Eesti luterlik tund. Proovi tänna. Kes otsib? See leiab? Vaid siis, kui komista Haava ja viige mul alla. Siinsele ja too oma kool ja saale. Tuuni lõpu. Soesaare jälil. Tere, armas raadiokuulaja. Tänases Eesti luterliku tunni saates räägime emast, aga mitte ainult. Öeldakse ju, et emaarmastus on perekonna majakatuli kuid see käib läbi isa armastuse, õpetuse ja kontrolli. Tänases saates oleme stuudiosse kutsunud Aleksei Turovski. On olemas erinevaid armastusi, on inimlik, karm, vaimne arm loomalik karm. Nagu ühes eelmises saates üks saate külaline ütles, on vanaema kodusoojuse kehastus. Kas teie lapsepõlves oli olemas vanaema? Helmiini tuli minu hoidja. Minu vanemad läksid lahku, kui ma olin kuueaastane, jäid headeks sõpradeks. Aga nad elasid erinevates linnades Tallinnas, mina elasin siis emaga ja emal oli väga kiire. Ta töötas pedagoogika instituudis ja tal olid hommikust õhtuni seal soengut ja asjad ja tegemised. Ja siis kutsus ta minu juurde. Tädi tädi oli juba siis 70 aastane Helene. Ja helinegamises elasime tegelikult Helene tuli meie juurde siis, kui isa oli veel ka Tallinnas. Ja Heleene vähemalt ühe korra päästis minu elu kohe rahulikult, iseenesest mõistvalt. Niiviisi võttis mind nii-öelda rongi alt välja. Umbes nelja-aastane Me elasime nõmmel ja läksime poodi siis kui me möödusime mingisugusest väiksest võsast. See oli kevadine aeg. Mul on väga selgelt meeles, kuidas see kõik oli. Siis sellest võsast hüppas väljakutse väga ootamatult luure suure aukumisega hästi lärmakalt ja mina puht automaatselt ära jooksma. Tagasi. Äsja läksime raudteest üle ja pidin rongi allumine. Mida mina mäletan, kuidas Heleene mind tõmbasid, kõvasti tõmbas, ta oli pisikene kliinukine, 70 aastane naisterahvas tõmbas mind sealt noh loomulikult mitte otse veduri alt välja, aga raudteest eemale, nii et mul jäi eluks ajaks meelde müra lõhn, selle vedurilõhn ja muidugi visuaalselt kah, see oli vapustav, tohutu suur asi on ju vedur, eks ole, eriti väga lähedal on arvatavasti kuskil meetri kaugusel ja väga väikesele lapsele sellest ajast peale koerte haukumine vedurivile ja vot selline, noh, see ei olnud ohutunne. Aga see on niisugune nagu väga väga ebainimlikult hirmsa maailmailmingu, tun, voodiviisi, eks ole, tulevad sulle peale või sinust mööda, ei saa aru, eks ole jäi mulle hingesse ja sellega otseselt on seotud vanaema, kui vot see minu vanaema Heleene, kes mind tõmbas, hästi kõvasti tõmbas, mul oli valus. Aga see oli niivõrd selge, et peab seda tegema, et ta teeb seda sellepärast, et ta on maailma tublim. See kõik korraga kuidagi Vernis mälusse. Suhtun maraimadesse loeng. Vanaema on malbe, lahke, vaikne, lõbus, tore, aga tohutu tugev inimene, kes on õudselt tähtis TEMA tähistab. Tema päästab. Ma praegu kirjeldasin oma hingelist suhtumist vanemasse. Aga loomulikult ma olen oma vanaemadega vestelnud filosoofilistel teemadel ja, ja, ja puhti elulistel teemadel ja ma olen nendega väga palju toredaid tunde veetnud küll isa-emaga. Kell ema emaga. Aga mis on see pidevalt sulle elule kaasa andsid? Oli väga palju. Heleene õpetas mulle toidutegemise aluseid. Ema ema õpetas mulle. No ei maksa seda, kujutad endale ette niiviisi, et vot vanemad pani mind vastase laudlava juurde või istuma ja siis näitas, mismoodi tuleb nukke joonistada. Ta rääkis nukkudest, ta oli õppinud omal ajal Berliinis, õppis ta moekunstnikuks meeletaliste lõpetanud kursust, aga ta oskas joonistada jätta siis no mis ta oli siis 18 üheksateistaastane, kui ta kahekümnendatel aastatel Berliinis õppis? Ta Ta oskas edasi anda seda kunstitudengi eluvaimu või hõngu. Ja ta õpetas mulle lugupidada kostüümidest deklaratsioonist, lavast kostüümidest, näidendi, teatri, teatraalsus, sündmuse kujunduslikust osast lugu pidada. Ma olen olnud lapsepõlvega. Ühelt poolt väga konkreetne. Kolmandast, neljandast eluaastast tegelen putukate ja teiste loomadega ja sinna ma jään loomulikult elu lõpuni, mul praktiliselt fotograafiline mälu, kuid see on midagi muud. Mulle meeldis alati lugeda, ma olin üsna üksildane laps, tihtipeale. Suurel määral tänu vanaemale, kes õpetas mulle endale sündmusi piltlikult ette kujutada. See on suur asi, ma olen talle nii tänulik selle eest. Teine vanaema rääkis mulle väga tõsistest asjadest. Tõsiseid sündmusi, kirjelduste mulle nimelt esimese maailmasõjameditsiiniõe elu. Koduloomi ja linde, nendel olid koduloomad, linnud. Mine tea, võib-olla vanaemad olidki need, kes mind formeerisid kõige tõsisemalt. Ma ei oska muidugi seda täpselt määrata, kuid tunne selline tunne. Palun. Et teiste dialoog on paljuski palju tänu vananenud Täiesti võimalik, täiesti võimalik igal juhul kõik see, mis ma nii emotsionaalselt kui ikka noh, puht nii-öelda individuaalselt mäletab minu vanaemadelt kolmest vanaemast langeb kokku ilusti, langeb kokku nagu mosaiigiosakesed teineteisega haakuvad selle minu elukutse ja huvi elustiiliga mis mul praegu on. Aga nüüd teie olete öelnud, et kogu teie elu keerledki loomade ümber. Ja et kas teie olete kohanud loomulikku armukuidasmoodi, on loomamaailmasse. Loomulikult, ma olen seda näinud loomadel, aga ma olen jah palju kõiksugu asju näinud, mis siia valdkonda nagu kuuluvat, räägitakse ahviarmastusest ja see on väga levinud nähtus, väga levinud nähtus ja reeglina, mida siin peetakse silmas vastutustundetus see on vastutustundetu inimese puhul lubada endale ilmutame väljendada, realiseerida oma puht instinktiivselt armastuse tungi oma järglasi vastu. Seda üldiselt ei tohiks teha, seda ei tohiks teha, vähemalt ei tohiks teha nii, nagu see instinkt. See sõna ei ole eriti populaarne praegu täiesti arusaadaval põhjusel. Bioloogidel instinkti mõiste on vana ja väga eba. Rääkides või pidades silmas mehhaanilist käitumisvormi. Sa näed lapse silmi, sinus ärkab instinkt, eks ole, või mehhanitsistlik niisugune ettekujutust instinktiivselt käitumisest tõepoolest prevaleeris veel selle sajandi esimesel poolel. Praegu instinkidest ei armastata üldiselt professionaalid ringkonnast rääkida räägitakse muidugi kaasasündinud käitumise vormidest aga nii palju kui praegu tehakse tööd inimese pärilikkuse uurimise alal. Meie ajal on need tendentsid nii kaugele läinud, et isegi kaasasündinud käitumise vormiliselt eriti ei taheta rääkida. Räägitakse geenidest. See on teine äärmus ja sugugi mitte parem. Taustatasemel integreeritud mõistetest tunnetest, meil on vaja neid kuidagimoodi nimetada. Mul isiklikult mulle meeldib siiski sõnainstinkt. Ja. Lausa hüppab vaimustusest. Tubli pais, sa said pihta. Mis asi see on, see on loomulik, loomulik armastus või mitte no ilmingu küll loomalik nõksuna reaalsele loodus elavale loomale. Loomulikult muidugi see selline käitumine, ema käitumine omane Jul. Ta õhutab neid mängima selle poolsurnud loomaga. Nad peavad õppima murduma, nad ei jää muidu ellu. Rebasepojad, kassipojad edasi. Inimeste teiste elusolendite. Suur õde, vanem vend, peab keegi olema, kui ei ole kedagi, kes lapsukest väikest lapsukest, eks ole, ka suurimad lapsukest. Kasutaks, võtaks sülle, teeks pai, suruks enda vastu lapse isa normaalselt areneda. See on täiesti selge. Aga sellega ei tohi üle pingutada täpselt nii, nagu vanarahvas. Vana eesti rahvas ütleb. Lapsed rikkusid kassi ära. Sellest kassi loiult pole enam asja, uputan ära. Õudne küll, kuid vanal rahval on õigus ÜLE kaisutatud, kas normaalseks loomaks ei saa? Õige mitmel põhjusel ei hakka võib-olla neid kõiki praegu siin analüüsima kuid kasutamata ei tohi. Kaisutada ka ei saa. Vaat see loomulik armastus inimeste puhul. Ilmselt mõistetakse, kui jah, oma instinktidele liigse voli andmine Aga kas, kas te kirjeldaksite oma suhet temaga, et mis teile ema andis kaasa või? Tohutu palju, tohutu palju, vaadake seda määrata võimalik ei ole. Ja ma üritaks ka. Kõige õigem ja ausam oleks seda teha nii. Mis mul hinge nii-öelda kohe ette tuleb? Kui te esitasite mulle seda küsimust ja ma nüüd üritan vastata. Ma olen tohutult tänulik emale, et andis mulle aega aega ise tegutseda, ise leida ja mida ma olen? Ma olen tundnud selliseid hetki, kus hinges oli täiesti selge, siiras tänu elu eest mis ema on mulle andnud neid hetkedega. S ei tule kuigi tihti täiskasvanud inimesel lapsel, aga see tunne ilmselt taustana kuskil hinges on alati ja pidevalt. Kuid nende läbiintellekti tulevad mälestused on väga selgelt väga selgelt sõnastatud. Ma olen emale. Aega mõelda, aega, mängida, aega, joonistada, aega, tegeleda, huvitavate asjadega, aega õppida. Nii kuidas just minule kõige parem oli. Ta andis mulle aega ja ta sisustas seda. Väga-väga mitmekülgselt. Mitte peale pandud niiviisi või, või kaela määritud, eks ole. Sisustusega aeg. See ongi lapsepõlv. Ma lugesin ühte artiklit tei kohta, kus teie poeg ütles, et, et teil on alati aegade tema küsimustele vastamiseks. Et see on ka vist väga oluline. Püüan igakordse siiski ei õnnestu, ma ütlen päris ausalt, ma püüan. Ma püüan ühtegi lapse küsimust mitte vastavalt ette. Kuid te teate ju neid lapsi, isi, miks päike on seal üleval. Kuid kui see oleks siin, oleks soe. Hakkad seletama vastavalt sellele, kui palju see inimene vastu võtab ja kui palju see küsimus tõepoolest teda huvitab. Küsimusi on ju lihtsalt vahest esitatud selleks, et püsida, suhelda ega laps ei, ei jõua selget vastust igale oma küsimusele. Tuleb eristada, vanemad peavad seda oskama, reeglina seda oskavad kõige paremini vanaemad ja vanaisad. Vanem inimene peab selgelt aru saama, kohe ära määrab. Kas see küsimus praegu on esitatud, sellepärast et laps ihkab, nõuab vastust ja väikesed lapsed ka suuremad lapsed, kui neil veab küsivad kogu oma olemusega, nii nagu nad rõõmustavad kogu oma olemusega ja Nugutsevad kogu oma olemuse. Nii nad küsivad ja tunnevad huvi. Ja vastuse võtavad nad vastu ka samamoodi oksiidide juurde nende lapsinik. Te töötate televisioonis, eks ole. Lastesaadete toimetuses te teate, kui kerge on laste auditooriumid ära kaotada. Pool sekundid. Sa hakkad vastama liiga tõsiselt, kõik sinu kuule on kadunud. Või hakkad sa tõsisele küsimusele vastama? Liiga irooniliselt, lustakalt põlu lõbusalt, miks mitte? Aga kui laps tajub sarkasmi jah, et vanem, kes on tüdinenud nendest küsimustest, ütleb. Nojah, muidugi sina pead tingimata seda teada saama, sest muidu lasteaias ei ole sa enam popp, mees. Sa ei pruugi seda kõike öelda, kui sul on selline hääletoon, laps tajub seda. Siis eks ole, aga sa oled kaotanud oma kuule elada kõige siiramad, kuulasin, nad on kõige siirad ja tuleb tingimata osata ja arvestab sellega helistada kast, laps praegu vajab vastust. Hoida küsib lihtsalt selleks, et sa oleksid temaga, tegeleksid temaga. Et Sayid tegeleks praegu raha vahetamisega või ütleme seal reisiplaani uurimisega. Võib-olla seda ei meeldinud. Ta tahab sinu tähelepanu. Kiire. Kas viie minuti pärast, 10 minuti pärast läheb rong millega sellesama lapsega sa sõidad, on Haapsalus? Vastavalt. Kõikidele minu küsimustele tohutu, põhjalikult äärmiselt huvitavad, kuid kaugeltki mitte alati arusaadavalt. Mul on ka see tendents. Isa isa suri mul mõni aasta tagasi ja mul on siiamaani, ma arvan, et see jääbki ka elu lõpuni. Selline õudne tunne, et ma olen elanud ei 50 aastat, nii et jah, maailmas kõik oli. Kuu aega kaks nädalat aastas senisega kokku vahepeal helistasime, kirjutasime, tuli olemas. Ja ma teadsin täpselt iga minu küsimusele kindlasti ma saan põhjaliku, ausa, väga targa vastuse. Ja nüüd on, ma ei ütleks, et see on tühjuse tunne, seda mitte. Aga jah, otseline kergelt nõutu, nõutu tunne, nõutu olemine. Kui mul on küsimusi, neid küll, ma pean ise vastust leidma. Ja miks mitte läbi selle ettekujutuse läbi ettekujutuse sellest, mismoodi minu isa vastaks sellele küsimusele. Ta oli professionaalne filosoof. See tähendab filosoofia ajaloolane. Elektriline loogika võib niiviisi öelda tänu sellele ta väga tihti istu, silmad töötades. Või töötas korrektorina mõnes toimetuses croid ja ta oli päris. Filosoof aga tänapäeva eesti perekonnas on tihtipeale niimoodi, et isa rolliks on jäänud majanduslikud mured ja, ja perekonnast jääb küllaltki kaugele. Kindlasti röövib aega ja kaugeltki mitte üldisad. Loomulikult loomulikult mitte. Emade puhul on asi nii, tähendab, ma ei tea, kas mul on mingisugune õigusin üldistada ma ju lõppude lõpuks olen kõige zooloog mis toimub inimeste ühiskonnas, seda ma võin lihtsalt midagi tajudes proovida kuidagi kokku võtta noh, enda najal oma suhtlemisringkonna inimeste elu vaadeldes ühesõnaga üsna põgusalt selline tunne, et kui ma ütlen, niisiis ma ütlen ausalt, mul on selline tunne, et kui ema on kohutavalt koormatut, ma räägin meie, sest eks ole kohutavalt koormatud. Väsib, väsib tõsiselt, ikkagi. Ema on mitu korda tugevam isast reeglina kõikidest küsimustest, mis puutuvad. Väga väsinud surmani väsinud ema. Isegi, kuid ta ärritatud kurnatud ikkagi, kui ta paneb pahaks midagi, mis laps parajasti teeb. Laps näiteks ei lase emal magada, seal tahab, et tema ega praktiliselt ära vajumas ütleme nii ikkagi, isegi kui ta pahandab, isegi kui ta ütleb midagi teravat. Siiski ta hoiab ennast tagasi. Reeglina ei solvu nukraks, ta võib oma last teha, eks ole, kuid täis solvalast. Kas saab siis peaks, ma ei tea kursustel käima õppida, hoida ennast vaos, suhelda lastega siis, kui sa oled surmani väsinud ja. Kui inimene on 12 tundi tööd teinud tuleb koju leidku ta 10 minutit. Aga olgu need 10 minutit pühendatud, vot ma ei tee nalja tõesti, kas või veerand tundi. Aga olgu olgu see aeglane veerand tundi pühendatud just nimelt lastele vahetult ja otseselt sellest võib piisata. Kuid inimene võib lastega olla kuus tundi järjest. Ta võib jalutada oma lapsega tema selle inimese, ütleme, isa tegevuse eesmärgiks momendil on olla perekonnaisa, minna oma lapsega. Lubage ma räägin jälle Loomaaiast, eks ole. Teisi kohti suurt ei tea, ei tunne, tuleb ta loomaaeda lapsele vaata varblane issi-issi, miks elevandil on selline lund nooda, sellega joobia võtub, võta, võtab maast asju või siis oksi, murrab tota, häälitseb midagi, lapsel enam-vähem rahul, eks ole. Kuid pikapeale isegi mitte pikapeale üsna varsti tüdineb laps, vaat sellest, isa vastuste noh, monotoonse, sest mis näitab talle selgelt, need vastused on üle õla visatud. Rahasud jäta mind rahule. Seda mitte mingil juhul ei tohi teha lapse küsimusele, tuleb vastata kas või tead poja maitia. Ja siis lapski, sina, miks sa ei ole midagi õppinud, kui sa laps olid? Selle selle peale ei tohi, loomulikult hullude laste peale ei tohi solvuda ei laste ega loomade peale solvuda ei tohi. Seda kõik emad oskavad. Mis seal peaksid õppima ja kelle käest õppida. Ja ikkagi on kõige suuremat õpetajat Nad võiksid isandus kursustel suuri tähtsaid kursusi, loenguid ja seminare. Korraldajad kisavad, kuulake oma vanaemasid. Jah, selline on just kõige õigem jällegi loogiliselt, eks ole, kõige õigem nõu maausu oleks noortele meestele, kellel veel lapsi ei ole, kellel ei ole veel naisi? Kõige õigem, ma usun, oleks lastel seda. Õppige vanaemadelt, kuidas inimestega suhelda. Teil endal on kaks poega, mul on tütar ja kaks poega ja mis muutes teie eluski, Teeello tulid lapsed. Kui mul tütar sündis, ma tulin just ekspeditsioonist, ma olin Taga-Kaukaasias, tulin Tallinna ja siis natukese aja pärast tütar sündiski ja siis ma sain temaga tuttavaks. Ja. Mul oli selline tunne, et nüüd kõik läks paika. Et. Noh, analüüsimisega mul oli kiire lumi vaadata ja neid joonistada ja ja neid uurida, nendega suhelda. Ütlen teile päris ausalt, loomadega suhtlemine on vaateid huvitavat kui nende uurimine. Kui sa uurivalt suhtled, loomulikult juba kuskil 15 16 aastaselt, vahest? Vägisi iseenesest mõtlesime laste peale oma laste peale. Et kuidas oleks siis jah, loomulikult ma ei mõelnud sellele pingsalt põhjalikult niipalju, et kuidas, huvitav kuidas on, kui sul on endal väike laps ja siis tundsid seal mõnus. See on ütlemata tore. Kena armas, mida teeb 15 aastane poiss selliste mõtetega loomulikult mitte midagi läheb ja teeb seda edasi. Kuid need mõtet ja need olid tugevad, need emotsioonid, eks ole nendega seotud mõtted. Siiamaani on meeles. Ja loomulikult kõik need aastad ülikoolis, ma ei ole suurt mõelnud sellele, et oi, nüüd mul on aeg klopsis ei, aga juma siis ootasin ikka igal juhul, kui ma sain teada, et meil tuleb laps. Videosuli joovastavale õnnelik tund. Ma ei taha öelda, et nii peab absoluutselt kõikidega tingimata olema täiesti võimalik, et see on puht minu orgaaniline omadus. Aga täpselt nii nagu noh, ma olen loomadele suunatud, eks ole, ja väga väikestele lastele ka suured lapsed, jumal küll, kui minu käest küsitakse. Lapsi, ma ütlen muidugi, aga ainult enesekaitseks tuleb selline lapsuke, seitsmeteistaastane, eks ole, habe ajamata, lehkab viina järele, noh, loomaaias meil oli möödunud aastal lastekaitsepäev, vabapääse oli meie politsei tilis seal 12 13 aastaseid joodikuid võsast välja Nevad kisendasid, kuule tõesti ahistab lapse õigusi. Vot niiviisi üheksale selliste lapsukest vastu iiliti suurt armastust ma küll ei oska öelda. Selge, seinad on lapsed. Meil on olemas seadusandlus ja lapsi tuleb igal juhul nuh kasvatada. Loomulikult lapse käitumine ei kutsunud tavaliselt agresiivsus suurt agressiivsust esile, kuid selle kübellekesi, miks mitte. Ma võin kuskil Masingust tajuda, loomulikult ei lase nendele realiseeruda. Ja kui mul on no näiteks auditooriumis loengut tudengid 20 22 20 kolme-nelja-viie aastased inimesed. Ma olen nende õpetaja. Õpilane olgu ta kasvõi 40-l aastal õpilane õpetajale peab olema püha. Sedamoodi püha. Need suhted peavad olema puhtad. Midagi huvitavat, kuue kuune hakkab sind kuulama väga suurte silmadega, kui sa räägid talle näiteks kanti filosoofia põhimõtetest. Seda veenvalt räägid talle ükskõik mida sa räägid. Õpetajatele muidugi halbu asju. Mine tea, äkki veel jääb meelde midagi, seda ei tohi teha nalja, võid teha, võid, tõsiselt räägid, räägid talle, tegeled temaga, mitte oma häälekõlaga. Mitte kujutades endale ette, et vot kuidas maailm mind vaatab, et ma olen nii tubli, issi. Tuleb kõrvale heita. Kui sa tegeled lapsega, tegeleb temaga mitte endaga, kui teatud rolli perekonnas. Mängiva isiksusega. Olla olla nii ära Capanna kullata, kulla davai olla murelik. Kas ta ei valda refi valla valla ja olla nii? Staarisära küsima? Vallalaadal riigivarakambris peaks liituma piiratavant Raprade käkke kui ta kraani Alla olla nii ja säri alla paremad kui muidugi. Eesti luterlik tund. Aga tänapäeval on selline tendents, et kõigepealt ikkagi vaadatakse, et saaks materiaalne olukord korda ja siis vaadatakse alles lasteni. Peale Mikey ja kullasiirikas, kas ma oskan midagi selle kohta öelda, esiteks, kas see tegelikult siiski on nii, kui mulle esitatakse, vaat seda küsimust poolelt Topulast nõutu. Raha on vaja. Ja seda on palju, seda on vaja perekonnale, sinul, lastele, sinule endale. Kõik see on väga tähtis. Kõige tähtsam on aga, et raha teenimise tegevus ei rööviks sind ära sinu perekondade, sinu lastelt, kuidas seda teha? Olgem täiskasvanud inimesed, mõelgem ise sellel eks ole, ühel on selleks mingisugune oma võtte, teisel oma, seda kõik tuleb arutada, seda tuleb. Mõnikord võib-olla, võib-olla tuleb võidelda või sõdida oma õiguse eest kasutada just sinu võtet pere hoidmiseks. Aga noh, see sõdimine peaks ikkagi rokkim siiski tilk duaalsel tasemel, mitte malakat. Eks ole käima Mul ei ole retsepti, mul on absoluutne veendumus, igaüks tehku seda omamoodi. Aga seda ei tohi unustada. Seda ei tohi unustada, sest sellega ei tohi manageerida. Tuleb teha. Tuleb leida viis, mitte lasta oma töö ja raha muretsemis muredelt sind ära röövida, perekonnalt ja see puudutab nii isad-emad kui ka vanaemad-vanaisad. Tunnen vanaemasid, kellel laste jaoks füüsilist aega praktiliselt ei ole. See aeg, mis nendel on. Väga tihti, mitte kuidagi. Kui vanaemal-vanaisal näiteks on lastelastega suhtlemiseks, vat mingisugune aeg õhtul ütleme kella poole kaheksast poole üheksani. Võib-olla, et lapsendab, sel ajal ma ei tea, õpivad järgmiseks päevaks kooliasju või mängivad just selle, kuulavad muusikat või tahavad õues olla reserveerida üks kindel päevaaeg, selleks, et suhelda vanaema või vanaisaga. Mõnikord õnnestub, kuid harva seda tuleb ka arvesse võtta. Tuleb tähelepanu ja siis seda aega, et mis vanaemade jaoks on, see tuleb väärtustada, et me saame vestelda niikaua, kuni kuni meil nad on. Ka mina mäletan, minu mälestus vanaemast oli see, kuidas tema tegi puupliit maal ja digituld ja digipärmitaignast või roose ja, ja see käis alati vanaemaga hästi kokku, et see oli tema tehtud. Ja see see oli, mis andis sellist soojust, see mälestusi terveks eluks, vanaemast kui sellisest soojusest ja seda saia või seda kooki Servjueeritudki väga peenelt. Aga see oli selline soe ja, ja hea tunne ja siuke värss. Oi, see on suurepärane. Ma arvan, et on ka midagi niisugust, teates oli ammu, see oli ka minu heline tehtud tehtud kookidega nii, aga ta murdis mulle tüki taserveeris alati väga peenelt väga täpselt. Tal oli alati lina ideaalselt puhas ja taldrikud, noad, kahvlid, kõik olid nii nagu peab oma nooruses võib-olla praktiliselt hilisest lapsepõlvest. Ta töötas Peterburi rikaste inimeste juures teenijatüdrukuna ja ta töötas Kariibinite perekonnast ja isegi Tolstoi sugulaste perekonnad töötas ta ja ta õppis seal serveerimise kunsti lausa. Ja seesama Heleene, kes nõudis, et vat kahvel oleks siin leiba, sa paned siia see leili, kes võtku, ta võttis ahjust saia murdis mulle käega, murdis mulle otsast kuuma saiatüki, andis pihku. Oi, see oli vapustavalt tore, võlus. See mõjus kuidagi vabastava liigutusena. Kuidagi äkki sinu eest olid terve suur toredate võimaluste maailm vaba sa võisid seal liikuda, teades, et süüa tuleb kahvlid ja noad, eks ole. Siiski siiski nautisin seda momenti, kus sellisest. Toreda vaba elamise tunned, tekitas sellise vanaema käitumise, eks ole, vanaemal lapse suhtlemise hetk selle tõttu, et Ta andis sulle kinnituse otsast saiatükike, eks ole, mis on murtud vastupidiselt kõikidele reeglitele murtud ja sulle kätte andnud kui ülima usalduse ja oma ühtekuuluvuse märk. See on märk, mis tähendab sinuga, oleme omad ja me oleme kindlad ja me oleme teineteisel olemas. Tehku see maailm, mis ta tahab, oskame maailmas käituda. Kindlasti käitume õigesti maailmas. Aga peale kõigi muutmis sinuga olemiseks. Vaat see on see kõikide reeglitele vastukäiv liigutus, eks ole, käega tüki võtmine laupäevasele lauses suhu panemine või pihku toppimine. Neid asju on vaja teha. Ma usun täitsa, mida nõuan oma poistelt. Poisid, mehed juba, jumal küll. 14 ja 12, eks ole. Varem ajab vitsu nii. Ma nõuan, Endel. Rangelt igasuguste reeglite täitmist on, ma ei tea, minu arust ei ole ranged issand, ma usun, kuid siiski on asju, mis on absoluutselt. No kasvõi kõnepruuk. Ma ei tea, kas nad kuulavad praegu meid või mitte, isegi kui kulaat ma ei karda? Ei karda oma suhete vallas ütlen ausalt neid suuri reegleid ja ma natukene rikud siin-seal vahest väga kindlatest olukorrast loomulikult. Ja vot need pisikesed nagu mängult reeglite rikkumised. Tal on väga-väga vajalikud, see on see, mis jääb lapsele oma kaasa, seob omad omavahel ja meie sinuga oleme targad, me teame ja me oskame aga teineteisega. Me võime mänguks seda reeglid korraks rikkuda. See ei tähenda, et me seda suurt inimkäitumise reeglid tõepoolest rikkumine, otse vastupidi, me teeme seda tugevamaks. Emadepäeva eel mida te ütleksite või, või soovitaksite kõikidele emadele, vanaemadele või tulevastele? Minu meelest õnnest muul viisil mõelda ja muul viisil üritada seda õnne leida saada. Ei ole inimväärikas. Tänan. Tänan saatesse tulemast, Aleksei Turovski ja ma loodan, et me kohtume veel. Tore oleks kindlasti tulge loomaaeda ja seal võib näha siirast rõõmu. Väga siirast, nii laste kui ka vanemate inimeste ja loomulikult loomade rõõm. Tänan teid, aitäh teil. Kas kohtume veel? Eks? Kõik. Male. Stan vaid liitne. So pilved taevas kurgede. Rännukihk sulgi, see on veel. Minna teele. Meid tulen. Sulle? Hea. Kell juba päeva. Kas kohtume veel? Eksime. Avad pilved taevas Orgedele. Rällongi sulgib. Linnade Meira. Katk radioloogi sull. Vaat meil laastu Orgedele Rällocki talvel. Minna veel. Samadele Rälloni sulgide saada veel. Emale ja vanaemale. Aitäh, et oled mulle kogu eluks kaasa andnud laule ja luuletusi. Et näitasid mulle loojuva päikese nõidusliku kuma. Et kõndisid minuga läbi paduvihmamüüri, et jalutasid koos minuga mööda talvist mereranda. Aitäh, et lubasid tuua koju ilusaid kivikesi merekarpe ja murdunud puuoksi. Aitäh, et andsid ulualust minu lemmikkonnadele. Aitäh, et õpetasid mõistma elamise võlu. Te, kuulsite Eesti luterliku tunni saadet. Minu nimi on siili riies ja kui soovite oma mõtteid meiega jagada, siis saab seda teha telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks või kirjutada aadressil kiriku plats kolm, indeks üks, null üks 30 Tallinn saates kuuldud muusika on Shineeria konnarilt ja Tõnismäelt. Ilusat kevadet ja kõike head kuulmiseni. Eesti luterlik tund. Kui ta kevadel ei külva, heiding lõikus ära paraatia, torka muidu silmad. On sul vees. Niisiis, kui jamade ilmast saab, palki suurt ei näe. Ei keegi su juurde kauaks jää raudtee. Kes sulle auku määrab? Tal käed raudu, labida ja kes viimasena naerab? Naerab laginal. Kes teisele ei anna lapse isa ega ei saa vastu panna mõnda kildu paremasse, ravdavad või. Kui tahad olla moodne siis kroonikasse pojad on võimalus, nii soodne. Imesta jalu. Eike andav metsas õelas, lausus keegi kunagi jääk põder läbi nõelas, ei saa minna iialgi raudtee v rajage.