Tere, näitleja ja tsirkusekloun Aita Vaher. No kui me sinuga seda kohtumist kokku leppisime, siis ütlesid sa pikemalt mõtlemata, et sinu märksõnadeks on ülekohtune, kriitika kõlab üksjagu intrigeerivalt, ei salga. Tere sulle ka. Ja kui me nüüd räägime sellest üle kohtusest kriitikast, siis ma arvan, et kõige parem on, kui ma toon näite sellest ajast, kui minu lapsed olid väikesed ja meil olid naabrid, kelle lapsed olid täpselt sama väikesed. Ja kui nad tülli läksid, siis süüdi olime alati meie. Ega seda otseselt ju nii ei öeldud, eks ole, aga nende niisugune reaktsioon oli alati nii suguse halva energiaga tulla ütlema, et mis asja te siin teete ja meie lapsed on tegelikult vot sellised ja ja-d lapsed ikkagi on niisugused ja tolle ma ei osanud seda niimoodi teadlikult mõelda, et, et kui on söödi keegi, siis on alati süüdi mõlemad osapooled, et mõnikord 50 50, mõnikord 40 60 ja nii edasi oleneb asjaolust. Aga ma arvan, et see nagu sellest meie laste väikeseks olemise perioodist, on mul nagu see ülekohus väga selgelt meeles. Ma tean, et kõik lapsed on emotsionaalsed ja, ja ma arvan, et minu lapsed on väga emotsionaalsed, sest me ei ole, me oleme elanud sellist väga emotsionaalset elu. Me oleme nii palju ringi reisinud ja, ja me oleme natuke teistsugused. Me oleme pidanud nendel ringreisidel väga tugevalt iseenda eest võitlema, väga kõvasti hakkama saama. Ja, ja see tekitab tugeva iseloomu ja see, kui tugev iseloom on siis sa ju et ka rusika lauale õigel ajal ja kui sulle midagi ei meeldi ja sellepärast kui on väga tugevad sellised energiad, et omavahel siis tulevadki rohkem neid tülid. Kuigi lapsed väga toredasti mängisid omavahel, aga just see periood, ma arvan, et selle elavad väga paljud üle, kellel on ühevanused, lapsed, sellepärast et et lihtsalt paratamatult lapsi kasvatada. Ta õpib katsetama piire, ta õpib kõike sellel tegema. On teil praegu samad naabrid ja Ma saan aru, et naabritega on suhted ilusti korras. Kogu aeg on olnud korras, aga ometi oli tollal see kriitika ja sinna me võime nüüd panna täienduseks ebaõiglane kriitika absoluutselt. Jah, nii et ka naabrid on muutunud ja te ise olete muutunud ja kõik on suurepärane. Too hetk, kui see kriitikalaviin nii-öelda pähe ja kaela 100., kuidas sellest välja tulite, kuidas te sellega hakkama saite? Nii no kui sel hetkel Ühel tüli hetkel oli aega, siis kindlasti kuulati ära oma pere kõik osapooled, mis siis juhtus, kes mida tegi, kui palju keegi siis ikka lõi ja kui palju keegi seda ütles ja kes ikkagi alustas ja miks ja millest see tõuge tuli? Mingi tõuge peab alati olema vahel võib-olla muidugi see, et see tulebki tüli tühjast ehk lihtsalt ei saagi aru, kust tuli. Aga ja, ja mitmed korrad me ei läinudki midagi ütlema, me lihtsalt rääkisime omavahel ära. Ja sinna see jäi ja mõtlesime, et ah küll nemad ka õppivate sellest, et võtame asja rahulikult, et me ju elame siin ju veel kaua-kaua ja kõik on väga hästi. Te olete ju tegelikult tohutult head sõbrad ja kõik omavahel ja, ja tõesti nii oligi. Aga siis, kui ühel hetkel lööb nagu see laine üle pea, siis mõtle, et nii, nüüd aitab, nüüd tuleb minna, võta see naabrite vaheline uks lahti, minul seal ühine koridor tuleb võtta lihtsalt lahti minna sinna keskele ruumi, mitte mitte nende korterisse ka meie korterisse, vaid minna sinna vahepealsesse neutraalsessiooni ja ütelda, et tegelikult asi ei ole niimoodi, et et meil on hästi pahad lapsed ja teil on hästi head lapsed. Et selles mõttes, et võtame hästi rahulikult, et ma tean, et meil on ka siin omad väikesed nüansid ja, ja me oleme sellised ja aga, aga mõelge, kas teie poolt ka äkki on mingi niisugune variant, et ka teil on see impulss tulnud ja et ikkagi saaks selle lahendada niimoodi, et üldiselt on hästi oluline see esimese tohutu ülekohtuse emotsiooni kirg nagu endas maha lahutada putru ei sööda nii kuumalt, kui see on keedetud ja, ja et mina olen ka niisugune, kes kohe tahaks minna ütelda ja nii ja nii, aga tegelikult minu abikaasa on mulle alati toeks olnud, sest tema on mul palju, palju rahulikum, et tegelikult rahulikult ennem see just see pudelaste mahajäetud ja siis minna ja ma arvan, et see on nagu tulemusi andnud. Nii et tegelikult see Soovitus võib-olla ka teistele headele inimestele, kes meid võib-olla kuulavad ja on ehk võib-olla sarnaste asjadega kimpus, et rahu ja mis veel siis. Ma arvan, et nagu enamus mõtlevad, et tuleb rääkida, tegelikult tuleb rääkida just selles situatsioonis, et kui kahel perel on väikesed toredad lapsed, kes omavahel mängivad, räägivad ja suhtlevad, et Nemad on ju oma üksus nagu igaüks on oma üksus ja kusjuures emad käivad omakorda jälle võib-olla teises lasteaias, teises koolis ja saavad sealt omi mõjutusi, ehk siis igalühel on mingid omad mõjutused kuskilt, mille nad kannavad kaasa järgmistesse, mängudesse, järgmistesse, tegevustesse. Ja ma arvan, et sealt tulevadki need põhikonfliktid, et üks mõtleb, et aga tal on see õigem ja tema, aga tema, see keegi õpetaja, kasvataja, ema, keegi isa vanaema ütles hoopis, et nii on õigem ja siis nad lahendavad neid probleeme omavahel. Tegelikult esimene asi, nad peavadki omavahel selle probleemi lahendama, aga kui see asi läheb nagu üle piiride, et kus juba tekib konflikt, nii et ta nagu mõjutab nagu terve pere heaolu ka, et mõtlevadki, et sa ei tohi sellega temaga enam mitte kunagi suhelda, eks ole, see on väga halb tegelikult, keelata kellelgi sõbrannal suheda kellegagi on üks kõige halvemaid asju, seda ei tohi mitte mingil juhul teha. Sellega tekivad võib-olla isegi veel tugevamad sidemed, aga need lähevad juba salajaseks ja see ei ole üldse hea. Parem juba lahendage kõik need koos ära ja ei tohi alahinnata seda, et laste tüli, ah, mis on mina, arvan, vot see on nagu üks hästi oluline asi. Et kui sa tõesti tunnete seal oma pere keskel üksust tunneb, et, et talle on liiga tehtud, ülekohtuselt öeldud, siis tuleb igal juhul minna rääkima selle teise perega. Kas emaga isaga omavahel räägivad selgeks selle asja? Te teate ja tunnistada, teate, minu laps ongi selline tõesti, ütleb niimoodi vahel, et ma väga vabandan ja teine laps on jälle teistsugune ja kui sellest nagu saadakse aru, kui see nagu teadvustatakse endale, siis tekib palju vähem pingeid. Kõik me oleme isiksused, ka laps on isiksus ja tülid on täpselt samamoodi väga olulised lahendada. Mitte et, ah, las nad ise. Ja see viib väga suurte edaspidi võib olla väga suurte mõradeni siis kui me suureks kasvõi näiteks praegu minu suuremad lapsed siin on olnud samas probleemis, et tähendab see, mis oli lapsepõlves, on praegu juba tulnud nagunii-öelda neiupõlve ja on samamoodi maja rääkida. Minul ka minul on ka öelda, et kuule, aga nüüd ma vist pean rääkima, et tema emaga või tema isad, eks ole, et algul ma mõtlesin, ah et suured inimesed lahendavad ise oma probleemi ära, aga tegelikult on hästi kasulik võtta kätte. Ja lõpuks saate võib olla väga palju ülekohtust, kriitikat, kusjuures saad väga riielda nagu kooliõpilane, et kelleks sa ennast pead, kelle emas oled. Aga ma arvan, et see viib sihini, et see aitab, ta saab aru, milline siiski sina oled, sa räägid temaga ja siis ta mõistab sinu last ka paremini ja kas ta mõjub sinu lapsele siis halvasti? Ma arvan, et see on hästi oluline, ma arvan, et maalist. Ma julgen siit sellest jutust teha ühe sellise järelduse, et kui probleem tekib siis tuleb seda hakata Ta lahendama kohe ja mitte ootama jääda ja kusjuures, kui sa lased asjal natuke rahuneda ja pudru jahtuda, siis ei tähenda see mitte mingisugust apaatiatega käegalöömist, vaid vastupidi, see on ka tegevus, see on see rahunemise tegevus. Ja siis lõpuks saab hakkama. Absoluutselt, ma olen, ma annan 100 protsendi garantii.