Teatrimagasini saates kõneleb endast Ugala teatri näitleja Gert Raudsep. Sõna sekka ütlevad ka tema kursusevennad Üllar Saaremäe ja Ingomar Vihmar. Küsib Pille-Riin Purje. Mine. Gert Raudsepaga on lindistatud 18. aprillil 2000 kümmekond päeva enne tema kolmekümnendat sünnipäeva. Tere, tere. Ma alustan ühe natuke meelevaldse tsitaadiga ühest arvutusest Ugala lavastuse kohta, seal on niisugune lause. Me näeme häid näitlejaid, kellest enamik on näiteks Tallinna publiku silmis suhteliselt udused märgid. Kuidas on Gert Raudsep, kui sa sõidad Viljandist Tallinna poole, kes sa siis muutuvad uduseks märgiks? Üldiselt see mind eriti ei häiri. Noh, ma arvan, see ei ole tähtis. Midagi muud on tähtsamad, kui see sulle udune märk või mitte, udune märk. Tallinn ja Viljandi on see sinu jaoks mingi vastandus. Hoopis selles, et teatrit ei märgata selles mõttes, et kriitikud on siiski kogunenud kõik Tallinnasse ja iga provintsiteatri või, või ütleme provintsiteatri. Hea etendus saab märkimisväärselt vähem tähelepanu kui ka keskpärane või halb pealinna Tallinna ja see võib-olla häirib küll. Kas sinu jaoks Tallinn ja Viljandi on justkui kaks kodulinnale? Aga nüüd ma ei pane tähele, et tegelikult ma Viljandisse igatsen tihtipeale Tallinnasse, Tallinnas tihtipeale igatsen isegi Viljandisse? Jah, on küll koskudulinenud. Kas seal Viljandis on ikkagi põhiliselt eluteatris või on seal veel niisuguseid pidepunkte või võipaiku? Kohingele. Jah. Pigem teatris. No aeg-ajalt me tegime neid pidepunkte mujale ka, aga, aga aga need kipuvad kaduma nagu ilmuvad, siis kaovad. Et oli aegu, kus me kursus Wen dingo margismanni ka, näiteks äkki märkasime, et meil kaks kuud kesklinnas käinud. Läksime bussi peale, siis müts maha. Nad ei märkagi. 15. lend lõpetas 92, siis see Ugala teater oli tervelt kaheksa nimed, aga nüüd on jäänud palju. See hooaeg neli, järgmine ja järgmine juba kolme on, ma arvan, et see on täiesti normaalne. Pigem võib-olla ebanormaalne see, et selliseid kaheksaseid, seitsmeseid või kuueseid punt ei ole veel tulnud juurde lavakunstikateedrist. Aga sealt minnakse, siis on. Selle teatri võisime iga väikese teatri. Sina veel ei ole äramineku mõtteid. Ei ole, ma leian, et sellel piisavalt huvitavat tööd palju ja see nüüd Tallinnasse saada, see on minu jaoks mingisugune eesmärk olnud. Võib-olla kunagi ma mõtlesin selle peale ta siin Viljandis nüüd töötan ülesse, siis lähen Tallinnasse tagasi, aga kodulinna, aga ei minu jaoks on kõik need vahemaad ja linnade see asi ära kadunud. Ma ei, ma ei näe mingit probleemi seal, kus elada, kus töötada. Aga mingit niisugust igatsust oleks külalisena kuskil mujal. Kui sedasama uduse pärgi juttu veel korraks ajada, siis kas niisugune asi ka seda udu hajutab, nagu seriaalis kired? Osalemine? Nii mitme otsaga asi, tõesti, ma ei teinud seda üldse sellepärast udusest märgist vabaneda. Et tegelikult ei teinud ka seda raha pärast, sest see tegelikult mind huvitab, see asi seal on niivõrd põnev kaamera ja selles mõttes on sama põnev nagu kuskil mõeldatus teha. Nihuke vaheldus. Tegelikult mul noh, mulle tõesti meeldib. Iseasi, mis sealt välja tuleb. See on juba muu teema, aga enda jaoks uuesti huvitab. Nagu ma ütlesin, see 15. len lõpetas 92, aga tegelikult aktiivselt mängima hakkasite juba 90, nii et võib isegi mingi tingliku 10 aastat ja öelda üsna varsti pärast lõpetamist tegite niisuguseid paar niisugust eksiillavastust. Kas nüüd hetkel ei ole mingit nostalgiat või tahtmist kokku tulla või selliseid plaane õhus? Neid oleks veel põnevam. Tegelikult meil oligi plaan ning Vaarlaseda viirussioonitel teha, kuna Ringo Moril juubeli Piretil juubel tulemas, minul ka tulemas. Et oleks teinud ühe vene FISi. Aga töö tuli hetkel nii palju, läks, kiidaks lihtsalt ei jõudnud. Et ilmselt me teeme sellel sügisel ära, aga, aga sellist uut asja ei ole kuulda olnud. Rohumaa kuskil kirjutas midagi. Mingi mõte tal läbi käis, mulle tundus aga näksida. Üllar Saaremäe, sina oled Gert Raudsepa kursusevend ja olete ka Ugalas ja palju koos mänginud. Kui sa nüüd peaksid äkki ja lühidalt ja löövalt teda iseloomustama, missugune näitleja ta on? Ratsionaalne, minu meelest selles mõttes näitleja, kes lähtub eelkõige nii-öelda mõistusest, mulle tundub, et seal on asi, mis seal on, ma arvan, meie puhul natuke erinev, et mina, mina, mina lähtun eelkõige emotsiooni kaunist või ütleme siis mingisugusest äratundmisest või katsetustest iseendas leida mingeid hoomatavaid sarnasusi. Siis Gerdi puhul mulle tundub kõrvalt, et ta tema alustab nagu rolli kuidagi konstrueerides või, või mõeldes või eelkõige mulle tundub nii. Ja kooliajal oli ju suisa suisa sedasi, et tema hüüdnimi, mida küll õnneks ei kasutatud, oli arvuti. Et ta oli äärmiselt selline. Majandusliku mõtlemisega tegelane ja väga realistlik ja kahe jalaga maa peal tegelane kõigi meie ööbikute kambas nii-öelda nagu teiselaadne tegelane ja mis ei tähenda seda, et keret näiteks improviseerin Eriks või, või tal ei tekiks selliseid lembutamise soove laval või ükskõik kuidas. Et ka need on, on tal täiesti olemas ja, aga kui nüüd jälgida demoneid tegemisi, mis ta seal Ugalas pärast seda kui me temaga enam koos ei ole mänginud, siis mulle tundub, et on läinud äärmiselt süsteemseks sügavuti liikuvaks näitlejaks, sest see on täiesti teadlikult valinud, valinud enda, ainsaks õigeks teeks näitleja ameti. Noh, kõigil meil on kahtlusi ja kõhklusi, aga Gerdi puhul nagu need välja küll ei paista. Puhul ma ei ole küll kuulnud ühtegi korda seda sõna, et noh, väsinud oleks või, või tüdinud sellest asjast teatriks nimetatakse ja kui arvestada seda, et ta ainsa näitlejana meie kursuselt Juri Alcitši stuudios siiamaani minu meelest edasi käibe tegutseb, et ta põhimõtteliselt olla tegelane, kes ka väljaspool Ugala eesti teatrit otsib endale arenemisvõimalusi. Aga kui sa praegu improviseerimisi peaksid kas siis lavastajana pakkuma Gert Raudsepal mõnda rolli või, või leidma mingi võimaluse temaga kuskil koos mängida. Mis roll tuleks pähe tema jaoks nüüd ja praegu? Ma arvan, et kõigepealt tuleks kirsiaia Trofimov. Minu meelest oleks see päris huvitav, kuidas, kuidas sest, et ta on, oleks Trofimov, aga ma kujutan ette, et need, need tahud, mis selles rollis läbi Gert Raudsepa tegemise avalduksid oleks seda päris huvitavad muidugi endaga selles vanuses ja vormis, et ta võiks ju neetud Taali printsi mängida, aga aga neid saab vist viimasel ajal väga palju siin Eestimaal ringi käima ja, ja üks oli veel tulemas ja järgmisel suvel Rakveres ja veel üks Taani prints, keda kahjuks ei mängi kord, aga võib-olla tõesti habet. Proovime siis mingeid vahekokkuvõtteid teha, 10 aasta pealt. Juubeli eel oled sa arved ka pidanud, palju rolle seal Ugalas mängitav. Et ei ole vist eelmine hooaeg oli vist kõige väiksem. Kui ma mäletan, vist oli kolm uut osa. Alguse poole vist oli, kohati tuli viis, viis, kuus tükki. Esimene oli kõige hullem, mis me tegime selle Krahlis selle Rooma Rooma p ja et siis see aeg oli kõige hullem, mul lihtsalt nendes oli. Seitse osa aga noh, mõned osad olid väiksed linnukesed kiiremat sisse hüppamist kuskile paar nädalat enne Aa, muidu läheb välja, jaga vastasus. Ega see hea ei ole, aga kuidagi tuleb hakkama saada. Selles mõttes ei ole hea, et, et ei jõua nagu keskenduda. Tihtipeale laupäeval teisikese esmaspäeval on uued proovid hakkavad näiteks. Vaat sellesse taastumisaega jääb väheseks. Mingi teatritempo sunnib peale midagi, mis noh, sinu enda tempole vastu ei tahaks nagu tegelikult võib-olla hinge tõmmata nädal-paar. Midagi ei ole teha, samas jälle ei kujuta ette, kui peaks nagu tegema ühe või kaks asja aastas. Ega vähe, ei ole ka hea teha. Palju ka ei ole kuldset keskteed, seal on nii piiri peal mängimine, et alati annab nuriseda. Kui peaks nimetama mõned rollid sellest ajast, mis justkui lemmikud on, või või olulised endale või mis, tulevad võib-olla kõigepealt meelde Lemmikud on ikka viimased asjad seal midagi teha. Proovireisija surm oli. Lemmikud noh, seal oli Lendsaurused kõik värsked tekstid, mis mängime pärnapuu, Don Carlos. Tähtsad on natuke teistmoodi sellest, et mingid ebaõnnestumised täielikult. Need on väga tähtsad, vahest isegi tähtsamad. Või mingid täiesti suvalised asjad. Mingeid operedid, mis me tegime seal vahepeal? Ma ei saa öelda, et lemmikud oleks, aga nad on ning mingis mõttes on tähtsad millegi jaoks. Pärastpoole saad aru. Opereti juurde tulles ma mäletan ka, et oli see mees minevikuga kuidagi järsku väga teistmoodi või lahtisem valt või kergemalt. Gert Raudsep seal laval mõjus mingile läbi murda. No ei, ma ei tea, võib, ükspäev mõtlesin just sellele, et, et minu jaoks on ta nagu enda jaoks midagi uut, lihtsalt teie nagu seda, mis nagu oskasin. Püüdsin teha seda ma ei oska. Seal teine veel oli mootorpruut, Üllari, Ingomar ja kõike mõtlesime, et, et me peaksime Baltoscandali minema. See oli väga naljakas. Kohutav, kohutav piin alguses minna hakata seda tegema ja kui hakkas vahestaks keri maksma mõte lendama. Ma mäletan seal mõningast C4, mis alguses oli nii paar minutit, Ingomar Ilja, Andrus tagunen näiteks. Pärast etenduses oli ta järjest läks 15 minuti peale või õigemini juhtidele ja kõik oli täidetud ja põhjendatud. Et materjal muidugi ei olnud. Niuke, mis, mis seda metsikut oleks toetanud kõik seda asja. Aga tore oli. Meenub mõni millegi poolest veider või üllatav rull. No antiigori New Yorgis oli täielikult minu iga, tegelikult ma üldse sellega hakkasin seda mängima, nõustusin sellega, on see oli tegelikult vanamehe roll, on ka üks suuremaid mööduv aeg on siiamaani häbi. Kas on olnud tunnet, et on sul mingi ampluaa? Küll vahepeal oli küll tunne et see on nagu rõõmus hädavares või ja nüüd on kuidagi läinud jälle täis teise äärmusesse ning tõesti, tõsiselt ja. Mingis mõttes vihased. Ilma huumorimeeleta inimest, ju ma siis olen ise mustanud nähkas pärnapuu või Noad kanade sees või võisaurus. Ta oli väga vihane. Aga samas? Mulle tundub küll, et siis sa ise lisad sinna mingit huumorit või mahendad enamasti seda kurjust millegagi või muigega. Sõda jätkub. Ja see võib-olla kõlab kuidagi narridze positiivsuse võlu või, aga rohkem. Minu silmis oled sa rohkem niisuguseid häid inimesi mänginud või ütleme rohkem ikka niisugune Helenat tuur, ütleme siis nii. Öeldakse ikka, et kurjust, pahelisust või niisugust asja on palju huvitavam mängida. Teadusel justkui olla vähem värve ja ilmeid ja sarved. Headusele eriti vahendeid valida kurjus valib oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid vahendeid. Mitmeid seal olekski headuse headusel. Mulle tundub, et ei ole nii palju variante, mõtlesin selle nende kurjade pigem mitte pahelised, vaid lihtsalt süngemad või kurjad enda, pigem enda peale. Kui mahla peale. Kas sa ise näed maailma rohkem? Ikka helgelt vas tunded liigelgelt ikka veel ja ega mul ei ole 60. juubel. Jah, 30 kõigest. Justkui oleks. Kui veel natuke sedasama kurjuse või siis või siis julmuse või räiguse teemal, vot sellele on viimasel ajal diskuteeritud ka ka nende iiri näidenditega seoses, et justkui justkui eesti laval julmust mahendatakse või või tehakse liiga poeetiliseks, kui natu realistlik, üldse peaks teater olema vä? Ma arvasin naturanismi täiesti, ma ei sallinud tralisminaal kõige räigem asi tänaseks hetkeks teda mahendada või mitte mahendada soni, eri probleem. Aga, aga seal ei tohiks nato realismiga mingit tegemist vaja. Teater võiks, minu arvates ta peaks, märkan asjadest imestunud ise ära. Noh, üks asi oli see ampluaa, millega ma nüüd siin peal käisin, aga aga võib-olla on olemas mingi teine asi. Oma teema. Kas näitlejal peaks niisugune asi olema, kas sinul on? Tegelikult ta võiks olla, ausalt öeldes ma olen selle peale mõelnud küll, aga aga ma ei ole nagu. Ma ei ole räsitud selles mõttes, ma ei ole nagu kunagi midagi otsustanud, et midagi valida ja millestki ära öelda sellel põhimõttel, et issand, ma jälestan seda või oh, mulle metsikult meeldib see teema või ma ei pea ennast, nii et ma peaks sellega niimoodi otsustama sellel põhimõttel otsustama. Kas on niisugust tunnet ka olnud näitlejana? Kui võtta see mudel, see üks mees roheline, et täidavad mingit etteantud programmi ja tegelikult tahaks hoopis mängust välja astuda, see mehhanism nagu robotina ennast laval tunda. Ei muidugi on paremaid aegu ja halvemaid. Seda mõtet Ojuland tuleb kindlasti uuesti ja ja Aleksei nupp saaks ennast välja lülitada mõneks ajaks. Aga see on pigem probleem selles, et ei oska puhata või, või hägustab eesmärk. Kas on mõnda mõnda unistuste rolli, ma ei mõtle nüüd seda, et Hamlet ütled, aga võib-olla avaramalt, et kas on mingi laad või mingi žanr või mingi mingi maailm, mida, mida tahaks. Muidugi pähe saanud teha ja mul on nii kohutavalt kada tegelikult Krahli teatri peale, kui nad tegid, lõppeb Saša Pipli ajevega. Kodanike vot see on üks asi, mida mul on, nii kohutavalt meeldib seda ennem ka näinud. Seda klipliku Fleet etendusi. Me siin, mis nad käisid sellega ja Prantsusmaal. Et see, vaat see mulle metsikult meeldib. Muide tantsu tantsuteatrist. Nägu on kaetud, maski iseenesest ei väljenda mitte midagi, neutraalne mask töötab kogu keha, žestid ja kõik see asi, et see asi tegelikult huvitav, ma olen vaikselt mõelnud, et huvitav, kust kohast alustada ise? Et, aga see vajab muidugi mõttekaaslasi. Inimesi, kes on meil asjast huvitatud, mulle meeldib veel tänavateatri, meeldib. Kuidas ühest väiksest asjast tehakse ikka suur suursündmus kuidas kasutaks ära mingisuguseid, mida sai? Pliiats lihtsalt üks kast üks tikutoos ja selle peale tehakse terve etendus. Ja vaatati on? Noh, on huvitav, et see fantaasialend, mis need mehed teevad tegelikult tänavatelt, et ellu jääda. Tavalises akadeemilises teatris ei ole pooltki seda sundi või sisemist sundi või tahtmist või vajadust või vajadustki ole. Ma alati vaatan suvamulik, mingit ahvatlust ise lavastada ei ole, hoidun sellest kaugele võimalikult kaugele. Sest mul aimu, mis asi see on. Olin seal Põhjamaade teatri ston, teatrikeskus korraldab seda kool peale teatrit või poolteatri ajal või kuidas eesti keelde tõlkida. Ja ma nüüd kahes osas olen osalenud kahel semestril, on kolm aastat järjest ja nii või teisiti, seal pidi lavastama mingit lõiku või mingit stseeni või mingit pausi ja Mowan tunnen füüsiliselt kui valus mul valm, mul on seda teha, sest ma ei oska ja tegelikult ma ei taha. See ei ole lihtsalt, et noh, näitejuht, teine asi, Nombin maast kellelgil abiks olla või segada kedagi tähendab. Aga, aga lavastamine see on, see on nii raske asetseda. Kuulut Ugala loomenõukogu. Milline roll, see on? Pigem lõbu hääl metsast kuskilt. Et on nagu teatri näitlejate usaldusmees. Et, et see on nagu seda, seda liini kaudu olen seal loomenõukogus, Noormets ööl vastu ütleb, et näitleja ikkagi, et sa oled näitleja Gert Raudsep seal, mitte usaldusmees, aga ma püüan, pigem ma tajun oma roll rohkem teistmoodi. Ingomar Vihmar, kuidas sa iseloomustaksid oma kursusevenda ja näitlejat Gert Raudsepa, sa oled temaga koos mänginud, sa oled teda lavastanud. Missugune näitlejad on? Kert on selline näitleja, kellele, kelle peale võib alati kindel olla. Vist ta tahab alati teada täpselt, mida laval tegema. Selles mõttes lavastan liigelt kerged. Et ta puutub kokku näitlejaga, kes kes ei tee ühtegi asja lihtsalt niisama, et kui sa ise oled laisk või lohakas, siis ta siis ta juhatab sind selleni, et sa, sa pingutad ennast ja, ja, ja paneta mängima ja selles mõttes on ta üks kõige lükkamaid, kõige professionaalsemaid näitlejaid, keda ma, keda mina olen seal siiamaani kohanud. Teie ühine kursusevend Üllar Saaremäe ütles, et Kert on väga ratsionaalne näitleja. Ma arvan, et see nagu puudutab seda, mis ma eelnevalt eelnevalt rääkisin, et ju ta on jah, Pole mõtet üleliia pingutada selles mõttes, et ta ootab, ootab lavastajat seda, et teda suunatakse täpselt ja siis ta teeb seda täpselt, mis, mis sa tahad. Ta on alati see näitleja, kes hoiab nagu proovid. Proovid sellises heas professionaalses balansis, et kui tema teeb tööd, siis ta nõuab teistelt näitlejatelt töö tegemist ja pühendumist täpselt samamoodi, nagu, nagu tema seda teeb. Kui sa peaksid praegu plaksti ilma ette mõtlemata mingi rolli ütlema mida sa tahaksid, Gert Raudsep, pole pakkujaid. Ja võiks öelda, et võiks ju kõike mängida, aga vaevalt küll, et ta võiks kõike mängida. Aga kui sa ütled, et kõik ei või mängida, kas on tal mingi ampluaa moodi asi olnud või on? Aga ma arvan, et tal ei ole. Et tal ei ole Amblaad vist nagu oleks mingid piirid, aga mina, ma ei oska seda öelda küll. Ühes artiklist ma lugesin, Ingomar Vihmar-il ja Gert Raudsepal oli Ugalas iroonia pesa. Mis sa selle kohta ütled? See ei ole nagu mingi iroonia pesas on lihtsalt kui mingid inimesed nagu mõtlevad ühtemoodi või või kui nad tulevad mitmekesi teatrisse või kasvõi kahekesi, siis on meil nagu mingi väljakujunenud, et see elu, mis nad kahekesi või mitmekesi teatas, toovad kas sellega nagu sulanud kas teatrisse või teater võtab selle omaks ju me oleme mingi mingi asja seal tekitanud, aga see noh, need inimesed, kes meid tunnevad, ma arvan, et nad ei ütle selle kohta mingi iroonia, pesavaid. See on see, et me nagu ei varja seda, mis me mis, mis me tahame teha või tahame öelda. Sest kui me koos olema selles mõttes energia nagu 100 korda tugevam, kui me kahekesi koos olema, see. See võib vallutada, vallutada nagu kogu teatrivõime surnuks rääkida, aga 20 40 näitlejad, kui me satume, satume soone peale, aga see on see, mis noh, aitab nagu noh, selles teatri nagu argipäevas hakkama saadud, aga ma arvan, et see ei ole mitte iroonia. Pesas on lihtsalt mäng. Natuke oli juttu sellest huumorist, lugesin. Ingomar Vihmar, juubelikirjutises ütles Katri Kaasik-Aaslav, et et vihmaria Raudsepp on iroonia pesa teinud Ugalas kaasuv norming, huumor, iroonia või mis, mis sinu enda vaateviisist siis valdavam on, need on natuke ise asjatada. Siis eks natuke see, mis ta mõtles seal. Katri Kaasik, oma iroonia pesa. Mäletab mingit varasemat aega kus, kus miski asi äraütlemata, pigem mingi iroonilise võimsus oli lihtsalt nalja. Võib-olla on üldse vähem elus rõõmuminali. Ei, seda küll mitte, aga sellist indu veab vähemus. Lihtsalt juba. Mis juba tõesti oleks juba ammu aeg mõelda, mida teed valida. Püüdsin mõelda, et kui ma peaksin leidma mingi ühe tunnuslause kuidagi iseloomuliku midagi sinus ütlema ära Ühe lausega saalist vaatajana, siis siis ma mõtlesin välja sellise lause Gert Raudsepa koht, et näitleja, kelle pilk puudutab saali et mingi esimene stseen, mis, mis silme ette tuleb, on justkui see, et Gert Raudsep seisab näoga saali poole. See ei ole üldse 104. seina lõhkumine, aga seal justkui selle neljanda sõida nihutamine vaikselt või kuivõrd on see publik saalis ka partner või kuivõrd sulle meeldib seda seina nihutada? Mulle väga ei meeldinud neljandal seinade luure kolm seina ja neljas seilanud seal, kus publik lõpetan. Et aga ega ma ei sure, suurmeister enam ei ole seal publikuga suhtlemisel. Muide, ma pigem kardan seda. See on väga raske tõsta pilku, ma tajun seda iga kord iga päev. Et see pilgu tõstmine sealt põrandalt ülespoole saali peale on, on kuradi raske. Ja Tepandi ütles, et ma olen täiesti nõus. Ma lihtsalt noh, on hetki, kus ma ei saa seda teha. Sellepärast et see on nii halb sinu tõsta seda ma tunnen ennast halvasti. Ebakindlus või. Ja samas on ju tõesti olnud roll noh, kus, kus seda on vaja või kasvõi sealsamas vints aurustes, eks ole, kus on lausa Nagu noh, on kindel ülesanne ja kas või pärnapuu me praegu räägime otse saali. Aga seal on ka kohti, kus ei saa, otsisid põrandatele midagi. See vastus saalist või mingi vastukiirgus on olnud nii ka, et see võib kuidagi rööpast välja lüüa või mingit. Loomulikult, kas või üks inimene, kes, kes reageerib kuidagi ebaadekvaatselt selles mõttes, et ma ei oota seda või? Reaktsiooni pole kunagi olnud, see tekitab alati segadused, sest et, et ei saa aru, milles asi on, või. Pärnapuuga oli üleeilne etendus, just. Publik tuli kohe kaasa algusest saadik ja meie läksime laisaks. Hakkasime nagu flirtima, on öelda, palju öelda. Aga läksime nagu liimile või ja kohe langes kõik nagu pudenes käest ära, ei saanud otsa kätte esimene vaatus. Ja kõik sellepärast, et me vaatasime, et publik on kergelt käes ja nüüd ainult istu käed rüpes ja lihtsalt liigutus uud midagi nagu tegema ja libisaski käest ära. Kõik. Nojah, sest seal on eriti seal ongi otse publikusse rääkimine ja veel, eks ole, oma majas on see teatrikohvikusse, on, distantsid, polegi kõrval. Suisa sa räägid küll ebakindlusest, aga tundub, et see tuleb hästi sundimatult, sul alati välja just seesama saaliga suhtlemine või saali vaata. Ei näe, et see oleks veel seljaga mängida ja siis saaks veel olla pikali. Lamamistoolist püsti tõusnud, seal võiks olla. See oleks hea mask. Kriitikas on Gert Raudsepa nimetatud Ugala esinäitajaks. Saates kõneles Ugala teatri näitleja Gert Raudsep. Teda aitasid iseloomustada ta kursusevennad Üllar Saaremäe ja Ingomar Vihmar, küsis Pille-Riin Purje jälle kuulmiseni.