Salme, anna andeks, raadiorahvas on ilmselt esimest korda siin natukene. No sai öeldud, et paluti sind tulla ühte helilõiku lindistama aga tegelikult tulid sa tähistama Eesti raadiosse oma sünnipäeva ja pettus ei ole täielik, sellepärast me lindistame selle sündmuse. Paljud inimesed ei oska avada šampusepudeleid, visise mingid pauku ei tule. Palun näita noortele inimestele, kuidas šampostava. Tahaks ära, ma teen hea meelega. Aga ma soovitan teil ära õppida meeletult närvikõditav ja elutoonust andev tegevus. Ära karda. See ei ole nii lihtne. Nonii ja need Salme, ma tean, et Ivanovi etendusel seal lausa keeldusid istumast, aga raadios on teised kombed. Tule, võta palun istet. Palun, võta istet, palun. Neid jääaegu, võib-olla tuleb pikalt minna. Sinuga võiks alati minna ka austatud Salme, vaadates sinu teatrirolle, kuulates aastate jooksul siin raadiomajas, sinu poolt öeldud ja seisukohavõtteid raadios võib päris kindel olla, et õde on sulle kogu elu jooksul olnud väga tähtis. Ega ma vist ei eksinud ongil. Ma lihtsalt ei talu, ei psüühilise füüsiliselt vanet. Eino Baskin on öelnud, et Salme reegist võiks rääkida ükskõik kes kõik tunnevad. Salmet. Kas Salme Reek, te olete nõus sellega? Need soovib sind tervitada südamlikult Eesti Raadio laste ja noortesaadete toimetuses. Meie oleme need, kes teeme lastele ja keda siin majas vist ka veel lasteks ikka peetakse, ükskõik kui vanad me ka ei ole. Aga seda suurem rõõm on meil. Täna on sinu pidupäev ja me sobime kokku. Kallis Salme, ma tahan sulle öelda, et sinus on suuremad varasemalt kokku saanud poisilik uljus ja ülim daamilik, elegants. Selline oled sa minu jaoks alati olnud ja noh, ma kujutan ette, et kuidas seda ka ei püüaks matkida, mitte midagi ei tule välja, sellepärast Salme Reek oledki, et sind ei saagi järele teha. Ainult sinust tuge saab iga päev küll. Täna ma lugesin neid kartoteegikastis olevaid kaardikesi, kuhu on peale kirjutatud unejutud. Ja kui ma sain 1200, siis ma jätsin selle järele. Arva, mis siin ümbriku sees on, see on unejutt. Aitäh, nii et ma teen tööd sünnipäeval. Mina küsin su käest otse kelle poiss sa siis oled? Draamapoiss või oma poiss? Kõik paistsid kõik poisid, ma küsin sellepärast, et ma tean, et kunagi oli meil poiste klubis olid kolmekordne poiss, meil neemidžik, Vanja Zoltsu rops ja no me loodame, et sa jääd ikka meie poisiks ka. Edasi. Kallis Salmega, mina sokutasin ennast siia lasteraadio sappa, sest et meie tutvus sinuga sõna otseses mõttes sündis ikkagi lasteraadios ja ka neid tunde on olnud lugematuid. Kui meie oleme sinuga koostööd teinud, Silvi võttis oma poja käekõrvale ja kenasti õnnitles, siis minu poisid, kes nüüd on suured, õnnitlesid sind juba eile, aga ma tahaksin praegu, julgeksin natukene ka praegu meenutada siis ka üht väikest episoodi Ühega nendest poistest kes tollal oli siis tillukene ja ma mäletan kuidasmoodi, sa ükskord esinesid televisioonis. Ja siis väike poiss vaatas sind teleekraanilt. Aga ta tundis nii lähedast sidet sinu enda vahel, et ta hõikas Salme Reek vaatama, hüppan, Salme Reek vaatama, hüppan ja ta hüppas korduvalt ikka põnsaki põntsaki põntsaki ja ta oli veendunud, et sina teda näed ja ma tahan seda ütelda, et niimoodi on veendunud kõik lapsed siin Eestimaal, et sina neid ka näed, kui nemad vaatavad sind kas siis lavalt teleekraanilt ja sina neid, kuuled, kui nemad kuulevad sind. Kui sina loed jutte ja see, et me niimoodi kõik sinuga üks oleme, ongi kõige tähtsam. Palju õnne sulle. Äsja siin õnnitlesid lasteraadiotoimetajad kaastöötajad, aga kuidas Salme esimest korda sattusid oma elus lasteraadios just Felix moori juhatuse alla? Ja see oli üks suur ime ja suur õnn tol korral sattuda raadiosse. Raadio ise oli juba omamoodi ime, et ta oli nii noor ja ta tuli ja raadios esinesid üksip ja kausi. Ja kui mina selle kutse sain esimest korda, siis see oli tõesti nagu oled tõstetud mingile niisugusele kõrgendikule või sind on väärtustatud, nüüd see sõna kasutan seda moodsat sõna. Et sind kutsuti, see oli juba suur hunnik, kutsuti raadiosse ja muidugi seda, mis tegid, sealjuures väga värisesid ja ja pidid tegema väga, väga tõsist tööd, et sind veel kord kutsutakse. Sest Felix Moor oli väga nõudlik, ta oli väga nõudlik keele suhtes ja ta oli väga nõudlik distsipliini suhtes. Vaata, kuidas saada on pöördunud, need on jälle raadiosse ääretult suur õnn, et sina jälle nendes lasteosades ja muinasjuttude lugemises osalejana. Muidugi, mulle on see suurem, kui, et kui mind kutsutaks siis on see vastastikune küll. Kas unejuttude hulgas on ka teil Salme Reek, mõned lemmikjutud? Ja ma armastan poeetilisi, romantilisi unejutte, väike inimene, kes läheb magama, et tema hinges kasvaks ilu süveneks ilu. Ja ma mõtlen, kui laps ma iseenda pealt mõtlen, kui laps hakkab magama minema, siis ta on vaba kõigist välisestide ja ta peab sind kuulama, sa pead nii talle lugema, ta hakkab sind kuulama. Mitte ta ei ole kohustatud, vaid ta hakkab sind kuulama. Ja kuidas sind kuulab siis see, mida ta saab minu arvates unejutt? Ta on eriline jutt, selleks peaks spetsiaalselt kohe kirjutama. Uneiutamis kasvatab lapses seda ilusat hinge ja puhast ja puhtus ja süvendab talle, et tõde on maailmas kõige tähtsam. Sest kasvatame inimeses ilusat ja seda peaks tegema, kui mingi võimalus seda peaks tegema kohe. Me nõuame neilt rohkem, kui me neile anda suudame. Ja miks me imestame, et, et lapsed Rotsivad ja ülbed täiskasvanute vastu. Siis kui ta saab umbes kümnendik sellepärast, et ta on nii palju kordi solvatud, aga me pole iial mõelnud, millal me last solvame. Ta on kaitsetu. Ta on kaitsetu, sellepärast ei saa ju suure inimese vastu. Ja siis ta tema ainus võimalus on see, ta võib sulle keelt näidata, ta võib sind mõnitada sõnadega ja paneb jooksu. Ta ei tee seda pahatahtlikult. Aga me ise oleme selle välja kutsunud. Nii et minu arvates täiskasvanu peaks hakkama natuke mõtlema natuke rohkem olema aega laste jaoks ja üldse ka ka raadios ja televisioonis ja väga häid saateid tegema just lastele. Sest sellest me kasvatame laste raadiost, lastes televisioonist lasteteatrist, sealt me kasvatame häid ja toredaid, ausaid inimesi. No siin peaks minu jaoks kohe täitsa mõtlema kohe igat saadet tehes, mida me teeme ja kuidas me teeme. Sest täiskasvanud inimene ta lihtsalt paneb raadio kinni või ta saab ise tulla ja ütelda, et vot mulle ei meeldi need saated, ärge tehke aga laste kohta, lapsed ei ole otsustajad ju neis küsimus. Räägindili luu hiirepoisist, kes rääkis ainult üks hiirepoiss, ei maganud üldse tähtis päeval ja öösel. Kord kuulis ta, kuidas üks suuri inimene ütles ühele väikesele inimesele. Rääkida on hea ja ilus. Kohi tuli hiirepoisile pildi, et hiire, vanaema hüpetes valetada on halb jäinetu. Kumma Jausima pähe õpin, mõtles hiirepoiss. Kohe tuli talle meelde, et tuleb teha seda, mida suurim räägi. Ta õppis hoolega pähe suure inimese lause. Et rääkida jäi ilus. Neitsinägijatel ruttu pähe, aga igaüks juhuks kordas ta seda lauset igal pool. Kui kaval kassi. Ta kuulis kutsuste hiirepoisi nurga taha ja küsis. Ja ma kuulsin, et sa räägid. Mäss tämonorew kurgus? Ei seegi need teisi kiireid on Greeningul vane lambivarju siis. Jooksis ruttu pööningule, sööge kõhud täis. Tere, sööki tuleb käsk diili külla. See pole tõsi, ta ei tea, et elame vana lambivarju sees ütles hiire vanema kandeisi. Mina räägin ainult, et mina ise ütlesin teda kassile. Hiired jooksid kohe laiali. Kui kass tuli, leidis ta ainult tühje lambivarju ja väikese tüki juustu. Jõustuda ei tahtnud, seest oli just enne joonud piima. Ta ronis lambivarju sissi, jäi hiiri ootama. Yksma rääkinud tõtt, uhkustas hiirepoiss. Sellest tõest pole kasu, me ei julge enam lambivarju sisse elama minna, pikesid hiired. Imelik küll, mõtles hiirepoiss kassiljon Tõdi kasulik hiirtel mitte tähtis seda just hiire vanaema käest küsida. Aga vanema sikutas teda 200 prägas ära rabele. Vaid kõik tuleb sillid, issand, päeval ja öösel ravimeid ja korralikult ei maga. Väsinud hiirepoissi ei saa aru, mis on hea, mis halb. Kas tõkkepulli, sea piiksu siire poiss muidugi on dieedi ja ainult siis, kui sõber sinult midagi küsib. Sõbrale tuleb vastata. Vaenlase liit, tohid. Kas vaenlasi tuleb valetada? Ajalehtede pole vaja. Kui vaenlane küsib, tuleb kangelaslikult vait, aitäh. Hiirepoiss heitis magama. Ta puhkas korralikult välja ja hommikul säide köikest õigesti. Jääru. Alation käsulik hästi välja puhata. Kallis Salme kuuldemängu režissööride nimel ma küsin sinu käest kohe. Kas sul on mõni lemmikroll, mis sul veel on raadioteatris mängimata? Ma ei tea just rolli, aga on küll vist. Ütles siis ükskord. Ma ütlen, pärast ma ära ei ütle. Aga ma tahan, ma tahaksin tingimata ühte ühte rolli. Lastenäidendis. Saab tehtud. Aga ma annan jutujärje edasi kirjandussaadet. Ega salme ei ole õpetanud meid ainult šampanjapudelikorki avama ja šampus šampaaniaks nimetama. Samme on õpetanud Meika luuletusi lugema ja nii nagu Salme puhul on see ime, et kuueaastaselt ma mäletan ikka juubelite puhul räägiks endast. Kui sa pead lõpmatuseni kordama ühte rida ja sulle öeldakse, et sa ikka rõhutad vale sõna. Kõikide loogikareeglite järgi peaks luule nii vastikuks muutuma, et elus seda enam ei loe. Aga ei tea, mid järgmised 30 aastat ma olen ikka teda lugenud. Ja teine ime, mis minu meelest Salme puhul on see, et tõesti pärast neid esimesi luuletusi on, olen mina see 30 aastat vanemaks saanud, aga salme küll mitte. Vot see on minu jaoks ime. Ja mulle tundus, et mina olen siis esimene põlvkond, keda siin on õpetatud lugema, aga minu suureks imestuseks on Salme õpetanud ka minu vanemaid kolleege kes ei olegi ju nii väga vanaks. Aga meil on, meil on üks lint, mis seisab kapi riiuli peal ja Marion ta tänaseks nüüd jälle välja otsinud, aga kuulame seda linti, palun. Noh, täna on meil kavas tutvumine näitleja Salme reegliga. Ta natuke jutustab oma töökohast ja oma eluloost. Palun öelge, kas te olete näitleja ja olen küll. Mis teatiste näitate Tallinna riiklikus akadeemilises Draamateatris on seal tore, väga tore veel ka oma lemmiknäidendeid, millest te olete esinenud, kõik on mulle lemmiknäidend ei tulnud, milles ma olen esinenud. Kui nad algul ei ole olnud, siis olen teinud endale nii ivaks ja, ja kui üks asi hakkab sulle meeldima, tee täiend huvitavaks siis saabki sellest sinu lemmiknäidendis näidendi pea endale tegema, huvitavaks, muidu siiale, väikesele vaatlejale suurele vaatlejale huvitab, kui see endal ei ole huvitav. Kui ma ei eksi, te olete esinenud Kaval-Ants ja Vanapagan, seda küll. Käändidel esinesid, aitäh. Vana paganemoorina. Aised ära, osa oli tore osa, see oli hästi naljakas osa. Sina oled näinud seda? Jah, ma ükskord käisin vaatamas öelda vanane, mis teie osas kõige teadmine, mida teha tuli. Mis mõttes, mida teha tuli, jah, tulin mängida vanapagana meist, eks ole, jää niisutust. Mitte positiivse teema päeva, ma arvan, niisugustes lastenäidend nendest veel olete esinenud. Noh, ma võin sulle öelda, saabastega kass siis saabastega kass, kellena? Saabastega kassi. Väga huvitav roll, oli see siis Tomsoieri, see on minu üks tõesti lemmikrollidest olete lugenud seda raamatut? Mina olen lugenud küll, aga aega veel on seal neli-viis tonni. A kas te näiteks olete esinenud kuuldemängus? Sõna kullakese pidu? Tõesti, ma ei mäleta, tislerite organisaator, kui ma ei eksi. Ja lavastaja lavastasin selline, jah. Seal mängisid lapsed kaasa. Aga kas teil vahest on juhtunud tapadusi, kähku ta mõnda uurde mängu teete või näiteks teatrilaval on näiteks läinud mul kord tekst meelest ära. Kus te käisite, hirmu täis oli hirmsasti. Laval tundub, kui tekst meelest ära läheb. Niisugune üks pisike, kelle väga pisikene paus, võib-olla 30 sekundit tundub teravam näitlejale nagu oleks pool tundi ja sellest satub näitleja, niisugused segadused ja üldse kui palju ta aega on viitud. Nojah, toortänases teile. Me saime üpris palju teada teie esinemistest ja teie töökoormusest, noh, saateaeg on läbi ja head aega siis. Aga ta ajab küll naerma, aga ka täiskasvanuid ajab vahel naerma ja Salme on režiid teinud ka nii-öelda rikkamatele esinejatele kui lapsed. Raamatu Ma langesin esimesel sõjasuvel, mõtet kandis Juhan peegel, aastaga. Rääkis Mark katk lugeda kui Tartu ülikool 20 aastat mis vaid tasa. Kui Tartu ülikool 20 aastat. Ei ole. Kallis, Salme, mina õnnitlen sind koos raamatuga, mis räägib Friedrich Schilleri elust. Ja mul on sulle niisugune suur palve. Kui sul tuleb esimene juubel, mida tähistatakse kolmekohalise arvuga siis löö see raamat lahti 171.-lt leheküljelt. Ja seal on niisugused read. Rõõm, lüüsioni heldus, kaunis säde. Jumala eest. See on nii kuulus luuletus, et ei ole vajagi. Selle pealkirja eeldab. Me kõik oleme tänulikud jumalatele selle sädemeist, mida nad sulle kaasa andnud. Ja sulle endale, et sa ei ole lasknud sel sädemel kunagi kustuda. Nii Salme ilma Jüri Salu kinkis sulle raamatu, aga praegustel kallitel aegadel, ma mõtlen, rahalises mõttes on üsna raske osta uudiskirjandust. Kas sina oled suutnud midagi osta viimasel ajal mõne raamatu? Ei, aga ma ei tunne muret, ma usun, et kui ma ei suuda osta ja siis ma lähen võtan raamatukogust, ma saan selle kindlasti, kui ma tahab. Ma ei ole sellest endale mingit probleemi teinud, on lisanud kuskilt mujalt, kui kui jõuan osta, siis ostan. Mida sa viimasel ajal oled lugenud? Ma ei ole poole aasta jooksul mitte midagi lugenud peale ajalehtede. Hirmsad sealt saab üht-teist mõne peale pahandad ja mõne peale mitte midagi, ikkagi arvad, et saad midagi ikkagi teada, ise pead enda jaoks sealt tõe välja selgitama. Kas teil on oma lemmikraamat ka, mida te lõpmatuseni võite lugeda? Kitanczani, millised on teie suhted teiste kaunite kunstidega? Näitustel käin, skulptuur, jäämastan väga. Aga mitte niisugust skulptuuri, millest ma aru ei saa. Aga noh, nihukesed, mis ikka inimmõistusele vastuvõetav. Nii need on sellised kuninglikult kaunid harrastused ja eluviis. Aga seoses sellega on siia saabunud riigikogu kuningriiklaste fraktsioon, kes tahab sind sinu kuninglikul juubelil tervitada ja ant andeks, ma need sinu kõrvad lahkun ära mind pea rändrüütliks, kui ma ka selle delegatsiooniga nüüd ühinen. Tahtsin alustada sõnadega, et siin tunnevad kõik eestlased juba sündimisest saadik. Ja enamus neist ikkagi oma, mitte sinu sündimisest saadik. Ainult et kui sa ei oleks näitlejaks hakanud, siis tont seda teab, kui paljud sust üldse midagi oleks aimanud, oleksid sa näiteks õmblejaks hakanud siis võib-olla osa inimesi? Jah. Aga enamus ikkagi mitte mina kuulun nende õnnelike hulka, kes sai sinuga kokku hoolimata sellest, kas sa näitleja need olid või mitte, sest et ma sain su kõrval raadios väga tükk aega viibida aastat paarkümmend. Ja kui ma meenutan tõsiseid jutt või siis muidu lora siis ükskord jäi mulle kangesti kõrva taha sinu mälestuse kild sellest, kuidas sa kuskil seal kolmekümnendatel aastatel viibisid kuulsa vene baleriini 50. juubelietendusel Londonis Se baleriin võis olla. Noh, ma neid hästi tunne, kas ta nüüd oli Anna pavlova või oli ta seega oli, oli päeva nüüd jah, ta oli. Ma ei jaga seda värki hästi. Ja kuna tollal käis õudselt vähe tuttavaid Inglismaal, siis sinu jutustus Londonist oli minu kõrvale üks esimesi kuninglik mälestusi niisugusest riigist. Võib-olla sealt sai see asi kuidagi alguse, sest nüüd on vahepeal saatusetormid ja tuuled visanud meid kuningriiklaste leeri, mida palun ka võtta rohkem huumoriga, kui paljud teised seda teevad. Ja see oleks siis nagu põhjenduseks, miks me siin täna oleme, seletan lähemalt eile selles Ivanovi etendusejärgses melus rääkis meie ühine ülemus Tunne Kelam ja tal selleks muidugi seadusandliku võimu esindaja, õigus, miks kuningriiklased eraldi tulevad, ongi võib-olla sellega seletatav, et see maailma näitekirjandus on kuningaid päris Kubinal täis? Sa tead, võib-olla paremini, aga minu arust on seal Richard kolmandad-neljandad ja veel keegi Henry Henry teised ja siis on seal konn-kuningatütar kuskil ja no ütleme, Boris kodunov ja nõnda edasi. Ja see peaks siis andma meile ka õiguse tulla sinu palge ette ja et me ei hakka sind sinu aupäeval ei maitse ega maailma poolest ümber veenma, et sa kuningliitlaseks hakkaksid siis. Nendesamade inglaste keele reeglite järgi. Sobib väga hästi, kui me vähemalt tänasel päeval oleme kõik kuningreeklased. Kuningriiklased on siin ainsa riigikogu fraktsioonina, sest ülejäänud fraktsioonidel on midagi muud teha. Nad viibivad kusagil mujal. Mispärast, ma ei tea. Ja, ja nende töö on teistsugune. Me tulime siia ausalt öeldes mõõtu võtma sest kunagi, kui Eesti rahvas jõuab nii kaugele, et ta saab aru, et kuningate Eesti riiki edasi ei lähe peame me leidma õige kuninga, aga selleks on vaja kindlaks määrata kuningaomadused. Ja minu arvates kõigi teiste kuningriiklaste arvates saame mõõtu võtta Eesti näitekunsti kuningannalt Salme esimeselt reeglilt, sest temas on nii palju südamlikkust nii palju heatahtlikkust, nii palju leplikkust, laste armastust ja palju muud, mis peab olema igal kuningal. Igal kuningannal. Suur tänu, kallis salme. Äitäh. Kuningakodades on ikka teatri hinnatud ja armastatud ja nendest kaugetest aegadest tullakse ajaloos need veidikese lähemale, kuid mitte palju. Praegu täna täpsemalt 20 ja pool aastat tagasi väiksid ajalehe noorte hääl usutluses niiviisi. Anton Hansen Tammsaare ütleb, et ühtedel on tegija ja teistel saaja tegijate järel on tihti käinud saagid. Saagitsemist soodustavad piiratud eluvajadused, vaimne tühjus, võimete puudust, tööks ja loominguks, mida püütakse korvata võltsi, auahnuse ja egoismi iga. Kas on midagi selle 20 poole aastaga muutunud? Mudeli nimegi aga püüda selle poole võiks endise jää, võiks küll. Siis me tõstatame selle küsimuse võib-olla jälle 20 poole aasta pärast. Aga mingeid muudatusi pole toimunud selles, et jälle sinu juubelil on õnnitlejad, kui palju ja kõik on istuma lilled ja õnnitlused jõudnud üle anda. Toimetusel ameeto toimetus tahaks sulle kinkida praeguse üleminekuaja rahvuslilleks, kes. Varrekson mas Sandra veinipudel ja kroonlehtedeks banaani. Muide, ära naera midagi või naera edasi. Lillekene sümboliseerib ka minu meelest väga hästi, siin see nagu väga hea vein, nii tekitate sina väga hea tuju. Ka sina lähed aastatega järjest kallimaks ja paremaks. Ja banaani nimetatakse muide tark, kade leivaks, kuna ta sisaldab ainult süsivesikuid ja väga vähe kõiki kahjulikke asju. Ja seda tarkade leiba, need sõnad küll küll rahatuste, küll lava peal pakkunud väga palju nendele, kellel on noh, vaimse asja järele, nälg, nii et aitäh sulle. Kõik need tänased Eesti raadio neljandas stuudios kõlanud õnnitlused võiks võtta kolme soovi, sest kolm soovi on ka muinasjuttudes alati ja Salmele kolm soovi. Nagu Aarne Üksküla arvas, nii ka meie raadiorahvas soovib. Sinu uudishimu arvestades tuleks sul vähemalt aastatuhande vahetust ilmtingimata näha. Ja see polegi? No on küll, see on siis esimene soov. Eino Baskin lubasid sino 100.-ks sünnipäevaks leiab ta sulle unikaalse juubelirolli. See on ka meie teine soov ja see läheb niikuinii teine. Ja kolmas soov on Kertu poolt puudutatud. Toob õnne, et oleks Salme Reegi õnne õnnelik olla. Palju õnne kõigi puhul. Ma tänan teid kogu südamest. Mul on olnud kohutavalt palju õnne. Sinist ene siin sündis otse uskumatu. Ma tulin siia teadmisega, et ma pean mõnele küsimusele vastama, aga see, mis mind ees ootas see on nii rõõmustav üllatus, et mul ei ole lihtsalt sõnu. Ma peaks olevat kirjanik, et sellest kirjutada oodi. Kui te teaks, mis sünnib praegu minu südames, minu teadvuses ma ei oskagi seda. Sõnadega seletada. Ma soovin niisugust õnne. Kõigile teile. Nägu on minule osaks saanud. Ma tahan seda õnne hoida. Et see armastus aitaks teid edasi ma tahan, et kõik, igaüks teist saab osa sellest armastusest tagasi, mis te mulle olete andnud? Olen teile väga tänulik, ma olen ärevolk eesti rahvale. Kelle hulgas ma olen kasvanud? Olen ma sellepärast, et ma olen sündinud väikese eesti rahva lapsena. Suur tänu teile. Suur tänu kõigile, kes meil on meeles pidanud kesmiljon tänaval kõnetanud, kes on saatnud kirju ja kaarte. Ma tänan kõiki, keda ma pole ka suutnud isiklikult elada. Olgu täna see tänupäev, suur tänu. Äite, ma olen õnnelikum eesti inimene siin Eestimaa pinnal, äite teile.