale panna siis lisab masina programmeerimine tegelema tarbetusega vaid tobedusele imelikust juurde. Windowsi kasutajad aga on nii harjunud, et ei küsi kunagi, miks arvuti uuesti käivitamiseks vaja kolme klahvi kontroll. Altliit kombinatsiooni vajutamist uuemates operatsioonisüsteemi väljaannetes kohtab seda küll harvemini, aga varasemates oli see nii möödapääsmatu, et sünnitas ka terve kultuurinähtuste spektri. Kolme nupuga Inflatsiooni seostati tükk aega Bill Gates'i autoritaarse ning kasutajate kaeblemise suhtes paksunahalise valikuga. Siiski tunnistas Pill. Teises intervjuus, et tegemist oli täiesti juhusliku veaga ning tema oleks soovinud klaviatuuril ühte nuppu, aga mida ei nõustunud toona arvutite raudvara troonile IBM sinna lisama. Kuna IBM insener David Bradley kasutas parema puudumisel ajutiselt kolme klahvi, siis Bill Gates muutis gened tahtmatult kuulsaks. Viimane kahetsev leid Turun samas aga kõigist vast kõige aimatavamsest aatompommi pole ju tõesti millegi hea tegemiseks vaja. Kuigi Albert Einstein ei osalenud pommi loomises, oli tema avastatud seadused selle tegevuse võtmeks. Einstein kahetses seda ning tunnistas, et kui vaid oleks pommi sündi ette teadnud, siis poleks hakanud üleüldsegi nuputama. Ja seetõttu lõpetaks nüüd küsimusega, kas tagurpidi jooksu tulemuse paranemine on ikka progress. Ja millega sina täna tegeled.