Vikerraadio. Tere hommikust, muusika aastal teatrikuul ja sellise nädala lävel, mis läheb tegelikult jagamisele teatri- ja muusika vahel, sest reedel antakse kätte tänavused teatripreemiad, aga juba kolmapäeval lüüakse lahti festival pealkirjaga Tallinn Music Week. Mina olen Margit Kilumets, tere tulemas. Stuudiosse Tallinn Music Weeki hing ja mootor, Helen Sildna. Tere hommikust. Võidu saavutasid teatri üle, mul oli tükk tegemist, et valida kumb siis peale jääb, messi sära otsustas, oli tegelikult see, et te hakkate varem peale ja teatripreemiaid jagatakse alles reedel Poleks osanud valida, keda kutsuda ja keda mitte. Aga nüüd kusagil kolm päeva enne selle suure avapaugu lahtilöömist, kas saab veel midagi tegelikult selle festivaliga seoses untsu ka minna? Alati saab hästi palju igasuguseid asju saab juhtuda, et alati, kui tegemist on inimfaktoriga ja ma just mõtlen selle peale, et noh näiteks, et PÖFFi raames jõuavad siia filmid. Okei, need võivad jääda kuhugi Cargos pidama, kaaned õdede hiljaks, igasuguseid asju juhtub, aga kui ühes bändis või kollektiivis on näiteks viis inimli kätt või siis mõnes isegi 10 ja vahel juhtub niimoodi, et kellel läheb pääl ära kes jääb lennukist maha, et selles mõttes, et see üks film on vähemalt üks tervik, bänd koosneb veel konkreetsetest individuaal-idest ja nendega võib juhtuda igasuguseid asju. Ja noh, selles mõttes, et kõik, mis on inimestest sõltu, too on ikkagi sõltuv kõigest sellest, mis meiega eludes võib juhtuda, nii et ikka saab minna. Aga selline tule kustutamine, kiire asjade klaarimine ja iseenesest see on sulle loomuomane, et sa saad sellega hakkama, su pingetaluvus on suur, see on treenitav. Et noh, kindlasti on, ma usun, mingisugused loomuomadused, mis seda kaasa aitavad, et et sa oled selline aktiivne, kohe tegevusse jooks ja et sa ei jää kuidagi ootama või ei pane nii-öelda pead liiva alla, kui on midagi juhtunud. Aga vabandust, uued, uued stuudiod, võtad lonks vett, vahepeal siis inimesed saavad aru, me teeme tõesti otsesaadet ja me teeme ja mul siin hääl hakkab ära kaduma, aga ju teda ikka jätkub. Ühesõnaga. No kuna mu töö ma olen, et umbes ikkagi mingi 15 aastat juba taolisi asju korraldanud, et juba BDG, kui ma olin vist 21, hakkasin mõnes mõttes sarnase ameti peal töötama ja see oli alati ka seotud sellega, et erinevad artistid, muusikud, bändid jõuaksid õigeks ajaks õigesse kohta, et see kõik oleks hästi planeeritud siis ootama, muutusi tuleb alati hästi palju ja mingis mõttes nagu alati, kui sa tead, et keegi kuskil lennuki peale hakkab minema või jõudma ja siis sa saad nagu viis minutit peale seda kellaaega, telefonikõne, siis sa tegelikult vaatad seda numbrit juba telefonisse, sa tead nagu, et no nii, nüüd tuleb valmis olla, et mingi jama on ja noh, kes ei saa viisasid või kes saab lennukist maha või kelle pagas on kadunud, et need on nii tüüpilised olukorrad juba ühest hetkest sellisele muusikaürituse korraldajale ilmselt üldse igasugusele produtsendile või korraldajale. Et ühest hetkest nii tore, kui sa avastad enda jaoks lihtsalt selle, et sa oled õppinud mitte närvi minema sellest, et sa vaatad kuidagi rahulikult, et juhtus selline asi raha hästi rahulikult, rahastajad selle inimese maha, kes alati helistab, on ise väga paanikas olukorrast siis ütled, et anna mulle nüüd 10 minutit ja ma lahendan siin ära ja aga ta ei ole selline, kes väga hästi probleeme ei, Telegeeri on ju sellised inimesed, kes alati helistavad oma paremale käele, siis vasakule käele ja siis sealt järgmisele käele ja ütlevad, et sina teed seda sina täitsida Eise rahulikult, et noh, joovad kodus kohvi, no et see on nii-öelda delegeerimine või inimeste usaldamine, on ka teine asi, mida tuleb, või seda, et loomulikult seda ka, kui sul on uus ja värske tiim või kui sa alustad uue meeskonnaga, et sa ei saagi seda esimesest päevast teada, sest et see päris hästi ei adu, et mis inimeste võimekused või reaktsioonid on sinu ümber. Aga kui seal ühest hetkest ikkagi, see on fantastiline, kui sul on nagu sissetöötatud meeskond, et sa oled juba paar aastat samade inimestega töötanud ja sa tead nagu igaühe, eks igalühel on, mul on ka mingit nõrgad küljed mingit tugevat keelelt, et see, selline nii-öelda akesenisse lendamine on võib-olla minu tugevus, aga kellegi teise tugevus on hoopis miski muu, et võib-olla tal on niisugune ülim detailsus ja lihvimine ja et sa lihtsalt pead aru saama, et kelle poole sa millises hetkes pöördud ja on tõesti olukordi, mis on nii kiired, et ma tean, et kui mul on nende inimeste telefoninumbrid mobiilis, kes selle antud olukorra kõige kiiremini saavad ära lahendada, et siis ma ei hakka seda kindlasti Telegeerima kellelegi vaidlema, lahendan selle ikka ise ära. Aga jah, see on selline asi, mida peab õppima, et tundub alati alguses, et kiirem on ise ära lahendada kui kellelegi teisele seda jagada, aga tegelikult see on mõnes mõttes selline illusioon, et kui asju kuhjub hästi palju, et siis nad võivad jääda nagu minu taha pidama. Ja, ja seda peab, olen ma kunagi, keegi ütles siukse targa lauset, kui tahad kiiresti liikuda, siis mine üksi, kui tahad kaugele liikuda, siis mine mitmekesi. Et, et see on seesama Telegeerimise küsimusega, jah, ei ma, see kohvi kohvitassi ei ole. Sinu festival on mulle vähemalt tundub ja ma mõtlen sinu, aga samas mõtlen kõiki neid inimesi, kes selle taga seisavad, on parasjagu oma hiilguse tipul. Et sa ei ole enam selline noor ja roheline, ebakindel, kõik on nagu hästi ja samas tal ei ole nagu selliseid väikseid aga märgatavaid mahakäimise märg, selge, et no ma tean, näiteks, võib-olla ma teen nüüd ülekohut, aga ma tean inimesi, kes ütlevad, et näiteks Viljandi pärimusmuusika festival on läinud liiga suureks, et neil ei ole seal enam tore, sellepärast, sest et teda on liiga kaua enam-vähem samamoodi tehtud ja enam areneda ei ole kuskile. Millal see Tallinn Music Weeki jaoks kätte jõuab, see aeg? No see igal aastal on meil mina ikka tunnetan, see väga noor festivali on alati ehmatan, kui keegi mulle ütleb, et me teeme seda seitsmendat. Ise avastan, et mul on ikka selline tunne, et see on mingi esimesi aastaid, teeme aga ma olen ise võib-olla natuurilt ka selline, et ma tean, et ma teen tööd hästi siis, kui ma olen ise asjast väga huvitatud. Et ma pean kõigepealt nagu trikitama ennast sellega, et mul huvi kogu aeg endal säiliks, sest kohe, kui ma laskun selles mõttes sellises korduv tegevus või noh, nii-öelda asi läheb kuidagi mugavaks, et läheb jälle seesama formaat käima et siis tähelepanu hajub ja kuidagi lähed sellisesse. Ma ei oska öelda rutiini rutiini, et eks seetõttu me igal aastal mingis mõttes ju oma meeskonnale seda festivali mõtleme alati midagi uut juurde või alati ta on tegelikult alati muutumises ja kui ma mõtlen festivalide peale kui detailirohke jaa, keerukat organismid tegelikult oma olemuselt on need siis tegelikult on võimatu rutiini sattuda. Et seda saab kogu aeg igast küljest timmida, et noh, näiteks ma vaatan austuse ja armastusega Jazzkaare festivali, et nad on ju Eesti vanim stabiilselt toimunud muusikafestival, nüüd vist tuleb 26-st jazzkaar ja just viimastel aastatel ma näen, et noh, sinna kuidagi värskelt Welca meeskonda juurde tulnud samas anne Herman ikkagi jõuliselt ja hästi, kuidagi tugevalt ka positsioonile hästi aktiivne, et et see on selline parim näide sellest, kuidas vanad head tegijad on ka kõik veel alles ja jõulised ja suudavad asja vedada, aga uued tulevad ka peale ja nii-öelda noh, et see on nagu heas dünaamikas. Aga mis puudutab Viljandi folk ja siis ma ei tea, mina mina alati tunnen sellest rõõmu ja noh, seal ikka annab ka lõputult asjade, vaata pigem on küsimus selles, et inimesed kritiseerivad ahelas seda, et et on kasvanud liiga suureks või temast on saanud nii-öelda nagu meistri või selline, et iga asi, mis algab vaikselt, väikselt ja nagu kuidagi mõnes mõttes nišiüritusena siis ta mõnede inimeste jaoks ääretult huvipakkuv, sest kõik on uus ja värske. Aga see on nagu asjade paratamatus seal ainult festivaliga, vaid see on ka, ma ei tea, artistide muusikat, et ükskõik millena, et kui sa tõesti võitled välja endale selle positsiooni, Ta saavutab laiema tuntuse, et siis võib öelda, et ta sai kuidagi alternatiivist, sai siis nagu nii-öelda peavoolu noh, nii-öelda niisugune meistri, aga mina arvan, sest see ei ole kunagi midagi, mida kritiseerida, vaid see on, tegelikult on see võit, sest et me kõik lõppkokkuvõttes võitleme selle nimel, et publik muusikale laieneks, et rohkem inimesi saaks sellest osa. Et mulle festivali korraldaja meil ei meeldi, selline iilitaristlik mõtteviis, et ah, me ei tahagi sellele festivalile. Ei, vastupidi, me tahaksime just kõik ja me selles mõttes soovime jõuda ikkagi kõikide inimesteni. Miks on nii, Helen, sa rääkisid juba Anne Ermi ja see oleks tegelikult olnudki minu järgmine küsimus. Et kui ma mõtlesin täna hommikul suurt selliste festivalide või ürituste peale Eestis, siis tulid mulle meelde järjest Anne Erm, sina, Pille Lill ja tema muusikute toetusfond Tiina Lokk ja miks Eestis juhivad selliseid festivali naised? See on selles mõttes sel aastal meil ka huvitav teema, et me oleme mingis mõttes oma festivali konverentsi siis muusikatööstuse konverentsi raames võtnud naised muusikatööstuses niimoodi luubi alla, et tegelikult ülemaailmsel on muusikatööstust just eriti peetud väga masku liinseks ja osatiga selliseks Savinistlikuks valdkonnaks. Aga hea Eestis on tõepoolest just kultuuri, loovuse valdkonnast hästi palju naisi ja tugevaid, väga nagu häid profenaisi. Ja ma olen väga mõelnud selle peale, et miks see nii on, tegelikult. Vahel öeldakse niimoodi, et noh jah, et kultuurivaldkondades on sellise nagu pehmemad teemad ja ma olen alati nagu imestanud, et mis, mis nagu peetakse selle all silmas, et mis see tähendab, pehmemad teemad, et mitte mingil moel ühe festivali korraldamine ei ole kuidagi pehmem või mahedam või lihtsam kui ühe, ma ei tea, äriettevõtte juhtimine, sest päeva lõpuks tegelikult, kui sa juhid sellist suurt organismi, nagu on see PÖFF või jazzkaar, siis esiteks juhidki ärivõtet nii või teisiti ka tegemist on väga konkreetselt finantside ja ressursside nii-öelda korrektse haldamisega nende juurde hankimisega, et sellest ei pääse mööda ja sinna takka tipuks, sinna tuleb juurde ka ikkagi mingisugune laiem missioon. Ja siis ma olen mõelnud, et et kas see tõesti on niimoodi, et võib-olla kuidagi naistele on omane sellise laiema suurema pildiga tegelemine, et need motivaatorid, mis käima panevad, et noh, ma, ma panen käe südamele, et minu, mind ei pane kunagi käima see, et raha teenida, et ma ei oskaks sellest kuidagi motiveerituna ennast tunda, et see, mis see käimapanev jõud on ikkagi mingisuguse laiema protsessi või arendustegevuse tegemine, et millele on ühiskondlikult mingisugune roll või, või kandepind, et noh, nagu öeldakse, et naised oskavad hästi, kaasataja on empaatilised ja võib-olla oskavad aduda ühiskonnas mingisuguseid protsess, protsess, vajakajäämise ja ma ei tea, kas see siis tõesti on niimoodi, et võib-olla mehed on rohkem nii-öelda nagu ärilisele tulemusele või mingile väga konkreetsele tulemusele orienteeritud. Et kui keegi küsib mult, et mis selle Tallinnas ikkagi eesmärk on, siis ma koristan ette 10 erinevat asja. Et aga ma ei tea, et see on, muidugi, teeb liiga mõnedele meestele, teeb riigi mõnedele naistele üldistada üldse nendel teemadel on väga paha, aga aga esiteks kultuurivaldkonnas see, see on natuke selline, tuleb see palgalõhe küsimus ka, eksju, et kultuurivaldkonnas paratamatult, et seda ressurssi rahalises mõttes peakski liikuma. Et võib-olla siin on jälle vaja, sellepärast ongi see nii oluline meeskonnad oleksid nagu, et võrdselt oleks nagu meie meeskondades naisi ja mehi mingis mõttes ka. Ma vaatan, sel aastal meie meeskond ongi, meil on tiimis 80 protsenti naised ja tüdrukud. Et nad on kõik õudselt head, et nad on, teevad seda tööd sellepärast et ma näen, et nad on hetkel parimad selles kogu aeg, mis ma sellest saan. Ei ja noh, üldse ma mõtlen, et kultuurifestivalide raames vaadates neid inimtüüpe, kes seal töötavad, et see ei ole see koht, kuhu sa lähed tööle, et vaadata, mida sa selle eest saad. See ei ole see koht, kus sa oled, loed töötunde, see ei ole see koht, kus esimene asi, millest sa hakkad rääkima, palka, mida sa saad. Et sa lähed ikkagi paratamatult mingisugustel teistel põhjustel sinna. Aga siis ma mõtlen, et noh, et võib-olla oleks neid erinevaid nagu noh, nii-öelda mehi, naisi ja erinevaid motivaatoreid tüpaaži rohkem vaja kaasata, et mõned, kes on nagu väga konkreetsele eesmärgile nii-öelda orienteeritud, teised, kes näevad seda suurt pilti ja see on see, mis tõmbab neid nii-öelda tegutsema käima, et kuna tõesti noh, ma vaatan kas või oma festivalile, et see, see protsess meeletult detailiderohke, et see hõlmab endaga kokkuleppeid firmadega läbirääkimisi Eesti avaliku sektori organisatsioonidega suhtlemist, muusikut, et ka programmi loomist. Neid protsessi osasid on, mõned nendest väga loovad, mõned nendest on väga bürokraatilised, mõned nendest on väga sellised, nagu konkreetset asjaajamist eeldavad, mõned on jällegi rohkem sellised. Noh, ma ei tea, kirjutamist, mõtlemist, fantaseerimised, et noh, neid inimtüüpe, mida selline protsess peaks kaasnema ongi hästi palju. Ma ei tea, mis sa üldse Jõudsin eide kooselu. Kui me mõtleme selle peale, et see festival nüüd kenasti kusagil märtsi lõpus lõpeb, ära, siis hingad sügavalt sisse ja tegelikult juba võib-olla kuskil tiksub järgmise aasta festival, siis mis on see esimene asi? Ma vist tegelikult lugesin mingist sinu intervjuust, et see on mingi selline tore koosolek, kuhu tulevad kõik sinu mõttekaaslased kohale ja siis te panete asjad paika, kas see juhtub alati sinu juures kodus? See meil on selline traditsioon poolest olnud, et peale festivali kuskil nädalake paar, meil on selline süsteem, et festivali raames me alati küsima, meil on kõik eseme konverentsi delegaadid, nendele me saadame välja küsitlusvormi, mis on üsna detailne ja siis me hästi põnevusega kõik hakkame ootama, et mis tagasisidet meile antakse, et noh, seal on igasuguseid küsimusi ja siis üheks hetkeks, kui see tagasiside on meil saadud, Meie külalistelt väliskülalistelt pressiti igalt poolt siis meil saab olema niisugune suur õhtusega, kus me kõik analüüsime selle tagasiside läbi, muljetame niisama ja, ja räägime lobiseme selles mõttes, et festivali ajal on nii kiire, et tegelikult igaüks ei teagi, et tol hetkel tegi see tagantjärgi kuuled nagu selliseid igasuguseid neid viperusi ja asju, mis kellelegi töölõigus, kus juhtus, oled nagu peast kinni võetud, appi, kui jätma tol hetkel ei pea. Et see on selline muljetamise õhtusöök ja siis me, eks me siis mõtleme uusi plaane ka, mida edasi teha. Aga kuna meie meeskond sellel õhtusöögil tavaliselt on meil tõesti kõik, et on meie põhimeeskond, mis kools nagu sellise festivalinädala produktsiooni osakonnaga on kokku ikkagi paarkümmend inimest ja sinna juurde ka meie programmi meeskond mis koosneb siis eesti olulistest muusikaorganisatsioonidest, et Anne Erm-ist ja Viljandi folgist kuni kuni kõikide muudeni. Et et siis neid on kokku kuskil 30, et see on lõppkokkuvõttes see suur mees, konnaõhtusöök on kuskil 50 inimest, et nemad minu juurde kõik ära ja väga selge, ma tahtsin tegelikult jõuda selleni, et et kui sa peaksid neile süüa tegema, siis mis see söök oleks, mida sa teeksid, pane nüüd silmad kinni ja mõtle, mõned tiimi koosolekud minu juures olnud sisse, lähed mõttena hea, aga tulemus on selline, kõik arvavad, et ah, et kui me nüüd saabuma kella kuueks Helenile lauad kaetud just tegelikult nad näevad mind, sellised juuksed püsti peas, paanikas kuskil köögiahjuplaat mingisuguste salatilehekese vahel paaniliselt edasi-tagasi jooksma. Aga mulle meeldivad sellised. Õhtusöögid, kus on mõned, mõtlen palju mõnusaid erinevaid asju, mida sa nüüd ampsata veiniklaasi kõrvale Ta alati õhtusöögi oluline komponent minu jaoks on suur värski, külluslik salat ja, ja asi, mida ma üldse Eesti söögikohtadest puudust tunnen. Väga vähestes kohtades saab sellist trikki kohalikku värsket salatit. Et mis on tõesti selline roheluse ja värskuse, selline suur külluslik pidu. Ja siis seal võib igasuguseid asju seal, et on võib-olla vahemereline selline igasuguseid keedetud köögivilju või erinevaid juustusid parmesani mozzarellat. No ühesõnaga, mulle meeldivad ilusad killuslikud lauad. Seal peab olema värskeid lilli, puuvilju ja hea muusika ja muusika ja ilus laualina. Paneme nüüd mängima ühe loo, mida ma kujutan ette, sa kasutad inspiratsiooniks, kui sa tõesti tahad süüa tegema ükskõik siis kas kahele või 20-le inimesele ma ei tea, kas siis on just juuksed püsti peas, aga aga plaadi masinasse läheb friit Vudmek ja miks just see lugu. Ja selleks hetkeks kriitud Mc läheb peale, siis on juba kõik rahunenud. Siis tuleb söögi idülliline meelel, on see lugu? Ma olen, see lugu on umbes sama vana kui mina, et seitsmekümnendatel pluss sündinud. Ja mina avastasin selle loo enda jaoks tegelikult millalgi umbes aastal 2004 või viis või midagi sellist. Ja see lugu pani mind õudselt mõtlema selle peale, et et siis mulle kuidagi jõudis kohale, et mis on see tükike meie kultuuriloost, mis on meie jaoks siin olnud puudu, et me oleme pidanud, et seda maailma pop ja rokkmuusika, sellist klassikat nii-öelda tagantjärgi kõik õppima, et see ei olnud mulle üles kasvades minu elu lahutamatu osa. Sõbrad Inglismaal kirjeldasin mulle alati seda, et vot kui ma olin väike vot selle lauluga selle plaadiga viidud mäki legendaarne album huumoris. Et seal oli alati see album, millega me ema-isaga sõitsime suvilasse koos ja noh, et siis oli nagu kahe 70.-te lõpp 80.-te alguses, et emal, isal kõigil mägedad riided seljas. Et selle looga ju meil siin minuvanustel lapsepõlve mälestusi ei ole, aga õnneks siis me oleme saanud tagantjärgi ennast tagantjärgi endale selle loo armsaks mängida, et ja üldse kogu see plaat leitud mäki rumal, see on üks mu olulisemaid albumeid praktiliselt iga lugu selle poolt, et et selles loos on lugeda seda selle albumi sündimislugu. Nende muusikute bändiliikmete isiklikes eludes tundus, toimus sel ajal väga murdelisi valusaid ilusaid, igasuguseid hetki, et et see on selline plaat, kus iga sekund on kuidagi nii ilus ja valus või kuidagi nagu lõpuni tunnetatud ja nii auseni ehe siiras, et et see selleks selline plaat, millest tüdinen mitte kunagi ära seda, seda lugu ma võin käiata hommikust õhtuni ja ma olen ikka aega jal Elol nimeks Dreams, Ehreinz unistused. See oli fliid Wood Mclugu pealkirjaga triimse stuudios täna Margit Kilumets ja minu külaliseks Helen Sildna. Helen, ütle, kui sageli sa mõtled selle peale, mis sinust saaks või saanuks, kui sa ei elaks Eestis? Ja ma olen mõelnud selle peale konkreetselt sel põhjusel, et oli isegi üks konkreetne hetke aastake-paar enne seda, kui ma Tallinnas ikkagi arutasin, kus oli täitsa reaalne ja konkreetne mõte, et ma olekski pidanud minema elama Londonisse või noh, mitte et oleks pidanud, vaid oli üks huvitav võimalus, ma oleksin saanud seal töötada väga huvitavat skulptuuri organisatsioonis. Ja see oli selline hetk, et see oleks pidanud juhtuma hästi kiiresti ja nii kiiresti, seda ei saanud ma korraldada. Ja siis see pani, see hetk panigi mind mõtlema selle peale, et need olid nagu nagu kaks täitsa erinevat võimalust, et üks oli see, et minna sinna suurde muusika metropoli ja kindlasti nagu iseenda arengu jaoks oleks olnud ääretult huvitav ka. Aga põhimõtteliselt ikkagi minna sinna olla see pisikene mõttekene suures suures süsteemis, mis on väga välja kujunenud ja noh, need on ega, ega seda väga mastaapselt seal niimoodi raputada ja Ta ei saa. Ja teine valik oli siis see, et jääda siia, aga alustada mingisuguse initsiatiiviga, mis võiks kuidagi selle süsteemile anda natuke sellise uue hingamise või teistpidi ringlemised. Et see oli väga noh, me nägime mina ja siis mitmed, et inimesed muusika valdkonnas tol hetkel me nägime väga selgelt puudujäämist Eesti muusika valdkonnas sellel hetkel, et keegi ei tegelenud väga teadlikult Eesti muusika eesti artistidega sellise professionaalsuse tasemega, nagu võib-olla suured kontsertorganisatsioonid, kes välisartistide kontserte korraldasid, tegid et tundus, et et siin Eestis oli nagu vaja mind ja seal mujal otseselt mind kindlasti vaja ei olnud. Aga kui me teistpidi küsin, et kui oluline sinu ja sinu ego jaoks on see, et et sa, et sa oleksid siin keegi ja, ja Londonisse oleksid ikkagi, olgem ausad, väga mitu aastat üldse mitte keegi minu jaoks ei ole. Ma päris ausalt ütlen, minu jaoks ei ole oluline olla keegi, aga minu jaoks on oluline mingisugune sisemine teadmine või tundmined. Et Ma olen selline võib-olla loomult laisk inimene, et ma suudan tegutseda ainult siis, kui see põhjus või sisemine põhjendatus, miks ma seda, miks ma oma energiat kulutan millegi peale on minu enda jaoks väga selgesti arusaadav ja põhjendatud. Et selles mõttes, kas ma võiksin olla võib-olla kellegi teise heaks töötades valdkonnas, mis mulle mingil põhjusel endale korda ei lähe, et ma võiksin olla kõige laisem ja kõige kõige halvem töötaja, nii et ma oleks täiesti võimeline selleks. Aga vot see ongi see küsimus, et noh, see tundub nagu mingi klišee inimesed tihti räägivad. Töötage ikka nagu selles vallas, et mis talle korda läheb, mida te armastate ja nii edasi, et noh nii on tore rääkida, et, et igal ühel kuidagi ei ole see nii hästi läinud, aga, aga samas ega noh, mul on sama lugu, et ega keegi mulle seda võimalust mingil moel ei andnud ega pakkunud, ega mind keegi tööle ka ei võtnud selleks, et seda teha, et et sellel ma nagu omal initsiatiivil leidsin lihtsalt mingisuguse asja enda jaoks, mida ma mulle tundus, et oli vaja ja see tunne, et ma saan teha midagi, mis suures pildis Ki nihutab natukene mingisugust mentaliteeti või mõtteviisi kuhugi progressiivsemaks suunas. Et see tunne on see, mistõttu tegelikult, et ma jaksan jaksan sellega niimoodi tegeleda, viitsin oma energiat nii tohutult sellesse panna, et lõppkokkuvõttes see, mis paneb tegutsema nagu hoolimine mingisugusest teemast või protsessist. Et selline sügavam hoolimine, sa tahad seda paremaks teha, paremaks muuta täiesti sisuliselt põhjalikult, et see käimatõmbav jõud, et see, et lihtsalt et olla keegi seal sama asi, et see, ma annan intervjuusid või ma ei tea, olen kuskil artiklites mis iganes, see ei ole ju eesmärk omaette, lihtsalt lahend, et rääkida sellest, mida me teeme ja paratamatult on vaja rääkida, et sellest ma olen aru saanud, et see, see ongi selle demokraatliku ühiskonna mõnes mõttes ilu, et Sa ei saa niimoodi jõuga üksi kuidagi mingit protsessi, mis on suurem läbi suruda, et inimesed peavad süvita ja tõsiselt päriselt aru saama, miks sa seda teed. Ja sa pead kogu aeg seda selgitama, et see on võib-olla alguses selline. Mõnes mõttes šokeeriv, üllatav, sa mõtled, et aga ma ju rääkisin ära ühe korra seletasin, et miks seda vaja on. Et niimoodi see ei käi. Et ikkagi nagu seitsmendal aastal noh, ükskõik, olgu see nagu muusikutega rääkides või. Olgu, see ma ei tea, avaliku sektori rahastajatega rääkides, tegelikult sa ise vahel tunned, et sa oled kogu aeg natuke nagu sellel ripid kordusnupu peale, et räägiti, räägid aga see võib-olla mingil hetkel frustreeriv, aga tegelikult see on hästi vajalik, sest et vajalik on see, et inimesed saaksid päriselt aru, et kedagi midagi tegema sundida ei saa ja ei tohigi. Aga inimesed peavad aru saama, et see on vajalik ja põhjendatud. Aga see, et see valdkond, millega sa tegeled, on muusika, kui suur süü selles on sinu vanematel, kes on ka muusikud. Loomulikult seal, see mõjutab selles mõttes kõik mõjutab meid, mis meie elus meid ümbritseb. Selle peale ma olen hästi palju mõelnud, et inimesed, kellega me suhtleme, mõjutavad meid igal hetkel. Et vanemad, kes on mingitel esimestel eluaastatel kõige olulisemad inimesed sinu elus see täiesti võimatu, et nad ei mõjutaks sind. Ja see, et muusika oli nii elementaarne osa meie noh, meie pereelust igal moel nii-öelda, et minu ema isa läksid tööle iga päev, et teha muusikat. Muusik ka ikkagi lahutamatu osa hetkedel kodus, kus me maid tähistasime tähtpäevi või, või noh, ma ei tea, esimesel jaanuaril vaatasime Viini klassikute uus aasta kontserti, seal see lapsepõlve ta üldse on olnud algusest peale. Muidugi, see on mõjutanud, et ma ei oska seda küll öelda, et kui ma olen mingi mingis teises peres, oleksin sündinud, et mis ma siis oleksin, noh, seda on võimatu öelda. Kindlasti oleksin keegi teine, aga kas üldse mingi teine tee gene seal teelahkmel seistes kas üldse midagi oleks olnud veel, mida sa niisama palju armastaksid kui muusika. Armastamisega on selline lugu, et minu. Ühe lause, tee tööd, siis tuleb ka armastus, see kõlab hästi kuivalt, aga tegelikult natukene niimoodi ongi, et iga ma arvan, et iga protsessiga niimoodi, et kui sa lähed sellesse süviti sisse siis sa alles hakkad temast hästi sügavuti hoolima. Ta alguses pealtpoolt vaadates protsess, tundub, et see kõik ongi pinnapealne, aga mida rohkem sa hakkad temaga tegelema, seda rohkem avanevad altpoolt erinevad detailid, nüansid ja siis sa saad aru, et noh, sa saadki areneda ühe valdkonna sees lõputult, see on seega mis me enne rääkisime, kuidas festivaliga saad areneda, et noh, ega ma mahus või mastaabis või numbrites kasvamine ei ole ainult areng. Et tegelikult, kui üks protsess ma ei tea, hõlmab endast tuhandet detaili, siis sa saad paremaks muutuda igast sellest tuhandet test detailis, et mitte teda kvantiteedis muuta, vaid teda ikkagi nagu täitsa sisult kasvatades. Ja ise ei oleks olnud muusika. Ma nüüd tuletan siis ma küsisin. Ma ei, sellist hetke ei ole olnud, et kui see oleks olnud muusika, et loomulikult oli see hetk, kus ma olin ise ka tegelenud muusikaga ja oli veel võib-olla see hetk, et kas ma jätkan muusikuna või jätkan sellega, et tegutsev muusik ka valdkonnas, aga mitte muusikuna. See hetk oli küll, kus ma nii-öelda otsustasin, sest et ma tundsin, et võib-olla minu tugevused on kuskil mujal ja ma saan rohkem nii-öelda kasulik olla ja midagi ära teha ja see ei takista mul kunagi nii-öelda enda rõõmuks ikkagi ka muusikat teha, mida kahjuks ma ei tee, sest et kuidagi. Aga ma arvan, et ühel hetkel, aga mis see muusika oleks, kui sa seda teeksid, kas oleks mingi pillimäng Viljandi teeksid või, või kuidas, kuidas see võiks välja näha unistustel? Kui see Ma arvan, bändi ma ei teeks, kuna on läinud niimoodi, ma ei oska ennast vaadata lahus olevalt sellest, mis tegelikult on et minu jaoks hetkel on see seis, et kuna töö raames ma, see hõlmab hästi palju suhtlust kõikide inimestega, siis juhul, kui ühel hetkel mu tekiks piisavalt palju vaba ja tegelikult ühest hetkest seal ka võib tekkida selline vajadus, et sa tahad väljendada ennast hoopis mingil muul moel et siis oleks pigem selline üksi ihuüksi klaveri taga nokitsemine, et kindlasti see pigem annaks mulle võimaluse kuidagi süüvida, mida iseendasse või, või otsida endast üles mingisugune uus nupukene, mida ma varem võib-olla leidnud ei oleks, et et kuna see töö muu muus osas hõlmab nii palju teiste inimestega suhtlust ja, ja noh, tegelikult ega ma usun, bändi tegemine on sama asi, mis tiimitöö. Igasugune, et sa pead, et mitte tegelema selle individualistlikud puhta iseeneseväljendusega, vaid sa pead ikkagi nagu panema selle harmoonias kõlama kogu meeskonnaga, et see on hoopis teisiti Moody protsesse, see on hästi vajalik. Et ja ma arvan. Ma unistan sellest, et kunagi on mul rohkem aega ja minu klaver, mis mul ikkagi olemas, sellest hetkest alates, kui kunagi muusikakoolis klaverit õppisin, ootab mind niimoodi praegu nukralt seal minu kodunurgast täitsa kodus olemas, aga siis äkki ühel päeval tuleb ilus pühapäeva hommikus, ma istun sinna klaveri taha. Leian, leian midagi sealt enda jaoks uuesti, kus su kodu on siin Kadriorus on minu kodu, et mu lapsepõlv suuremas osas möödus ka kohe, kui ma kooli läksin 20 esimesse keskkooli, siis elasin siin Kadrioru veeres ja nüüd on jälle. Ja tegelikult on vist nii, et kui sul on kena vaba päev, oletame, kui Margiti oleksin raadiosse piitsutada. Mul ei oleks muidu kena vaba päev ka ausalt. Aga kui on, saab see Music Week läbi ja siis tuleb üks kena vaba püha päev. Siis sa võtad hommikul oma kohvitassi siis muide suur pettumus, et Helen tuli saatesse ilma koeratama, pean vabandama, ma olin kindel, et sa tuled, aga tal oleks oma mikrofoni ja et siis sa võtad oma oma koera ja mis te siis teete? Ja mu lemmiktegevus on ausõna, käiama koeraga pikkadel jalutuskäikudel, et see vaat balanseeribki ära, et võib-olla seesama tunne, mis tahaks üksise klaveri taga nokitseda, et et koer on nii tore sõber temaga, esiteks ei pea rääkima verbaalselt, temaga saab kuidagi hoopis teisel moel kontakti ja ta Ta on nagu kaaslane, kes absoluutselt ei nõu, noh nagu loomulikult ta nõuab seda, sööksid, annaksid talle süüa, sa jalutasid temaga kõike seda, aga muus osas ei nõua suurt mitte midagi. Ja mu lemmiktegevus tõesti, mu lemmikpühapäev ongi selline, et mõtleme pipra, võtame jalutama, Lähme siit kadriorust kuskile teele, siis jalutame kuhugi mere äärde välja võib-olla isegi Piritale. Pippa õudselt meeldib rannas joosta. Ja siis, ja mulle meeldib see, et ma ei istu näiteks omal vabal päeval kordagi autosse, et ma muidu sõidan jah, ikkagi linna vahel autoga, aga aga siis see tundub kuidagi see maad mööda liikumine on nii õige ja hea, et kuidagi adud linna ja, ja üldse distants ja kõike hoopis teistmoodi, et sa saad kontakti maailmaga teistmoodi. Võib-olla ma ei ole oma küsimuses eriti originaalne, aga sul on nii armas ja leebe koer ja, ja kui ma mõtlen selle nime peale, siis tavaliselt ikka poisid ütlevad tüdrukute kohta, et nõude pipar, et, et kas need on seotud omavahel kuidagi see nimi ja tema iseloom või ei, see, kes kõik alati arvavad, et pipar tähendab nagu pipardama, see tähendus on hoopis midagi muud. See nagu pipraterakene, et päikeseline naks nagu vürts, väike selline paar on minu jaoks fantastiline asi, see on nagu selline lausa imeline komponent. Seda on hästi vähe vaja ja ta annab hästi hoopis teise ilme. Et pipar on nagu see pipraterakene. Nüüd tuleb selline nädal tegelikult sinu elus, kus noh, ma vähemalt kujutan ette, et sa tahad väga palju kuulata seda muusikat, mis siia Eestisse kokku on tulnud ja mida siin selle nädala jooksul mängitakse ja esitatakse. Mida siis vaene pipar, kõik need päevad, kas ta käib kontserdil? Kahjuks Pipar kontserdil ei käi või ma arvan, aga seal ei tahaks ka olla. Pipar on minu armsa kalli emaga seal ta on praegu ka minu ema juures äkki nad kuulavad praegu raadiot, siis tšau pipar, ema. Õnneks jah, mul on sõpru ja minu kallis ema, kes mind sellega tihtilugu aitavad, et pipraga on veel üks selline nõks, et kuna ma olen teda nii ära hellitanud, et ta tõesti hetkekski üksi koju ei taha jääda, et siis alati keegi peab temaga olema. Aga muidu muidu tõepoolest, ta käib mugavalt alati kaasas. Et täna hommikul siia stuudiosse mõtlesin, et muidu te kõik kuuleks, kuidas ta haugub ja mis oleks mõnes mõttes võib-olla väga lahe. Aga ütle, Helen, kui sul tõeliselt juhe kokku jookseb, mida ka ju juhtub inimestega. Eriti kui, kui sellist suurt asja organiseerida ja panna sinna kogu oma põlemine, mida sa siis teed? Kelle juurde sa lähed ja ma teen, tegelikult ma teengi kahte asja hästi, lihtsalt ühte ma juba sellest ütlesin, lähen pipraga jalutama ja ma ütlen tõesti seda, et pipar on mul kaks aastat olnud. Et pipar on mind aidanud kõige rohkem. Ta on tõesti minu treener ja õpetaja ja psühhoterapeut psühhoterapeut täiesti esiteks ta on, see on tohutult oluline asi, et ma arvan, et inimestel, kellel on last, lapsed tunnevad midagi sarnast, mul lapsi ei ole hetkel. Aga see tunne, et kui sa hommikul ärkad üles, sa näed esimese asjana kohe midagi või kedagi, kes teeb kohe tuju heaks. Noh, see on, see on tohutult suur väärtus ja teiseks jah, et ma saan temaga põgeneb parki, et minu päeva kõige parem hetk on see, kui see nüüd juhtub tavaliselt õhtul hilja kuma kontorist jõuan tagasi kuskil õhtul, kuulge 10, siis me lähme pipraga pimedasse ja see on hästi mõnus ka siis inimesi seal üldse ei ole siis pipra pool tundi uitama seal. Et see on väga hea ja siis teine asi on see, et ma käin kord nädalas ujumas. Et ühesõnaga, mida need mõlemad asjad mulle annavad, et ma tekib korra selline vaikusehetk ja alati see on hästi huvitav, et sellistel hetkedel nagu mu mõttetegevusest kooruvad välja nagu mingid tõsised probleemid, millele ma käigu pealt leian lahendusi, et liikumises, füüsilises liikumises olemine on ikkagi päris imeline asi. Ujud vee all või vee peal vee all ma mulle ei meeldi peade alla panna siis tee peal ja ma pean veel peale ise. Kolmapäeval algab tegelikult selline nädal või, või noh, ütleme siis viis päeva ka Eesti muusikaelus millest me võiksime praegu kutsuda inimesi veel osa saama, et see ei ole ju nii, et kõik on välja müüdud ja läbimõeldud, müüdud, ärge tulge. Et ütle kolm põhjust, miks inimene, kes võib-olla kuulab praegu raadiot kusagil Tallinnast eemal ja mõtleb, et no aga see ei ole üldse minu muusikas, ei ole üldse minu teema, mida ta võiks sellelt Tallinn Music Weekil leida või otsima tulla. Tallinnas ikkagi programm on pandud kokku niimoodi, et kui inimesele üldse muusika korda läheb siis ma arvan, et on täitsa võimatu öelda sealt programmist ei ole võimalik leida ühtegi artisti, muusikat või bändi, kes teile ei meeldiks. Et kuna meil on absoluutselt kõik stiilide sandid, et no ma näiteks väga soovitan ka klassikalise muusika sõpradele programmi vaadata, et neljapäeval 26. Rotermanni soolalaos aga põnev programm ja ja hästi huvitav programm on ka reedel Niguliste kirikus, mis on selline kammerlik? Com ja kuidagi nagu meile, meie meil ei olegi kirikukontserti otseselt sellel festivali raames kunagi olnud, sel aastal on jah, Niguliste kirikus üks programm koos klaaspärlimängufestivaliga selle selle programmi Me oleme loonud aga üldjoontes festivale hakkab juba kolmapäeval ja meie no kes näiteks ei taha tulla õhtul hilja klubidesse ja tahavad ikka ka mõnedest rokkbändidest või džässi või folgibändidest osa saada, et siis soovitan vaadata meie kodulehelt või programmidest linnalavakava, et see on täiesti tasuta, on kõik need kontserdid toimuvad kolmapäevast pühapäevani peale lõunastel aegadel üle Tallinn, sellistes armsates huvitavates kohtades, kohvik suurtes plaadipoodides, raamatupoodides Viru keskuses on üks suur lava meie enda popup restoranis, mis on seal laste maailmapoe kõrval asuvas disaini- ja arhitektuurigaleriis. Seal ongi kolmapäeval meie esimesed kontserdid, näiteks üks väga põnev soome-ugri bänd Venemaalt noid astub üles seal ja üldse üks huvitav fakt, et keda huvitavad just sellised nagu muusika tradid, vanemate traditsioonide kandjad artistid siis neljapäeval üks meie avapidudest kloostri aidas tähistab seda, et külake setomaal Obinitsa on, sel aastal kannab soome-ugri rahvaste kultuuripealinna tiitlit ja, ja see on kuidagi selle huvitava avastuse soome-ugri rahvaid on 25 miljonit ja meie Obinitsa on, on nende selle kogu selle keel, keel ja kultuurkonnapealinn on sel aastal ja, ja siis seda me tähistame sellises Ta peoga, et seal on selline äge meestelaulupunt nagu seto Miisi summ. Näide muuseas tasuta täitsa Viru keskuses ka neljapäeval nad avavad mäe Viru keskuse lava ja siis on seal kaks Venemaa bändi siis ka soome-ugri bändi, oime Janoid. Ja need on nagu siis noh, ütleme selline maailma muusika ja soome-ugri laulutraditsioone, seto meestelaulu traditsioon ja kõik, mis seal kokku saavad, et see on kindlasti kultuuriliselt hästi huvitav ja põnev ja seal seal saab ka seto memmed, tulevad, teevad. Ta piirakaid kõik, kes tulebki seitsmeks kohale, saavad setu ampsu ja mingi joogi poolisega. Aga üldjoontes ma soovitan selle festivali raames eelkõige seda, et minge vaadake ansambleid, mida te ei ole varem kunagi näinud, see festival on mõeldudki selle jaoks, et te leiaksite enda jaoks midagi uut, et kui seal on 205 muusikut meie programmis, kes on 25-st erinevast riigist, et keegi tuleb Kambodžas, keegi tuleb Serbiast ja mõni tuleb Armeeniast ja et see nagu see mitmekesisus on muusikaliselt nagu ääretult huvitav minu minu enda jaoks vähemalt me lõpetame loomulikult selle saate ühe noh, ma ei tea, kas ta näidispalaga või muusikalooga, mis on seotud, et selle festivaliga, aga kui sa korraks ennast veel sellest festivalist välja tõstad ja ma tõesti julgen küsida, sest sa näed selline välja, et sa julged vastata ka siis, mis on sinu kõige suurem unistus praegu? Pühapäev peale festile Jalutuskäik ei, see on alati täielikult hästi, mul on kaks unistust, esiteks mul kõige minu raskem hetk on alati reede hommikul, kui meie konverentsi avamine, meie kallis president tuleb avaga konverentsis, on alati selline selline tippoluline sündmus kõigi meie väliskülaliste jaoks ja siis ma pean alati pidama ka iseenda poolt, sellise avakõne see on siis ma olen alati hästi närvis. Ja siis, kui kõne saab, nagu ütleme niimoodi, et reedel 10 45 on mul juba esimene selline nagu kõige keerulisem hetk möödas ja siis teine mu lemmikhetke on see, kui on pühapäev ja osad meie väliskülalised, kellest osad on lihtsalt ka minu jaoks väga head sõbrad ja inimesed, keda ma väga austan, väga väga toredad, ägedad inimesed, osad nendest on jäänud veel Tallinnasse, siis alati meil tuleb selline kuidagi käigu pealt improviseeritud, kas me läheme kuhugi printsile või lõunale ja siis alati millegipärast on juhtunud siiamaani niimoodi, et pühapäeviti päike paistab, ise koos läheme kulgeme kuhugi mõnusasse kohta sööme midagi head. Et me joome klaasi vahuveini ja siis siis alati eelmisel aastal lemmikhetkele see, et meie oma meeskonnaga impraviseerisime festivali autleti sinna meie festivali pop-up, restorani, kus me niisama panime kõik oma lemmiklugusid, Youtube'ist, tantsisime, müüsime kõik festivali kolad maha T-särgid ja asjad. No ühesõnaga see, et kui see pinge on langenud ja veel olla koosneva meeskonna külaliste kõigi nendega koos, et see on alati ääretult armas ja siis esmaspäeva hommik kul minna pipraga jalutama ja kõlab hästi, mida me siis lõpetuseks kuulame, see artist, tema nimi on varsti Punion. Mullen tõesti siiralt ääretult hea meel, et ja ma ei oleks kunagi uskunud, et tema meie festivalil üles astub, sest et ma olen ise teda jälginud täpselt samamoodi, nagu ma olen alati armastanud Biden, Marien, feifulli või Bob Dylanit ja kõiki neid fantastilisi muusikuid, kes hakkasid juba kuuekümnendatel tegutsema siis samamoodi ka varsti punn on, ta on selline legendaarne laulja lugude kirjutaja, kes selle loo, mida me kohe mängima ka mee kirjutas näiteks aastal 65. See lugu on muuseas kirjutatud Mick Jagger ja Keith Richards'i poolt, kes on siis Rolling Stonesi tuntud laulja lugude kirjutajad, eks ju. Jääloo nimi on Sam teenistuses tekkinud Jermaine. Hästi põnne on, tema lugu on selles mõttes tore, et ta tuli kuuekümnendatel noore tüdrukuna omagi kitarri ja ilusa heleda lauluhäälega, siis ta kadus paarikümneks aastaks täitsa ära ja, ja selline uue kooli huvitav plaadifirma nagu Gadget Records ühel hetkel kuidagi leidis ta üles ja temast on saanud nüüd hästi paljudele uue generatsiooni muusikute jaoks selline tohutu mitu mõjutaja. Ja, ja seesama Satket Records koos meie Eesti plaadifirmaga õunaviks. Esitlevad hästi toredat kontserti sell Reet või tähendab siis järgmisel reedel mustade maja saalis, seal astuvad üles Maarja nuut, mari kalkun. Ka näiteks Mirjam Tally loomingut esitab selle una korda ja seesama legendaarne, kui hästi me kuulame vorstid ja aitäh Helen Sildna saatesse tulemast, aitäh.