Tere, hea kuulaja Tänane kehtiv kava on mitme inimese koostöö viljana sündinud ja need asjaosalised on helilooja, arranžeerija ja interpreet Raivo Tammik, kes elab Hamburgis. Auväärt tantsupedagoog Ants Tael, helioperaator Anneli Ruubel ja muusikasaadete toimetaja Anne Erm siin stuudios. Muusika, mis sissejuhatuseks kõlab, on Raivo Tammiku mõnus džässiteema kahekesi õhtul mis iseloomustab Raivot kui jazzpianisti, kellena ta ju alustas oma teed Barnastile siin Eestis. 15 aastat Eestist eemal, see on pikk aeg. Usun, et paljud nooremad kuulajad ei tea üldse, kes on Raivo Tammik. Pärast pole ehk üleliigne linnulennult meenutada. Tema muusiku teedki meeldis. Enne kui läheme tema tänaste tegemiste juurde. Õppisin Raivoga ühel kursusel Tallinna muusikakoolis ja konservatooriumis tema koorijuhtimist, hiljem kompositsiooni, mina muusikateadust ja kompositsiooni. Briti muusikakoolis oli meil tore ettevõtlik kursus, peeti pidusid, tehti sporti, näitemänge võeti ette mitmeid matku, aga ei unustatud ka raamatukogus turnimist ja kontsertide külastamist. Erialaga ei jäänud keegi, neist jäi. Mõned tunnid olid meil ka ühised. Rohkem kui tunnid on mulle meelde jäänud, aga vahetunnid, mil noorhärrad eesotsas Raivoga impraviseerisid klaveri taga kasid üksi kaksi või kogunisti kolmekesti. Tammik Aarne Vahuri, Nils Peterson, Peeter kargna. Kõik meie kursuse poisid said tuntuks džässmuusikutena. Raivo liikus kõige rohkem plaate. Ja seda uut chati informatsiooni jagas ta meelsasti ka teistega. Tablsiks Oscar Peterson, lenitajaid Lin Mil Evans ja teised kuulsad džässituusad said tänu temale meile tuttavaks ja Chess lähedaseks. Konservatooriumis oli ehk igaüks meist suurem, individualist pandi rõhku eriala omandamisele ja tudengite seltsielu jäi pisut hõredamaks. Raivo õppis Gustav Ernesaksa dirigeerimist klassis täis vana garammi juures. Sinna pärast lõpetamist viieks aastaks tööle. Muusikakooli ajal alanud kontserttegevust džässpianistina. Paisus aina laiemaks, ulatudes nüüd ka välismaale. Muidugi ei olnud eesti džässi tutvustamine tol ajal kontserdi sõprusreiside põhieesmärk. Mobiilsel Estonia ansamblil tuli täita igat sorti saatja rolli, sekka mängiti siis ka mõni džässiteema. Kodustel džässiüritustel lõi aga Raivo Tammik innukalt kaasa, eriti mis puudutab 1966. ja 1967. aasta rahvusvaheliste džässifestivalide organiseerimist. Nii ta siis jagas end kahe muusa vahel ja võttis pärast koorijuhi diplomi saamist lisaks veel kolmandagi heliloomingu. Jazzi, improvisatsioonilist heliloomingu nii on vaid üks samm ja on täiesti loogiline, et Raivo Tammik selle sammu kajastus. Millised olid ta tudengitööd Eugen Kapi kompositsiooniklassis, seda ma ei tea. Kuid tema laulud ja instrumentaalpalad jõudsid 70.-te aastate alguses laia kuulajaskonnani. Eesti Raadio tippmeloodia lauluvõistlusel ja Aarne Oidi nimelisel lauluvõistlusel olid tema lood, mis enamasti kirjutatud koost Kristi tammikuga. Ikka parimate seas. Vana veebi. Vello. Konservatooriumi lõpetamiseni oli jäänud vaid kolm kuud, sõitis Raivo koos abikaasa Kristi tammikuga külla Saksamaale. Ja sestpeale pole ma teda näinud. Muidugi, see oli vapustav uudis kõigile. Näis uskumatu, et endale nime teinud ja populaarne muusik pole eluga rahul. Tõsituba oli tal mustamäel kitsavõitu kolme lõppuril seda jagada polnud lihtne. Köök naabriga kahasse. RAMi juures arvati ta liiga nooreks, et anda talle täiskoormus. Aga ikkagi küsiti üksteiselt nõutult, miks ta lahkus. Alles siis, kui kolm aastat hiljem ilmusid musta stsenaariumi järgi tehtud härra Kalle kaha artiklid Raivast Kristist. Oli kõigile selge, et nii peame, neid ei näe. Nii nagu teisedki läände lahkujad tehkina mustadeks lammasteks. Raivo muusika mängimine keelati raadios ja televisioonis samuti Kristi helilintide mängimine püüti kuulajate jaoks olematuks teha ja osad läks teiega korda. Kõik need aastad olid teated Raivast pid. Vahel harva oli kuulda, et on teinud mõne heliplaadi osalenud oma muusikaga lauluvõistlusel Jaapanis või selgeks õppinud mõned uued instrumendid. Teda oli nähtud ka rammi kontsertidel Saksamaa liitvabariigis ja see on ka peaaegu kõik, mida temast kuulsin. Nüüd, mil lukud ja luugid on valla ja valgus paistab pimeduse riiki saab ilmsiks, et mustad talled on tegelikult valged ja valged, vahest hoopis mustad. On vaja, et kõik asetuks võimalikult ruttu oma õigetele kohtadele normaalsesse tasakaalu. Et meil oleks ülevaade eesti kultuurist kui tervikust, et seal poleks valgeid laike ega tabuteemasid. Seoses sügisese džässi ja bluusifestivali organiseerimisega, helistasin Raivole Hamburgi ja küsisin, kas ta oleks nõus festivalil esinema. Loomulikult huvitus ta sellest, kuigi ta muusikalise tegevuse raskuspunkt on praegu teistsugune ei ole ta džässipisikust päris lahti saanud ja mängib aeg-ajalt ikka improvisatsioonilist muusikat. Ja selle vastu polnud tal midagi, et aidata taaselustada Tallinna jazzifestivalide traditsiooni, millele pandi sulg sappa 23 aastat tagasi. Aga tuleks, sõltub siiski sellest, kui turvaline sügisel siin Eestis on. Ütlesin ka Raivole, et meie siin Eestis tahaksime teada, kuidas tal läheb, millega ta tegeleb. Millist muusikat teeb. Leppisime kokku, et ta räägib endast kassetile ja kui see teave kohale jõuab, siis saab ka Eesti raadiokuulaja sellest teada. Õnneliku juhuse tõttu olid Ants ja Malle Tael Raivo vanad tuttavad. Aprillikuus Saksamaa liitvabariigis kohtusid ka Raivoga ja nii see intervjuu teoks sai. Nonii, härra Raivo Tammik, alustaks ühe sellise küsimusega, mida meil kodumaal enam tavaliselt ei esitata inimestele, kuidas käsi käib täna päris hästi ja ma vaatan jah, et sa näed kuidagi hea oluline siin välja. Kaua sa nüüd oled õieti ära olnud, siis kodutu? Aprillis sai täpselt 15 aastat. Mis siis õieti juhtus, et sa niimoodi ootamatult ära läksid? Noh, see otsus tuli tegelikult üsna üleöö, maalin ju tegelikult oma eluga nii võrdlemisi rahul Eestis ega mul nii väga häda midagi ei olnud. Aga viimastel aastatel läks kuidagi poliitilisele avaldusele väike kampaania käima ja nagu sa võib-olla mäletad, oli tookord ka sirbis ja vasaras niisugune väike jõukatsumine minu ja pohla vahel. Ja seda ma mäletan veel. Kuidagi inimese dimensioonidest või midagi sarnast ja seal hakkas meil niisugune väike diskussioon peale ja see asi läks ikka kaugemale niimoodi, et nagu ma kuulsin oma tuttavate kaudu mõnedes ringkondades. Nii Pohlaga Komissarov tegid võrdlemisi kõva õõnestustööd minu vastu ja mul lihtsalt oli see tunne, et ma enam kaua ei pea vastu. Ma sõitsin tol ajal võrdlemisi palju ringi ja enne viimast jaapani sõitu ma kuulsin, et ma olin juba maha tõmmatud nimekirjast, mis oli küllaltki imelik ja eks mul oli seal eestis paar tuttavat, kes mulle ka niukseid informatsioone siiski võisid anda ja selle tõttu ma lihtsalt teadsin, et minu vastu see õõnestustöö käis ja oli kavas mind nii-öelda suuremalt areenilt tagasi tõmmata. Ma võib-olla oleksin ilmtingimata nüüd vanglasse läinud, seda ma ei usu. Aga minu jaoks ei ole elu midagi väärt, kui ma seal seda teha, mida ma tahan teha. Ja kui minu 30. eluaastani ma siiski sain enam-vähem seda teha, mis ma tahtsin, ma populariseerisin seda muusikat, mis mulle meeldis. Ma sain kirjutada. Ma sain loenguid pidada, ma käisin palju nii välismaal kui ka kodumaal, ring reisudel tegin kontserte, see elu oli nii, nagu ma endale elu ette kujutasin ja kui ka see mingisugusel määral oleks vähenenud, ei oleks mulle enam elu väärt olnud. Me üldiselt sa tol ajal nii palju reisida said, näiteks ei saanud, mind võeti isegi DDR sõiduks tund aega enne enne rongi väljasõitu võeti nimekirjast maha, kolmel korral ei pääsenud isegi teede ääri siia, Saksamaa liitvabariiki tahtsime ka tulla kümmekond korda, siis ma lihtsalt loobusin katsetest, sest noh, minu suust lihtsalt riigist välja ei lastud. Sa pead ikka siiski mingil määral paipoiss olema, sind lubati niimoodi. Eks. Paipoiss 20 aastasena kuidagi ma ka mõtlesin, et eks läheb ka elu paremaks ja ma seda ka nii mustalt ei näinud, nagu sa mäletad, komsomolikomiteega oli mul väga tihe side ja need aastad, kui sina juba täiesti nii-öelda pessimistlikult olid meelestatud, ma siiski nagu arvasin, et ma midagi saan ka teha ja et asi läheb millalgi ka paremaks. Ja. Ma pean ütlema, et ma ei ole märteri tüüp olnud oma elus, ma olen siiski püüdnud igas olukorrast parimat välja tõmmata ja see oli tookord ka ainukene võimalus, et üldse midagi teha. Ja nii komsomolis ega parteis. Ja isegi julgeolekus, ma sain väga paljude väga meeldivate inimestega tuttavaks paljudel nii-öelda komsomolipidudel me mängisime Ameerika muusikat ja enamus nendest inimestest olid ka väga rõõmsad, et me seda tegime. Ja tantsisid neid tantse, mille propageerimise pärast mind kogu eksel piinata. Ja nagu sa mäletad mudelid Eesti raadios oma saade, kus ma populariseerisin igasugust liiki Ameerika muusikat, iso solist üle fancy kuni Vjatseni. Ta tuli tookord koos Kristiga koos abikaasaga siia. Tema vist nii palju ringi sõita ei saanud, kui sina. Kristi ei olnud nende lauljataride hulgas, kes väljamaal olid ja selle tõttu muidugi need ametlikud reisid, mida mina tegin. Kristi jaoks ei eksisteerinud. Aga me olime Kristiga juba koos olnud, et ka üks kord varem Kristi emal külas ja ükskord ka Soomes, nii et siiski ta oli kolm korda ka välja saanud. Ja kui te olete nüüd siia läände jäänud lugesime meie siis Eesti ajakirjandusest, et sina elad siin külmas, näljas alanduses, kuidas asjaga siis tegelikult oli, kuidas sa üldse Jaloog, pitsid ennast mingi algkapital siin ees vä? Ei, seda kindlasti mitte, aga pidin tõesti mitte millestki peale hakkama. Ja ma ei saa ka öelda, et nende esimeste kuude sees ma oleksin saanud endale kohe auto ja kõik muud asjad osta, mis mul vaja oli, tuli lihtsalt esialgu kiil õppida. Mul läks umbes viis kuud, nii nagu mu tuttavad täna ütlevad, kes mind tollest ajast tunnevad? Peaaegu niimoodi nagu täna saksa keelt oma koolis ei käinud, ma õppisin seda lihtsalt nii ise vaadates Telcarit ja lugedes ajalehti alati. Ühe sõnaraamatuga ja need kodunt ära tulles saksa keelt sa ei valda. Inglise keeles. Ja nii nagu nii mõneski keeles tead, kuidas öeldakse, tere päevast ja head aega ja suur tänu või midagi niisugust, aga aga mingisugust konversatsiooni ma muidugi ei saanud nii-öelda läbi viia. Sa oled keele peale andekas mees lihtsalt vees. See on õige ja, aga ma siiski ei ole päris nii andekas kui meie ühine tuttav Eri Klas, ma mäletan tol ajal eestiseeri, rääkisime vist viite või kuute keelt võrdlemisi hästi ja ja ma usun, et Eri Klas on selle koha pealt, eks uunikum ja keel keeleks. Eesti immigrandi käest üle ühe meeskooris ja viis klaveriõpilast ja elada ma sain ühe klaveriõpilase perekonnas, neil oli võrdlemisi suur maja ja nad andsid mulle kohe seal nii-öelda tasuta toa, nii et ma sain esialgu juba nii palju raha teenida, et ma sain riided osta ja ja paar instrument ja nii edasi. Ja teiseks aitasid mind ka nii oskappides on kui ka noomen, krants, kes olid ju 74. aastal Eestis ja meil oli nendega seal tookord võrdlemisi tihe side. Ja kui nad olid siin Hamburgis, kontserditel, Charlesiga, siis me läksime Kristiga kontserdile ja lava taha ja küsisid kohe. Õie, mis te nüüd peale hakata, mis te teete, Me läksime, vaatame. Ja nädala pärast oli mul lüpsesseks 10000 marga üle. Nonii, see tuli siis, kellelt oskazee tuli nende poolt koos Bauman krantse oskappides on ja sellega muidugi esialgsed suuremad raskused läbi serblased tuhandemargast juba osta endale ühe väikse Fovi. Ja see on, mis asi. Auto ja polüfoonia ja instrumendid olid mul juba paar tükki selle ajani ka ostetud, nii et ma sain juba hakata midagi tegema. Ja see oli aga siis kuskil umbes septembri lõpuni, 75. aastal ja siis tahtis juhus, et ma saan kokku ühe perekonna, kes ka Eestis eriti teile väga hästi tuntud, nimelt tantsukool Fanhaagemaiste hammuses. Ja no vahemärkusena võiks siis öelda, et siin, selles selles tantsukoolis nüüd istume, siia, seda juttu ajame aga siis olid nemad siis sulaviks mingil määral. Ja see läks siis niimoodi, vahepeal ma olin juba Hannoveris võrdlemisi tuntuks saanud ja nimelt džässmuusikuna üks ametnik, kui ta sai teada, et ma mängin ka džässi. Et ma tunnen ja siin nii palju, sest klubide omanik, et need läheme natuke, käime ringi ja siis me käisime temaga mõnedes džässklubidest läbi marssinud Lagertha mängisin poistega koos, igal pool oli kohe hea vastuvõtt. Ja lõpuks maandusin ühes restoranis, mis oli nii-öelda siinsete prominentsete kunstnikute kohtumispaigaks ja selle omanik oli siinse pilts, Aitumise on nii-öelda see esimene kõmuleht kogu Saksamaal oli ka selle Bildsaitungi nii-öelda selleks kõmureporteriks, siis ma mängisin ka tema lokaalis seal lihtsalt nii külalisena ja järgmisel päeval oli piltsatungi esimese lehekülje peal suur artikkel meie põgenemisest, kuigi paar kuud hiljem. Aga mis selles ja kolmanda lehekülje peal veel siis veel kolme järgmise fotoga. Ma usun, et nii mõnelgi inimesel Eestis on juba need fotod, need koopiad, ma olen saatnud neid Eestisse. Ja sellega ma olen, tahan Ungaris ka äkiliselt nende prominentsete inimeste ringis, kuna ka minust selles kõmunurgas lehes kirjutati. Ja paar päeva hiljem, kui ma olin jälle õhtul seal, tema lokaalis tuleb mu juurde üks noor daam ja küsib, te olete ju see Raivo tammiks, kellest üleeile lehes kirjutati, maksad ja minu perekond tuleb ka Eestist. Minu vanaisa räägib isegi veel täiesti puhtalt eesti keelt ja minu ema võrdlemisi hästi veel. Mina ei oska enam, aga meie perekonnas on nii-öelda see Eesti teema pidevalt aktuaalne. Sest meil on siiamaani veel Eestiga võrdlemisi tihe side. Meil on siin üks tantsu koolja ja ma isegi oma isaga mõnede aastate eest Eestis. No ja siis ma vaatasin talle täiesti külmalt näkku, ütles, et ahaa siis on ta nimi ilmselt fon haagemaisse selle peale emal kukkus peaaegu istuli baaripukist maha, sest Jeesus, et kuidas te seda teade. No ja siis ma rääkisin selle jutu maha, et meil on sõbrad Ants ja Malle Tael Eestis ja ma tean, et Hansson oma tütre keesaga mitmed aastad tagasi Eestis ja selle peale muidugi sai joodud rohkem kui üks naps ära koos. Ja saame juba väga headeks tuttavateks. Noore daami nimi oli keesofon harjumas. Ta on keedee Fonage masteri tütar, kes on praegu selle koolijuhataja Hans ei ole enam meie hulgas. Ja, ja siis ütleb äkki kisa. Raivo, see on ju täiesti fantastiline. Mul emal on homme tantsuturniir, sa võid vahepeal natukene rääkida, mis see tantsukool teeb ja mis turniirse. Tantsuturniir Taskoldune kleeplat on Hannoveris kõige suurem tantsuturniir aastas ja üks, üks suuremaid ka Saksamaa peale. Endal oli õnn näha seda möödunud aasta novembris, siis peeti teda 20 kaheksandat korda. Sa ise ytleb juba, milline ajalugu tal taga on? Seal oli kõik, oli nii nagu noh, nagu ma olen unistanud. Tähendab, kui Hugo Strasser orkester lõi esimesed taktid, lahtised publik tuleks tantsima, siis tuli siin nad ligi 1000 tantsupaari põrandale ja nad tantsisid just seda, mida orkester mängis. Seal registris ei, tantsuõpetaja unistus. See tantsumuusika, mis praegu kõlab, on Raivo Tammiku, eks varasemaid produktsioone ka seaded on Raivo tehtud, laulatati. Kui sa olid siia tulnud, siis võtsid sind kõigepealt omaks muusikat. No see on täiesti loomulik, te leiate ühise keele ja peale selle nad vajasid sind, saalid neile tööjõule. Täiesti loomulikult, inimesed, kes olid Eestiga seotud võtsin sind ka omaks, aga kuidas muu saksa rahvas suhtus sinusse kui põgenikku ja veel Nõukogude Liidust tulnud põgenikku? Ma pean ütlema, et tol ajal vähemalt oli suhtumine põhjenikesse, kes tulid ida poolt ääretult sümpaatne täiesti uskumatu ning kutsuti igale poole kylla, igaüks huvitus sellest samamoodi Ameerikast, tuhanded küsimused, kuidas ja miks ja, ja tõesti ma ei oleks kunagi uskunud, et mul välismaalasena saab siin nii kerge olema, vastupidi, ma mõtlesin, et ma saaksin raskem olema. Sakslased ei ole mitte nii, nagu meil vanasti seisis nendes ajaloo raamatutes ja nii nagu neid püüti varem kaaned meile ette maalida, kes tähendab päristavad relvi ja teevad kolmandat maailmasõda teha. Eks niisuguseid idioote on igal pool maailmas olemas, aga ma pean ütlema, et enamus saksa rahvast neil on niivõrd hea elu, nad ei taha seda kaotada, kes tahaksime sõjaväkke minna, siin poisid hakkasid enne, kui praegu Eestis või Lätis või Leedus hoiduma sellest ära, et minna sõjaväkke. Hästi tööd teha, nii nagu meiega Eestis tahavad lõbutseda ka, nii nagu meie Eestis tahavad reisida ka nii nagu meie Eestis ja nad teevad seda. Ma pean ütlema, et kõik need 15 aastat mul ei ole sellepärast et ma olen üks välismaale mitte ühtegi probleemi olnud. Ja praegusel ajal on niimoodi, et selle revolutsiooni tõttu idablokis on lihtsalt tulnud liiga palju välismaalasi Saksamaale, kes kõik tuleb nii-öelda hoiavad kätt ja tahavad midagi saada, ilma et midagi teha. Ja selle tõttu on muidugi praegu Saksamaal võrdlemisi suur vastuseis nende idabloki inimeste vastu isegi idasakslaste vastu, sest nad tulevad masside viisi ja Saksamaalt. Samal ajal ma nii-öelda sisemuses naeran, mina olen nende jaoks juba nagu sakslane. Nii et me räägime omavahel, et kuri vaim, et need võiksid sinna jääda, kus on tema Merkel, et ma ise ka mõtlesin samamoodi. Tähendab Hannover oli sinule siis nagu hüppelauaks ja nagu ma aru saan, siis sama Tantsukool kah natukene kauaks siia Hannoveri jäid siis pidama. See ei olnudki nii väga pikka aega, kas oli väga aktiivne aeg Gide emaga? Keedeebeehaagemasteriga oli mul ka esimesest pilgust kohe nii-öelda vastastikune suur sümpaatia, samal õhtul küsis ta kohe mu käest, kus ma elan. Mõtlesin nende inimeste majas, aga et seal on ka niisugune tuba, kus ma päris nii nagu omaette ei ole. Jumal hoidku, mul on suur maja siin kesklinnas saab minu juures kohe tuha ajada, võid homme sisse kolida. Nii ma maandusin siis nende perekonnas ja mind peaaegu võib öelda, adopteeritisin. Ja ma elasin tõesti nendega koos paar kuud, nii nagu ma oleks oma poeg perekonnas. Kuna keeltel on niuksed sidemed nagu Hugo Stras ja paljud muud prominentseid inimesed siin Saksamaal istaminud momentaanselt paljudega kokku. Ma sain kokku siinse selle Linnahalli direktoriga, temal oli jälle üks hea sõber Hamburgis, kel oli oma suurstuudio. Ta helistas kohe sellele isale. Ta nimi on John mänge ja paar nädalat hiljem ma juba sõitsin esimest korda Hamburgi, et nii-öelda sele Jomenkele ennast esitleda. Ma jäin paariks kuuks, eriti just selle koori ja nende õpilaste pärast Hannoveri ma pidin vaatama, et ma saan kellegi teise oma asemele, kes neid tundi edasi annab, aga käisin juba nii iga kahe nädala tagant, kord Hamburgis tegime stuudio ülesvõtteid ja ma usun, et see oli jaanuaris 76, kui ma siis nii-öelda võtsin endale juba seal stuudio lähedal ühe toa ja siis hakkas stuudio TÖÖ võrdlemisi aktiivselt peale, nii et mul oli mõne kuu pärast juba peaaegu iga päev midagi stuudios teha. Ja ma hakkasin tegema tõesti juba väga-väga head raha. Kuulame Raivo Tammiku esimest oma laulu salvestust läänest. Laul kannab nimetust Frei ja see on salvestatud ansambliga hätlik. Minuni jõudsid mõned sinu heliplaadid õige pea varsti pärast seda, kui sa olid siia jäänud. Kas need Hannoveris tegid juba seltsimees oma esimeses heliplaadid, olid need juba Hamburgi töö? Ja muidugi, nende heliplaatide lindistamise kaudu saime tuttavaks aga paljude siinsete staaridega ja orkestrijuhtidega ja paar kuud hiljem ma hakkasin mängima siis Frank Waldori orkestris, see nimi peaks olema Eestis kaduda ja Frank Waldori juures ma olen mänginud. Võib isegi öelda siiamaani, kuigi nüüd viimastel aastatel olnud vähem aega selle jaoks, siin on kõik orkestrit vaba alusel, on mingisugune grupp muusikuid, kes kuuluvad selliste arsti juurde, samad inimesed mängivad aga vahetevahel ka Frank Paldori juures ja need, kes mängivad Hugo trassi juures, kui neil ei ole parajasti mingisugust kontserti või tants turniiri Hugoga, siis nad jälle mängivad, teevad hoopis midagi muudele stuudiot, nii et siin on seal kõik nii-öelda vabakutselise vabakutselisena. Ja selle töö kaudu saime tuttavaks väga paljude uute staaridega, ma olen töötanud Katariina Valentega ja kes need seal hinges on, Euroopa tuntumaid tantsupaare, kaksikud ja Roberto Blanco ja kytte ja kõik, kellel siin on võrdlemisi suur nimi ka Marleen saarel, kes on ainukene sakslast Aa, kes Pariisis nii-öelda suure karjääri on ta ju. See oli muidugi väga huvitav töö ja samal ajal tegin ka stuudios nii plaate, kus mu oma lood peal, kui ka laata, kus ma lihtsalt raseerisin või mängisin ja võrdlemisi palju tegin ka reklaami niuksed reklaamid, singlid, pool minutit, üks minut, Ni telekale kui ka raadiole. Ja siis millalgi sain ma tuttavaks ühe teatriprodutsendiga, kes iga aastatel mitmeid teateid turneesid. Siin see oli, ma usun, et 79. aastal ja alates sellest ajast peale kuni eelmise aastani ma tegin iga aasta vähemalt ühe teatri tunnejevi, mängisin kuskil teatris nii kolm kuni neli kuud. Ja see oli jälle üks niisugune omamoodi huvitav töö, sest mul oli alati muusikalini juhtimine ja mängisin kiibur. Selle kaudu ma nägin ära terve Saksamaa. Ma usun, et enamus sakslasi ei ole nii palju oma isamaad näinud kui mina just nende turniiride kaudu. Ja siis ma sain 76. aastal kokku feni Krimmiga, tema nimi peaks olema nüüd Eestis tõesti tuntud. Mäletan seda oma poisikese ajast, koduigatsus on suur, mida ta laulis toode. Lood ja ta on kokku müünud umbes 40 miljonit heliplaati ära. Et Fredi on siinsele superstaar, nii nagu Eestis võib-olla kunagi Georg Ots oli või midagi sarnast. Ja Fredi kaudu ma sain nii-öelda ka esimest korda siis kirjutada oma muusika veel muusikaline, mida me mängisime kolm aastat, üks aasta Dormee peal ja kaks aastat siin Hamburgis Sand Pauli teatris on ka üks vanemaid ja tuntumaid teatreid kogu Hamburgis ja kokku 285 etendust ja siis oli kunagi see päev kus ma tegin Frediga ühes väga suures restoranis rebani, pea selleks kõige tuntum tänav Hamburgis, kus kõik need halva kuulsusega majad on, aga ka väga paljud teated, kus kätš mängib ja kus meiega mängisime ja nii edasi. Selles lokaalis tegime me nii-öelda ühe tasuta kontserdi vanadele inimestele. Ja nii ma sain oma praeguse elukaaslasega tuttavaks. Laulud, mida nüüd kuulete, ongi pärit Fredi kõnni Raivo Tammiku heliplaadilt. Ja siis, mis uut? Sinu kodus ma nägin, sul oli riiuliplaate paksult täis, kas sina oled olnud siis kas siis need plaatide väljaande või mingil kombel on sinu käsi sees olnud seal sealt, kas produtsent ise teinud muusika sinna peale ja siis seina peal rippusid sul mõned kuldplaadid ka. Tuleb välja, et sa oled sel alal siis väga edukas olnud, nagu ma aru saan, seal kuldplaat vist igaühe Lebistajate niisama pihku. See on õige ja siin tuli ka natuke muidugi vaadata, mida saab müüa, mis ma olen nüüd produtseerinud, iga aasta, ma ütleksin, umbes viis-kuus LPT 15 aasta jooksul oleks need siis umbes 60, ma usun või midagi niisugust. Ja võib öelda, et enamus nendest on ka olnud edu. Need ei ole mingisugused jätsi plaanid olnud, sest rahvaliku muusikaturg oli palju. Huvitav on minu jaoks, sest popmuusikat teevad niivõrd palju ja sealt tuleb nii palju konkurentsi Ameerikast. Siis sa peaksid tõesti istuma ühe loo kallal, võib-olla vahel kolm, neli isegi kuus nädalat, et seda nii perfektselt korda saada, aga samal ajal sa teed valmis kaks rahvamuusika heliplaati ja moodustasin võrdlemisi vara, et ma hakkan sellel alal vaatama oma teed otsima. Sest ma mängisin džässiklubides. Kui mul isu oli, džässi mängida või fancy muusikat, mul ei olnud ilmtingimata vaja niukseid plaate produtseerida. Ma leian ka, et klassika, võitjas või rahvamuusika. Nad on ju kõik kuidagi muusika ega muusikal on mingisugune oma keel, aga on olemas väga halbu sümfooniaid ja on olemas väga head džässmuusikat. On olemas väga halba funki muusikat, on olemas väga head rahvalikku või rahvamuusikat. Nii et see nii-öelda sahtlite viisi mõtlemine, et ainult üks on hea, teine halb, seda mul isegi enam ei olnud. Eestis maju seal hakkasin ka, nii võrdlemisi paljudel aladel toovad tegema, missuguse muusikaga sa nüüd siis kuldsed plaadid oled saanud? Et ma olen saanud rahvamuusikaga? Ma hakkasin kümneaastases tegema Šveitsis Boduktsioone, kus ma panin, kukkus Šveitsi rahvamuusika igasuguste muude suundadega. Kass oli stiil, ramm grupp või pillimoon, saksofoni sound või klassikalised viiulit või Lõuna-Ameerika muusika. Ja nendest eksperimentidest sai üks niisugune suunda andev asi, et isegi Šveitsi lehtedes kirjutati. Kas tõesti pidi tulema üks eestlane meile šveitslaste näidata, kuidas tänapäeval teha rahvamuusikat? Ja sellel alal ma olen ka need oma? Kuulame siis paarikildu saki längleri plaadilt. Kõigepealt üks mõnus tirooli valk ja siis hoogsam svingilugu.