Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Sid näos. Tahame teile täna kuulamiseks pakkuda ühte keskaegset näitemängu. Ministeeriumi, mis kannab nime Aadama mängija, mis on pärit 12.-st sajandist. Võib-olla tundub kummaline just meie tänapäeva Eesti ühiskonnas, kus me ei ole harjunud sellega, et ka kirikuinimene võib näitemängu teha või et ka kirikus võib näitemängu näha. Et juba nii palju aega tagasi oli kirikus draama. Tahaksin teile siinkohal lugeda katkendeid raamatust lühike teatriajalugu. Keskaegne draama oma arenes kristlikust liturgiast eeskätt lihavõttepidustustest kuna Kristuse ülestõusmine oli kristlikus kalendris kesksemal kohal kui sünd. Arenguprotsess oli pikaldane ja ebaühtlane, sõltudes kohaliku kiriku konservatiivsemad või liberaalsemad hoiakust. Kuid üldjoontes toimus areng sihikindlalt lihtsast vaimulikust, rituaalist, ulatusliku vaatemänguni Kristusega minust, mis kanti ette ladina keeles ja kogu kirikuhoonet kasutades kohalikule keelele üleminekuga ja etenduse viimisega kirikust välja, avanes tee rahvusliku teatri arenguks igal maal. Võimatu on teatri edaspidist arengut täpselt jälgida või tema saavutusi mõne kindla kohaga seostada. Liturgilise näidendeid mängiti kogu Euroopas, Koopas. Kristuse hauda külastava Maarja lihtne stseen arenes Kristuse ristilöömisest varasemate ning hilisemate piiblistseenide lisamisega. Pole kuni ülestõusmise ja lõpuks Kristuse teistkordse ilmumiseni. Tahab poole alguses Kristuse sündimiseni viimaks kuni vana testamendi prohvetite eni, kes kuulutasid ette Kristuse tulekut. Piibli suurest kirjanduslikust varamust võeti veel sellised lood nagu Noa laev Joonas ja vaal Taaniel, lõvi hüppas Simsoni helila ning paljud teised. Esimesed liturgilise näidendid kirjutati ettekandmiseks preestritele ja koolipoistele. Uute stseenide lisamisel lubati kaasa mängida ka mitte vaimulikel, välja arvatud naised. Osalejate arvu suurenemisel alati rohkem ruumi ja näitlejad hõivasid kogudusele kuulunud kohad. Näidendi esitamisel nii väikeses kirikus kui ka suures katedraalis oli mänguplats üldjoontes sama. Kes kohaks oli altar krutsifiksi ka sellest paremalt koguduse poolt vaadatuna, siis asetses taevas vasemal põrguprohvetid, ütlesid oma teksti kantslist. Kogu kirik moodustas nõnda mitmeosalise dekoratsioon Nonii kusjuures kõik näidendi tegevuskohad olid pidevalt vaatajate pilkude all. Pole teada, kui kiiresti jõudsalt arenev uus draama kirikust väljus. Üheks põhjuseks võis olla ruumipuudus. Teiseks pealetungiv, liigvabadus ja kõlvatus. Mõnel pool toimus see niipea, kui esialgne lihtsus oli kadunud. Teisal aga alles 16. sajandil. On teada, et üht esimest rahva keelt sisaldanud näidendit Kaheteistkümnenda sajandi anglo Normandias pärinevat ministeeriumi Aado mäng mängiti kiriku esisel väljakul. Taustaks jäävaid kiriku uksi kasutasid jumal ja teised peategelased tegevuskohale ilmumiseks ja sealt lahkumiseks. Kuradid tegutsesid kõrge poodiumi ees. Keskaegset teatrit on mõnikord peetud lihtsaks isegi primitiivseks. Kui ta seda oligi, siis ainult algusaegadel. Hiljem polnud seal enam midagi lihtsat. Otsustades säilinud tekstides leiduvate Remarkide järgi olid etendused äärmiselt keerukad ja nõudsid suurt hulka rekvisiite ning lavamehhanisme. Tuli korraldada üleujutusi, maavärinaid, tulekahjusid, kustutada taevast ja põrgukatelt. Etendust saatis instrumentaal-vokaalmuusika. Renessansi ja reformatsiooni. Kokkupõrke tagajärjel suri piibliaineline näidend enamikus Euroopa maades välja. Kõik tuleb alles uuesti avastada. Kuid tasub end ära. Võib-olla siis tasub meilgi täna seda näitemängu kuulata ja edaspidi võib-olla mõelda selle üle, et polegi vajavast häbeneda tuues draamat kirikusse, vaid võib-olla pigem uhke olla selle üle, et keskaegne näitemäng ja seega võib-olla ka kogu praeguse ajateater on välja kasvanud just kirikust. Ja täna siis ministeerium, Aadama mäng. Osades jumal. Ilmar Kivilo, Aadam, Jaanus, Luisa, Eeva, Marju Raave Saatan, Meelis Holsting. Aadama mängu esitamise koerad. Paradiis on ehitatud kõrgemal asuvale kohale ning on ümbritsetud taevavõlvi ja siidist pilvedega. Nii et selles asuvad näitlejad oleksid ööst saadik nähtaval. Aed oma paljudega erinevate puudega olgu imeilus. Buy tehtiku lõhnavad õied ja lehestik ning okstel rippuvad viljad. Siis ilmub Talmaatikasse riietatud jumal koos temaga, Aadam ja Eeva. Aadam kannab punast tuunikat, Eeva valget naise rüüd. Luksuslikku valget siidi. Nad mõlemad seisavad jumala kõrval. Aatom lähedal, pilk tõsineb. Eeva vähem vaoshoitud ilmelt. Olgu Aadamale hästi teada, kuidas vastata. Ärgu vastaku liiga rutamisi ega liiga hilja. Ja mitte ainult temal, vaid ka kõigil teistel näitlejatel olgu tekst hästi selgeks õpitud, et nad mõistaksid soravalt kõnelda, teeksid liigutusi kooskõlas sellega, milles parajasti juttu. Et nad räägiksid rütmiliselt silpe juurde lisamatega ära jätmata vaid kõiki korralikult hääldades. Ja ütleksid õiges järjekorras seda, mis neil öelda on. Need, kes mainivad paradiisi, peavad vaatama sinna poole ja osutama sellele käega. Siis algab lugemine. Aadam kuulenis olnud. Tea, et Lensin põrmust visanud ja sulle andsin oma näo ja kuju. Sind enda moodi tegin, just. Kuid nõuan sinult kuulekust. Ulooja vastu, ma ei hakka sind armastamast, oma ei lakka. Sul. Sellise muretseda. Ma võtsin emaks, hüüa teda. Tahan sulle kaasaks, anda. Õrnalt hoolda, ees peab kandma. Arm siduv teid omavahel vastu ustavust, teil kahel masin, pean tugevamaks pooleks. Eva, usaldan su hooleks. Kui nõrgem. Teha ma võtsin sinu enda keha. Koorisin su küljeluust, sinust enesest eimiskist muust saadedada nagu valitsuse ning ära tühja tülitse vaid poja armastust ja headust. Sest see on abielus, teades. Ja sina, Eva, kuulaga. Sest ma ei räägi asjata. Kui täidab olega mode aed. Ei, ahvamplesin pate ei pahe. Kui mulle ustav olla püüad ning oma isandaks mind, hüüad. Mind teenid kogu väest ja jõust. Pead lugu minu targast nõust. Kui kalliks kõigest südamest pead Aadamat sa oma meest. Kui kuulata paati ta käsku ei eksi tema sõna vastu. Kui oled tema abistaja, just nagu abielus, vaja, siis suurde Aussedest andma teid kahte sind ja teda ka. Jah, ma ei saanud oma meelt, ma tahan hoida, eks ideelt sind hüüan oma loojaks heaks ja teda perekonnapeaks truuks naiseks ja, ja omad, vot ma jagan talle nõu ja hoolt. Kõik isand, mis aga ei, käsi ma teen ja ealeski ei väsi. Kuula mind, Aadon mu seadus ei pea oma meel minu käsku järele, see ja siis külluses, elad su põlyyan hea sabina ei tunne ja muret ei tea. Ei vaeva sind, nälg ja parajalt mahe, lõksin ümber. Ei kuumega, jahe. Hea tervis ja rõõm saavad osaks teil kahel. Ja iial ei katkede päevade ahel. Hirmu ei ole ses paigas, kus elama saate. Vaid lõbu ja lust. Eriti hoolega, Eeva just kuulama peaks minu õpetust. Sa kõige elava isandaks saad. Loomad ja linnud sind teenivad suvamadal mered ja metsad maad. Kõik kuulub sulle, mis ihaldad. Kuid suurim, mis minult saadi iganes on hea ja Kurizo südames. Sea sirgeks, mis kõver näib sinu ees. Ja otsus, idee, nagu õiglane mees. Kui kurja mõtet ei peida su põu kui heale pühendad kõik oma jõu. Kui täita mu seadust, on sinu nõu, saad tunda, Ma armu jagad mahu. Ison, kummardan Sultrooli, et tänutundes täitsa minu kätte usaldasid hea ja kurjaläte. Sulle pühendan oma teo ja mõttepõrmust, mind jäävat, olete teinud võitlemata, käime silu teid ustavalt maid, kedagi kui meid pole isegi kes kindlaid Taelaseid. Aadam jah. Sa oled väed, et viin sind ühte aeda. Mind järgi. Oh kui ilus tal nimeks paradiis. Kui oled truu siin õnnes, elad siis. Ning sinust teen ma aia peremehekuist või? See Need on kogu loodu Ühe ja valitseja siin keset seda gurma kus pole haigust, nälga ega surma. Sisse visanud pikalt vaeva. Siis räägin, missugune. Halba pole lähimat ja kõike ihaldab tehing. Siit leida võite. Sinna aine riidu mehega ei kisu. Ja mehele tüli tõsta isu. Pole kui seal naise ligimees. Ja naine sünnitades laevades. Su elujärjel eales pole viga. Siin nooreks ei muutu, sinu iga. Ja surm ei pea siin sinu peale jahti. Ja siia hoia korda ning peavahti. Võid kõigist viljadest siin isu täita. Vaid ühte keeran. Kohe sulle näitan. Pea meeles siia ligi, ärge minge siit süües elu kaotate ja hinge. Küll oskan juba hinnatu, Su headus ei riku ealeski sinu seadust ma ühe vilja nimel küll ei tõtta, et enda kanda säärast saatust võtta. Ja kui ma seda julgesingi tahta, siis ärgu olgu mul siin aias kohta kõnni nõrgad on mu vaim ja liha, siis ärgu miski peatage usuviha. Kui läheb ajada. Õnn on olla siin või meesaiast tundmatu piin. Võiks olla parem veel. Mis sa ajad? Kas ütlen, kuidas täna on, pole vaja. Ma ütlen, seeski, jää parem vakka. Ei jää sind kuulama, ei hakka. Ohakad küll. Ei tea, mispärast? Võib-olla Ma ütlen sulle pärast. Ei ütle kohe. Mäe, kui ruttu ta tahab kuulata mu juttu. Mida tühjas, aga tead, võin pajatada palju head. Ja aeda harida ei oska. Kuidas nii? Võin kohe kosta. Sest kõike, mis räägin, on su käsuks. Ei tea, kas tasub mind, kuula ainult sinule, mu Jutanada. Kas usud mind? Jah, mis veel viga? Kas kõiges? Ühe erandiga, mis Anse vajata? Ei tahaks, sest äkki looja paneb pahaks. Kas kardad teda? Kardan jah. Ja armastan, oled ka. Mis saab ta teha? Küll ta saab. Suur rumalus. Mind hämmastab. Ei mingit tüli, tõuseb au sees, elad igavest. Kuid püüan loojat peta, siis suren tingimata. Mis on küll siis õudne pat Tarvadentses surevat? No olgu, räägin, mida ta mul käskis meeles pidada. Kõigist paradiisi puist või süüa vilju kõigist muist peale ühe ainsa kust võib mulle tulla õnnetust. Mis puu, see on? Seesama seal, kust vilju maitsta ei või eal. Kas tead ka, miks? Ei aimagi? Öelda võimlemixonseni? Kui sa teisi vilju puutud, sellest midagi ei muutu. Kuid sealt saada tande imelise. Saad targaks nagu jumal ise. Kui ainuld sirutaksid käe? Kas tõesti? Proovi küll siis näe. Haaval sesse vili, silmad avab. Võta oksa pealt maha teha või siis kõik, mis tahad. Seda söö siis looja ees, oled nagu võrdne mees. Põrmugi ei karda teda. Selleks ta ju keelassena. Kui usud, siis nopi see? Ei nopi sai ka, et see las käia ei. Lollvia lootamis muutust võiski. Suid siiski. Kull. Kas su meel on muutunud või kõhkled veel? Sulg. Ta on sind siia pandi, et võiksid maitsta seda andi. Küll jumal teab, et selle puu anud, parem on kui miski muu. Mul niigi hea, ma muud ei lõua, ma üles ütelda ei jõua, mis kõik avaneb su ees, kui oled aias peremees. Kas jumal andis parima sild pannes aeda harima? Kas sööma, jooma, sind vaid lõigi? Muud sulle kinkida? Kuule. Tule lähemale. Minu jutt ei ole vale. Ta alluda on rumal. Ise olla võid, kui jumal. Ära ainult araks võta vili siit ja söö siis koos loojaga võid seda paradiisi valitseda. Kao minema, lill, ära ajad siit. Kasi, oled meelitaja. Su jutt, jälk, sa oled pime. Sa tahad määrida mu nime. Mind ilma jätta looja armust, et saaksid tunda tema karmust. Sind uskuda. Ma veel vaatan. Kao mu silmist, sina, saatan. Hoia kõrvale mu teelt, sest sa oled kurjameelt. Eva otsisingi just. Jah, saated. Mis sa tahad, just, vaid sinu Aumul hoida püüd. Annaks jumal, kuula nüüd. Juba ammu on mul teada, kuis paradiisis asju seada. Ma õpetaks sulle üht kui teist. Mõisaate, räägi mulle neist, võin rääkida kui peatsest lugu. Ei nea ma sind. Sinu sugu ei reeda mind ilmaski. Pead saladust ja muidugi härsse. Usun sõna juba mind alt ei vea ja teed, mis lubad. Kas kahtled? Leen mu sõnades? Sa oled mõistlik. Kuid su mees on kange kaela nagu seik. Paneel on karm. Põrgulik, kuid külmade map'e meks teel ta üllas on. Orjameelne. Et Aadam enda eest ei kanna hoolt, ei saa tal pahaks panna. Aga sina? Kes, kui roos, värelemas tuulehoos? Sa oled hapram, kui kristall, valgem lumest puude all. Teid luues, jumal tegi vea. Tema liiga, Kalcon, sina liiga hea. Sa temast oled targem igas mõttes. Ja julgem igas ettevõttes. Seepärast sulle kõneldama tahtsingi. Ma ootan, seda jääb saladuseks kindlasti ka Aadama eest muidugi. Siis kuulata, Eva, läheb lahti, kui sina hoia silmad lahti, tehakse Aadama eest peita. Ära karda, emeid leita sul, avaldan, et rumalalt on teid siin aias veetud alt. Need teised Helju, teile ei tasu süüa, nendest pole kasu. Sest ainsast peate loobuma, mis paneks õnnest joobuma. See teeks teid nõnda vägevaks. See avaks silmad nägemaks teil seadja kurja ilma peal. Mis Mike tal on? Oo, imehea, hell nõnda veetlev Palchia rüht kui sinul. Väärib ainult üht. Et olla kaunis käskijanna üle maa ja taevaranna. Sel viljal vägi on ja jaksin teha ilma emandaks. Kas räägid tõtt? Ei miskit muud. Ma ainult vaataks seda puud. Kui maitsed sealt, siis sulab keel. Kui võiks siin vaid kõik kõhklejad veel, söör ja Aadamale jaga siis. Te võrdseks jumalaga teil oma troonia omas aujumalagaväärne au. See vilin ja suudab, et südamete eel uueks muudab. Siis heldust Zulia tarkust all on samavõrd kui jumalal. Sa ainult, see plaan on kena. Kuid Aadam keelab. Tühja temast, sa oota vähe. Ei, ei, ma lähen sealt tulevad saada seda vilja koos sööda, enne kui on hilja. Vasta, mis õelust täis ja tige vaim siin ringi käis. Sinu aust meil oli jutt usus sarvikut tabletis on saa aru sellest, mismoodi, eks ta sõnadest neid sõnu Aadam, kuula ise. Siis unustad sa kõhklemise. Ära usu kurja keelt ma ei muuda oma meelt. Korda, kuradil ei lähe ajada mul kärbseid pähe. Liiga julge on ta lendloojast kõrgemale n tahab seada. Näen siin ohtu. Loodan enam. Kohtuvõtta aeg on ammu teha otsustavat sammu. Kas on ta magus? Otsemaid me teada saame, proovi vaid. Ei proovi see. Ehkki jääme hätta, narr oleks asja nõnda jätta, harvad, nyyd näed ise sealt suutäie maitsen kõigepealt, sest viljast hea ja kurja poolt siis minu kord mind järgi kruus. Nüüd on see tehtud looja kaitse mis. Taevalik on tema maitse. See nõnda hõrgutav on nagu. Mis asi seal on, mul ei jagu. Mu silmis selgus tookordne. Nüüd olen jumalaga võrdne. Mis olnud, tean kõik hästi, maa, mis on, on minu käskida. Ära puikle. Parim aeg sul vilja proovida on praegu. Sind tahan uskuda, see juba ära viivita. Oh häda, oh mind viletsat mind hukatusse viis, patt, mu jumal, mis saab minust nüüd? Pean surema, sest kannan süüd. Ma olen nõnda eksinud. Paotada ei söanda suud, sest õigusloojal mitte mull. Oh jumal, olukord on hull. Adam kus sa oled? Siin, isand, siin ma truudusetu su viha kartes läinud rätu. Et ennast alasti, ma leidsin su pilgu eest end ära, peitsin. Mis lahti on? Kes sina siis niimoodi endast välja viis? Mis sa oled teinud? Mis murdnud ihkad? Kui sõna poetada veel tihkal Sul varemalt ei olnud häbi. Nüüd kurb ja omadega läbi sa oled nõnda, et ei tea ma kas räägin kurjaga või heaga. Mu häbi liiga suur on kanda. Sul tuleb mulle vastust anda, seal pole otsa ega äärt maas silmi tõstma pole väärt. Mispärast murdsid mulle truudust? Kas oli millestki sul puudust? Või tahtsid end must vabaks osta? Mu isand, mis ma oskan kosta? Saa minu nägu minu loodu. Miks tegutsesid omasoodu? Sind tahtsin teha hea ja puhta kuid sina ajasid kõik luhta. Muu käsu vastu tikkusid. Nii kergel käel kõik rikkusid. Sõid vilja, teadis väga hästi, et sellest hoiduda, sul kästi? Või oli sul ehk tõsi taga? Mu naine Eeva enne mind sõi seda vilja, pettis sind ja pakkus mulle suudeid teist. Nüüd eemale näid hoidvat meist vaid tema pärast öelda, võin ma nõnda mõtlematult, sõin. Et korda läks naise jutt nii, et sõid vilja keelatud. Soovile saagu kahur peetud. Kõik maa ümber olgu neetud. Et vaid seda sulle saak anda, pead panemada vilja kandma. Kuid harib teda asjata. Muud sulle ta ei kasvata, kui kibuvitsu ohakaid. Saaki hävitama. Vaip peab nüüdsest tema neetud. Kus iganes käe külge lööd näed ränka vaeva, rasket tööd ja palehigis päeva ööd. Sa teenid leiba, mida sööd? Ja sina, naine, isepäine leek läheks ühte nõusse, jäime. Me rahupõli polnud pikk. Mind pekkis madu, salalik. Sa arvasid vist mõelda vaid et minuga nüüd võrdseks said. Teil varem kuulus kogu ilm. Teil oli kõik, mis ihkas, sill. Nüüd oma palet peidad aralt kuis kaotasid kõik nõnda vara? Kas aitsest, kahjusa või kasu? Eks näis. Ei saamata ja tasu. Ja kõik, mis teinud, saad tagasi su teeneid mööda jaganni. Sa lapsi valus, ilma toad suurt vaeva tunda saavad, nad. Nad valus ilmavalgust näevad. Ja piinas, lõpetavad päevad. Mu otsusele alistugu, koos sinuga kõik sinu sugu kes iganes sost sünnib, veel. Subat saad käima tema eel. Ma olen rumal, süüdi raskes patus, ränga tasu, tõimu mõtlematus. Ma polnud nagu kästud trooja vaga, vaid kergel käel liidus saatanaga. Et tegin nii, ei ole mingi ime, sest pekkis Vince Maduriukaline ta pole mingi talleke, nõelas libekeel peab varjul mürginõela. Nüüd alles tagantjärele on selge, kui solid sa mu vastu hea ja helde. Miks pidin ma küll selle vilja võtma ja nõnda lihtsalt oma elu jätma? Ja sina, õeli, Alatoloo ole salatud veel üksnes kõhul, neetud madu. Sa nüüdsest roomad oma radu. Nii metsas, nurme peal kui väljal. Vaid põrmust kustutad sa nälja. Ning naine haub kurje nõu, kuis hävitada sinu tõu ja naabrid olete te halvad. Sa õelalt tema kanda rõivad. Ja kui sa kartagi ei tea, võib tema mull. Ta igavesti kannab hoolt et rahu röövida su soolt. Sa nõelad teda salajast, siin tabab tema jalast. Ja ükskord temast sünnib see, kes lõpu teeb su võimule. Ja teie kaks on ilmas lias teil paras paik. Kuid selles aias teil pole kohta. Teadke siis. Tees on lukus, paradiis. Ei, kuulagi Teie nutu. Nüüd minge välja, tehke ruttu. Ja iseendil leidke ase. Ma siia enam teid eila. See silmas kuhu te nüüd lähete? Suurt vaeva, palju valu, näete? Ei ole ainsat päeva, kus teil puuduks nälg ja viletsus. Heal põli teil ei ole kiita. Surm viimati teid võtab, niita, kehad mulda maetud ja hinged põrgutulle aetud. See alal sest tuled näevad vaeva kõik need, kes taeva ei ole Lootust õelamatel. Kui kuradi ilge põrgukatel. Seal abi kusagilt ei leita vaid minul võim on armu heita. Sa ingel halva paradiisi et ealnutkaks ei leiaks viisi kuis tulla sisse tasahilju elukuuski siia vilju. See leegi mõõk kui tulekeel. Nüüd olgu tõkkeks nende teel. Ent ärge eksitada laske, kui tee on kitsas, rada raske sest teadke vägede Jehoova neid kaitseb kestal kiitus toovad. Ja varsti koguma maailm märkab, kuis vale vaod ja tõde tärkab. Me peale armu heidab looja. Meil saadab elu vilja. No ja kes päästab valla eluajad? Toob põrgust välja, Eeva pojad. Vaene, enam ilma siis ei mahu. See kuningas toob maale rahu. See oli katkenud 12. sajandi ministeeriumist Aadama mäng. Osades võisite kuulda. Jumal Ilmar Kiviloo, Aadam, Jaanus Luisa, Eeva, Marju Raabe, Saatan, Meelis Holsting. Saate lõpuni kuulame muusikat. Vanamuusika ansambli Iron tellus plaadilt karmina sanktoorum. Te kuulasite Eesti luterliku tunni saadet stuudios oli Signe näos. Ootame teie arvamusi ja tähelepanekuid aadressil Tallinn, kiriku plats kolm. Või igal tööpäeval telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks. Kohtumiseni.