Raadio kahes stuudios saate kõik puhuvad, külalisena on Eesti Panga president Andres Lipstok, tere päevast. Tere päevast. Nii teile kui kuulajatele. Andres sissejuhatuseks tööpäeva lõpuni väga palju aega ei ole jäänud. Milline teie viis nendel aegadel pärast tööd aeg maha võtta on? Mida te teete, kui tööpäev otsa saab? Kudeda? Päris läbi saab ja kõik ütleme tunnid on ära tehtud ja kontro kinni keeratud siis siis reeglina olema, kas kodus sõidame Haapsallu sünnikodu või siis tegelen mingisuguse tervisespordiga, nii palju, kui see võimalik on. Enne kaheksat poest läbi jõuate. Ivo on kindlasti, põhiliselt käib mul poes abikaasa, need tema jaoks on igal juhul. Et ei ole päris seda tüüpi inimene, kes Eesti pangas viimasena lahkub ja uksed lukku viimasena keerab ja hommikul tuled esimesena põlema paneb. Ah, ei, ma ikkagi üritan oma töö ja, ja vaba aega planeerida ja juhtida niimoodi, et kõik asjad saaks tehtud nii tööl, kodus, puhkehetkel. Hiljuti osalesid Ameerika Ühendriikides päris sellisel suurel siis kokkutulekul, seda võib vist nii nimetada maailma teie kolleegid, rahandusministrid tulid kokku, ma kujutan ette, et see, see seltskond, kes seal koos, on tegelikult ju päris kirju üsna igas mõttes, et näiteks kuidas nii-öelda Ausa inimesena otsa vaadata, ma ei tea Zimbabwe rahandusministrile või keskpanga juhile, kus inflatsioon on riigis, eks ole tuhandetes. Et, et ma ei tea, kas oli teil näiteks sellist võimalust sellise inimesega kohtuda, et Eestis tundub see ikka üsna imelik, kui õpetaja saaks oma palga eest osta vaid pudeli pudeli õli, eks ole? Jah, ei noh, ega see värk, mis seal Washingtonis toimus, nüüd ütleme, kokkutuleku nimi on talle natuke liiga vähe. Tegelikult asi oli IMF-i, maailmapanga aastakoosolek ja ja see on oma olemuselt tavaliselt ju tegelikult selle finantsmaailmategijate pea kõige suurem kokku kokkusaamine üldse aasta jooksul. See toimub regulaarselt igal aastal, kaks aastat on ta Washingtonis, siis ükskord tehakse seda kuskil väljas, siis jälle kaks aastat Washingtonis. Nii et kindlasti on ta on ta natukene tugevam, märku lihtsalt kokkutulek. Aga olide peetakse paabel. Sellele teisele poolele vastus. Seal on toimunud väga palju selliseid kahepoolseid kokkusaamisi nende inimestega ja nende struktuuridega, kellega siis üks või teine pool huvitatud on. Eestil täna ei ole sellist aktiivset suhtlemist, et Eesti Panga president tõstjana paluma Zimbabwe keskpanga presidendilt vastu võtta ja seetõttu sellist nelja silma all kokkusaamist loomulikult meil ei olnud. Aga muidugi jään natuke vastuse võlgu, sellepärast et ma ei pannud nagu väga tähele, kas seal suures saalis, kus istutakse tähestiku järjekorras oli Zimbabwe mees ja kui ta, kui ta oli sikku kaugeldumine. No just tset täht, eks ole, tähendab seda, et ilmselt oli üsna üsna kaugele Nii et ütleme seetõttu mulle ta ei torganud silma Aga sellest inflatsiooni jutust ma tahtsingi jõuda tegelikult meile siia Eestisse, sest et meil ju ka praegu räägitakse väga palju majanduse olukorrast ja, ja üks jutt, mis, mis ongi väga põhiliselt just nagu nii-öelda teie suust lendrinud on see, et inimesed ei tohiks palka juurde küsida, kuidas tegelikult need, need lood on? No eks need jutud, mis lendu lähevad, on ju ikkagi natuke, nendel on selliste lendu mineku lendu mineku sisu päris kindlasti sellel pressikonverentsil, kus Eesti pank tutvustas oma järgnevat prognoosi, ei olnud pressikonverentsi mõte, ei olnud see, et me ütleksime, et inimesed tohi, toonitan, just ei tohi palka juurde küsida. Me rääkisime väga erinevates kontekstides, vastates väga erinevatele küsimustele teemal kuidas on keskmise palga ja tootlikkuse vahekord, üritasime seletada seda, et Eestis on kahjuks viimastel viimastel aastatel kahe aastal see vahekord paigast ära, ehk teisisõnu keskmine palk kasvab tunduvalt kiiremini kui, kui tootlus. Aga see iseenesest ju tegelikult sööb riigi kasvuvõimet pikas perspektiivis. Ja kui nüüd selle keskmise palgale siis nagu otsa vaadata ja vaadata selle keskmise palga peale just tänases seisus kus on arve nagu vist juba läbinud oma esimese lugemise, kus on kirjas siis riigieelarveliste asutuste töötajate järgmised palgad kus avalik sektor oma palgaprognoose paika pannud ja kus eraettevõtjad siin pea iga päev oma erinevaid nägemusi aadresseerivad küll valitsusele, küll avalikkusele, mis palkadest saama peab siis mees, kui ma olin ka just see, et ütleme, keskmine palk peaks järgima, jälgima võtluse kasvu igas sektoris, sealhulgas ka riigisektori, sealhulgas avalikkust. Räägime sellest tootlikusest sellepärast, et noh, mul tekib nagu selline küsimus minu peas, mis ei ole majandusteadlase pea, et, et kuidas meil on saanud üldse tekkida selline suur palgakasv, eks ole, kui meil ei ole olnud tootlikkus tagajärg, kus on see raha tulnud, kus see raha on toodetud, millega inimestele palka maksta? Seal on vist põhipõhjus, on ikkagi see, et Eesti riik ju väga aktiivselt asus pärast Euroopa Liitu astumist oma võimalusi realiseerima, piirid olid lahti, kaubandus on vaba ja väga palju inimesi. Tänu sellele piirid olid lahtivalis ka teise riigi, kus oma igapäevast tööd teha, leiba teenida. Ja selle tulemusena muidugi tuli selline selge survega kodumaistele tööandja teatele palkade tõstmiseks ja kõrgema palga maksmiseks. Ja see viis viis siis sellele sellesse situatsiooni, kus need kodumaised tööandja pidi muidugi selle ralliga kaasa minema. Kuivõrd muidu oleks jäänud tegemata, mille eest siis nemad oma turu siin eesti riigis teenida tahavad? Põhimõtteliselt tuli see palgatõusis omanikutulu ja uuesti tagasi investee tootmisest tagasi investeerimise kulult või pealt. Põhiliselt jah, ütleme esimese hooga ta muidugi tuli veel nagu marginaali pealt, eks, aga täna on selge märk selle koha pealt, et selle palgaga Rally lämmatamiseks kasvatavad omanikud juba oma ütleme kasumit ehk omanikutulu. Ja kasumi ärakasutamine tähendab ju seda, et ütleme järgnevate arengute jaoks raha, jääki investeeringuteks raha ja see lõpeb teoreetiliselt hinnatõusuga, hinnatõus omakorda lööb konkurentsivõimele pihta ja siis ongi, nagu öeldakse, õnnetusmajast. Nii et praegu, makstes järjest kõrgemat kõrgemat palka, harilikule pingitöölise, tähendab see ühel hetkel seda, et uut pinki kui pingid öisel pink läheb katki osta ei ole võimalik, sest kogu raha, eks ole, omanikutulu on läinud palkadeks. No ütleme niimoodi, et paremat pinki ostele võimalik, ehk ütleme siis pikas perspektiivis nagu efektiivsemalt see firma nagu töötada ei saa ja selle tulemusena ka siis suuremat panust riigile rahvale anda. Aga kuhu me oma eestimajandusega jõudnud oleme, siis praegu räägitakse, et me oleme faase, mida nimetatakse, on ajakirjandus väga palju olnud, et küll me oleme väga trastilises, peaaegu katastroofieelses languse faasis, räägitakse, et me oleme stabiliseerunud ja nii edasi, nii edasi, teie hinnangut, milline. Oi, Eesti majandus on tegelikult tänaste näitajate järgi arenenud absoluutselt normaalselt rada pidi, nii nagu majandusteooria juba päris pikka aega on, on seda rada kirjeldanud ja, ja oleme nagu jõudnud, ütleme faasi ülemisse tippu. Õigemini jõudsime faasi ülemise tipu selle aasta alguses ja, ja praegu on selge kohandumine sealt ülevalt siis selle uuesti selle normaalse, normaalse võimetekohase arengutaseme poole poole seal ülemises tipus oligi see kõrge palgaralli, oli, olid kõik, et sellised sellised ebameeldivad probleemid, noh, mis siin puudutasid, puudutasid ehituste, mida iganes, tänaseks niisugune kohandumine on pihta hakanud ja ma arvan, et, et iseenesest veel kord ütleme, kui majandus, majandust, teooriateooriaga asjale kallale minna, siis on, saab suhteliselt loomulik, normaalne, mingisugust kriiside krahhi ei ole mõtet ette kujutada, kui me täna räägime Eesti Panga prognoosi järgi nelja koma kolmeprotsendilisest majanduskasvust. No kuulge, 4,3 protsenti on korralik kasv. Loomulikult on küsimus see, et kui me tuleme 11 pealt 43-le, et siis see vahe oleks nagu suur ja kuidas me selle vahega kohanduma ja see ongi meie probleem, sellest me räägimegi. Aga me ju teame, kust see suur kast tuli. See kas tuli eelkõige eelkõige ehitusest, investeeringutest ja, ja ütleme, kuidas sealse kohandumine toimub, eks seda näitab aeg, kindlasti ei kannata need inimesed, kes otsustasid oma, ehitame maja või korteri, eks seal ei ole ju probleeme, rataste kannatavad, need, kes otsustasid, otsustasid soetada. Kui ta mitu maja ja korterite nüüd hiljem kallimalt müüa, ehk siis niinimetatud noh, ma ei tea, spekulandid aga aga ikkagi ka spekulandid. Nii et põhimõtteliselt see Eesti majanduse kõrget tuli sellest, et eestlased otsustasid ühel hetkel endale kõik uued kodud soetada, võtsid Rootsi pankadest Rootsi rahasid Eestisse sisse ja siis Rootsi rahaga korraks majandus käis üleval ära, nüüd hakkab siis oma rahade pealt elama, ehk tuleme alla tagasi. Nii lihtne taganed ei oleks, loomulikult oli üks niisugune suur põhjus see, et inimesed inimestel avanes võimalus omale omale kas oma korteri põrandale uus korter osta, hankida ehitada maja mida iganes. Teine oli ka muidugi see, et Eesti majandus ikkagi sai päris palju uusi võimalusi tänu sellele, et me sinna Euroopa liitu jõudsime nii turgude näol kui, kui ka teadmiste, know-how, mis iganes teemal. Ja see osatati osati ära kasutada ka Eesti Eesti majandus tervikuna, kaitsetööstuse pool on läinud ju väga korralikult üles, mitte ainult see ehitus-ehitus on see, mis no ütleme siis kuumenes üle paistab silma ja paistab silma. Jah, aga see, ütleme et täna ikkagi ekspordipotentsiaal on olemas ja ja meie täna veel ei näe ekspordipotentsiaaliga midagi. Kohe juhtuks. See näitab, et kogu majandus on ka ikkagi päris päris, väga kiire tempoga jõudnud pärast 2000 neljandat aastat, kui me Euroopa Liiduga ühinemise ühinesime edasi ja tahaks loota, et see tempo normaalsel tasemel jätkuks. Veel ajakirjandusest rääkides siis tegime väikese väljavõtte sellest, millised olnud äripäeva esikaane, et oktoobrikuus siiamaani ja praktiliselt ma ei leia mitte ühte positiivset, et sellist pealkirja ja kõik on absoluutselt negatiivselt küll, eks ole, et 1000 peret kodust ilma kell kukkus ka Villu Reiljanit kahtlustatav Toomas Annus pangandus suured, kiusavad. Karm süüdistuse ester tuiksoole, haigete armee ajas eelarve lõhki ja nii edasi ja nii edasi, et kõik on negatiivne, on see teie arvates ka olukord nii hull või lihtsalt Äripäev, ma tea, üritab minna SL õhtulehe turule nii-öelda ja lihtsalt näidata, et olukord on, on hull. Kõigepealt lubage mulle mitte kommenteerida lehter tõsist konkurentsi ajakirjandust keskele turul läks see, kes, kes asju nagu paremini näitab, näitab ja miks ta seda teeb. Aga, aga olukord ise on täpselt selline, nagu ma ennem ütlesin, see on tsüklilise arengulanguse faas eesti riigis täna aktiivselt elavad inimesed ei ole seda faas ennem näinud ja isegi ütleme siis Eesti riigis majandusega tegelevad, tegelevad teadusinimesed on selle faasiga ainult teoreetiliselt kursis ja me tahame selle noh, lihtsalt sellega nüüd kohanema, et, et see faas on olemas. Kiirele kasvule järgneb languse faas. Kohandumise faase, praeguse protsess toimub nii, mitte midagi, midagi eriskummalist siin ei ole ja ma väga tahaks, et need erinevad, erinevad väljundid, mis selles faasis on, nende kirjeldamisega ei, ei visataks siis nagu ka lastel. Öelge palun üks lihtne ja võib-olla lollikindel käitumisretsept ühele keskmise palgaga eestlasele selles majandushetkes, nagu te kirjeldasite kogemus meil selle koha pealt puudub. Aga kuidas olla keskmine keskmise palgaga eestlane, kui tal on kindel töökoht, kes ta keskmist palka suudab maksta? Suhteliselt kenasti kaitstud läbi oma tööandja oma rahaga peaks ta muidugi tänases seisus käituma suhteliselt. Noh, nagu öeldakse, siis ettevaatavalt ja ettevaatava käitumise põhimõte on see, et, et seda raha tuleks, seda raha tuleks, tuleks investeerida sellistesse toodetesse, mis säästmist tagavad. Ja kindlasti ei peaks praegu tormama eriti just selles faasis, kus me praegu olema väga hoogsalt uusi kohustusi selle oma keskmise palga pealt peale võtma, ehk ütleme, tormama panka võtma võtma selle keskmise palga pealt mingisugust lisalaenukohustust peale. Et teha midagi suurt. See, see ei ole hetkeseisust kõige mõistlikum, ei peaks muretsema väga sellepärast, et kusagil on seesama inflatsioon, millest me alustasime, jääda vaikset, krõbistab inflatsioon on nüüd natukene natukene teine teema. Otse vastus on see, et muretsema inflatsiooni pärast muidugi peab, aga ta keskmine inimene ei peaks selle pärast hakkama noh, tegema rumalusi, skaala ostma külmkappe kokku, tagavaraks, ostma midagi muud, selliseid kaup kokku tagavaraks, mis tegelikult ju ei kallina. Ja, ja kui inflatsiooni kaudu asjale vaadata, siis tuleks tuleks tuleks muidugi muidugi hinnata seda inflatsiooni tundvate kaupade kogust oma korvis ja sealt järeldusi teha milliste inimeste juttu tasuks uskuda või mõtteid üles noppida. Ma pean silmas seda, et eksmajandusest ja sellega seonduvast räägivad ja päris paljud arvamusliidrid Osalt lähevad arvamused lahku, eks tulevikku vaatamine on nagu on ja keegi täpselt ei tea, mis juhtub. Aga kas inimesed, kes räägivad majandusest Eestis, teie meelest on usaldusväärsed kõik kes seda praegu teevad? Vot sellele küsimusele on selles mõttes keeruline vastata, kui öelda kõik, siis peaks seda kõigi nimekirja nägema instituute institutsioone kui eraisikuid. Aga, aga üldiselt mul on niisugune tunne küll, et need inimesed, kelle käest ajakirjandus täna kommentaare korjab olgu nad siis kommertspankadest, olgu need valitsuse poole pealt rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi, valitsuse pressibüroo või siis teaduse poole pealt kirjeldavad asja asja üldjoontes objektiivselt ja noh, loomulikult on igal ütlejali oma arvamus, oma nägemus, nii nagu igal teadlasel on, on leiutuse juureseks oma tee, kuidas sinna kohale jõuda. Aga sellest saavad aru asjatundjad tavainimese jaoks. Ma julgeks küll öelda, et et päris päris selliseid kommentaare, millele ma ei julgeks siin täna stuudios öelda, et ärge üldse tähelepanu, tähelepanu pöörake Eesti riigis praegu jale. Palun seletage lahti natukene Eesti Panga presidendi ametipositsiooni suhtes poliitika ja poliitikutega. Kui palju saavad, tahavad nemad mõjutada teid või seda ametit. Ja vastupidi. Eesti bankiva seaduse alusel on iseseisev institutsioon ja sa iseseisvus, on niisugune hirmus hirmus püha termin, mida kaitstakse ka mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja ka väljaspool Topata sa oled, üritatakse kogu aeg rõhuda ka riikide riikidele hinnanguga andmiseks, milline on keskpanga positsioon, kui see sõda on ja, ja kas siis iseseisvus on tagatud? Eestis ma julgeks öelda küll, et Eesti Panga seaduse alusel ja põhiseaduse alusel õigemini järjekord muidugi vastupidi põhiseaduse siis Eesti Panga seadus on Eesti Panga iseseisvus tagatud päris kenasti. Ja seda tagab juba kas või see et, et kes kelle ametisse määrab, kes, kelle ees on aruandekohuslane ja kes keda kuulama peab, need on tegelikult kui seadusi hoolega lugeda, väga täpselt kirjas, nii et nii et paberi peal ja seaduslikult probleem ei ole tegelikkuses ka muidugi lugu niimoodi, et, et need kaks aastat, mis mina olen nüüd Eesti Panga president olnud ei ole mina kohanud küll kordagi, et vabariigi valitsus, mõni ministeerium või kes iganes võimukandjate poole pealt oleks meie tegemistesse sekkunud. Loomulikult annad, Meie arvamuste kohta eriarvamuse avaldanud on kas läbi ajakirjanduse kuskil mujal kritiseerinud, aga see on loomulik protsess. Ma küll ei tunne, et Eesti Panga panga staatus oleks kuidagi rikutud olnud. Selle kahe aasta jooksul. Need Andrus Andresele Toompealt ei ole helistanud, öelda, et ärge nüüd nii negatiivne ka oma jutuga olge, et me ikka tahame siin positiivset muljet riigistada. Andrus Andresele Toompealt noh kui niimoodi väga nominaalselt öelda on helistanud küll, aga tekst ei ole üldse mitte see, millest. Räägime eurost. Viimastel päevadel on tulnud välja selline huvitav idee selle kohta vist võib nii öelda, et ühel heal päeval, kui Eesti ei saa veel minna üle totaalselt ja täielikult Eurole võiks siiski olla kasutusel paralleelselt kaks raha krooni euro, mis teie arvamus on? See idee on jah, ütleme ega see idee iseenesest Teamis uus ei ole, ta on, ta on ringelnud arvatavasti sellest ajast ringi, kui, kui eurotsoon olemas. Eurotsoon tekkis ja muidugi erinevad riigid on teoreetiliselt huvitavat ideed ka kommenteerinud ja mõniga siis üritanud-üritanud, nagu katsetada ka, aga, aga tegelikkuses on muidugi lugu niimoodi, et mingit võitu täna selles selle idee elluviimisest Eesti ei saaks ja pigem pigem tekitaksime päris palju segadust nii siseriiklikult. Ja mis kõige olulisem, kusjuures on see, et euro ei ole meie oma mingisugune mingisugune niisugune kohalik mäng, see on Euroopa ühine raha, maksevahend, mille eest sama sõltumatult, nagu me ennem rääkisime. Eesti keskpanga näite varal seisab Euroopa keskpank. No kujutage ette, kui ma sealt tagant uksest marsiksime sisse üritaksime, loomulikult on võimalik eurod kokku osta selle jaoks ringlusse panna, see on, see on kallis, noh ennem ütlesin, see on, see on arusaamatult kallis, ütleme oleks meie inimestele selle sellisel kujul räimele käe peale panek. Aga mina, mida ütleks siis Euroopa keskpank? Kui me selliseid rikki teeksime, miks nad peaksid meie muudele tegemistele üldse positiivselt peale vaatama. Aga ärge ära unustage, Me olemegi Suht pisikene osa selles suures Euroopas. Et see on selline uitmõte, mis võikski jääda võtma. Ei, ta on nagu nüüd öeldakse, intellektuaalselt huvitav uitmõte ja loomulikult, eks, aga keegi ei saa ju kedagi keelata selle uitmõttega edasi tegeleda, aga tänases seisus ja sellises ümbruses, nagu meil täna on, võiks ta jääda küll sele võtmate rms. On öeldud seda, et mida kauem me ilma eurota elame, seda halvem kas on nii ja miks on nii? No eks muidugi, eks jälle saime, jõuame nüüd selle teie eelmise küsimuse üle-eelmise küsimuse juurde, kuidas need ütlevad hinnata, eks. Ja, ja, ja loomulikult eks selle selle ütlemise sisu peaksid need hindajad ise kommenteerima ka Eesti panga poolt tahaks. Mina olen küll seda, et et Eesti majanduse edu jaoks on, on majandususaldus, üldsuse jaoks on väga vajalik hästi kiiresti eurotsooni jõuda, eurotsooni kõlbulik olla ja koos sellega ka muidugi eurodes Eestis kasutusele võtta. Aga, aga, aga probleem on muidugi ka teise teine probleemil on ka teine pool. Tihti on räägitud nendest Maastrichti kriteeriumist, tõstan enda tõlgenduse lõdvendamisest ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et nende Maastrichti kriteerium Maastrichti kriteeriumite endi üle võib, võib väga palju mõtteid vahetada ja ja kindlasti on ka vahetatud. Nendel on ikkagi üks väga sügav majanduslik sisu, nad üritavad ju ümber eurotsooni eurotsooni näol luua sellist tugevat majanduskeskkonda mis oleks konkurentsivõimeline näiteks ütleme ümber USA dollari olevale ringkonnale plussis, muidugi Aasias väga jõuliselt kerkivatele majandustele. Ja kui, kui me üritaksime siin seda selle eurotsooni Maastrichti kriteeriumite täitmise nimel mõnda mõnda kriteeriumid nõrgendada, sisse nõrgendaks ka eurot ennast. Nii et ütleme, see on nagu väike dilemma samas on, muidugi, oleme teinud ettepanekuid tõlgendamise juures, eks, et ütleme, kellega võrreldakse, me räägime sellest, et kui me pürgime eurotsooni, siis võiks seda inflatsioonikriteeriumit võrrelda eurotsooni riikidega näiteks eks, või mitte sealt võtta need või mitte, neid arvesse võtta, kes, kes on nagu deflatsiooni, kes on, ütleme teisel pool ääres hoopis tõsis janunevad tänavaparandused tehtud, neid enam ei arvestata. Nii et see on nagu samm-sammult sinnapoole, et see tõlgendamine oleks meile nagu mõistlikum. Ja sa arvatavasti põhjus on selles, et sel hetkel, kui Maastrichti kriteeriumid välja töötati, näinud ei näinud neid kriteeriumite väljatöötajaid, kinnitajad uneski, et see potentsiaal, uus eurotsoon võiks olla nii suur, kui ta on nüüd pärast Euroopa Liidu laienemist. Ja, ja seetõttu muidugi muidugi see kohandumine ja sellest kohandamine ja sellest arusaamine, et järsku nende esimeste tingimuste samasuguse rakendamisega siiski kaugele kui kõigi kõigi liikmesriikide jaoks sobiva lahenduseni ei jõuta. See võtab aega. Noh, samm-sammult asi liigub, aga, aga küsimus on muidugi selles, kas ilma eurota hakkama saaksime. Meie meil on selge nägemus, et ei saa, aga meil on vaja noh, seesama vana ütleme et nii kiiresti kui võimalik, eks. Ja, ja põhipõhjus ei ole mitte selles, et eesti kroonil midagi häda on, põhipõhjus on see nagu niinimetatud usaldus. Paraku Eesti pisikene on tänu sellele sellele, eks see on igasugused igasugused löögid paistavad tugevamini välja. Võtke kas praegust situatsiooni, kus küll räägitakse, Läti probleemidest, räägiti Baltikumis tervikuna. Ja loomulikult, ega keegi siin suure analüütik kaua ei viitsi analüüsida, kui midagi viltu läheb, aga eurotsoon annaks selle garantii, et me saaksime oma asju ikka täiesti ise ajada ja euro on tugev raha ja nii edasi. Muuseas, kui te räägite Läti probleemidest, siis mulle meenub kohe või see, et Eestil on ka praegu nii-öelda probleemid, üks on see suur korruptsiooniskandaal, mis meil siin on, eks ole, maadevahetuste teema ja, ja teine on siis Andrus Ansipi punaminevikku sobrama minna, mis tundub ka väga huvitav teema mingil põhjusel praegu olevat, kui palju on need sellised näitajad sellised? Ma ei tea, teemade ülesvõtmised väljaspoole paistavad ja meie majandusele. Ma arvan, et väljas pole, paistavad nad kui kui ka huvitavad teemad, mis on üles korjatud, aga samas kindlasti see, et nad on üles korjatud, et Eesti riik ise sellega need asjad aga nendest räägib ja julgeb rääkida. Pigem pigem kaunistab riik. Näitab, et me oleme ausad, et korruptsiooniga tehakse, siis me suudame. Oleme avalikud avatakse, kui tuli mingi värk üles, siis sellega tegeldakse lõpuni. Kas lõpp tähendab seda, et üks või teine on mingit pahandust ka teinud? Täis on uurimisorganite asi, aga see, et ei üritata midagi kuskile kalevi alla panna, kinni mätsida mis iganes teha, et ollakse sihukene. Ollakse valge riik. Aga suured tänud telefon Andres Lipstok selle intervjuu eest ja eraldi vahest tagastamise eest aitäh teilegi.