Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust tuleb. Eestis on asutatud viimastel aastatel ridamisi kristlikke koole. Seekord tutvume Püha Johannese kooliga Tallinnas mille rajasid Moskva patriarhaadi Eesti õigeusklikud liikmed. Seekordse kirikuelu saate salvestame Tallinna vanalinnas päris Viru tänava alguses. Siit paar sammu on raekoja plats ja siin tegutseb üks kool. Püha Johannese kool ja vestluskaaslaseks on kooli Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul. Me peame ju Venemaa ikkagi ajaloos natuke tagasi, mõned mõned aastad tagasi, mitte küll liiga kaugele tagasi. Aga kuidas see Püha Johannese kool kristlikku sündis? Kool sai alguse õigeusu kogudusest nõmmel kooli asutajateks on selle koguduse õpetajatest ja lapsevanematest liikmed. Ja ta ei sündinud keere keelt, ikkagi olid kahtlused ja aukartus sellise ettevõtmise ees. Aga tänaseni tundub meile, et see oli ikkagi selline kõrgem kutsumus ja, ja kutse ja ja tänaseni oleme saanud iga päev kinnitust, et see oli meist õige ikkagi võtta selline teekond ette. Et seda kooli sündimise protsessi võib võrrelda laulu loomise või, või luuletuse ilmumisega või, või sündimisega. Et see on tegelikult ikkagi kuskilt maalt selline väga sügav isiklik äratundmine. Ilmnesid ka noh, võib-olla ajendid nii-öelda puht professionaalsed, et koolisüsteem otsib õppekava integreerimise ehk tervikuks koondamise viise. Ja, ja kui noh, ütleme pool nagu me tajume meie oma olevat, on fokusseeritud väga kindlasse suunda, sest see tegelikult hõlmadki kogu noh, nii-öelda õpitava kui, kui koolielu, kui, kui laste ja ja perede ja õpetajad elu justkui tervikuks. Ja noh, neil võib-olla neid impulsse tegelikult on olnud mitu. Ma mäletan, et üks draw selline äratundmine oli, kui lugesin Juhan Viidingu elulugu tema õe kirjutatuna, siis ma mäletan, et siis meil tekkis niisugune valus kriipiv impulss kooli järele, kus lapsed oleksid märgatud ja hoitud kõigi nende eripäradega. Ka lapsed on ju väga tundlikud, et ühesõnaga neid ajendeid oli mitu ja ühel hetkel nad moodustasid sellise kombinatsiooni, mis oma ikkagi tugevuselt ei lasknud sellele vastu vaielda. No kui me vaatame, siis viimastel aastatel on üldse need kristlikke koole asutatud päris palju. Tartuski on tegutsemas mitu kuristiku kooli Tallinnas, siin Kaarli kool, Toom mitmed koolid, mis on ikkagi ütleme, seotud ristiusuga, millest see tuleb, et, et kas, kas see võib olla seesama küsimus sellest, kas või religiooniõpetusest, mida näiteks koolis ei ole ja, ja mille üle on siin vaieldud aastaid tagasi, aga mis on nüüd siis teidudki mure lahenduse selles, et hakatakse osutama kristlikke erakoole? Jah, võib nii vaadata küll, et tegelikult kõik nende tänaste koolide loojad on otsesemalt või, või kaudsemalt Pille valgu õpilased, Pille Valk, kes oli taasiseseisvumisjärgse pühapäevakooli liikumise ja kristliku kasvatuse ja ka usu ja usundiõpetuse ikkagi noh, nii-öelda vaimne ema. Et me kõik oleme Pille Pille õpilased ja Vooglaiu professor Ülo Vooglaiu õpilased. Aga, aga kui meie hakkasime tegema oma koolis, siis ma ei teadnud, et teised teevad. Et kui me olime juba nii-öelda lõpusirgel, siis selgus, et täpselt sama kaugele sama teed on käinud teised ka et see noh, meie ikkagi kogem, et see on niisugune jumalik ilmutus, et et selline vajadus tekkis. See, et nüüd ühiskond on need koolid võtnud vastu suure poolehoiuga ette Joosse, kõneleb ikkagi inimeste vajadusest, et kui tegu on perekondade või laste ja ja nende haridusega, siis otsitakse mingisugust. Mulle tundub eeskätt garantiid sellele, et last märgatakse, last armastatakse sellisena, nagu ta on ja et noh, kuidagi ka mulle tundub, intuitiivselt tajutakse siis kus see on noh, rohkem või vähem. Võimalik. Et noh, näiteks üks huvitav kontingente, meie kooli tulnud lapsevanemaid on kas eliitkoolide vilistlased või kellel on vanem laps mõnes nii-öelda eliitkoolis. Et see kogemus on rajanud neile tee meiesuguste juuste, mitte et me vastanduksime, aga ma olen pannud tähele sellist tendentsi. Kuigi tõtt-öelda uurinud, aga tihtipeale sellest alustatakse, et ma ise õppisin kolme või meie vanem laps õpib seal sellepärast meile, sellest kogemusest piisab, me nüüd oleme siin. Püha Johannese kool on siis kõige rohkem seotud õigeusu kogudusega ja siis Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Nõmme ristija Johannese kogudusega. Jah, täpselt nii, see on üks väga huvitav, väga, tegelikult suur ja paljurahvuseline kogudus. Teenistused toimivad nii kirikuslaavi kui eesti keeles ja kogudus on väga sõbralik, selline kokkuhoidev 11 toetav meil on palju teenistusi ja öelda, et tegelikult selline. Kas vaimulik elu on kandnud vilja? Kooli näol? Ja ma tean, et alles hiljuti tegite teiega väljasõidukloostrisse koos kooliga. Ja meie väga armastame kloostreid, peame ennast mitme kanaliseeritud pühaku vaimseteks pärijateks. Üks nendest on Moskva õiglane isa leksi, kes rääkis kloostrist maailmast, see tähendab tema ise hakkas marosseical pidama teenistusi päev noh, nii-öelda linnainimestele. Ja, ja esimesed aastad olid tema kirikud tühjad, pärast olid need puupüsti täis ja ta oli noh, palavalt armastatud staaretz. Ja tema räägib sellest, kuidas pereinimesed ja nii-öelda maailmasse argitööd tegevad inimesed ikkagi saavad pühenduda. Noh, pea sama määra ka või samasuguse jah, pühendumusega kui, kui maailmast lahti öelnud inimeste kloostrites. Ja teiseks, me peame ennast aatesse väga isa siluani järel tulijateks kelle õpilane ise sohver krooni on asutanud Inglismaal Essexi kloostri. Nende õpetuste üritame siin ka enda koolielus realiseerida, armastame väga kloostreid ja, ja need on nii-öelda meie kooli õpetajate doktoriõppesessioonid. Et me käime regulaarselt jah, siis nii siin Pühtitsa kloostris kui Petseri kloostris kui Essexi kloostris siriste nähtamatutele seadustele tuginedes loodame siis seda kanda ka siin koolilastele, kes nagu inimesed ikka, kõik vajavad sellist nokatäit, pühadust. Kui me mõtleme kristlikule koolile või ma ei tea kas või kloostri koolile siis tekib ikka selline teatud stereotüüpne ettekujutus, võib-olla mõnele inimesele, et kindlasti on seal üsna karmid reeglid ja ja kes teab, mismoodi inimesi seal võib olla ka piiratakse, aga siia sisse astudes olen siin ringi jooksvaid lapsi. Vaatan, harjutatakse Ühes ruumis trummi. Väga palju on tähelepanu pööratud. Kuhu sa lähed, see on teie arusaam sellest kristlikust koolist, kus toetatakse inimese loovust hästi palju. Professor Ülo Vooglaid ka õpetab, et igasugune loovuse looming saab toetuda korrale ja korra armastusele ja, ja ütleme, milleks siis see nii-öelda reeglistik või, või korrastatus või või ütleme, õpetajate poolne askees käsusõnade ees ikka selleks, et oleks vabadus. Et noh, ja laps ütleme, ilma armastuse ja vabaduseta tegelikult ei õpi. Et noh, selle vabadusega mõistame, eks ole, nii-öelda vabadust patust või vabadust enese täiustamiseks. Aga aga jah, selliseid noh, ütleme iganenud stereotüüpe siin ja ei, ei kohta, et Meie jaoks märk sellest, et oleme õigel teel, on ikkagi laste elurõõm, laste vaba eneseväljenduse, laste väga suur, selline tahe, enesealgatus niisugune noh, elurõõm ja elujanu, et sellega ilmselgelt kaasneb vabadus ja et pigem pigem on see vabadus, ütleme nende viljaks reeglitele, mida siis täiskasvanud üritavad sisemiselt järgida. Kui ma vaatan ka selles klassiruumis ringi, siis vasakul pool tahvli kõrval on laste joonistused ja siis natukene veel vasakul pool nurgas on ka ikoonid. Nii et kristlik sümboolika on ka siiski klassiruumi toodud. Jah, meil on noh õigeusk ju armastab koone, aken igaviku või ütleme, niisugune ja ta märk jumala lihakssaamisest, et pühasse nurgad on meile igas ruumis ja igal hommikul me alustame koolipäeva koos ikoonide ees hommikupalvega ja ütleme jätab meile meelde, et õpetajate ülesanne on hooni näha igas lapses. Et tegelikult igas inimeses on niisugune potentsiaal Maale jumalik kustuda, potentsiaal, see hoone endasse lasta välja joonistada. Et see alge on meis kõigis olemas ja, ja meie kooli puhul haridus tegelikult seda endast teekond sinna suunda tegelikult kujutabki. Et ütleme, niisugune riikliku õppekava täitmine ja ja, ja see nii-öelda formaalne haridus on kõigest sellest nii-öelda kantud ja ümbritsetud. Mida kujutab nii-öelda ikooni välja joonistamine inimeses tema elude jooksul. Teisisõnu, igast inimesest võiks saada pühak. Ja ja see tegelikult on ju noh, nii-öelda jumala plaan ja lootus iga inimest luues. Aga veel rääkides, tuletades meelde kasvõi sedasama juttu reeglitest, et mingid reeglid ikkagi on, et kas siin Püha Johannese koolis on, siis mõnevõrra võib-olla ma ei tea, kas on rangemad reeglid mõnes osas või mitte. See on üks niisugune loogiline salapära, et lapsed ju õpivad jäljendamise kaudu või, või nii-öelda see, mis, milliseid reegleid õpetaja ise endale seab, see tegelikult kujundab seda koolikeskkonda. Ja ütleme, õpetaja töö tegelikult üheksa kümnendikku on tema sisemine töö, see, et ta analüüsib enda tööd, et ta ennast häälestab lapsi märkama ja juhendama ja nende vajadustele adekvaatselt vastama. Et võib-olla see üks kümnendik ainult on see, mis ta ainet õpetab või klassi ees. Aga see nii-öelda see lõviosa suurem osa tegelikult see ongi ju nii-öelda kaanonile allumine või selle järgimine. Ja, ja noh, ütleme selleks megi keegi omal jõul ei ole võimelised. Et selleks palvega jumalalt abi palumine. Ja siis temalt selline armusaamine ja, ja alandlikkusega selle armuhoidmine. Et need on tegelikult sellised noh, fundamentaalselt reeglid ja Snap sellist vilja, et lastes justkui need koolielu reeglid, näiteks, et kõik peavad olema sõbralikud, et kõik õppimises annavad endast parima. Et noh, mingi pisiasjadki, et me ei kasuta telefone muidu kui ainult tundide järelvanematele, kui on vaja helistada või midagi sellist. Need tegelikult sünnivad loomuldasa justkui sellise iseenesliku viljana. Et kui need oleksid noh, seina peal, meil on ka klassireeglid. Siin ma ei näegi, aga minu klassis on reeglid, need on tegelikult noh, väga lihtsalt, et tõstan kätt. Et sõna saada. Kuulan, kui kaaslane räägib, et need võib öelda, et seilanud on, aga ega nendele enam viitama ei pea, et sellest on saanud juba kultuur. Aga kultuuriks ta muutub siis, kui eeskätt täiskasvanud selle kandjad. Nad ise elavad selle järele ja seda ei saa öelda niiviisi, et me püüame olla eeskuju paratamatult täiskasvanuta, jätab jäljendi. Et sa võid üritada nagu mängelda, mingisugust justkui eeskujuliku õpetajate, midagi sellist, aga loomulikult see ei tööta seepärast, et lapsed on väga tundlikud läbinägelikult, väga ausad, et tegelikult tegelikult ka pead olema Vau paklik elu ees, armastama lapsi, andma endast kõik ja olema nendega päriselt elusas dialoogis. Ja kui nad saavad aru, et, et õpetajad tegelikult töötavad armastuse pealt ja armastus omakorda on nende jaoks siis nende sisemise elu vili kui need selle pealt töötavad ja, ja see annab ka niisuguse ütleme nagu õpetaja professionaalsete omaduste avanemise, et ta hakkab toimima targasti siis lastelt juba tuleb see niisugune noh, nii-öelda vastus selle näol, et nad on väga motiveeritud, nad soovivad õppida, nad soovivad kõike teha nii hästi kui võimalik. Et nad tahavad olla head. Et nad oma koosluses on sõbralikud. Et aga kõik saab ikkagi alguse sellest, kuidas õpetaja suhestub jumalaga sellest nagu lumepallina järgneb kõik see, mida me näeme toimivate lastega, aga kunagi ei saa seda öelda otse lastele. Esiteks sellepärast, et see ei tööta ja teiseks sellepärast, et see avaldab täpselt vastupidist mõju. Ja kui sa niiviisi hakkad kuidagi lastelt, ma ei tea, nõudma või seletama, missugused te nüüd peaksite olema, vaid see, missugused nad on, see kerkib esile iseeneslikult. Kui see nähtamatu eeltöö on olnud piisavalt arukas ja piisavalt alandlik. Samas koolist ju ainult ei piisa selleks, et kõik toimiks selleks, et õpilased oleksid motiveeritud. Selleks on vaja ka teha koostööd koduga. Ma kujutan ette, et et selleks, et tõepoolest klass oleks hästi ühtehoidev, et iga laps pingutaks, selleks on tarvis teha ka koostööd koduga väga palju. Ja meil on meie perekondade ja lapsevanematega väga vedanud. Et võib-olla on see seetõttu, et nõiakoolis ikkagi on raske tulla, et siia ei tulda kergekäeliselt. Siia tulek on pere poolt läbimõeldud otsus, et noh, see noh, nii-öelda ei ole ju tavaline valik, see on ikkagi noh, ilmselgelt läbimõeldud valik ja sellepärast ja öelda, et meile tulevad juba nagu koostööaltid või või koostööks küpsed inimesed. Ja sarnane tõmbaks sarnast, et kuidagi me oleme oma vanematega leidnud ilma pikemate juttude, et väga kergesti või nagu kohe ühise keele. Et noh, nüüd võib öelda, et meil on juba mingisugune äratundmise kogemus, et täiesti erineva taustaga erinevad inimesed kuidagi tekib mingisugune haakumine ja, ja klapp. Et pered on meil vaprad, sellepärast et Nende poolne panustamine, pühendumus on ikkagi noh, ilmselgelt keskmisest kõrgemad. Et nad löövad kooli tegemistes kaasa meile mitu lastevanemate sellist meeskonda. Aga noh, muidugi lastega niisugune õppimine ja kõikides kooliüritustes me oskame oma elu hästi keeruliseks. Võtame kogu aeg väga palju ette kaasalöömine, et see ilmselgelt kõneleb ikkagi nendepoolsest pühendumisest ja motivatsioonist ja meile ju ei ole tavapärast hindamist, see tähendab seda, et et arenguvestlused kaks korda aastas me istume iga perekonnaga eraldi ja vestleme ja muidu peab olema ka kommunikatsioon, sest vanemad ikkagi kõik on üles kasvanud hinnete najal, kus noh, siis tavaline number annab justkui märku sellest, et kuidas, kuidas läheb. Et sellepärast võib öelda, et see kontakt on niisugune noh, sisuline, et me oleme oma peredele tohutult tänulikud. Liivika Simmul, Püha Johannese koolidirektorite, mainisite enne, et kui see kool asutati ja selleks pinnaseks oli Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Nõmme ristija Johannese kogudus ja see kogudus on mitmekeelne või, või seal on väga eri rahvusest inimesi koos siis koolis ma juba kuulsin koridori peal, mismoodi lapsed jooksid ringi ja kes rääkis eesti keeles ja kes vene keeles, nii et te olete eesti ja vene keelega suutnud siin kenasti kokku panna. Ja me leiame, et meie kooli tugevus seisnebki tegelikult noh, mis on idee poolest ju kristluse omadus on ühendamine. Et praegu meil on ja lapsi vene kodukeelega perekondadest küll pisike käputäis, aga kuna lapsed õpivad esimesest klassist alates nii inglise kui vene keelt keelekümblusprogrammi alusel, siis vene kodukeelega lapsed õpivad siin vene keelt nagu emakeelt nagu nad oleksid läinud vene kooli. Et kõiki teisi aineid õpivad nad eesti keeles, kooli töö ja õppekeel on eesti keel ja see selles mõttes muidugi on eesti kool. Aga järgmisel aastal tuleb meil me vaatasime lapsi lisaks veel Ameerika itta, Itaalia, Norra, Tuneesia, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Maarja taustaga, et meil on tegelikult väga-väga hea meele selle üle, et me leiame siine erinevate inimestega väga erinevatest taustadest tulnud inimestega ühisosa. Ja noh, siin meie kooli üks niisugune luuletus, mida me mõnikord hommikuti loeme või noh, kõigile on see peas, seal on üks selline rida, vaata see väga isa Sylvanilt. Minu vend on minu elu. Et et ma võin öelda küll, et, et kõik siin saavad aru, et, et mul läheb nii hästi, kui läheb minu vennal või et kui ma lükkan ära oma venna, siis laotan ise midagi väga olulist. Ja praegu ikkagi maailmas, kus on palju ohutust ja palju konflikte ja palju kahestumisi. Ma näen, et meie lapsed omandavad absoluutselt vastupidise tugevuse. Et meil ei ole mingisugust konkureerimist, ei võistle mitte milleski, siis meil ei ole kunagi siin võistlusi. Aga nad on omandanud automatismi, aidata toetada, hoolida, et see on see, mida räägime, eks olete. Tööjõuturg muutub ja praegu koorides õpitakse nendest ametitest, paljud on kadunud. Et minu arust ei ole vaja mitte ajaga võidu joosta, vaid õppida seda, mis on ajatu ja seda, mis, mida on igal ajal vaja igal ajal on vaja inimesi, kes oskavad kuulata, mõista, koostööd teha, andestada, läbi rääkida, armastada, et ja me oleme ise ka olnud. Kunagi, kui me alustasime, mõtlesime, et et me oleme ju nii-öelda Moskva patriarhaadi kiriku eestlastest liikmed. Et kas siin on mingisugust nagu lõhesi või, või mittemõistmisi, aga ütleme, see kristlik pinnast, see on absoluutselt teine tasand kui ütlemise argitasand või, või seega, mida meedia tegelikult kütab, olles selles osaline ise ise võib-olla aru andmata. Et kui palvetada kõikide vendade eest ja, ja maailma eest, siis paratamatult sa tunned ennast seotuna kõikide pingekolletega ja tuntud nii-öelda selleks nagu rahusõnumi kehastajaks. Et me usume, et see on meie laste tugevus, et nad oskavad olla andestavad ja armastavad. Ma vaatasin veel, mis võib-olla natukene teistmoodi oli. Selle kooli kodulehelt paistis silma, et on esimene p, esimene t mitte esimene A ja B. Et teil on siis tüdrukute ja poisteklassid. See on puhtpedagoogiline nii-öelda lahendas et siin ei ole midagi, tegu mingisuguse kõlblus või, või millega, et noh, taaskord, viidates professor vooglaiule ja teaduslikele uuringutele, et poiste tüdrukud õpivad ja arenevad erinevalt ja ma ise õpetajana olles õpetanud nii segaklasse kui siis loopõhiseid klasse. No ilmselgelt eelistan siis õpetada kas poisse või tüdrukuid, aga neid eraldi, et lapsed meil on, koosneb, mängivad koos, sööme koos koorilaulus oleme koos selles mõttes meil ei ole lapsed kuidagi eraldatud, aga me õpime tegelikult seda väga intiimset tegevust, mida kujutab endast õppimine, teeme eraldi. Ja noh, sellepärast, et et nad on võrreldamatud oma nendes eripärades aga ka huvides oma teemat poistel me õpetame hoopis teistmoodi, mitte et me õpetame, vaid Need tingivad kutsuvad esile enese õpetamis hoopis teistmoodi kui tüdrukutele. Et võib öelda, et lihtsalt pedagoog loogiline protsess on oluliselt efektiivsem, ta lihtsalt täpsem intensiivsem, rohkem hõlvama, kui, kui see oleks segaklassis. Et ma loodan, et see jääb ikkagi pikaks ajaks võimalikuks. Et noh, see on see nii ilmselgelt tark lahendus laste seisukohalt. Kas katsed esimesse klassi on ka teil samamoodi nagu teistelgi paljudel erakoolidel? Noh, me ise nimetame siin seda niisuguseks tutvumisperioodiks ja tutvumistundideks, noh võib nimetada ka katseteks, see on argumenteeritud erinevalt kõigepealt see, et täna teame, kes tulevad meile sügisel esimesse klassi, me tunneme neid lapsi me juba oskame öelda, missugused on ja, ja kas õpetajad, kes on nende jaoks valmis missuguste ettevalmistus, tööd nad peavad tegema, et see on meie jaoks ääretult turvaline teada juba täna missuguseid lapsime, hakkame õpetama ja see ongi nii, et iga klassikollektiiv on täiesti eriline, et ja ma võin iseloomustada meie sügisel alustavaid nii poiste kui tüdrukute klass, sellepärast et meil on nende kohta tekkinud tunnetus, kuna me oleme õppinud neid tundma. Ja, ja noh, teisalt ka, et et noh, mujal maailmaski ütleme, kristlikud koolid on tuntud ikkagi ma väga hea õpikvaliteeditaseme poolest. Et selles mõttes me peame ka ikkagi vaatama, kas laps siin koolis tavapärasest kõrgema koormusega õppides, kas ta saab õnnelikuks või mitte ja ometi see ei ole nii ühene, et, et meil on ikkagi igast lennus erivajadusega lapsi ka, kes siis on meil teadlikult kooliperre. Osalt sellepärast, et, et vanemad lähevad meile väga südamesse, öeldised, no kuhu me siis läheme? Teisest küljest erivajadusega lapsed on teiste jaoks õpetajateks, Nad teevad oma olemisega nii suure töö ära, et väga palju. ABC-d, me lihtsalt, me ei pea üldse puudutama, me ei pea seda, me ei pea sellest rääkima, et üks teistest erinev laps teeb nii-öelda tavaliste laste südamed pehmeks, targaks, aktiivseks hoolivaks sellepärast, sest neid noh, on, on ja öelda, et meil on nagu kõik lapsed tublid ja toredad, kuigi väga erinevad. Aitäh selle intervjuu eest, Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul. Aitäh teile kõike head. Püha Johannese kooliga käis tutvumas saatejuht Meelis Süld. Soovin head pühapäeva õhtu jätku ja kui jumal lubab, siis kuulmiseni järgmisel nädalal. Ikka õhtul kell 19, null viis. Kõike head.