Tere hea vikerraadio kuulaja ja käre kuulama rahva teenreid, mis algasid täna, pesad tavatult, aga, aga saade on ikka sama. Nii et räägime täna rahvateenrite, loomulikult siis selles, mida lõppeva nädala jooksul on Eesti meedias räägitud-kirjutatud, võtame olulisemad sündmused kokku ja seda teemadena koosseisus mesilasi Külli-Riin, Tigasson ja Mikk Salu ja ja saatejuhina Lauri Hussar vikerraadiost. Ja nagu me lõppeva nädala ajakirjandusest oleme näinud, siis jätkuvalt on peatähelepanu all loomulikult koalitsioonikõnelused. Ja kui eelmisel nädalal me rääkisime peaasjalikult koalitsioonikõneluste vormilisest poolest ja, ja sellest, et koalitsioonikõnelustel on tekkinud nii-öelda pliiatsid ja pea, pliiats ja, ja väga palju muidki huvitavaid ametimehi ja naisi, siis seekord me peame rääkima koalitsioonikõneluste sisust ja, ja sellest, et nii nagu arvata oligi, et koalitsioonikõnelused on väga kiiresti muutunud teravaks, ehk siis 10 päeva arutati ja istuti suure laua taga, siis saadi aru, Villa on vähe. Ja algas kirjavahetus, mis oli ka üsna üsna teravas toonis heideti üksteisele ette soovimatust läbi rääkida, soovimatust kokku leppida ja palju muudki. Ja täna me oleme siis olukorras, kus kus ega me ei teagi, kuidas need koalitsioonikõnelused nüüd jätkuvad ja kelle vahel nii et seda, seda etteaimamatult on päris palju, aga, aga aga on läinud nii nagu ma üks kuu aega tagasi juba siinsamas saates ütlesin, et et võib arvata, et arvestades seda, seda võimalikku riigikogu koosseisu häälte jaotust, et valimistejärgne aeg võib kujuneda isegi huvitavamaks, kui valimistulemus ise Valimistejärgne aeg on ju ka tegelikult suures kontrastis selle valimiste-eelse ajaga, kui kõik poliitikud tahtsid üksteise võidu enda ideid ja kavu tutvustada ja nüüd siis reaalselt ju tegelikult keegi ikkagi täpselt ei tea, mida seal suletud uste taga on räägitud ja, ja kus need kompromissikohad läbi jooksevad ja nõnda edasi ja mingis mõttes ka loomulikult ka see kirjade vahetamine, ehk siis alguses Taavi rõivast ja siis seejärel Sven Mikser, kes siis ütles, et tema nägi Rõivase endale adresseeritud kirja alles hommikul Delfist. Et see Täpsustan kõigepealt saatis kirja vabaerakond, kes ütles, et et sellise viisiga enam tulemustele lähemale ei jõua. Et sellisel kujul võiks läbirääkimised katkestada ja siis algasid, algas, algas aktiivsem kirjavahetuse vist ainult IRL-i esimees Urmas Reinsalu ei ole siin avaliku kirjavahetusse sekkunud. Ja seda ka, et see kirjavahetus on ka, see on kõige ehedam selline insteneering, et kui need ka nüüd ajakirjandusse jõudsid, siis tegelikult need kirjad ja õunad adresseeritud ju reaalselt ei Rõivase poolt siis teiste erakondade juhtidele, vaid ega otseselt ka avalikkusele ja need ei olnud ju adresseerida sisuliselt ka mikseri poolt siis Rõivasele ega ka avalikkusele, need olid lihtsalt ainult instrumentaarses sellised lavastuslikult võtta. Mikseriga seoses oli muidugi veel huvitavam lugu nimelt kiri, mis Taavi Rõivaselt läks. Sven Mikser-ile ei olnudki üleüldse adresseeritud Sven Mikseril, sest Sven Mikser seda seda kirja kätte ei saanudki. Ta luges endale suunatud kirjast ajakirjanduse vahendusel, ehk siis ta ei saanudki justkui oma postkasti seda kirja, nii et, et lihtsalt ununes adressaat panna. Et põhimõtteliselt nad täidavad seal koalitsiooniläbirääkimistel samasugust rolli nagu teatris, mingisuguseid butafooria laval. No kui sa enne ütlesid, et on vähe villa ja palju kisa, siis minu teada ikka nagu mingit vill on ka, et, et seal on mitmeid asju kokku lepitud, põhimõtteliselt nagu julgeolekuosa on kokku lepitud, riigi haldusreformi osa on põhimõtteliselt kokku leppinud. Selles ma nii kindel ei ole, mitmed maksu- ja toetuste asjad on kokku lepitud, numbreid küll mitte, aga mingi noh, need põhimõtteliselt, mis tõuseb, mis langeb. Ma ei ole kindel, et haldusreformi osa on kokku lepitud, ma arvan, et asi Meetavad seda riigireformiks. Nad räägivad ka haldusreformist ja haldusreform, on märkimisväärne osa kogu riigireformist ja kui Taavi Rõivase kiri, mis tähendab teistele ette võtta, kui väga täpselt vaadata, mida Taavi Rõivas kirjutas, selles kirjas, siis ta ütles, et on kokku, et halduskorralduse reformi töörühmas. Ei, see ei ütle midagi haldusreformi kohta ja ja minule teadaolevalt on ikkagi väga teravad vastuolud teemal, et kuidas ikkagi haldusreformiga edasi minna. Milliseid samme ette võtta, kuidas, kuidas haldusreformiplaan võiks hakata välja nägema, Reformierakond räägib jätkuvalt sellest, et teeme ikkagi midagi vabatahtlikku ja üritame siin mingisuguseid korralduslikke selliseid pool suulisi jõulisi lahendusi leida, aga et aga et üritame selle asjaga kuidagi niimoodi edasi minna nagu siiani ärme väga palju siin nagu kohalike omavalitsustega seoses vinti peale keerama, aga miks meil siis on järelikult erinevad allikad, et see võibki olla nii, et seal laua taga on mingid inimesed, kes siis hiljem räägivad omavahel, et ja kes ütleb, et et on rohkem kokku lepitud, kes ütleb, et on vähem ei, aga ikkagi ei midagi. Aga mida sinu allikad räägivad, sinu allikad ütlevad, et haldusreformi ei ole kokku lepitud, et see töörühm ei tähenda veel reform või noh, minu nagu minu teadmine on see, et, et selles riigi või haldusreformis kuidas iganes seda nimetada, et seal on nagu mitmed suured asjad kokku lepitud. Et on ka mitmete maksude ja toetuste osas kokku lepitud, mida ei ole kokku lepitud, numbrid. Ja kui ma ütlen ja ütleme niimoodi, et siis lõpuks on nagu vabaerakond hakanud plokkima teatud maksude asja, nendega ei ole kokku lepitud. Aga seal on, loomulikult seal on, seal on mingid nagu suured vastuolud on sees, sest erinevad erakonnad tahavad. Näiteks Reformierakond tahaks teha koalitsiooni umbes nii, nagu selle neljaga oleks nende arvates kõige ideaalsem. Sotside arvates oleks kõige ideaalsem, kui reformierakond saadaks IRL-i ukse taha. Et nad teeksid kolmekesi reform, sotsid ja vabaerakond. Seda reformierakond teha ei taha, mida vabaerakond tahab, seda ma täpselt ei tea. Tundub niimoodi, et osad inimesed tahavad sealt rohkem koalitsiooni minna, osad tahavad vähem minna. Samas kui IRL tahab niikuinii koalitsiooni minna, jah, kui lähtuda sellest loogikast, selle, see võib olla ka põhjus, miks Urmas Reinsalu avalikus kirjavahetuses ei osale, aga kui lähtuda sellest loogikast, et jätaks IRL-i koalitsioonist välja, siis see tähendaks viitekümmend kolme kohta Riigikogus. Ja me teame, et 53 kohaga on väga keeruline valitseda, eriti veel, kui sul tekib selline opositsioon, kus oleks Keskerakond kus oleks EKRE ja kus oleks siis ka IRL ja, ja sellisel juhul oleks oleks kuna ta väga-väga kriitilised, väga jõulised ja suudaksid ka oma sõnumi sõnumi kuuldavaks teha, mis sellise valitsemise võiks väga keeruliseks muuta ka ka valitsuse teisele ja kolmandale partnerile. Lisaks sellele veel see, et riigikogu komisjonidest kuus komisjoni langeksid otseselt opositsioonile ehk siis kuues komisjonis opositsioon saaks enamuse, mis tähendaks seda, et kuue komisjoni juhtimisest oleks koalitsioon väljas, mis omakorda tähendab seda, et riigikogus paljude otsuste langetamine võib võtta väga kaua aega. Ja, ja noh, paljud otsused, mis ei leia Komisjoni toetuste, lähevad ühel hetkel riigikogu saali, kogu see hääletusmehhanism, otsuste vastuvõtmise mehhanism muutub nii keerulise, viie selle 53 häälega nagu riigivalitsemine väga pikalt ja muuseas väga tõsise reformi paketiga, nagu sa ütlesid, haldusreform on kokku lepitud. Kui nii on, siis see muutub väga iseenesest ei ole nagu 53-ga saab valitseda, küllased on näidatud minevikus, saab valitseda ja mõned on seal, kes on, valitsejad, on öelnud, et teatud mõttes on sisi parem valitseda, sest distsipliin on suurem, osalised võtavad asja tõsisemalt. Miks seekord 53-ga on ilmselt Reformierakonna arvates on raske valitseda, on see, et nad ei usalda vabaerakond, mida nad ei usalda, kui ühtselt distsiplineeritud nad on. Et noh, ma arvan, et see kusagilt sealt tuleb, et nad arvavad, et et vabaerakonnas, seal mingid inimesed hakkavad, osad hääletavad ühtemoodi, teised nagu teistmoodi, et nad on nagu liiga vabad. Aga samas kui nüüd rääkida sellest 50 kolmelisust enamusest ja, ja sellest, et muutub valitsemine raskemaks. Et kui me meenutame seda, mille üle on siin viimastel aastatel kurdetud, et see riigikogu roll on järjest vähenenud, et Eesti on parlamentaarne riik, aga otsused tehakse kuskil mujal, et võib-olla see ei olegi nii väga halb, kui Parlamendi roll nagu mõneti taas kasvab ja seal tuleb võib-olla rohkem arutelusid. Aga samas ma ütleksin niimoodi, et ma ei tahaks keskenduda sellele 53-le ja sellisele koalitsioonibrändidest, see on üks kõige vähem tõenäolisemaid variante, mis on nagu tulemas. Aga ma siiski ei ole päris nõus, et riigikogu roll on vähenenud, et kui me vaatame ka, mis need viimase koosseisu, milliseid arutelusid on Riigikogus toimunud kas või Euroopa finantskriisimehhanismide osas ja nii edasi ja, ja kuidas üldse kõikide nende otsuste puhul on, on riigikogus kaasa räägitud, siis. Ma arvan, et siin võib-olla 2000.-te aastate keskel enne majanduskriisi oli riigikogu roll veelgi väiksem, et, et kui siin nüüd nagu öelda lihtsalt et riigikogu roll on kogu aeg borda porgandikujuliselt vähenenud, et siis ma nagu päris nagu väidetega nõus ei ole. No tegelikult kui ikkagi öelda mingid üheksakümnendaid aastaid, eriti 90.-te alguses, siis on ta kindlasti vähenenud, seal on mingisugune objektiivne paratamatus ka, et lihtsalt vahepeal on tekkinud sellised tugevad suured ministeeriumid, kus on palju nagu inimesi, palgal, palju spetsialiste, teil on rahad, neil on eelarved. See tähendab, et näiteks seadusloomes on ministeeriumile inimesed, kes ja raha, et sõjadusi teha, et tellida mingisugused välisekspertide arvamusi, noh, riigikogul lihtsalt ei ole seda või riigikogu saadikutel. Ja samas kui me räägime sellest, et demokraatia demokraatia ongi olemuslikult selline keerukas ja pikaajaline protsess, et kui mingite otsuste tegemine muutub natuke aega ja vaevanõudvamaks, et see ei ole ju iseenesest halb, et kui me vaatame kas või Euroopat, et siin on ka erinevaid süsteem, et näiteks näiteks ühendkuningriik on tõesti selline poliitiline süsteem, mis oma ülesehituselt võimaldab selliste väga radikaalsete kiiret, et reformide ja muudatuste tegemist, aga teisel pool näiteks Saksamaa, kus on võimud, on nii tasakaalustatud, eks valitsev koalitsioon peab nagu tohutud vastu vaidlejatega ja opositsiooniga läbi rääkima ja me ei näe ju ka, et see riik oleks nagu mingist väga halvas seisus. Minul näiteks üks riigikogu liige mõni aeg tagasi rääkis, et noh, et riigikogu oleks tugevam, siis igal riigikogu saadikul oleks oma nõunik. Aga kas see on kuidagi poliitiliselt teost? Et nüüd ütleme, et võtame terve hulga inimesi Palgale Riigikokku see loogika vähendama riigikogu koosseisu ja võtame igale riigikogu liikmele nõuniku seal niisama nagu Sa, sa, sa ei mõtle seda tõsiselt, aga päriselt seda nagu ei ole võimalik nagu inimeste ette sööta, et nüüd hakkame veel rohkem raha kulutama nende saadikute peale, aga teistpidi võttes on seal selline loogika täiesti olemas, et saadik ongi, noh, ta on täiesti üksi. Ta ei suuda elu sees mingisuguse ministeeriumiga konkureerida või vaielda mingisuguse seaduse seadusloome osas, sest ministeeriumi taga on terve hunnik nagu eksperte ja ametnikke, aga saadik peab umbes üksinda ise igalt poolt otsima, infot, kuulama, rääkima inimestega. Paljudes suurtes riikides on ju niimoodi, et saadikutel ei ole mitte sest üks nõunik, vaid neil on lausa meeskonnad igal noh, Eestis ei ole see võimalik. Jah, on jah need meeskonnad, aga samas neil on ikkagi ju ka olemas ju eraldi väike uurimisüksus, mille nad saavad väikseid uuringuid tellida. Ja ma arvan ka, et et selle taga, et nüüd saadikutel ei ole aega ja võimalust süveneda inimesed ka seal väga palju meie. Ja ma tulen nüüd ikkagi selle koalitsioonitemaatika juurde tagasi, et kui siin ühelt poolt Mikk ütles, et sotsiaaldemokraatlik erakond ei tahaks näha IRL-i vabaerakond on väga kriitiline protsessi osas ja kritiseerib Reformierakonda. Tõsi, ka sotsiaaldemokraatlik erakond on võtnud Reformierakonda kritiseerida, kui me vaatame kas või Sven Mikseri kirja, kus ta kus ta tähendab Taavi Rõivast kuidas peaks läbirääkimisi pidama, millest tähelepanu pidama ja millised millele tähelepanu pöörama ja millised on siis peamised hirmud Reformierakonna võimalikel partneritel? Üks hirm on seotud kindlasti sellega, et ühel või teisel moel on, on tänased partnerid kõik Reformierakonnaga olnud koalitsioonis vabaerakonna puhul siis need inimesed, kes on kuulunud Isamaaliitu, kes kes ühel hetkel nägid seda, kuidas Reformierakond lahkus või, või lõpetas Mart Laari valitsuse töö. IRL on, on näinud siis kuidas nemad üle parda lendasid alles aasta tagasi, sotsiaaldemokraatlik erakond on näinud ka finantskriisi ajal seda, kuidas, kuidas ühel hetkel nad arvati koalitsioonist välja, et kõik nad on seda näinud ja nüüd minnes sellisesse koalitsiooni, siis kindlasti see usaldamatus on juba ajalooliselt väga suur. Ja, ja sellest ma ei tea isegi, kas usaldamatusega lihtsalt vimm, ütleme seal on noh, kindlasti kõikidele neile erakondadele vähemalt nendel inimestel mitmetel nendest erakondadest vimm Reformierakonna vastu küll olemas. Ja sellega ma olen nõus, aga siis, kui nüüd vaadata, et mis nüüd ongi tinginud selle seisu, kus me täna oleme siis siis need avaldused võib-olla just IRL-i poolt küll kõige vähem, aga ka teiste poolt rohkem. Et selle taga on ikkagi väga selge soov Reformierakonna jäikust murda või Reformierakonnale väike õppetund anda või, või sundida reformierakonna mingitest positsioonidest taganema. Ja me näeme, et Reformierakond, selle asemel, et juhtida valitsuskoalitsioonikõnelusi, tegeleb täna tõrjelahingutega, sellepärast et, et kuidagi põhjendada ära, et miks üks või üks või teine nende väga selline jõuline ja dogmaatiline positsioon peaks olema olema koalitsioonileppes sees ja reformierakonnal ja noh, selline avalikult välja käidud, selge seisukoht on see, et, et meie tööjõumakse ei tõsta ehk siis juttu on olnud siin tulumaksumäära tõstmisest. Ja ja Reformierakond on väga selgelt andnud mõista, et, et see on teema, millega nad kaasa ei lähe. Aga samal ajal vaatan, et kiri, mida Taavi Rõivas on saatnud teistele ta saadab, see, ta saadab sinna laiali oma oma selged seisukohad, milles on justkui nii-öelda valdavalt kokku lepitud, on ikkagi väga selgelt tulumaksuvaba miinimumi jõuline tõstmine sees. Siis on tõstetud toodud välja ka veel tööjõumaksude langetamine ehk siis sotsiaalmaksu langetamine. Ja veel ka märkimisväärne kulu on kindlasti ka ka lastetoetuste tõus või ka paljulapseliste lastetoetuse tõus, ehk siis see ei ole üldse odav pakett. Ja, ja kui me nüüd vaatame, et see, milles on kokku lepitud, et kas siin ka tulupool on, on olemas, siis seda ei ole, seda ma ütlesingi, et numbreid ei ole, et, et need asjad on, on tõesti nagu enam-vähem nagu kokku lepitud, aga numbreid ei ole selles mõttes, kui palju seal mingisugune asi langeb või tõuseb ja ka nuumast numbrid on ju kõige olulisem, numbrilist katet ei ole nendele asjadele, kui siin ei esine mingisugust meedet, siis numbrilist katet ei esine ei ole niikuinii ja aga selles mõttes, et see numbriline kate saab tekkida valdavalt maksupoliitikast, mille osas me ei näe siin mitte ühtegi punkti, et milline maks võiks tõusta. Ja, ja, ja mingisugune osa võib veel kokkuhoiust ja, ja paremast majandamisest tekkida. Aga see, aga see seal aga mitusada miljonit veel nii-öelda hakata uuesti nagu kuskilt kokku rehaga tõmbame, seda ei ole võimalik. Nendes koalitsioonides on need rehaga ja on ära tõmmatud, Eesti riik püsib, eelarved on ära tehtud, on valitsetud, on tehtud, lubadusi on tõstetud, on langetatud, et mis siis nüüd aastal 2015 kardinaalselt teistmoodi. Tegelikult on tõesti niimoodi, et numbrites need ei ole kokku leppinud, ühel hetkel nad tulevad kokku ja kuidagi pigistavad kuskil mingit numbrit, võtavad vähemaks teist numbrit suuremaks ja nagu enam-vähem saavad nagu kokku. No me praegu räägime sellest tekstis, kui kaugele on jõutud koalitsiooniläbirääkimistega, et kui palju on siis nagu jõudes üks meeleni ja kui me ütleme, et hea küll, et on kokku lepitud madalapalgaliste maksukoormust tuleb alandada või siis lastetoetusi muuta, siis see numbriline kate ehk siis kuidas seda teha. Ei, seal ei, see noh, ma toon sulle lihtsalt näite, me, me räägime siin kaitsekuludest protsenti ja siis see oli ka enne enne valimisi suur teema. Täna öeldakse, et me peame miinimumpalka mitte miinimumpalka, vabandust, tulumaksuvaba miinimumi tõstma kaks korda. Ja selle meetme maksumus on, kui ma võtan ette rahandusministeeriumi tabelid vähemalt 300 miljonit eurot. Meil kulub täna riigikaitsele 300 miljonit eurot ehk siis kogu see summa, mis meil nii-öelda riigi kaitseks läheb, oleks, oleks see summa, mille puhul me räägime, me räägime sellest, et mis, mis nüüd läheb ainuüksi ühe meetme jaoks. Kui sa ütled, et seda on võimalik lihtsalt nagu riigieelarvest nii kergesti kokku lehitseda, siis seda ei ole võimalik. Ütle seda lihtsalt, sa mõtled üle, praegu ma ütlen seda, et küll nad need numbrid kokku saavad, kas see koalitsioon või mingi teine koalitsioon, nad on alati saanud need numbrid kokku. Seal on igasuguseid mängu ruume, seal võidakse mingeid asju ajatada, et, et teeme mitte see aasta, vaid järgmine või ülejärgmine aasta teeme samm sammu haaval või siis nad vaidlevad, kas lastetoetus tõuseb, ma ei tea, 70 eurot või 50 eurot või 28 eurot. Või. Või 300 eurot kolmandale lapsele. Täpselt, et kuidagi nad saavad nagu kokku selle Jah, aga alati saanud need asjad kokku. Ja kui need on suured nagu tsentraalsed valikud, et kui hästi see kui Reformierakonna idee kolmanda lapse toetus Tähendab, ma mõtlen teile ühte asja, kui ma vaatan seda paberit praegu missa, milles on nii-öelda kokku lepitud, et kuhu suunas see asi peab liikuma, siis mina ütlen sulle, et siit numbreid kokku jooksevad, jooksevad, ihkas, ma veame kihla praegu? Jah, aga millise, see tähendab ikkagi mingisuguseid olulise muutuse ja täna käib mäng selle peale, et kas, kas kas toimub mingisuguseid maksupoliitilisi muudatusi või ei toimu. Ja täna käib mäng selle peale, et kas on võimalik Reformierakonda mingis küsimuses murda või ei ole, mina väidan seda, et need 13 partnerid täna laual, muuseas ka ikkagi jätkuvalt see IRL-i 500 eurot ei ole see ja see laual selle, selle üle ikkagi on võimalik, et ühel hetkel hakatakse arutama, kui, kui nähakse, et mingisugused mingisugused lahendused ei tööta. Väga selgelt on täna arutluse all ka see, et kuidas siis sõnastada neid konkreetseid punkte. Räägime vaesuse vastasest võitlusest, nägime inimeste sissetulekute suurendamisest. Kui Reformierakond räägib väga selgelt, tagame inimeste sissetulekuid suurendama. Ja, ja, ja samal ajal sotsiaaldemokraatlik erakond tahaks kirjutada. Me peame vaesust vähendama ja ma lihtsalt ütlen vahele, kui sa ütlesid, et kuidas need Reformierakonna mingisuguseid nõudmisi murda, esiteks nad nad annavadki järgi, Reformierakond annab ka järgi, kõik annavad millestki lõpuks järgi. Praegu nagu võidakse siin nagu käia nagu puhevil ringi, et et me nagu ei tagane ja meenub siin nad annavad järgi, kõik kannavad midagi järgi, Reformierakond sealhulgas. Ei, ma olen sinuga nõus, aga nüüd ongi oluline rõhutada seda, et selliseid läbirääkimisi me ei ole peaaegu näinud. Ma eile rääkisin ühe reformierakondlase, kes on istunud kogu aeg koalitsiooniläbirääkimiste laua taga. Ta ütles, et loomulikult anname ka meie millestki järgi. Me peame millestki järgi andma, nad annavad selle järgi. Siin ei ole nii suurt draamat nagu te mõlemad nagu arvata, või vähemalt sina nagu laureaadid. Ei, mina ei arva, mina lihtsalt ütlen, et see ongi põhimõtete võitlus ja mina. Ma arvan, et mingit draamat ei ole, aga lihtsalt ma rõhutan veel kord, et see mäng käib selle peale, et murda Reformierakonna jäikus. Sest kui me võtame ette ka selle kirja, mida, mida Taavi Rõivas laiali saatis, siis ka siin tuleb ju ilmselgelt välja selline reformierakondlik jäikus, noh, minu jaoks tuli välja reformierakondlik käikus ka Taavi Rõivase lausest, mis, mis ta oli neljapäeva hommikul ütles televisioonis, et et, et kuna julgeolekuolukord on jätkuvalt väga pinev ja koalitsiooniläbirääkimiste puhul tuleb ka kiiresti edasi liikuda, et siis ma lahkun Euroopa ülemkogult varem kui ise kavandan, me võime silma. Ma ma ütlen, et, et sorry, aga, aga selle võib-olla julgeoleku korra oleks võinud selles kohas mainimata jätta, sellepärast et, et noh, see pool päeva nagu me nägime, ei muutunud mitte midagi. Ja, ja noh, nii-öelda selle julgeolekuvalimised on läbi, noh, seda ei oleks pidanud rõhuda. Ma ei taha nagu praegu selles mõttes nagu lolliks jääda, et me võime sinna õudselt nagu vaielda, et kõik on jälle ummikus ja kõik on nagu midagi ei toimu. Mis siis, kui me nagu kumas esmaspäeva hommikul Eestile ütlen, et näed, koalitsioon tehtud. Et mikser, rõivas ja Reinsalu näiteks täna õhtul või homme nagu lepivad kokku, teemegi kolmekesi ära, on ka täiesti loomulik juhtuda, vaidlastes tehaksegi kokku, aga, aga on ka selge, et kui on niivõrd erinevad seisukohad ja iga erakond üritab midagi sisse tuua, siis, siis ühel hetkel seda jäika liin ei ole võimalik lõpuni hoida. Ja, ja täna kui, kui, kui vaatame, et kes siin kõige selgelt nagu jäigemad liini hoiavad avalikkuse ees, vähemalt siis need on kaks erakonda, on Reformierakond. Ja on vabaerakond, vabaerakonda on ka väga selgelt väga jäika liini ajanud, ta räägib erakondade rahastamisest, räägib demokraat nendest netist, nendest räägib, räägib ka katteallikatest ehk siis maksumaksu teemal mingitest võimalikest katteallikatest, mis tulevad siis nende kallite lubaduste katteks. Aga nendest neljast erakonnast need Reformierakond, Vabaerakond ongi, nemad on võitjad. IRL ja sotsid nagu kaotasid valimistel. Ehk selles mõttes ma arvan, et neil mõlemal kahel ongi teatud niisugune loogiline. Noh, ma võtan nii reformiliku vabaerakonnal, mis siis, et neil on väga nagu erinev kohtade arvu, et nemad on mõlemad võitjad, et neid on selline moraalne õigustus või vähemalt mingisugune loogika on nagu olla jäige. Aga kogu see jäikuse jutt, et mina ei ole seal laua taga olnud, et ma arvan, et seda jäikuse juttu võidakse ka üle bluffida nagu lihtsalt avalikkuse ees, et, et see võib olla mingisugune taktikaline survestamine. Nii, aga võtame teistmoodi, et millistel erakondadel on motivatsioon valitsusse minna, sa ütlesid, et IRL-il on väga selge, tegelikult ma arvan, et IRL-il on kindlasti väga harva sotsiaaldemokraatlikule erakonnale on ka motivatsioon, motivatsioon valitsusse minna, sellepärast et et ega, ega opositsioon ei muuda nende olukorda paremaks ja järelikult ka sotsiaaldemokraatlik erakond tahab kindlasti minna valitsusse. Vabaerakonna puhul ma küll kahtlen selles, soovis et nad nüüd iga hinna eest. Ma arvan, mina olen aru saanud, et seal on erinevatel inimestel on erinevad arvamused vabaerakonna, ma mõtlen juhtida, osad tahavad minna valitsusse, osad arvavad, et pigem äkki mitte. Nad ei ole nagunii kindlad. Vabaerakond on ka selles mõttes muidugi huvitav nähtused. Vaatame, et nad vist räägivad mingist Waba mandaadist või sellest, et igaüks, igaüks on meil ise ise otsustab enda eest ja siis on veel mingid teemad, milles on üldiselt kokku lepitud, et siis siis vabad mehed ja, ja sellises koguses ühel hetkel Koalitsioonikaalu keeltena, et, et see on kindlasti väga ohtlik seal araablaste. Sellepärast on reformierakonnal ka hirm selle vabaerakonna ees, kui jäädakse kolmekesi vabaerakonnaga valitsusse, et see võib olla nende jaoks keeruline ja seda, seda nad kardavad ja eks seda ei karda, ainult reform on natuke IRL nagu mõtleb, sest neil on samasugune kogemus kunagi hiljuti noh, kunagi oli rohelistega oli umbes nii, et aeg-ajalt rohelist hääli vaja eest tähendab, et kuskil rohelised marssisid sisse iga nagu nädal mingisugusele nõupidamise ütles, et andke meile raha, siis me hääletame, et lihtsalt võib-olla kardavad, et vabaerakonnaga või mingite nende liikmetega või midagi sarnast. No nii, nüüd me oleme siin päris paarkümmend minutit arutlenud sellel teemal, et kas suudetakse kokku leppida või ei suudeta. Et, et kui me, kui me selle teema kuidagi kokku võtame, siis mina ütleks, et see on täiesti norm, normaalne, et koalitsioonikõnelustel tekivad sellised teravad vastasseisud, mille ületamine on keeruline, sest siiamaani me olemegi seda näinud, et liiga kiiresti lepitakse kokku liiga kergelt, lepitakse kokku liiga liiga liiga maatiline on kogu see, kogu see asi, et, et ma, ma loodan, kui nüüd suudetakse selles koalitsioonileppes kokku leppida, et siis seal on ka natukene kaugeleulatuvaid ulatuvaid visioone ja ja kujutlus sellest kuue Eesti peaks liikuma ja ta ei oleks niivõrd kinni selles valimiste-eelses erakondade punkt punkthaaval valimislubadustes, vaid et ta suudaks natukene sõnastada kaugemat perspektiivi kui, kui neli aastat, et see oleks kindlasti üks, üks soo, ma loodan, et, et nii palju, kui ma olen kuulnud, natukene on sellest ka laua taga räägitud, ma ei tea, kui palju sa nüüd ühel hetkel võib siis jõuda, jõuda sinna koalitsioonileppesse, aga, aga noh, loodetavasti riigireformi haldusreformiga seoses võib-olla ikkagi mingi punkti joonistuvad välja. Nüüd. Et kindlasti on, on huvitav siin natukene võrrelda ka sellega, et millised varasemad praktikad on nad koalitsiooniläbirääkimistel ja, ja siin olnud teravamaid läbirääkimisi, aga kaks päeva tagasi Meelis Atonen siin sama laua taga rääkis sellest, kuidas lepiti kokku Keskerakonnaga. Ja, ja ta tõi näite, et Keskerakonnaga kokkuleppimine oli ülimalt pragmaatiline, ülimalt lihtne. Kõigepealt toimusid kokkusaamised esimeeste tasemel, lepiti kokku põhilises Keskerakond laua taha juba selliste punktidega, mille osas ta teadis, et Reformierakond arutleb nende üle, need, mida Reformierakond välistas ala astmeline tulumaks ja paljud muud punktid need üleüldse lauale ei jõudnudki. Ja seega see, see Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni kokkuleppimine oli, oli ülimalt kerge. Ma tean, et seekordsed läbirääkimised on viimastest koalitsiooniläbirääkimiste erinevad ka seetõttu, et kui varem viimastele puhkudel on protseduuriliselt väljenenud niimoodi, et Reformierakond niimodi kiirutab sellise mustandi koalitsioonileppe mustandi ette ei, siis hakkavad teised sinna mingeid oma asju lisama või mingisuguseid asju välja võtma, siis seekord alustati nagu tühjalt lehelt, et et ma tean, et Reformierakond tegi ettepaneku kõigile ülejäänud kolmel, et me teeme ka nii nagu noh, parem, et meie nii-öelda reformis, kirjutame teile selle mustandi ette ja siis hakkate teie nagu asju sinna juurde panema. Aga, aga noh, niimoodi seda sellega, et ei oldud nõus, et alustati nagu täitsa nullist valge paberiga. Aga ma küsin teilt ikkagi selle küsimuse ära, et aga mis siis juhtub, kui kõnelused ebaõnnestuvad? Noh, mina tean, et mingi valitsusi ikka tehakse, ka Eesti riik läheb edasi. Ja siis alustatakse uuesti kõnelusi teise seltskonnaga. Postimees on arutlenud ka selle üle, et kui kõnelused ebaõnnestuvad, et siis võib Reformierakond üritada Keskerakond läbi rääkida ja need kaks erakonda saaksid nii palju kohti hääli kokku, et, et nemad saaksid ka kahekesi valitsuse teha. Nojah, neil on ka see kogemus olemas minevikust. Keskid nagu keskvõiksid ka täitsa vabalt teha, ma tean küll inimesi sotside kui IRL-i seast, kes arvavadki, et nii on kõige nagu noh et niimoodi tulekski teha. Eriti nüüd, kui. Ma tegelikult mõtlesin, kes need liiguks selle nagu selle nädala ikka päriselt kõige tähtsam nimi, kuumemad ei ole hea. Et kellel on võimalus teema lahti rääkida. Ma ma lahti ei hakka, rääkimata, et räägi sina tegelikult jutt käib savisaarest, eks ole, jutt käib jah, sellest, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on siis täna haiglas. Ja, ja see uudis ei peaks pälvima nii palju tähelepanu, kui tegu ei oleks Eesti kõige-kõige suurema erakonna liidri, ühe kõige tähtsama poliitiku ja Tallinna linnapea. Ja, ja loomulikult see uudis on pälvinud palju tähelepanu, arvestades ka seda, et Edgar Savisaar on ikkagi väga väga selgelt ja jõuliselt erakonda juhtinud, siiani on, on räägitud ka sellest, et Edgar Savisaar on, on valdavalt kõik olulised otsused ise langetanud erakonnas on juhtimine juhtimisskeem toimunud ülevalt alla. Ja kuna Edgar Savisaar täna loodetavasti siis juba haiglas paraneb, sest keegi ei oska öelda, et kui kaua see võiks aega võtta ja mis nüüd edasi saab? Hakkab juhtuma, aga kuna, kuna ka need olulised otsused, mida Edgar Savisaar pidi langetama, et kas ta ühel hetkel tuleb Riigikogusse, kas ta jätkab Tallinna linnapeana, kuna ka need otsused, otsused viibivad, siis siis on, on segadus, et ka Keskerakonna volikogu vist on see institutsioon, mis pidu, mis pidi siis kuulama ärasele Edgar Savisaare seisukoha ja siis võtma mingisuguseid edasi see seisukoht, et ka ka see volikogu ei kogune. Nii et kindlasti on, see on, see on see küsimus päris huvitav ja noh, ütleme nii, et ajakirjanduse poole pealt vaadates on tekkinud veel küsimus ka seoses sellega, kuidas ikkagi selliseid lugusid kajastada kui kui tuntud inimene kui avaliku elu tegelane ja, ja, ja tähtis poliitik satub haiglasse, et kuidas ajakirjandus peaks peaks seda kajastama, et me ei tea, millist, millisest teemast te tahate alustada. Sa ise juhtisid ju juba sisse, kas selle järgmise teema ehk siis ehk siis see, kuidas ajakirjandusele peaks kajastama, et tõesti, et et väga palju on siin saanud etteheiteid näiteks Postimehe ajakirjanik ka lugupeetud ajakirjanduse õppejõu Priit Pulleritsu külaskäik haiglasse. Et ma pean tunnistama, et Priit Pullerits oli ka minu õppejõud omal ajal ülikoolis, kes õpetas uudiste kirjutamist, olemuslugude kirjutamist ja see, mida ta seal loengust loengusse, korda, see oli see, et kõige parem on alati kohale minna vähem kui hakata helistama, mine kohale ja vaata järgi ja haara inimesel nööbist kinni ja just seda ta ongi siis teinud, kui ta käis seal haiglas uste taga ja lõpuks saigi siis kinnituse enda ulatusele. Ja selles mõttes mina. Ma arvan, et Priit Pullerits ei käitunud käides professionaalsed iseenda sõnade järgi. Minul on täpselt sama mulje, et ma kuulsin seda debatti selle Pulleritsu loo üle ja ma joon seda sel hetkel veel lugenud maks hiljem lugema, ma nüüd ei tea. Arvasin, et nüüd tuleb mingi väga nagu raju mingi geriljaajakirjanduse Pullerits, nägugi palatisse, tunginud seal sobranud mingisugustes patsiendikaartides ja mõõtnud vererõhku, aga tegelikult oli lugu see, et läksin haiglasse, kolmandale korrusele leidsin uksepalati, uks oli kinnipalatisse sisse ei läinud. Vaatasin sealt ukse aknast sisse, olid mingid palju inimesi, savisaart ei tuvastanud, proovisid mõnda arsti leida. Lõpuks leidsin ülemarsti. Ülemarst ütles, et delikaatseid isikuandmeid ei avalda ja oligi kõik. Ja ma tegelikult ei saanud aru, miks, nagu mõned inimesed nii nagu leili läksid selle loo peale ja temast sai ikkagi Jevgeni. Sellele küsimusele, et kas ta on ja kus osakonnas ta on, et selles mõttes noh, mina arvan, palju küsitavam, võib-olla ajakirjandus, eetiliselt on see, kui hakatakse tõesti ilma selle inimese enda teadmata ja nõusolekuta avaldama mingisuguseid üksikasju tema tervise kohta nagu reaalselt, et tema haiguslugu või, või midagi taolist, et ma arvan, see on juba mingist piirist üle üleastumine, aga see, et me teame, et nii oluline mõjukas poliitika on haiglas, et ta on raskes seisus, ma arvan, et see on oluline teave, see, ma arvan, et Priit Pullerits läinud sind rahuldama pelgalt avaliku uudishimu või tõesti, see oli ka avalik huvi, eriti arvestades seda, et praegu on Eestis koalitsiooniläbirääkimised, et on olnud just valimised. On väga palju lahtisi küsimusi, et ma arvan, et see oli, see oli oluline. Pealegi, nende nende isiklik andmete ja haiguslugudega on niimoodi, et ega ajakirjandus ei pääsenud niisama lihtsalt ligi ja et, et seal on selgelt reeglid, arstid teavad, arst võivad neid avaldada ainult lähedastele, et tegelikult on siis lõpuks nagu nende lähedaste. See info saab tullagi ainult kas lähedastelt või, või inimestelt, kui lähedased annavad mingi nõusoleku, näiteks, et arstile sa võid rääkida. Ma juba ainuüksi sellepärast, et saade oleks huvitavam, siis esindan pisut teistsugust seisukohta, et, et kui me nüüd vaatame, et mida siis ikkagi Priit Pullerits kirjutas, siis see on, see on pigem selline reportaažlikku kirjeldus, mille, mille alguses ta kohe räägib ära sellest, et kuidas, miks see info on oluline, miks seal info kogumine on oluline, ma arvan, et, et mõneti ta tegi seda tööd ka selleks, et, et ühel hetkel tõestada oma oma seisukohti ja veendumusi, kuidas ajakirjandust teha oma ajakirjandus tudengitele vähemalt selline titaktiline joon selles artiklis oli väga selgelt olemas. Aga aga, aga kui ma vaatan, et millistele detailidele ta rõhus ja, ja millele ta mängis kogu selle looga seoses, andke andeks, aga noh, minu arvates on nagu, ma ei peaks teadma midagi sellest, et nad millisel raudukse taga on või et kui kõrge see rauduks on või või mitmendal korrusel seal rauduks asub ja nii edasi, et kas antud juhul see antud juhul see on oluline selleks hetkeks oli ju teada, et Edgar Savisaar on haiglas, Edgar Savisaar, Ühele räägiti, et ta on infektsiooni haigus, mis on täna arstide poolt üle kinnitatud. Räägitakse, arstid on öelnud, et on tegu kahepoolse kopsupõletikuga ja nii edasi ja nii edasi. Et need, need, need on kõik, need on kõik välja toodud faktid ja väga lühikese ajaga me oleme saanud aga ülevaate sellest, et milline on seis, mida kasutatakse ja nii edasi ja nii edasi. Et nüüd Eesti on väike ja väga avatud ühiskond, seda avatust näitab ka see, et Maarjamõisa haigla kolmandale korrusele võib vabalt minna jalutama. Sa lähed ühel hetkel sisuliselt sa võid sinna palatisse sisse pöörata, ehk siis see informatsioon on nii või teisiti kättesaadav, et miks sa pead minema ja hakkame ühel hetkel seal ahistama veel ja küsima küsima haigla Te, ütlete, et kuulge, kas siin on nüüd see ja see patsient või mis iganes ahist. Kas see annab midagi midagi juurde, et, et kui see informatsioon sisuliselt on sama, et on teada, et inimene on haiglas, et kas peab nagu seda nagu läbi tegema või mitte. Kuidas läheb tunnele, vaatame, kuidas on Läänes sellistel puhkudel siis kui viiakse sellise kaliibriga inimene haiglasse, siis noh, keegi ei saa sinna haiglasse niisama siis et ajakirjandushaigla ukse taga ja ootab seal hobuseid Uudes läänes Nad, rendivad helikopterid ja droonid ja, ja iganes ja mida kõike üritavad nagu igast nurgast sissepuuga minu arvates ongi Eesti puhul ongi hea see, et me oleme väike ja avatud ühiskond ja, ja kui sa helistad, siis sa saad ka ühel hetkel piisavalt informatsiooni, et seda seda eetrisse paistvad paisata. Et nüüd sellist nii-öelda kõrge raudukse reportaaži teha, kas seda peab tegema või ei pea, et ma ei ole üleüldse veendunud, et see nüüd nagu kõige parem viisanud. Ta näitab selles loos, et ajakirjanik lihtsalt ei istunud kontorilaua taga, ei valinud meeleheitlikult erinevaid numbreid, vaid läks kohale ja andis andis oma parima suunduda reportaaži. Ta loonud siinkohaloleku tunde ja sellised laused, nagu näiteks päike paistab, ilm on, tuuletub inimesed foorivaid kliinikumi uksest sisse ja välja ja samas miks mitte, et see näitab, et et ajakirjanikke kohale Haigla töötab haiglas, on kõik korras, arstid käituvad korrektselt ja nii edasi. Nii, aga ma esitan nüüd ühe teise küsimus, aga mis siis juhtub, kui ühel hetkel haige õde oleks, oleks öelnud midagi, midagi sellist, mida ta sellel hetkel ei oleks tohtinud öelda ja siis oleks ühel hetkel tekitatud küsimus veelgi rohkem, et aga miks selline olukord on juhtunud, eks ole, et, et see haiglaõde, kes teeb oma tööd parimas usus ja, ja, ja, ja tões ja vaimus ühel hetkel satub sellisesse olukorda, kuhu ta tegelikult ei peaks sattuma, lihtsalt selle pärast, et me oleme harjunud, et meil on kõik, see tähendab ka haiglaõde ütleb midagi sellist, mida ei tohi öelda, siis ta järelikult ei tee oma tööd. Just ja seesama Pulleritsu lugu näitabki, et meie tervishoiusüsteem toimib eeskujulikult. Et kõik teavad väga hästi Arsti meditsiinitöötaja ametieetikat, mida tohib rääkida, mida mitte? Jah, aga siin sa, eelnevalt Külli-Riin rääkisid ka sellest, et kuidas kuidas tuleks, kuidas arst mida ta tohib avaldada ja kuidas ta tohib avaldada. Ma eile kanal kahe uudistest nägin, kuidas raviarst rääkis väga selgelt ja konkreetselt ära probleemid, kaardistati kogu see asi ära ja, ja oli see asi lahendatud, ei, ei pidanud seal enam ühel hetkel koridori peal keegi kõndima või midagi muud tegema. Me saime täieliku ülevaate sellest, milline on olukord ja, ja ma arvan, et, et sellega peab see meedia huvi piirduma ja edaspidi tuleb lasta inimesel rahulikult paraneda ja ongi kogu lugu, et ühel hetkel seal nii-öelda kolmanda korruse koridori peal kõndides vaevalt et see kellegi tuju seal nagu paremaks teeb, eriti just nendele inimestele, kes seal No ma arvan, et rohkem ei olegi enam põhjust sinna minna ja niimoodi Karin keegi ei olegi koridori peal nagu rohkem konnanud, et missa muretseda. Ajakirjandusõppejõud käiv. Okei, aga kui tuleb veel homme, tuleb veel homme Delfi ukse taga. Ta arvab, et vaatab, et kuidas me siin nüüd elame, et nad on väga vahva, on ju näidata, kuidas haigla töötajad päike paistab ja need inimesed hoolivad uksest sisse ja välja. Pigem räägime sellest loost siiski praegu sellepärast et see on Eesti ajakirjanduses ebatavaline, et kogenud ajakirjanike läheb niimoodi mööda koridore Siis ma oma silmaga kaema, et see ei ole Eesti ajakirjanduses norm. Et tõesti selline Parv jookseb ukse taha ja takistab seda patsienti, et ma arvan, et Pullerits lugu täitis oma eesmärkide rääkist ja veendus, et nii ongi ja ma mul on ka raske uskuda, et seal hakatakse nüüd koridoris passimas. Nii arvati ajakirjandus siiski üsna üsna eetiliselt käitub erinevate selliste tundlike teemade puhul, et kasvõi meenutame kasvõi Eston Kohveri teema käsitlemist. Ei, minul on minu arvates ka, ma ei näe, et sinu jaoks mingeid piire ületatud, et minu arust käitutud delikaatselt, aga aga tehtud oma tööd, sest see huvi on olemas, seal on väga selgelt põhjused olemas, eks ole, mida sa ise ennem loetlesid, et. Ma loodan kindlasti seda diskussiooni veel peetakse edasi, sellepärast et ta on, ta on huvitav. Minu jaoks on lihtsalt umbes diskussioon see, kus inimesed nagu vaidlevad, ütlevad muusika või, või filmimaitse üle, aga kusagil ei ole võimalik tõmmata sellist universaalset eetilist piiri, et inimeste maitsed ja valulävi on väga erinev. Nii, aga, aga, aga räägime nüüd natukene sellest sisust ka, et, et Edgar Savisaarele soovime kindlasti kiiret paranemist, aga, aga seoses Edgar Savisaare hospitaliseerimise ka on, on kerkinud üles väga palju küsimusi. Mille osas on on vaid seisukohta, et, et on, on seisukoht, et, et võib-olla Keskerakonnaga arenguid üleüldse mitte mitte analüüsida, sellepärast et et enne, kui ei ole selge, kuidas Edgar Savisaar jätkab, kas ta jätkab linnapeana riigikogus, kuidas ta paraneb ja nii edasi, et, et on, on üks selline seisukohta ja, ja siis on ja siis on kõikvõimalikud spekulatsioonid, mis tähendavad seda teemat edasi. Aga ma juhiks siiski tähelepanu ühele nüansile, mis, mis võib osutada keeruliseks, et kui siin on teoretiseeritud jumal, et et kas Keskerakonnaga seoses võiks rääkida sellest, et kui nüüd läbirääkimised ebaõnnestuvad, et Keskerakond ja Reformierakond või Keskerakond, sotsid seal hakkavad ühel hetkel omavahel läbi rääkima valitsuse moodustamiseks, siis siis kui Edgar Savisaar aktiivselt selles protsessis ei osale, siis võib-olla see olla irooniline, arvestades, et, et selle erakonna senine käsuliin on olnud ikkagi väga selgelt ülevalt alla ja, ja noh, ajakirjanduses on välja toodud ka oluline nüanss, et et Keskerakonnal puudub ka ka ka see käsuliin juhuks, kui Edgar Savisaar mingitel põhjustel ei langeta mingi aja jooksul otsuseid, et ka selles osas ei ole, ei ole, seal ei ole seal mingisugust skeemi olemas, et et, et seetõttu Keskerakonnaga läbirääkimine võib, võib, võib sellises situatsioonis teistele erakondadele olla väga keeruline, aga see on täielik, kui nad tahaksid seda teha, noh korraks eelmisesse teemasse põigates, et seega näitab, miks nagu meil on, meil on vaja teada nagu, mis toimub. Et tegu ei ole lihtsalt ühe eraisikuga tegu on avaliku persooniga ja, ja elu läheb selles mõttes edasi, et keskerakonda on vaja juhtida, Tallinna linn on vaja edasi juhtida Eesti riiki edasi juhtida needsamad keskele osakonna võtmeisikud, kes seal on, olgu siis seal riigi tasemel Kadri Simson või seal linna tasandil need erinevad abilinnapead, et neil on vaja võtta mingisuguseid otsuseid vastu, sest nad peavad nagu tegema oma tööd. Ja, ja kuna Tallinna linn nagu ikka seda väga suurt erakonda keskerakonda juhitud tõesti väga ühe persoonikeskselt, et siis on, siis on need otsused ja edasised arengud, need keerulised komplitseeritumaks. Võime de kritiseerida, et kui, kui midagi sarnast oleks juhtunud mõne teise erakonnaga, siis ma arvan, et see üleminek, kuid need asjad oleks palju sujuvam toimunud. Nii aga tõmbame siis sellele Eesti poliitika teemale praegu joone alla. See lõppev nädal on, on huvitav ka ka selle poolest, et, et Venemaalt oleme jälle saanud mitmesuguseid sõnumeid. Kui me siin nädal tagasi sama laua ja kas sa mäletad saadet, kus ei oleks olnud segmenti, et me oleme Venemaalt saanud mingeid sõnu? Ma meenutan lihtsalt nädala tagust saadet, kas me siinsamas laua ümber arutasime, et kas ma nüüd siis hakkame või alustama happega selgeltnägijate tuleproov või mitte ja, ja ega me, ega me, ega me ei alustanud selle ennustamisega ja, ja õigesti tegime, sellepärast et esmaspäeval ilmus Vladimir Putin välja naeratas ja tegi saladuslikku. No ei ütelnud ta ta midagi selle kohta, et kust ta siis ligi 11 päev oli. Ja ja, ja, ja kõik see, see, mis, mis on ka järgnenud kindlasti kuumutab väga paljusid spekulatsioone, oleme jätkuvalt seda, et Vladimir Putin on, on piisavalt hea tervise juures võtab ette üsna radikaalseid samme, kas või ettehoiatamata sõjaväeõppustega korraldamise, mis nüüd siis on alanud ja, ja Vladimir Putin esines ka kolmapäeval Krimmi sellist taasühendamise pidustustel Moskvas pidas seal ka kõne ja niinimetatud taas ühend nimetatud ta meie räägime annekteerimisest okupeerisid okupeerimisest siis, siis jah, need märgid küll ei kinnita siin mingisugust. Mul oli murenemist või ka seda, et, et oleks ka Kremlis toimunud mingi ulatuslikum võimuvõitlus, tõsi me neid teisi Kremli tähtsaid tegelasi, sealhulgas ka peaministrit sellises rambivalguses ei ole ka näinud. Ja, ja mis, mis on minu hinnangul huvitav selle, selle Krimmi nii-öelda taasühendamise pidustuste puhul on, on, võtad ühe ühe nüansiga, mida on ka Eesti ajakirjandus kajastanud ja, ja selle jah, mis ta siis on, miitingu puhul, kui me seda võime niimoodi määratleda, on välja toodud, et seal oli üks grupp noorukeid kes nii miitingul Kuiga enne miitingut karjusid, et Krimm on meie, anna meile Poola ja Soome. Ja, ja mulle on räägitud, et nad olid juba enne miitingu algust olnud seal, kus siis kõiki miitingule minejaid läbi valgustati kontrolliti, vaadati, et neil midagi soovimatut kaasas ei ole ja ka nad olid seal samamoodi karjunud ja siis olid nad ka miitingul karjunud ja selle kohta olemas ka videoülesvõte ühel ühel väikesel vene äritelevisioonil äriuudiseid edastav televisioon, nii et, et ka selle kohta on olemas pildiline tõestusi, need on Soomes alanud, siis ka tänane Helsinkin Sanomat arutleb teemal ja ega noh, Soomes on alanud ka siis selleteemaline arutelu, et mida see siis tähendab, ega ega keegi mingisugust selget seisukohta ei ole, ei ole osanud osanud kujundada, aga aga samal ajal on, on valdav seisukoht ka see, et, et valitsusel miitingul juhuslikke loosungeid ei karjuta. Et et kui siiamaani oli juttu justkui Baltikumist või millestki, mis veel, mis võiks olla justkui kellelegi oma, siis nüüd nüüd noh, Poola ja Soome mängutoomine on kindlasti olnud huvitav, huvitav areng ka valitsuse miitingul, nii et, et siin siin kindlasti Soomes on päris palju ka sellel teemal arutamist veel ees. Ja ja, ja samas ma, ma millegipärast olen, olen arvamusel, et, et ka sellised sellised nüansid tulevad tulevad sisse ikkagi põhjusel, et et nihutada seda mingisugust tunnetusliku piiri, kus, kus Venemaa täna asub, et võimalikult võimalikult kaugele, et võimalik ühel hetkel sealt tagasi tulla, et, et öelda, et ei, tegelikult neid ähvardusi ei ole või seda probleemi ei ole, seda agressiivsust ei ole, et üritame nüüd siin uuesti kuidagi kokku leppida, et selles mõttes selline huvitav huvitav positsioon sellelt sellelt krimimeeleavalduselt. No Venemaa ja president Putin on ju ka minevikus jo paistnud silma aeg-ajalt niisuguste kummaliste ähvardustega, et nad võiksid ühe või teise praeguse Euroopa Liidu liikme ära võtta ühe või teise arvu tundidega selles mõttes. Berliini nagu Berliini, ma ei mäleta, aga oi küll levitanud küll varem, hoiatanud, et umbes kaheksa tunniga või kolme tunniga või siis need on varem ka nagu rusikaid ibutanud selles suunas, et mina seda võib-olla nii tõsiselt ei võtaks. Kõne sümboolne poliitika, et ma rääkisin sel nädalal Putinil biograafiga Boris Raitsusteriga, kes ütles, et tema arust Putin julgeks alustada mingit reaalsemat suurt sõda, on väga ebatõenäoline, kuna ta on, ta on väga korrumpeerunud poliitik ja ja ikkagi nagu sellisest enda ja enda ringkonna huvide ärihuvide kahjustamisest nagu hoiduks, pigem see on niisugune sümboolne sümboolne rusikatega vehkimine. Jah, aga kusagil seal kuulajad kui selline on tema kaaslased, kes võib-olla ei tee vahet, et see on sümboolne, et võib-olla lihtsalt Putin loob õhkkonda ühel hetkel, kui ta ise lahkub või sunnitakse lahkuma, siis tuleb mingi järgmine seltskond, järgmine inimene, kes 10 aastat seda juttu kuulanud, et võtame nagu Varssame ja võtame Helsingi ja tema jaoks on see juba normaalne. Näiteks. Noh, Venemaa võiks ausalt öeldes vaadata, mismoodi ta hinda oma hiigelterritooriumi valitsemisega seal toime tuleb ja kuidas seal inimesed ära elavad, et. Ma arvan, et seda ka võib-olla paljud venelased mõtlevad ka niipidi, et kui nad ei saa seal endagi tagaaladega toime, et ta Aleksandr eid, kindral ise ei kestitasid Venemaa sisuliselt sisekoloonia, et see kaugus Moskvast ja siis seal mõnest Siberi tere linnas. Selle elustiili mõttelaadi vahel on suurem, kui kui Moskva ja ja mõne mõne Lääne-Euroopa linna vaheline kaugus. Üks huvitav uudis sellest nädalast veel, et seda teemat ei ole nüüd väga põhjalikult lahti kirjutatud, aga aga alguse sai see Eesti ekspressist ja Eesti Ekspress kirjutas sellel nädalal siis sellest, et Eesti gaas saab uue peremehe, kuna Soome suurfirma Fortum on, on soovimas Eesti turult väljade Fortumi, kuulub täna 51 protsenti Eesti gaasist. Ja tuleb välja tuua siis ka see, et Gazpromile kuulub 37 protsenti Eesti gaasist ja vist ülejäänud on praegu siis väikeaktsionäride käes, et et üsna selline huvitav olukord ja, ja Ekspress toob välja ka selle, et, et praegustel aktsionäridel on, on Eestiga klaasi puhul eelisostuõigus, kui, kui keegi aktsionäridest väljub, et, et see, see on tekitanud ka küsimuse, et kas siis Gazprom või mõni teine firma võib ühel hetkel saada enamuse enamuse Eesti gaasis ja mida see võiks Eesti Eesti gaasiturule ja kõigile nendele inimestele, kelle toasoe näiteks ka gaasist sõltub mida see võiks neile tähendada. Te olete siin, Eesti Ekspressiesindajad? Oskate ehk oma oma oma infot infot kuidagigi avada? Et minu jaoks on, on jah, see päris palju küsimusi tekitanud, et et kui nüüd ühel hetkel on, on küll räägitud, et, et see ei ole üldse tähtis, kelle käes on see konkreetne konkreetne kanal, et tähtis on see et see kanal oleks oleks kontrollitud, et seal oleks nii-öelda jah, ütleme, konkurentsiameti kontroll ja, ja kõik see toimiks, aga samal ajal ikkagi, kui me vaatame, et taas hakkab täna jälle läbi rääkima Gazpromi ka päris mitme aasta hinnas, et üks periood saab läbi, et, et millest siis ikkagi kokku lepitaks ja milles mitte ja kui veel nüüd Eesti gaas on ka müügis, et kas müügiargument ühel hetkel kui või, või ka gaasi hinnaargument ühel hetkel ei pruugi Eesti gaasi hinda alla lüüa, et et keegi ei saaks veelgi odavamalt selle ära osta ja et kas see kontroll ühel või teisel moel kuidagi meie tasku pihta lüüa, nii et, et siin on nagu neid küsimusi küll ja ega ma ei oskagi öelda, et mis nüüd siin nagu väga hea lahendus on, et üks variant, millest on räägitud, on ka see, et et kas näiteks Elering võiks siseneda Eesti gaasiturule ka selliselt, et hakkab ta hakkab Eesti gaasi aktsionärid, et ka see võimalus, mida, mida on välja toodud, see kõik on tegelikult oluline teema, millest sa räägid, aga siin on väga vähe infot, väga palju spekulatsioone, mis tõesti tegelikult hakkab juhtuma ja kellele müüakse ja kas müüakse ja, ja mis on need. Et kui sina nagu küsid neid neid asju või siis mina ei oska vastata, ma tõesti ei tea, eks ole. Mida nad räägivad seal Gazpromi ka selle gaasi hinna üle ja mismoodi nad selle firma müümise üle läbi räägivad, kellega ja kellele? Jah, me loodame siis, et, et me saame gaasiteemal juba siin lähiajal targemaks, et millised siis on need Fortumi plaanida, kes võiksid olla järgmised ostjad, et siinkohal paneme tänasele rahva teenrid saatele punkti ja stuudios olid Külli-Riin Tigasson ja Mikk Salu Eesti ekspressist ning Lauri Hussar vikerraadiost.