Eesti luterlik tund. Te kuulete Eesti luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja. Ma unistan ühtsusest milles laseme teineteist vabaks. Ja ometi oleme üksteisele lähedal. On raske käia oma teed üksinda vastu jõududele ja häältele, mis kulgevad vastassuunas. Väljaspool olles on raske endasse uskuda kindlalt vastu pidada vastandliku arvamuse ülemvõimu ees. Me vajame 11. Mitte sellepärast, et võiksime teise taha peitu pugeda. Mitte selleks, et võiksime põgeneda raskuste teelt vaid selleks, et leiaksime oma sisemise jõu. Ja loodaksime selle peale. Paari päeva pärast on valentinipäev nagu räägitakse, olevat see päev saanud oma nime kolmandal sajandil Rooma keisririigis elanud munk orientiinuse järgi kes oli tol ajal keelatud ristiusu hooldaja ning laulates abiellujääjaid vastavalt ristiusutavadele. Samuti võite seda meestel sõjaväeteenistusest kõrvale hoiduda ja oma perekondade juurde jääda. Loomulikult sattus ta sellepärast valitsejate viha alla, mõisteti surma ja kohtuotsus viidi täide 14 10. veebruaril. Valentiinus sai hiljem tuntuks armastajate kaitse pühakuna ja tema mälestus päev on aastasadu olnud noorte armunute päev. Tegelikkuses on küll pisut teisiti. Nimelt on valentininimelisi pühakuid, kellel püha tähistatakse 14. veebruaril vähemalt kaks. Üks oli Rooma preester ja arst ning teine turni piiskop. Ja kummalgi neist ei ole ühtegi selget sidet armastaja paaridena. Praegusel valentinipäeva tähistamisel on küll üsna vähe tegemist ajaloolise pühaku või pühakutega. Pigem on see seotud rohkem rahvatraditsioonidega. Rahvauskumuse kohaselt hakkavad sellel päeval linnud paarituma. See on looduses ühteheitmise aeg, uue eluringi algus ja miks siis mitte just sellisel ajal anda välja valitule oma tunnetest märku. Tänapäeval on see päev tuntud ka kui sõbrapäev. Kui palju me ikka raatsime sõpradele öelda, et nad on meile tähtsad ja me vajame neid. Nüüd on selleks terve päev, et edasi anda oma tänu selle eest, et nad olemas on. Just nimelt sellest viimasest sõpradest ja sõprusest. Milleks meile sõbrad ja kas oskame neid hoida sellest räägimegi tänases saates pikemalt? Me oleme täna siia stuudiosse kutsunud ühe hulga piiblist nii-öelda enda sõpru ja tuttavaid nendega siis üheskoos tänase saate jooksul arutleda sellistel teemadel, et kes on meie sõbrad ja ja miks meil on sõpru ja milleks meil neid vaja on. Aga kõigepealt äkki tutvustate ennast, ütlete oma nimed. Mina olen Kaija Maarit minu onu, Jüri, Riho. Ja esimesena, võib-olla küsikski siis seda, kes teie arvates on üldse sõber. Sõber on inimene, kelle peale võib kindel olla, keda on vaja, kellega koos ei ole hirmu ega keda sa usaldad. No kindlasti on selline, kui sa räägid talle mingi mure ära ja palutud mitte seda edasi rääkida, siis sa võid loota seda, et ta ei tee seda, ei räägi kellelegi türklasi. Sõber kindlasti aitab sind siis, kui sul on raske kinosõber tunneb ka rõõmus koos. Mina üldiselt olen mõelnud, et noh, et mis vahe on sõprusele armastusele ja siis lõpus on ka nagu omamoodi mingi armastus. Vot seal Ameerikas on ju iga asja play lavio, eks ju, meil kui ma ütleksin, eks teisele oma sõbrale, et ma armastan siin, siis võiks kahtlaselt mõtlema hakata. Aga, aga minu teda emissiooniga armastuse vorm, see käis läbi mitu korda selline ütles, et, et sõber tegelema vaja on ja et sõber on see, kes mind ära kuulab ja kas siis nii on, et sõpra tunned hädas, ainult sõber on kindlasti see, kelle juurde sa saad minna ja temaga koos rõõmustada, nagu näen et ta tunneb sinuga kaasa, tuleb sinuga mured koos ja ta tunneb sama hästi ka, rõõmustab, kui sinu lähest läheb? Ei, no loomulikult on igasugused mured ja probleemid ja katsumused sellised proovikivid, mis teevad kindlaks või nagu annavad sulle tuge endale, et, et kas, kas on ikka see inimene, kellest sa nagu arvasid sõber olevat ikka tõeline sõber? Sõber on see, kellega koos ennast vabalt tunud pinges saab ära see, kellega koos on hea olla. Aga kas on mingi vahe näiteks sõbral ja tuttaval või kust see piir läheb, kes on juba sõber ja kes on ainult tuttav? Et ma olen ka mõelnud sellele, et kus see vahe on? Minu arust see sõprus on niisugune nagu mingi roll mingi teise inimese suhtes mingis rollis. Ja see on ka niimoodi, et üks päev on ta rohkem, teine vähem, eks ma pean siin rohkema rolli, teine päev vähem lõbuks. Sellest hetkest saadik on see roll juba nii võimas, et nüüd ütled, et sõber samas ele võib ära kaduda, tekivad mingisugused, mingi pikad vahemaad on ja kus need inimesed ei käigi omavahel läbi mängisid rolli. Ma olen ka nagu on perekonnas näiteks, nii et sa vastutad kellegi eest samamoodi saastatud näiteks ise oma sõbra eest ja ja kui te olete lihtsalt tuttavad, siis noh, see võib piirduda sellega, kohtute te ütlete tere või midagi. Kui te olete sõbrad, siis noh see ongi see roll, mida võetakse natuke tõsisemalt, lihtsalt sellega kaasneb mingi vastutus. Mina arvan, niimoodi. Sõbra väljend on veits nagu lihtsalt kasutatakse. On olemas väga head tuttavad, sõbrad, tegelikult ilmselt inimesel on sõpru mingi seal viis, maksimum võib-olla 10. See on tõesti palju juba sellest, et sõber, kui ta isegi kaugele reisib, siis sa näed läbi ja siis ta on ikkagi selle sõber, ei ole niimoodi kohmetunud, vaatad otsa ja millest rääkida. Aga mis teeb siis selle, et ühest inimesest saab meile sõber ja teisest mitte? Sõbrad ja seal on kindlasti ühiseid, ühiseid tegevusalasid või või kasvõi ühine mõtteviis või maailmavaade. Paljude inimestega ei saa sõbraks saada just nimelt sellepärast, et et nad lähevad arvamused niivõrd pisikestes asjades lahku ja ta ei leia ühist keelt. Mul on isegi nagu vastupidine näide olemas. Näiteks on mul üks väga hea sõber, kellega me täiesti erinevat eluviisi elame ja täiesti esinemine, elukutse ja neid ei midagi ühiselt. Ometigi. Me oleme õudselt suured sõbrad. Karvase, nii see niisugune armastuse moodi värk. Et vot on mingisugune sisemine teine soov, et vaat ma olen nõus andma jagama kõike temaga lihtsalt annan ja ma ei mõtle sellele. Aga kas ta mulle vastu ka annab? Aga kuidas annad, kas inimene saab endale nagu sõpru ise valida? Tegelikult ei saa mõne inimesega suhelda klapid ja mõnega ei klapi. Muidugi sa võid tahta kellelegagi sõber olla, aga lihtsalt ei kuku välja. Võib-olla. Et nii see päriselt ei taimed, selle inimesega tahan sõbraks saada või on kellelgi mingi niuke näidega? Ei, no ma arvan küll, et see võib-olla siin mõtlesin muidugi üsna armastus teemaga aga noh, et see on niimoodi, et võib tõesti ühepoolne olla. Et vot mina tahan temaga sõbrustada, tema minuga ei taha, aga sisse ikka õige sõprus võis olla. Ja tema võib-olla võtab mind sellel nagu selles mõttes oli väga suure tuttavana jah või ka hea, väga hea tuttavana võtab, eks ju, mind ja mina võtan hea sõbrana ja ongi niimoodi, inimesed suhtlevad omavahel. Kuidas seda mõõta, et nad nüüd on võrdne maja poolt. No aga sõprust ei saagi mõõta just nähtavasti siin tuleb ka see, et inimestel on erinevad ootused üldse sõpruse kohta. Aga kas inimene saaks ka ilma sõpradeta hakkama, mis te arvate, vajab inimene sõpru hõbedale, piisaks ainult headest tuttavatest oma perekonnast. Olen kohanud inimesi, kes ütlevad, et nad saaksid sõpradeta hakkama aga noh, võib-olla, kui nende järgi mõtlevad või kui ise järgi mõelnudki, selline pind või togimine, selline ringkond kaoks ära. Kui need inimesed tänas, usaldad, sest tegelikult noh, mingil määral näiteks perekonnaliikmed ka sõbrad. Et siis tekiks võib-olla tõesti, esialgu oleks natuke imelik, sa tunned, et sa oled iseseisva, kas sa saad hakkama. Aga noh, nad on niivõrd vajalikud, et kui nad ikka pikka aega ei ole, sest see muudab inimest ja ma ei tea, ma ei usu, et need päris ära sureks, selle pärast aga midagi väga suurt kaduma. Ei noh, eks inimene on ühiskondlik olend, et paratamatult inimestega läbi käies tekivad sellised tuttavad, kes, kes varsti enam nagu ei olegi päris tuttavad Vaidsin võibki nimetada sõbraks. Ja ilmselt see on paratamatus, et sõbrad on see kõlab väga nukralt parata. Ma olen jälle oma liini peale, ma olen vahest mõelnud, kogu aeg mõtlen, ega ma ei teagi, midagi kindlalt öelda ja vaevalt keegi oskabki. Et neile oma liini, et see mõne vahest mõtled, et kas see sõprus on mingisugune niisugune alternatiivvariant, et kui ei leia seda sellist armastust, siis leiad need sõbrad, et siis korvad nagu selle oma vajadused sõprade näol, aga kas siis inimene, kelle, kellel on armastatu, kas temal sõpra ei ole? Mul vahest munad, et noh, et kui tal on see tema armsam, on ju tema kogu maailm rahuldatud rohkem vaja, keegi tea, see ikka päris nii. Ta ei ole. Küll kogu maailm, aga sõbrad on ikkagi need, kes on juba varasemast ja ainult nad on, sa ei pruugi nendega iga päev läbi käia või? Noh, iga päev isegi näha, sa ei pruugi neile isegi iga päev helistada ja ütelda tere, aga sa tead, et ta on olemas ja näete siis tunnete ikkagi ette, näed sama inimene väga hea koos olla. No vahel ikka juhtub nii, et kui inimene on läinud sellise teise inimese, kelle pärast ta elab või, või kes on nagu muutunud talle kogu maailmaks mõnikord täiesti sõbrad jäävad natuke rohkem tahaplaanile. Aga hiljem sega, tasakaalustab või. Kui me tuleme selle juurde tagasi, et kas inimene saab ilma sõpradeta elada, et mis te arvate, mis teie elust näiteks siis puudu jääks, kui teil ühtegi sõpra ei oleks? Kõik jaks puudu. Mina arvan, ma ütlen kohe otse välja ja lõpus ennast oksa. Kui igav, siis oleks. Teeksin. Me puudutasime natukene juba teemat, mis on sõprus. Kuidas sõprus tekib teie meelest, esimesest pilgust või esimesest sõnast või teadiga esimesest pilgust? Ka alati ei tea, ei usu. Sõprus võib tekkida, kui sa viibid teise inimesega koos ja kui sa õpid teda tundma, aga see ei juhtu esimesel pilgul. Mina ei räägi endast enda kogemusest, et parim sõber on nii et minu töö esimesel nädalal sattusin kaklusesse, temaga isegi, aga ühistööd välja suurimad sõbrad, 10 vastutama ei tundnud 11. Väga tore on ilusti kaklena. No minul on samasugune näide, põhimõtteliselt üks väga hea sõber, oli äärmiselt kummaline, esialgu vähemasti mulle tundus, aga mida aeg edasi, seda rohkem ta tundus, et ta on aus. Ta ütleb otse välja, mis ta mõtleb, ta ei keeruta temast temalt ei ole karta, et saad nagunii-öelda nuga selga. Tekkeprotsessi on muidugi iga kord erinevaga mõni inimene selleni, kelle ütled ühe lause, ta ütleb sedasama suguse lause vastu ja sa tunned, et teil on midagi ühist ja midagi väga suurt teiste inimestega, sa võid aastaid suhelda, ilma et see tegelikult noh, näeksid nende sisse või, või noh, saaksid aru, mis inimesed nad on. Ja ometi võib nii ka sõbraks saada ja heaks sõbraks? Üldiselt mina olen nii palju fantaasiat, seal ikka niuke tuleb, läheb, tuleb, läheb. Nägi väga segaselt, et mingil hetkel saab tuttavast sõber, siis saab sõbrast tuttu ja aeg selekteerib välja need, kes jäävad siis tõelisteks sõpradeks või kellega sa oled suur ja ja üldiselt on niimoodi ka, et vaata mida, mida noorem, seda kergemini, seda kergemini tulevad need sõbrad, eks ju. Aga mida vanemaks saad, seda raskem sul üldse on missioone. Elu on nii palju igast need pettumusi valmistanud nõndanimetatud sõpradena. Et et enam ei usalda, ei võta tunnet küllalt, nagu tahaksin, jagavad, et vanemad inimesed on ka öelnud, et kõik sellised tugevamad sõbrad on jäänud ikkagi lapsepõlvest või isegi. Ja varasemast ajast sigi minul lasteaiast aga väga raske on öelda täpselt, mis asi on, sõprus. Õiget sõprust ei tunnegi ära. Saad olla kindel olles väga pika aja pärast. Mis te arvate, kas võiks olla õigus soome luuletajale, kes minu teada on öelnud nii, et sõprus on öised mälestus? Tuttavate vahel on ühised mälestused ikka midagi sellist kirjeldamatut, mida on ilmselt võimatu defineerida. Umbes samamoodi nagu armastustki. See ongi sõprus, on omamoodi armastus. Ju need mälestused ikka midagi annavad, sest et kui, kui kokku saad ja kui on ikka ühiselt midagi läbi elatud, läbi kogetud. Ja läbi selle nagu üksteisele lähedasemaks saadud. Jah, võib-olla küll. No minul on vähemasti olnud niimoodi tuttavatega, nagu hakkad neid ühiseid mälestusi arutama, sõpradega neist nagu ei räägi mõistad silmast pilgust ja kõik mõlemad mõtlevad ühte ja sama asja. Mida annab sõprus inimesele, kui nii võib küsida? Mingi kindlustunde tegelikult? Sul on keegi alati olemas, kes sind mõistab? Eks ta vist oli midagi niisugust kaitset ikka otsime. Lähed ikka välja ja siis on ikka keegi viilia. Kõik võõrad inimesed ümberindeks jõudma, üks väike laps ütles mulle minu sõbrad, samu õukond, mingil määral need sõbrad ongi see keskkond, kellega sa suhtled või või need inimesed, kellega sa jagad oma vaateid ja mingi seljatagune või mingi tugi. Aga vaata, kas ei ole kummaline, lasime botaar, et mõnikord on nii, et mõned tuttavad seltskonna lõviga tead, käiti läbi käi naeratusest kui siiamaani, aga ta ei ole sõber. Kohtugi kunagi, vaid on olemas, mõlemad teavad, need on ühtlasi peaks olema seal üks kord aastas ainult natukese nii palju kokku. Ei, see on see tõeline sõber. Käid iga päev, käid kuskil ringi, ei olegi tõeline sõber, sellest õppija on, et noh, et nad ei ole alati ühised mälestused ainena ja talle ka mingi ning side lihtsalt. Jaania sõprus ei ole tingimata mingit hobikaaslased või töökaaslased või. Kas seal omakasupüüdlik, kõik te räägite sellest, et kuidas on hea sõber jagatsuga ja sõbrad on ka hea jagada? No ikka noh, elementaarne asi, saad kuskilt midagi head, mingisuguse hea noodi või mingisuguse hea koogi ja mõtled ikka, et läheks näiteks kellelegi läheks, annaks kellelegi. Tunned ennast õudselt hea inimesena müstiline ja vahest ikka tuleb vastupidi ta need mõtted, et kõigil läheb hästi, saavad iga, pole kõrgkool Sisson jäävates hõbeda, siis hakkad mõtlema, mis tema sisse sai, eks. Nii-öelda see sõpruse puhul nagu kuidagi kõik nad mõlemad lähevad väga niimoodi teravaks või siis hakkab isiklikult sind puudutama. Paljudel läheb hästi, läheb sõbral hästi, onju tigedaks, eks ole. Aga see igatahes ei ole nende vaenu, oli see mingisugune niisugune noh, veega esmane eelmisel ikka sees. Et see tähendab, et sul läheks hästi. Telefon liigitaks selle, need sõbrad, kelle peale nagu vaenulikuks muutuda, heade tuttavate, olla süstik sõber seal nagu põhimõtteliselt nagu tükike sinust. Sa ei saa, kui see on nagu hästi läheb, ei saa nagu musitada sul hästi läks, aga võib-olla kui see sõpra väga armastad, sa tahad olla sama samasugune nagu tema temaga, eks see tähendab sama hea, kui tema. Või tema on ühel alal hea, siis sa võiksid kaal. No vot, mina ei tea, minule tundub, et vahest veidike sõbra peale ikka tõsiselt pahandada ka. Hing on täis küll, kui midagi ei saa, või on teistmoodi või. Aga noh, ma tean, et annab mulle andeks, üks tema võidu minu peale samamoodi olla. Vaat just see mõistmine, üksteise mõistmine, andestamine, andestamine ei riku, et need nähtused, mis võiks olla see, mis rikub sõprus ära näiteks täielikult. Reetmine. Kui sa tunned, et et sa ei või enam kindel olla, et ta kui sa oled midagi palunud, arvanud temast teda ei tee või ei räägi või, ja ta ikkagi statiiv räägib ja niimoodi, et mida sina, mida saad seal palunud näiteks mitte teha, et siis siis jah, ei tundu enam päris sõpruse moodi vatt minul ei ole päris niimoodi, mul on kellega ma olen väga kõige suurem sõber, meil on isegi niimoodi, et nagu ütleme, tema mind räägib, selja taga võib olla midagi niisugust, mis ma ei ole tahtujat, räägitakse, usaldus niivõrd suur, et ma absoluutselt ei pahanda, kui ta rääkis, järelikult ju siis pidi nii minema. Jah, eks ega mõned on ka sellised, kes püüavad kõigiga sõbrad olla. Need on minu arust kõige kahtlasemad, kas sõpradel on siis teineteise vastu selline kõrgendatud ootus või et, et tema on nüüd rohkem ausam kui teised temal lojaalsel, mis iganes. Parem, ilusam, targem, ei, mina ei arva niimoodi, et inimesed on ju kõik ikkagi oma puudustega nõrkustega ja näiteks, no oletame, et mul on sõber, aga ta on lobamokk vaba, sellega pead arvestama, ta lobiseb kõik välja. Aga me ikkagi temaga sõbrustada peale selle sõprazoni andestamine sama hästi. Jah, see, et kui sa tead inimese vigu, sa andestad talle need. Ta nagu ma saan aru, et ei tee pahatahtlikkusest ei lähe, eks ju välja lobisema, vaid tal on sihuke viga, ta lobiseb. On, inimesed on igasuguseid, eks ju, keegi ülekuulamist tuleb välja, et nagu peamine nõue on ikkagi lojaalsus. Sõprusele tahtsingi sinna juurde jõuda, et kas ilma sellise ustavuse ta saaks üldse sõprust olla. Sa ei oleks sõpruses. Ko teieväelast võib asetada selle sõpruse piiri. Paljuks te olete sõpruse eest valmis. Riho ütles, et et armastuse eest ollakse valmis surema ja sõprusunudki armastus, siis teen. Hakkasin mõtlema, et kas ma surmale aknast ei kalla, ei hüppaks. Vot jah, ei tea, tulla, ei hüppaks, aga vot ükskord oli pätid küll kallale tänava peale, siis ma imetlesin Kõnnu mõisa, te ei näe mind praegu maja nõrguke, eks ju, mis on. Ja siis ma imetlesin küll seda, et ma mõtlesin, et no mina olen esimene, kes jookseb nii palju kui jaksad. Ja siis on tühjase sõber, eks ju. Iseenda elu. Aga siis oli küll niimoodi, et pädev võrguke kaks nõrgukesed seisavad niimoodi elu eest ja valmis võitlema, selline naljakas. Ei juhtunudki midagi. Evangelist Johannese kirjeldab ka sõprust niiviisi ja ütleb, et ei ole suuremat armastust kanda elu oma sõprade eest. Ma olen tallanud küll oma elus selliseid hetki, kuma olen oma sõbraga ja ma tunnen, et ma võiksin ta majast keelu on, sellepärast seal see on lihtsalt, mida mingi nii tugev side, mis meid seob. Et ma parem loobuksin enda elust kui sellest sidemest. Aga ma ei tea, näiteks selline asi jäi, noh, sellist asja ma ei suudaks taluda, kui näiteks sõprus pannakse proovile. Kontrollitakse just nimelt, et kas sa oled, kas sa teeksid nomine, olime teadlikult teadlikel, tähendab kas sa näiteks hüppaks aknast alla minu nimel või? Jah oled, sa pead ikkagi mõtlema selle peale, milleks seda vaja on. Kas sellest sõbrale tolku mingit või abi on. Näiteks mis asi on valetamine sõbra pärast? Seal võiks olla täiesti, ma ei kujuta ette, milline ekstreemne olukord, kui kui sõber paluks teise sõbra käest valetamist, et valetamine pärast see vist on kuskil mingi niidi seebikutega sisse süstitud. Ma vaatan seebikat disaini, põhiline asi ongi kogu aeg, see mani armastan sind, ma ei saa sulle tõde välja öelda, sest see on sulle valus ja siis hakkab see mingisugune suur tohuvabohu pihta seeriad. Siis hakkavad need seeriad, eks ju. Ta alusta segame, kuna mina ikkagi leian, et saab põhineda ikkagi aususel. Pigem pigem las tal olla sel hetkel valus, ootan välja, aga ma olen aus. Ja kui ta mõtleb järele ja kui ta saab aru, miks ma seda tegin ja midagi ei juhtunud. Ma unistan mõistmisest meie vahel mis ulatub sügavamale tavapärasest käsitlusest ja mõistmisest. Ma loodan, et võiksin mõista sind nii nagu sa iseennast mõistad. Ja hetke võõra ühe päeva jagu olla sina. Et ma ikka ja uuesti ei mõõdaks sind oma mõõdupuuga ega kujundaks sind oma arusaamade järgi. Unistan sellest, et mõistaksin sinu olemust oma olemuse, kogu sügavusega. Riho on siin juba korduvalt maininud seda sõpruse, armastuse on tihedalt omavahel seotud, et kas armastus ja sõprus on mingit pidi üksteisega samastatavad. Mis on need kokkupuutepinnad ja mis on siis armastuse sõpruse erinevus? Usaldus on kindlasti üks kokkupuute pind. Nii armastuses kui sõpruses. Eks põhilisi asju ma ei tea, mingi vahe, siin on mul ema ikka vanasti õpetlased, vaata, ühega tahavad peret luua. Disega tahad, eks ju. Kinos käia. Aga kas mõlemad saaks teha? Võivad kokku minna või mitte minna. Ja minu jaoks on armastus juba midagi. Mingi mingi juba vaimne kategooria, see on, kui mingit hierarhiat luua, siis sõber midagi enam, kui tutta, siis armastus on midagi enamat. Võrus, kui ütleme sõprade puhul veel võib mingisugusest mingites materiaalsetest kategooriates rääkida, siis armastuse puhul enam sellest ei tule kõne allagi. Kas käedeks selles olla, et armastus on ainus ja sõprade palju olla? Nojah, ilmselt see oleks mingi ideaalne variant. Ma ei tea, ega need tõelise õppuriga palju olla ei saa. Nendega ikka ainult kaks või äärmisel juhul kolm. Enam oli Ulada üks ja on inimesi, kellel ei ole, üldse ei armastaks samamoodi on inimesi, kes mitut armastab korraga kaks, kolm mingit vahet pole. Minu meelest seal sõprus ja armastus, niisugused asjad mida püütud lahti seletada juba vist aegade algusest saadik. Ja nüüd, kui ma siin seitsmekesi sellise ülesandega hakkama saaksime, siis, siis ongi see vist kaheksas maailma. Ma ei tea mitmes et. Ma olen sellega nõus, et ainult võimalik rääkida sellest hingelisest osalist. Kas ekspert teiseks üle minna? Küll ja ma arvan samamoodi, kuigi muidugi sinna sega segamini minna armumine ja armastus, need mõisted, eks ju, poeg armastuseks minna. Jah, ilmselt ilmselt käib see küll niimoodi, et armutakse hetkest, aga aga armastus ei ole vist päris kohe sealsamas hetkel kaasa tulevasi. Siis siit järeldatakse, et aeg on siis nagu mõõdupuuks, et armastus tekib veel pikema aja jooksul, kui sõprus. Seejuures vaadata siis on ka niimoodi, et vaat mõned abielupaarid seal veel lisaks sellele, et nad on ees, naine saatmata veel sõbrad lisaga et mõlemad asjana või näiteks ema ja tütar. Võib-olla ei ole ta suhe nende ema ja tütar see niikuinii ja lisaks vaata neetud sõbrannad. Aga kas armastus saab üldse ilma sõpradeta olla? Üldiselt vist ongi nii, et kui armutakse hetkes, siis on võimalik, et sellest armumisest kasvab, välja armastas. Aga, aga kui on selline pikaajaline sõprus, mis võib noh, tekib ka mingi armumine, siis tõenäolisemalt sellest tekibki armastus. Ühesõnaga, selline pikaajalisem protsess olgu siin isegi neid filme vaadata, no ma ei tea, muidugi filmid võivad sihuke fantaasia olla, aga aga seal on küll vaesinust niukseid asju näidatud, et nagu oleks armastusega sõprust ei ole kohaga nagu kassid ja koerad niimoodi. Tähendab arvuni rohkem. Minu meelest on nii, et ikkagi on armumine siis tuleb sõprus ja siis tuleb armastus. Ei noh, mina saan asjast niimoodi aru, et et kui sõbrad on tahavad, siis need inimesed, kes teineteist armastavad, on nii sõbrad kui ka tuttavad. Aga vastupidi, see asi küll ei ole. Aastane tuttavad ei pruugi olla sõbrad, sõbrad ei pruugi olla omavahel üldse nagu. Tähendab sõprus ei eelda armastust, aga armastus hääldab sõprus. Jah, seda küll. Aga kas armastus teeb sõpruse alles jääda? Kas sa võid muundada sõpradeks? Et too oli ta abielus, oli abielupaari, oli suur armastus ja kõigi ühine pere ja tahtsid lahkuvad, jube ilusad lahutused olid tükke. Aga muidu on mesinädalad. Aga seal hoide, oi, ma ei tea, kuidas seda nimetada, eks ju kui on, ütleme ennem lahkuminekutega tehakse laevasõit välja Stockholmi, eks ju. Ilus viimane ole ja siis lähevad lahku ja siiamaani sõbrad käivad koos igal pool ja kui mõlemal on omaette pere juba, eks ju. Suhteliselt huvitav, päris tihti ju räägitakse sellest, et nagu poiss ja tüdruk või omavahel sõbrad olla, et kui nad juba sõbrad on, kindlasti peavad olema ka armunud armastama 11. Mis teie arvate, kas selline sõprus erinevate sugupoolte vahel on võimalik? Ja kindlasti muidugi on kindlustanud minule need küll kohe. Minu kaks loetleb siis minu sõbranna ja minu sõber omavahel abiellusid. Raske variant. Ei ole, sest mina olin plaane Ei, aga mina olen parim sõber on meessoost ja minu meelest on väga hea temaga nimede mõtteid vahetada ja noh, mida siis teised teist arvavad need kõrval Tatajad, nõia, eks, kes meid on koos niisama näinud, tuleb kohe küsima, et kas see on su paiskäsn, pass aga lähimad tuttavad või tõesti enam tuttavad, ütleme sõbrad, siis nad usaldavad mind niivõrd palju, et kui ma ütlen, naljatan tõesti ainult heas. Käesaade on pühendatud valentinipäevale, õigemini valentinipäevast inspiratsiooni saanud. Mida see päev teile tähendab, on see armastuse, päevase sõpruse päev mis iganes ta on, nii ühte kui teist? Valentinipäeval peetakse ju meeles mitte ainult neid inimesi, kes on sulle armsamad, võib-olla vastassugupoolest, aga lihtsalt sõpra. Nojah, muidu Malawis, meedia ma olen vist nii nõukogudekasvatusega inimene, et ausalt öeldes ma ei teagi, mis asi see on või noh, see on see mingi küll võib-olla mingi taastatud vana, aga minu jaoks on ka mingisugune uus asi, ma ei teagi, mis tegema peab vaata filmidest, tolle südamed ja praegu kaubamaastur. Minule ta meenutab midagi analoogilist naistepäevaga, et ta naiste häda ja nüüd me kingime naistele lilli. Aga ei, noh, muidugi on tore päev, et kui sõbrapäev siis ikkagi rohkem. Sõbrapäev kõlab igatahes hästi. Võiks näiteks sõpradele lilli kinkida. Sõpradele võib ju iga päev lilli kinkida või mitte ainult sõbrapäeval. Aga kui sa iga päev olen unustanud, kuigi seal on lihtsalt nii kiire, siis päev on selleks meelde tuletada. Oi, kui sa iga päev olnud armunud on. See püha või tähtpäev on Eestimaal teie pärast juurdunud, tähistatakse sedasi meil. Ta võib olla juurdub, sest ta on huvitav. Aga ta on küllalt uus. Kuidagi võõras. Paistab, et teda võetakse rohkem mitu sõbrapäeval. Südant võetakse rohkem armastuse najal, siis käivad nüüd kirjade tervitused käivad siis nagu vastassugupoolte vahel. Nonii lihtne on ju inglise keeles kirjutatud naela või ükskõik kellele ma kirjutan oma klassijuhatajale direktorile üks kõikjale naela. Aga eesti keeles, no ma ei tea. On nagu erinevad. Mina ei tea, mina ikka praegu. Vaata seda niimoodi, et kommertsvärk, lähed kauplusesse, kõikum punaseid südameid täis, silmis kirju. Ma lugesin just, et, et see on nii üht kui teist, on. Kuidas soovid, kuidas teie tähistate oma kõige suuremale sõbrale külla, kes te kaarte saadata? Ja kindlasti siiamaani ei ole saatnud? Peaks atmosee, on midagi sellist, armastan dimentaalsete. Ikka eestlased pole vist suuremat asjad kirja kirjutajad ja kaarditootjad. Muidugi on tore kaarti saada, saataja soon saada ka. Parem kutsuks sõbrad iseendale küll vaikselt. Üldiselt on praegu helistamine palju odavam. Ka ei pääse siis ma mõtlemapanevaid otsuseid tegema, aga need igatahes enda sõbraks, pealegi veel kaari saadad. Kui suur tähtsus on näiteks salapärane, et hommikul on postkastis mingi kaart, kuhu pole mingisugust allkirja pandud, et kas tekib kohas või kes selle saatis Jakate kohe juurde Mckäekirjasid võrdlema. See saab ära hoida. Kui tal on selle võimalusega arentini päeval lubatakse saatega siukseid mürgiseid kirju, endistele Arsamatele keeles pettutud ollakse. Kas te kasutate seda võimalust? Ei, minu jaoks on valentinipäev liiga armas päev, ma ei, ma ei hakka seda raiskama selliste halbade emotsioonide ajal. Või noh, et iga asja annab irooniaks keerata ja ja teistpidi vaadata, aga mis mõte sellel on? Ta oli ikka päevad on ikka selleks mõeldud pidu panna. Iga päev on isegi niisugune rutiine ja mesi põhjamaal, päikest pole, midagi, pole hõõre küsiski lõpetuseks, et milleks sellist päeva üldse vaja on? Teie meelest? See on lihtsalt üks positiivne päev, kus mõelda häid mõtteid et näidata nendele, kellest sa hoolid oma armastust ja ja võib-olla ise seda saada. Noh, kindlasti on see positiivne päev ja seal ta päevaseid vähemasti aastast mõtled kellelegi peale niimoodi kelle peale võib-olla terve aasta jooksul ei mõtle. Aga samas keegi, kes on tulnud palju sõpru, ei saa ühtegi kaarti üpris küll. Aga noh, ega seda sattudes Agni kaartidega mõõta eest üllatuse, sel ajal ta veel igasugu seinal. Ei noh, kõik on ennast mobiliseerinud mingiks erakordselt heaks ilusaks päevaks ja mida rohkem selliseid päevi on, seda toredam ja kaunist valentinipäeva teile kõigile. Tegelikult sõprustika igasse päeva aastas. Ja te kuulsite Eesti luterliku tunni saadet ja meil olid täna stuudios Kaie Maarit olla Riho Signe. Ja Meelis ootame ettepanekuid ja arvamusi oma saadete kohta Eesti luterliku tunni toimetuses aadressil kiriku, plats kolm ning telefonil kuus kolm üks neli kolm üks üks kohtumiseni. Issand olen tundnud inimese lähedust. Olen tundnud teised kätt oma käes. On toitnud mu päevat määruga tunginud igasse rakku mu ihus. Ja mu elu on rikas. Päevad täis elu.