Täna kuulete Piret Pääsukese koostatud keskeprogrammi, mis oli esmakordselt eetris 1988. aastal. Nagu vanal heal ajal hoian sind käte vahel nagu vanal heal ajal täituvad. Kõik soovid, kui olen sinuga koos. Nii öeldakse laulusalmis, mis on just sobiv meie tänase saate alguseks. Nimelt meenutame seda aega, mil filmikaamerate ees tantsides läksid ajalukku Fredast väär ja Chinzer rodgers. Kuidas see kõik algas sellest loena Freedas Tääri mälestuste raamatust. Saate teises pooles räägime Federico Fellini filmist siinseri Afreed ning kuulame, kuidas kujutas režissöör vana tantsupaari kohtumist aastate pärast. Saates kõlavad 30.-te aastate populaarsed tantsulood. Kuidas oli kulgenud Fredast äri Atkinson Rogersi tee enne seda, kui neist sai legendaarne tantsupaar. Fredi ema pani poja viie aastaselt tantsukooli, kus ta õppis koos oma õe Adeliga. Kolme aasta pärast esinesid õde-venda juba mitmete Music hoolide lavadel. Mõlemal lapsel oli andekust, mida nõudis Ameerika meelelahutustööstus. Nad laulsid ja tantsisid, olid suurepärased akrobaadid, mängisid hästi klaverit. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal debüteeris noor tantsupaar Broadwayl ja sai õige pea. Üheks populaarsemaks tuuakse Ameerika muusikateatris. 20.-te aastate teisel poolel kuulusid õde-venda sfäärid kindlalt New Yorgi šõu tähtede hulka. Suur menu saatis nende esinemisi ka Londonis. Eriti tõsteti esile Adeli, tema tants, tema ilus sopran hääl vallutasid kiirelt kõik vaatajad. Fred oli lihtsalt tema park. Pöördepunktiks Fredi karjääris sai 1932. aasta Milla teel, abiellus ja lahkus lavalt. Mida teha edasi, kust leida endale uus partner, võib-olla jätkata üksi. Freid sõidab Londonisse, kuid ei leia seal rahuldavalt lahendust ja pöördub järgmisel aastal tagasi New Yorki. Siis saabki alguse üks kõige legendaarsemaid karjääre filmi muusikali ajaloos. Nimelt pakutakse talle väikest kõrvalosa. Robert Leonardi filmis tantsiv leedi Fredas Täär pidi seal mängima iseennast. Teel Hollywoodi olin arvanud, et mul on mees paar kerget nädalat mille jooksul jõuan oludega tutvuda. Kuid ei midagi sellist. Kõik oli juba täpselt ära planeeritud ja arvestatud ka minu ilusa teatrit mitte armastava pruudi filisega, kes veetis aega põhiliselt sellega, et ootas hotellitoas, millal ma koju jõuan. Raha oli mul napivõitu. 29. aasta börsikrahh oli mu õela Teelele ja mulle õige vähe alles jätnud. Nüüd aga lootsin, et olukord läheb paremaks. Õige pea pidin saama hunniku raha, muidugi eeldusel, et film läheb menukalt. Õieti polnud ma selles eriti veendunud. Selgelt oli veel meeles, et kui ma end esimest korda kinolinal nägin, oli tahtmine saalist välja joosta. Mõningate proovi nädalate ja kahe, kolme nädalavõtetega oli minu osa, filmistantsin kleidi valmis. Mul polnud ju seal ka eriti midagi teha. Mängisin selles filmist iseennast. Tegemist oli ühe teatrilooga, kus koreograaf ütleb peaosatäitjale. Kutsusin sulle New Yorgist partneriks Fredasteeri Freet, kas te tuleksite palun siia? Selle peale ilmunud mina? Koreograafia mängis Clarke'i peal. See, et tema mind välja kutsus ja et ma kauni Joan Crawfordiga tantsisin oli tõepoolest suurepärane viis end kinopublikule esitleda. Olgugi et ma olin juba aastaid laval esinenud, oli ikkagi palju inimesi, kes polnud minust midagi kuulnud. Minu esimene tööpäev filmistuudios oli huvitav ja erutav. Kuigi ma ei saanud üleüldse aru, kuhu ma pean astuma või kuhupoole pöörama. Stuudio oli nii suur ja avar, palju väärikam, kui kõik teatrilavad kokku. Jerry Ash reklaamiosakonnast nägi õige pea, milliseid raskusi on minusugusel kollanokal. Ta oli meeleldi nõus mind aitama. Hindasime sellisega mõlemad väga tema sõbralikkust, millega ta aitas meil võõrastes oludes kohaneda. Varsti harjusin tööga stuudios ja hakkasin filmi tegemist armastama. Režissöör, papp Leonard oli alati väga kannatlik ja abivalmis. Ma ei teadnud ju midagi sellest, kuidas tantsida kaamera ees. Kuulasin alati režissööri juhatusi operaatorile ja õppisin sellest ka ise palju. Tahtsin ju, et minu debüüt uuel alal oleks edukas. Nagu öeldud, kestsid võtted minuga ainult mõned nädalad. Aga kui need lõppesid, tundsin end filmi alal juba vana kalana. Õieti oli see suur kergendustunne, et esimene koolipäev sai selja taha. Töö kaamera ees tundus mulle huvitavam kui esinemine laval. Mäletan, et paljud mu tuttavad hoiatasid. Sa hakkad publiku reaktsioonist puudust tundma, aplausi taga igatsema. See ei läinud nii, ma ei tundnud sellest puudust. Hiljem aga taipasin, et minu etteasted olid alles siis tõeliselt head, kui ka kinopublik plaksutama hakkas. Nüüd mõne sõnaga Roghersist ka tema on tõeline Ameerika show business i kasvandik. Alustas ta balletikoolis. 14 aastaselt võitis Aga Charlestoni turniiri. Pärast seda moodustus tantsutrio Chinzer ja tema punapead, kes esines erinevates Music hoolides. Esimene kohtumine Reedas Tääriga toimus 1930. aastal Broadwayl, kus nad mõlemad osalesid George kösswini muusikalis naiste hull. Seejärel pühendub Singer juba põhiliselt filmile. Aastatel 1930 kuni 33 osaleb ta ligi 20. filmis. Tal on koomikuandeid, ta laulab hästi ja loomulikult on ta ka suurepärane tantsija. Ideeczynser Rodgers ja Freedas Täär paari panna. Autoriks on produtsent, lõub rokk, kes otsis filmi. Lendame Riosse romantilistelt peategelastele koomilist, teisikute paari mis sai edasi sellest taas mälestusteraamatu vahendusel. Kui minu lepingule alla kirjutati, polnud filmi, lendame Riosse koosseis veel lõplikult kindel. Režissööriks oli Saarton friinland. Ka sa pidid tegema Dolorestel Riia EM, Raimond ja Lõuna-Ameerikast pärit laulja Raul rullieen. Minul aga polnud mingit ettekujutust, kellega või kas ma üldse tantsima pean. Ma polnud ka stsenaariumit näinud. Teadsin ainult üht, ma tahan filmis mängida. Kolmandal päeval sain teada, et minu partneriks filmis saab tšintšeurosers. See oli minu jaoks tõeline üllatus. Ma ei suutnud endale ette kujutada, mida ma peaksin koos temaga tegema. Ta oli töötanud Hollywoodis juba üle aasta kuid põhiliselt mitte muusikafilmides. Ma polnud sugugi kindel, kas ta üldse tahab tantsida. Tundsime teineteist juba ammusest ajast ja seepärast oli tore esimesel proovipäeval kohtuda. Johnson oli just lõpetanud ühes teises stuudios. Püüdsin ääri-veeri uurida, mida ta uuest tööst arvab ja küsisin, kuidas sulle see film meeldib. Tema vastas, ma ei tea, aga sulle ütlesin, et ma olen siin alles päris võõras ega oska midagi arvata. Aga et üldiselt mulle filmi tegemine meeldib? Siinse muigas. Hea küll. Ma ütlen sulle, mida ma arvan. Mulle ei meeldi muusikalidest mängida. See siin on aga ilmselt just üks säärane tükk. Kuid ma usun, et meil sinuga saab lõbus olema. Sellel esimesel päeval me suurt midagi ei teinudki. Proovisime ainult mõningaid samme ja püüdsime ette kujutada, kuidas me hakkame koos raha eest tantsima. Meile anti kuulata ka filmimuusikat. Pensentiumanni arranžeeringu oli võrratu, see andis lootust. Eriti meeldisid mulle kaks lugu, Karjooka ja orhideed, kuuvalgel. Ja siin polnud mul aimugi, mida ma pidin tegema. Filmis lendane Riiasse. Ma ei kujutanud ette, kuidas meil sensoriga tuua, moodustame. Lõpuks selgus, et meil tuleb koos tantsida ainult üks keskne tantsunumber. Karjooka tangot pidin tantsima koos veetleva Dolorestel Riioga. Siis olid meil sensoriga veel mõningad dialoogi stseenid. Seenior oli väga armas ja abivalmis ning õpetas mulle, kuidas peab end rääkides kaamera suhtes hoidma. Mulle võtted meeldisid, tundsin, et õpin jälle uusi asju juurde. Kui töö selle filmi juures läbi sai, hakkasime sellisega asju pakkima. Ma pidin peagi Londonisse sõitma, sest algamas olid lavashow lõbus lahutusproovid. Esietendus oli määratud oktoobrisse ja sinna polnud enam palju aega. Tahtsime veel New Yorgist läbi sõita ja siis Aurikuga Inglismaa poole. Viimasel õhtul kohtasin hotelli fuajees pandro pöörmanni. Ta oli tollal Hollywoodi kõige noorem produtsent, polnud veel kolme kümnenegi. Hüüdsin talle. Ela hästi, pann Me sõidame homme ära ja ma usun, et siin ei kohtu me enam iialgi. Norman küsis, mida ma sellega tahan öelda. Seletasin, et nägin just paari osa Riio filmist ja leidsin, et olen seal lihtsalt kohutav. Selle peale ütles tema. Ära ole alp, see film meeldib kõikidele. Sulle on nüüd kõik teed lahti. Tänasin teda heade sõnade eest ja ütlesin, et tahan siiski ära oodata, kuni film linale tuleb. Või vähemalt et eelläbivaatuse publik teda näeks. Enne kui ma tema sõnu usun. Berman teatas, et läbivaatus on paari nädala pärast ja lubas mulle siis telegrammi saata, kuidas film vastu võeti. Järgmisel päeval sõitsime filisega juba New Yorgi poole. Teel meenutasime California, et leidsime mõlemad, et oleks tore sinna kunagi veel tagasi pöörduda. Mitu nädalat olin hommikust õhtuni seotud show proovidega. Film ununes täiesti. Ühel hetkel aga meenus mulle, et Hollywoodist pole mingeid teateid tulnud. Ütlesin filisele. Vean kihla, et film kukkus täielikult läbi. Sellepärast pole meile ka sõnagi teatatud. Fillis Norrismind ja sa oleksid pidanud oma alaks hoopis põllumajanduse valima. Aga järgmisel hommikul saabus telegramm. Eile õhtul oli lendame Riosse läbivaatus, sull oli menu. Pandro. Sain veel teisigi telegramme, mis veensid mind, et kõik olid filmiga rahul. Otsustasime filisega häid uudiseid tähistada ja läksime restorani õhtust sööma. Peagi teatati mulle, et minu lepingut arge jõuga on pikendatud ja et andro pöörman on teel Londonisse. Kõik paistis hästi minevat ja nii jäi üle oodata veel pandro saabumist. Vahepeal uurisin hoolega ajalehti, tantsin kleidi oli just linastunud Londonis. Immning Journal kirjutas. Staari tantsupartneriks Review stseenides on nobe Fredaste jäär, kes, kuigi tal suurt midagi teha pole, oskab end väga elegantselt esitleda. Teises õhtulehes kirjutati film eesotsas, mis Crawfordiga on tõeline muusikal omal kohal. Ehkki küll tagasihoidlikul on Fredaste jäär. Jäin nende arvutustega rahule. Mu soov oligi olnud tasakesi ilma suurema kärata kinolinale jõuda. Hästi oli meeles veel New Yorgi pressihinnang, et üksi ilma oma õeta ei suutvat ma midagi korda saata. Paari nädala pärast esilinastus lendame Riosse New Yorgis ja seejärel kõikjal Ühendriikides. Meile saadeti terve virn ajalehe väljalõikeid, mis kõik kinnitasid, et film läheb suure menuga. Pandro pöörman tuli Londonisse saabudes otse rongi pealt teatrisse. Pärast etendust läksime koos õhtust sööma. Pann oli veendunud, et show sobib suurepäraselt filmiks ja junior ideaalselt naispeaossa. Ta uskus veel, et film tuleb paremgi kui etendus. Ma olin sellest plaanist vaimustatud. Eriti rõõmustas mind väljavaade taas koos sünioriga töötada. Suurejooneliste muusika filmide tegemine valmistas tol ajal alati arvukaid probleeme. Näiteks häiris mind väga see, et orkester pidi paiknema paviljonis võtteplatsi vastasseinas. Selline paigutus oli vajalik helitehnilistel põhjustel, kui tehti sünkroonvõtet deklaratsioonis. Nüüd on see süsteem ammugi ajast ja arust. Kõik muusikasalvestused tehakse eelnevalt korralikus stuudios ja filmivõtete ajal kasutatakse fonogrammi. Suureks tehniliseks probleemiks oli ka filmi järel sünkroniseerimine. Võttetajal deklaratsioonis ei olnud võimalik kõiki samme korralikult salvestada. Eriti oluline oli sünkroniseerimine steppimise puhul pildid siis ju pilt ja heli väga täpselt kokku langema. Niisiis tuli panna pähe kõrvaklapid, kuhu lasti võtta ajal tehtud helisalvestus ja püüda täpselt uuesti tantsida, nii nagu ekraanil näha. See oli muidugi väga pingeline töö, eriti algul, kui polnud veel kaabliteta kõrvaklappe. Lõbusa lahutuse võtted olid veel pooleli, kui mulle teatati, et järgmise tööna seisab mul eesfilm. Ta jällegi koos Tšinioriga ja produtsendiks taas pandro pöörman. See väljavaade häälestas mind väga entusiastlikult. Olin rohkem kui varem veendunud, et minu ala on film. Aasta eest oli New Yorgis näinud Roberto lavavarianti. Filmi jaoks oli stsenaarium veidi ümber tehtud ja see meeldis mulle väga. Rõõm körni muusika Robertale oli minu meelest parim tema loomingus. Suits läheb silma, on imeilus lugu. Tants, mida meil sensoriga selle järgi esitasime, on alati olnud üks minu lemmiknumbreid. Minu tantsupartnerite kostüümid on mulle alati tõsist muret valmistanud. Ma ei sekkunud küll kunagi arutlustesse. Milline üks kleit peab välja nägema. Seest huvitas mind väga, kuidas kleit tantsu ajal käitub. Naised armastasid teha proove laiades flanellpükstes. See oli neile mugav ja võimaldas end vabalt igatpidi liigutada. Ma sain sellest aru, see oli proovis tõesti suurepärane riietus. Ent enne võtteid oli tingimata vaja proovida ka õiges kostüümis ette näha, kuidas see liigutustele reageerib. Filmi torukübar jaoks oli örving pöörlin kirjutanud jumaliku laulu põsk põse vastu. Mõtlesin selle juurde meile Johnsoniga romantilise tantsu, mis sobis hästi eelnevast stseeni jätkuks. Tegime korralikult proove, et saavutada vajalikku sujuvust ja graatsiat. Senior oli proovida stressis kostüümi, mille seda filmis pidi esinema. Olin näinud vaid kunstniku visanditel. Palusin sensorite ta vähemalt viimasesse proovi kleidi selga paneks. Kuid selgus, et see pole veel valmis. Sellest pidi saama luksuslik kleit kaetud loendamatute valgete udusulgedega. Kuid kõik suled polnud veel kinnitatud ja kostüüm pidi valmima täpselt selleks päevaks, mil meil oli võtta. Polnud midagi parata. Jäi üle vaid loota, et kõik läheb hästi. Võttepäev jõudis kätte. Hilines stuudiosse tund aega ikka sellesama sulekleidi pärast. Kleit oli tõesti ilus, kuigi veidike avaram, kui ma olin ette kujutanud. Valmistusime esimeseks duubliks. Valgus seati kohale ja käivitus fonogramm. Alustasime sünsoriga tantsu ja suled hakkasid lendama, nagu oleks mõni kana rebase küüsi sattunud. Ma ei ole elus nii palju sulgi näinud. See oli nagu lumetorm või nagu miljonite koiliblikateparvsuled tungisid mulle ninna ja suhu. Peagi oli ka minu ülikond üleni valge. Hüüdsin mina, arvasin, et suled on kleidi külge kinni õmmeldud. Kostümmeerijad seletas õnnetult, seda ei osanud ju ette näha. Õmblemise ajal ei keerutanud keegi selle kleidiga nii hoogsalt ringi. Sense vaikis süngelt. Ju ta tundis, et kui ta uuesti mõne sammu teeb, hakkavad suled jälle lendama. Aga samme tuli meil ju õige palju teha. Panin ette veel kord proovida, seni, kuni veel mõnigi Suleke kleidi küljes on alustasimegi uuesti ja juba paari liigutuse pärast alustasid ka suled oma tantsuoperaator katkestas, meedia teatas, et tema on niimoodi filmida ei saa. Pealegi oli juba kogu põrand sulgedega kaetud. Stuudiosse saabus tsensori ema, kuid temast polnud suuremat abi. Kostimeerija harjast Aasma ülikonna puhtaks koristajad pühkisid korduvalt põrandat. Pikkamisi muutus kogu situatsioon juba koomiliseks. Kõrvalpaviljonidest kogunes uudishimulike vaatama, mis sellest loost lõpuks saab. Viimaks, kui enamus Sulekesi oli kinni püütud, arvas operaator, et nüüd võiks uuesti proovida. Järgmiseks päevaks oli filmitud materjali ilmutatud ja me läksime ärevalt läbivaatusele. Filmile oli jäänud vaid paar, lendlevad Sulekest põrandaga läikis nagu peegel. Tõmbasime sügavalt hinge, vaatasime üksteisele otsa ja puhkasime naerma. Hiljem kutsusin matšinsorit vahel Sulekeseks. Chinzer Rodgers, Jabreedas Täär esinesid viie aasta jooksul kuus, kaheksas filmis. Üldiselt olid need üsna sarnase skeemi järgi vändatud sentimentaalse lookesed kuid justas Tääri Rodgers ei, sädelev duett ja Virtoosne koreograafia tõid nendele nii menu kaasajal kui ka aegumatu väärtuse filmiajaloos. Kui 1900.. 39. aastal levisid kuuldused, et nad kavatsevad lahku minna. Saabus stuudiosse virnade kaupa kirju nördinud filmi sõpradelt. Keegi ähvardas isegi asfääri lapsed ära röövida. Freydelczynser kohtusid korra veel 10 aastat hiljem filmis Broadway tantsijad. Seejärel jättis Rodgers hüvasti muusikaliga, kuid mitte filmiga. Ta mängis paljudes Kumöödiates, sekka oli ka tõsiseid rolle. 1940. aastal omistati talle Oskar nimiosa eest seal uudi filmis Kitifoil. Viiekümnendatel aastatel esines Chinzer Rodgers põhiliselt teatris, televisioonis. Et aga kuhugi oli jäänud ikkagi armastus muusikali vastu, sellest annab tunnistust seik, et veel 70.-te aastate algul tegi ta kaasa Londonis Cherry hõlmani muusikalis ema. Fredo staar jätkas pärast 30 üheksandat aastat teiste partneritega nimekamateks, nendest olid ritta Hei, vöös Elinor, Bauel džuudiga Alland, oodrichepan. Partnerid tulid, sädelesid ja kadusid, Freedaga muudkui tantsis, väsimata vananemata. 1949. aastal omistati talle Oscari auhind teenete eest muusikalikunstis. Muide, stele andis talle pidulikul tseremoonial kätte Chinzer Rodgers. 1959. aastal ilmunud Frieda staari mälestusteraamat sammud ajas ei ole mitte ainult autori meenutused oma elust ja tööst, vaid ka hinnaline Ameerika muusikafilmiajalugu tantsuguru. See lõpetab selle lihtsalt ja tagasihoidlikult. Mind on sageli palutud rääkida tantsu ajaloost ja filosoofiast kuid see on teema, mille kohta ei oska oma eriti midagi öelda. Kuidas arenes tants, kuidas formeerus tema filosoofia, sellest ei tea ma rohkem kui televiisori ehitusest. Mul pole kunagi olnud soovi kellelegi näidata, milline peaks olema üks tants. Ma ei suuda tajuda tantsu endast lahus. Ma tantsin ja see on kõik. Sellised olid siis meenutused vanadest headest aegadest, mil tõelised meistrid tegid tõsist tööd ja tasuks oli tõeline kunst. Miks seda tänapäeval enam ei ole, miks kõik on nii keskpärane, hingetu südametu? Selle üle mõtiskleb Federico Fellini oma filmis džinseria Freed. See ei ole biograafiline film. Liini nimetab oma peategelasi küll Friidiks džinseriks kuid tegelikult on nad itaallased, kes omal ajal kuulsat ameerika tantsu paarimatkisid. Ent nad olid ikka. Jumalameistrid tõelise kunstnikud tänapäeval on aga kogu kunst osav imitatsioon, äritelestuudios valmistutakse suure jõulushow salvestuseks. Kokku on otsitud kõikvõimalike kuulsuste teisikuid. Siin võib näha Ronald Reiganite, kuninganna Elizabethi, Franskaavkad, Marlendiitrichi Tarzanid. Kohal on terve trobikond kääbuseid 20 Nisaga imele käeraudades mafiooso ja nii edasi ja nii edasi. Kõikjal helendavad suured ja väikesed monitorid, kus pidevalt vahelduvad reklaamirullid mis kutsuvad aina ostma ja tarbima sellesse tõelisse põrgu. Segadusse on kutsutud ka endised tantsijad Amelia ja Pipu, Alijast, Chinzer ja Freed. Kuulame nüüd, milliseks kujuneb nende taaskohtumine paljude aastate tagant. No. Vaata. Veel siin ja ei lase mul uinuda. Mul on niisugune tunne nagu lavaksima külge. Kus sõbrakan paagis paaki? Ma panin ta korralikult kokku, nii võtab ta vähem ruumi, vähem ruumi. Kuidas sa pead hakkan jälle jooma v? Mida jooma ja ta meel ja tead, mis ma mõtlesin, võib-olla läheks paremtantsus mõned figuurid välja jätta, kasvõi näiteks selle, kui sa mind seal üles tõstad, mind ei ahvatle just eriti väljavaade leida, ent äkitselt olgu või põranda sees, minu embuses. Ei, ma ei taha öelda, et sa oled vanaks jäänud, kuid noh, kui siis võib-olla juustest natukene. Tähendab lõim, jood vähem vä? Jaa või ei? Eile õhtul oli seal küll hea väljanägemine, pole midagi. Lihtsalt õudselt magada, terve tee, seisan rongis püsti, hoidsin last süles, laps lai, üks naine palus, kas te hoiaksite nii kaua mu pisikest, kuni ma tualetis ära käin, ise ka läks, istus seal kolm tundi. Mis pisike, oma 20 kilo vähem. Ameeria Ma sõlmisin lepingu 80000 liiri peal. Sina saad arvatavasti ka sellega läbi, kuid sellist kapitali nagu sul ei ole skaapitagi. Aga kuidas on sinu tantsukooliga sa ikka juhatad seda filmi? Andsin selle Hosele mäed sellele sära Kosovost. Kuidas niimoodi siis? Aga mis edasi sai öelda siin Draamateatris ja mitte edutult. Näitleja trump austas mind. Aga nüüd ma müünud järelmaksuga entsüklopeediaid. Ma tahtsin küsida. Mis sa tulid siia üksi või? Miks sa naist kase võtnud, mida nõuda ei tahtnud? Muide, nii ongi parem, eks ju. Sa ei tundnud mind eile õhtul Äravi hüüda, meel ju, kallis selline nagu sa tütarlapsena olid, selliseks oled sa jäänud. Oh, kurrat võtaks, kuidas need aastad künni ruttu läksid? Ei, mulle küll ei tundu niimoodi. Tead. Ma olin ju abielus ja nendeta ranna- ja siis Remeese sündisid lapselapsed. Kuule, kas need laeva vileti kannavad Veera ja vile, see on väga tähtis ja legotants algatus suhu armastusele Vii. Sina otsustad pöörduda tagasi Londonis jumala kallis. Laevavile. Ja siis ilmunud nina viskan sigaretti minema ajada. Tuleb riideid vahetada. Ma ei tea, miks mul on kuidagi ebamugav tunne. Varem sellist asja polnud, aga nüüd kui ma pean naisterahva juuresolekul lahti riietuma püüan kuidagi. Aga sina minagi, milleks mina? Siin? Minul, olgu, sul teate, selliseid probleeme ei ole, OK, tõlkes paar Toomada. Lihtsalt öelda, et elu pole enam selline nagu varem. Oo, kui ma lahti riietusin, plaksutas tütarlapse õnnelikult käsi. Vanake Pipo oli kunagi siin saeldavai tervelt 15 aastat, oi, ma talusin seda peksu, hulkurit. Nii nad hüüdsid sind ju. Kuidas oli sul mehega, mis mõttes? Igas mõttes sel ajal oli hoopis kõik teisiti, mõlemad olime noored. Noh, kuidas ma lähen välja sellist täidis teeb, mis need tantsustiil on kadunud. Tead, me peame neile näitama, kes me oleme. Laad saavad veel teada, kes on Fred, aga mina. Mida nad endast mõtlevad, et võivad meid keset etendus lavale lükata nagu dresseeritud karusid? Selleks siia sõitsid? Oijah ausalt öeldes, ega tead, ega see värk ei meeldi mulle ka, kui neil on niimoodi planeeritud. Võib-olla ka minul mitte. No las ma lähen lavale, siis näed, mis juhtub. Pöördun täna 60 miljoni televaataja poole ja ütlen neile kõik ja, või, või midagi. Ja mida sa neile siis ütled, ma ütlen, oinad, oinad, kas sa arvad, et ma sõitsin siia selle 80000 pärast? Ma sülitan sellel rajal, oo ei. Televisioon, tallerdate kogu aeg teleka ees. Teil on vaja seda, mida seal räägitakse. Seal siis täna, te kuulete mind. Tule siia. Exe lobisemine lõpetajale selge isa või ema. Kuradi poeg, aitab küpo laskekäigu juba kutsutakse veel grimeerija juurde minema. Pooleks kaableid. Valguse võit nelja mida me siit otsime, milleks me siia tulime? Kaks idioodi. Kuule, laseme jalga, enne kui valgus tagasi tuleb. Seal on vist välja soti hulluks läinud. Ja kui sa lähed Oota kuni valgus tagasi tuleb. Pimedusest bioritki, tule siia. Tule istu siia, minu kõrvale. Põrandale. Kleit saab mustaks. Niimoodi, kui valgust tuleb. Algust ei tule, Diana, kuidas? Tule? Esiteks sellepärast, et kogu see nende organisatsioon on pask. Aga teiseks, kes ütleb, et see pole näiteks terroristide tegu? Pole sugugi välistatud, et ühel momendil käib, rakkasin, kõik lendab väga rosina meelia. See oleks alles vapustav lugu ka ju täites suurte tähtedega ajalehtede esiküljel, nad lahkusid teineteisest 30 aastat tagasi ja said uuesti kokku, et koos surra. Geto, mis tänapäeval ei liiguta need sellised lood mitte kedagi. Pealegi minul ei pakuks küll selline lõpp mingit rahuldust. Kuule. Nii et siin polegi nii kehva istuda nagu unes. Kaugel tegelikkusest. Kas toto rääkis sulle, et ma olin hullumajas, mis sa räägid? Joosundusi Ma ei tea, mis minuga juhtus, kui sina ära läksid? Abitus, üksindus, Anno Pipophan sulle. Ma ei teadnud mitte midagi. Oleksin kohe sinu juurde tulnud, milleks? Meie lugu sai läbi, meie töö sai otsa. Ainult need hullud televisioonist mäletavadki meid veel. Me oleme viirastused, mis ilmuvad pimedusest ja kaovad pimedusse, arvatavasti sul on õigus teada. Ma püüan ennast kogu aeg veendunud, et ma tulin siia lastelaste pärast või sõprade mõjutusel või mingit ujuvail maha, kus sa oled. Ma tahtsin lihtsalt siin ja ma pean tunnistama, et ka mina rõõmus tahtsin sind kohates. Palgus tuli tagasi, nüüd. Ma ei ole täna midagi söönud. Kuidas sa suhtud läätsedega seajalga? Oi, ma kardan, et ma ei jõua enam. Rong läheb juba veerand tunni pärast. Ma ei saa kuidagi sulle seltsiks olla, aga sina, mine, söö, kui sa tahad. Sul on ju peaaegu tund aega aega, eks ole isegi rohkem. Otsustasin veel mõneks päevaks Rooma ja muidugi, miks ka mitte. Naine juhatasin vä? Paar aastat tagasi kui mis sa arvad, millal nad meile raha saadavad? Ma mõtlesin, et nad maksab kohe ära. Minu meelest öeldi, et saadetakse kahe või kolme nädala pärast. Kas poleks olnud lihtsam kohe täna pärast etendust ära maksta? Kuule pittu, ma võin sulle laenata või sa tahad muidugi maksta tagasi, millal saad? Muidugi ainult pea meeles, et mul on seda raha vaja, eksju. Ma ei tea, palju siin on võtta, võtta, võtan hinna, ainult vaatad sa tagasi, maksan. Amelia, anna andeks, ma parem ei tule siin saatma. Saa aru, maa ei armasta lahkuvaid ronge, seda küll. Jätame siin hüvasti. Kirjutamine või teadmistule mulle külla. Ükskõik mis ajal, eks ole. Nukrus kurbus möödunud aegade pärast läbifeliini filmi algusest lõpuni. Amelia Pipu mõjuvad selles hullumeelses telestuudios võõrkehadena, aga nad mängivad kaasa. Sest tõeline näitleja on nagu hunt, kes vaatab ikka metsa poole. Veel kord seisavad nad laval keset prožektorikiiri. Veel kord tantsivad nad oma legendaarset tantsunumbrit ja isegi siia sellesse kohutavasse kaootilise telestuudiosse hõljus nagu sekunditeks too vanade unelmavabriku toodete jäljendamatu võlu mis paneb meid hetkeks unustama kõik muu. Lõpuks aplarisev kirju telešõu läbi. Järele jääb rahu, vaikus, aga üksindus, vanadus. Ent kas ei kosta kulisside tagant siiski Feliini julgustav hääl? Kui te olete veel võimelised kaasa tundma kannatama, siis ei ole teie päralt üksnes minevik, vaid ka tulevik. Tuleb olla see, kes sa oled. See tähendab, tuleb leida iseennast selleks, et osata elu armastada. Minu jaoks on elu ilus kõikide oma tragöödiate ja valuga. Reedest näärimälestusteraamatut luges Margus Hunt katkendeid Fellini filmis Singeri Afreet esitasid Ines Aru, Jüri Krjukov.