Nädal tagasi aprillikuu lõpus toimusid Viljandis kirikumuusika päevad mis lisaks hästi läbi mõeldud ja hästi läbi viidud kavale pakkusid rohkesti edasi mõtlemise ning tegutsemisainet. See ei olegi lihtsalt nii loomulik, et muusika kuulub iga koguduse elu juurde. Jääd igal pühapäeval heliseb kirikutes orel või laulab koor. Et laulavad nii õpetaja kui ka kogudus. Viljandisse kokkutulnuid valutas süda kirikumuusikute tuleviku pärast. Seepärast, millise tasemega muusikat kirikus ollakse võimeline tegema ja kuivõrd huvitutakse hariduse saamisest, mida riik pakub. Selge on, see kogudusele annab näo koguduse hingekarjane. Nii on ka haritud kirikumuusikute juurdekasv sõltub sellest, kuivõrd terviklikult vaatab oma koguduse elukorraldusele koguduse õpetaja. Kui arvestada seda, et Eestis on 169 kogudust, millest vahest tubli kolmandikus töötab professionaalne muusik siis peaks kirikumuusikute koolituse vastu olema ülisuur huvitatus ning ka vastavates õppeasutustes valitsema suurtum ning konkurss Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakonnas kirikumuusikakoolist Tallinnas vastavatele ainetele ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis ja Eesti muusikaakadeemias. Et aga reaalses elus see kaugeltki nii ei ole, seda tõdesid kokku tulnud ka Viljandi kirikumuusikapäevadel. Mida pakkusid siis Viljandi kirikumuusikapäevad? Miks tuldi kokku just nimelt Viljandis ja mis oli neil päevadel osavõtjaile kaasa anda? Sellest tänases saates räägimegi? Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakond eesotsas osakonna juhataja taimi Välba ja tema abiHedi vilumaaga soovisid Viljandi kirikumuusikapäevade korraldamisega teavitada huvilisi kirikumuusikuameti olemuslikkusest missioonitundest. Au väärilisusest vastava hariduse vajalikkusest ja riiklikul tasandil loodud õppimisvõimalustest Viljandi kultuurikolledžis mille olemasolu on nii kirikul kui noortel tark ära kasutada. Päevade korraldamist toetasid Viljandimaa omavalitsuste liit ning Kultuurkapital. Ja päevade programmi kuulusid Vardo Rumessen loeng ajaloolisi paralleele Rudolf Tobiase Joonase lähetamisega mida kuulas viimse toolini hõivatud auditoorium. Erksalt läbi viidud mõttetalgud teemal kirikumuusikute koolitamisest Eestis mida juhtis professor Reet Valgma ja millest olulise osa tänases saates ka teieni püüame tuua. Kavas olid veel Viljandi Pauluse koguduse organisti. Mullu Helsingis Sibeliuse akadeemia organistina lõpetanud Aaro täitzmanni meistrikursused oreliimprovisatsioonialustest ja tema orelikontsert. Kaasaegse kristliku muusika erinevatest suundadest, rääkis soome rahvamisjoni lähetusega Viljandi praostkonna töötav gospel muusik Jaakko kandole, kelle eestvedamisel oli võimalik osa saada kah gospel kontserdist, kus esinesid Viljandi Jaani koguduse gospelkoor ja solistid. Nende päevade raames oli Jaani kirikus võimalik kuulata ka Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakonna õpilaskontserti ja võimsa lõppakordina. Sel kevadel Itaalias Orlando di lasso konkursil esikohaga pärjatud Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoori esinemist Ene Üleoja juhatusel. Nii et nii nagu rakenduslikule kõrgkoolile omane on õpetus Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakonnas tihedalt seotud praktikaga riiulid need päevadki seotud kas siis konkreetsete ettekannete, kursuste või kontsertidega, mis kõige otsesemalt seotud kirikumuusiku igapäeva tööga muusika abil teenimisega. Millal hakati kirikumuusikuid regulaarsemalt riiklikul toetusel koolitama? Ega sinna ei olegi nii palju aega tagasi. 1994.-st 95.-st õppeaastast, mil Viljandi kultuurikolledžis loodi muusikaõpetaja kirikumuusika eriala. Riigi poolt finantseeritava õppetööplaani on heaks kiitnud ka Eesti Evangeelse luterliku kiriku haridusnõukogu. Selle erialaga soovib kolledž taastada igipõlise sideme kiriku ja kooli vahel. Eriala lõpetajate tööpõldu nähakse eelkõige maal ja väikelinnades, kus on puudus organistide, koorijuhtide ja muusikaõpetajate järele ka kõige teravam kirikus muusikakateedri loomise eestvõtja ja praeguse juhataja dotsent taimi Välba sõnul oli tema jaoks oluline ka see akadeemiline muusika. Suund ei kaoks kolledžist ning kirik kui kultuuri kandja saaks oma tegevusest toetust haritud muusikutelt. 1997. aastal avas kirikumuusika erialaga Eesti Muusikaakadeemia ja selle õppejõud Ene Üleoja nimetas vajadust anda kiriku muusikule kõrgemate taotluste rahuldamise võimalused. Viljandi praostkonna muusikasekretär Külli Salumäe kirjutab Sõnumilehes. Gümnaasiumilõpetajal ei pruugi olla nii palju elukogemust, et näha niisuguste erialade ühenduses tekkivaid võimalusi, kus ühe miinustest võivad saada teise plussid. Olles rakendatud nii koolis kui kirikus. Miks ka mitte kultuurimajas saab planeerida valla- või väikelinna kultuurikalendrit tervikuna kasutada mitmekesisemaid tehnilisi võimalusi ning mitme tööandja käest moodustada endale korraliku koormusega töökoht, kus kunagi ei ähvarda päevapealt töötuks jäämine. Kirikut kui kultuuri kandjat on ajakirjanduses ikka aeg-ajalt mainitud. Ajaloost teatakse eelkõige, kui suur roll oli luterlikule kirikule, eesti rahvakirjaoskuse edendamisel ja koorikultuuri tekkel. Tänases päevas tunnustatakse riigist lahutatud kirikut kui kasvatus ja haridustöös kasulikku liitlast ning teinekord heidetakse ettegi tema vähest ühiskondlikku aktiivsust. Samas lisab Külli Salumäe. Kuigi jumalateenistust tavaliselt ei analüüsita kui kultuurisündmust, on see siiski võimalik. Hästi ja läbimõeldult koostatud teenistusel on väga palju ühist õnnestunud lavastusega milles oma roll on teenistuse korral loominguliselt valdamisel sõnal muusikal kirikuruumi kujundamisel isegi liikumisel. Kuigi tavaline kirikuline ei oska sellest vaatevinklist teenistust hinnata tajub ta ometi harmooniast ja korrastatusest tekkinud ilu või selle puudumist. Idee edasiandmise vorm ning selleks kasutatud vahendid võivad sõnumit oluliselt võimendada aga ka kahandada või olematuseni ähmastada. Me kuuleme üht lõiku Urmas Sisaski eesti missast lõiku kloorlast, kus laulmas Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoor Ene Üleoja juhatusel. Ja see muusika on selle koori värskelt sellel kevadel valmis saanud siidiheliplaadilt. Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakonnas võib õppida igal aastal neli uut üliõpilast, seega igal aastal võib neli noort inimest astuda sinna osakonda. Tänase seisuga võiks kirikumuusika muusikaõpetaja erialal õppida seega 16 üliõpilast kuid kahjuks on vaid pooled nendest kohtadest hõivatud. Põhjus pole kindlasti mitte hariduse kvaliteedis. Lisaks kohalikele õppejõududele on kaasatud ka oma eriala meistrit Tallinnast Dust. Tegu on vahest vähese teadlikkusega kirikumuusiku ja kirikumuusika kui tõeliselt kutsumusliku muusika vastu üldse. Ja sellegi suhtes, et ei saa olla leige. Selle muusika osas, mis kõlab jumalateenistustel. Seegi muusika peab olema professionaalselt ette kantud. Ümber ümarlaua istus 17 inimest Viljandi kultuurikolledžist, Viljandi kogudustest ja Tallinnast, et arutada kirikumuusika, kirikumuusikute ja kirikumuusika õppimisvõimaluste üle praegusel Eestimaal et leida nende võimaluste nõrgad tugevad küljed. Rääkida võimalustest ja ressurssidest ja seda vestlust juhtiski. Professor Reet Valgma, kes osalesid, osalesid kultuurikolledži kirikumuusika osakonna juhataja, taimi Välba asetäitja Hedi Vilumaa prorektor Ene Lukka ka organistid õppejõud, Ene-Mai Salumäe, helika Gustav son, Külli Salumäe, Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe muide ainukene kirikuõpetaja, kes muusikutega koos nõupidamise laua ümber istus siis veel Pauluse koguduse organist Aaro Tetsmann Jaani koguduse organistid Merike Villems ja Kalev rajangu. Kirikumuusika liidu juhatuse esimees Piret Aidu loom kirikumuusikakooli juhataja Heli Jürgenson, Georg Otsa nimelise muusikakooli õppejõud Maie Kivita ja kirikumuusika liidu juhatuse esindaja Marika Kahar. Selline oli siis seltskond, kes arutas teemal kiriku muusika, kirikumuusikute hetkeseis tänasel Eestimaal ja loomulikult huvitas kõiki see, millised õppimisvõimalused on ja kuidas. Kui targalt osatakse neid ära kasutada. Teemad siis olid jagatud kolmeks. Kõigepealt arutleti kirikumuusika, kirikumuusikute. Riik, kus puudub kirikumuusikute ametialane tarifikatsiooni süsteem, see, et sellest tulenevalt on siis ka väga erineva ettevalmistusega inimesi väga erinevat ülesandeid täitmas. Noh, skaala on siis ütleme magistri või doktori kraadist kuni olematu hariduseni. Teine nõrkus on see kirikumuusikud kirikus on sotsiaalselt üsna garanteerimata, see tähendab seda, et palgad on väikesed ja lisaks sellele ka kõiksugused, muud sotsiaalsed probleemid tekivad selle töö tegemise juures. Sageli tuleb seda teha heategevuskorras. Siin on üks selline märksõna nagu omandireform, aga see on teema laiemaks rahuldus. Vanasti pidas kestrit üleval köstri talu ja kirikus on just nimelt sellised majanduslikud ülalpidamise küsimused siiamaani lahendamata. Lisaks sellele on siis kirikumuusikat tuleks selline nõrk külg ka see, et, et kogudusest väiksemas koguduses ei olegi sellele muusikule suurt tööd anda kui ta puhtal kujul ainult muusik. Vähene koormus ja veel üks, üks üks nõrk külg, mis puudutab koolitamist, on see, et riigi kirikumuusikutele eriala õpetamiseks jääb igal aastal päris paras ports kasutamata kuskil umbes 300000 väitis. Eile tuli see mõiste, mida meie siin ka oma rihmas kasutasime, seal käsite ja testri talu, eks ole, te ütlesite vanasti linnas köstritelefon, aga see tähendab seda, et köster oli kirikumuusika, eks ju. Praegu on e-kui muusikud on ma ei tea, 98 protsendi ulatuses naisterahvad kuidas neid nimetada praeguses ajas? Restoran köster, sugu ei ole siin üldsegi oluline, et küsimus on tema pädevuses. Köster ei olnud mitte ainult kirikumuusikuid, köstriülesanneteks olid koguduses ka väga paljud muud funktsioonid, näiteks leeriõpetuse andmine, usuõpetuse andmine, kantseleipidamine ja veel kus, mis. Sa ütlesid, et et ei ole tööd. Tähendab seda ma võtan sellest, et võtame linna koguduses, linna koguduses jätkub organistile küll tööd aga isegi Väikelinna koguduses, kui organisti funktsioon on näiteks ainult jumalateenistusest ametitalituste mängimine siis ei anna täit koormust, kui me läheme kuskile maa kogudusse, kus noh, heal juhul on oma koor aga toimuvad regulaarselt üks jumalateenistus pühapäevas ja võib-olla kui siis ükstalitus nädalas ja üks kooriproov nädalas, siis see ei anna kuskilt otsast täit koormust hetkel ei ole konkurentsi ja see on üks selline väga kummaline situatsioon, et tegelikult täitmata tihti on kuhjaga. Aga nendel täitmata kohtadel puudub finantskate. Lisaks sellele finantskattele on eesti kirikus lahti kirjutamata ka näiteks selline teema, millised on need töökohad, mis kuuluvad ühe koguduse juurde? Milliseid konkreetseid funktsioone peab koguduse juhatus garanteerima ja, ja sellepärast on, on Eestimaal terve hulk selliseid kogudusi, kus palgalehel on ainult üks või kaks inimest, üks nendest on eeldatavasti pastor ja teine on eeldatavasti kellamees. Omapoolse nägemuse kirikumuusika kirikumuusikute hetkelist nõrkade kohtade üle esitas kirikumuusika liidu juhatuse esimees Piret Aidule. Ainult kirikumuusikuna on inimesel raske raha leida. Ametitalgutest, et kiitus ja palgaprobleemid oma ebatervislikkus, instrumentide tähendab olemine, halb, tehniline seisukord, kirikumuusikute väärtustamise probleem ja mure, puudub võimalus varudega. Järgmise töörühma mõtteid vahendas Viljandi Jaani koguduse organist Kalev rajangu. Märkused tuli ka keel ametikoolis ja koori. Homseks. Jäi kapten. Kui seadete traditsioon aga ta on, millest on vahepeal siiski võib-olla kaheksa kastil, võib-olla võib-olla kõige enam, et siis see traditsioon ei ole doi? Samal ajal tulevad siis mis puutub, me läheme, killustatuse, samm lõikus kirikule kirikumuusikute haridustaseme tervikuna, Eestis on eri tegelema muusikutega. Et see, see niisugune inimeste rahade õppejõudude asumine neljase institutsioonis või avamine, nende rahade või inimeste jagamine koolitusele, see on kahtlemata väga halvasti ses mõttes, et koolid ei kohtunud muidugi seda kaabelvõrkudes. Ta pole, puudub niisugune asi, et CTA palju teil ka. Ja noh, mulle mulle tundub, et see on rohkem Ergo probleem, väga tugevasti puudutab ka kirikumuusikat. Keegi ei tea, millised on riigi raha, kui palju neid aru, miks need on siin kasutamata seal neid tahetakse juurde kuskilt mujalt, et see puudutab tervet Eesti kirikut ja seda ära siis kirikumuusikuid. Mäe sündisid kirikumuusikud, muidugi võiksid õppida tehingu, sealhulgas kõik need nelja võiks olla noh, võib-olla paviljon võiks olla suhtekorralduses analüüs ja, ja niisugune noh, võib-olla juhtimisõpin ekstra olema võimeline mälestus siis neljandal meile tundub, et RK suurest vaesusest saame tellimusse puududa kõrvaldada. Eesmärgid, ka oma kogudused on, on vastav, et aga, aga reaalselt saame tellimuse saanud esimese, tähendab seda saab tellimuse tara, nii nagu rada õieti värvis sotsiaalsed garantiid, kui ei raatsi teade järelikult garantiisid, siis nii ta rääkis samuti ERK puute sotsiaalne tellimus justkui ei, ei vaja. Kui niisugust, kui Tallinnas on natuke rasedana käinud see paistab, ei ole saanud jalaväelased ravi, see Eestis on kõik kuulnud, et need olid erilised inimesed kogunevad Tallinnasse, kogunevad järgult. Keuroni tüdruk ei ole aidanud. Aga seda, et keegi muusikutel puudu, õige ettekujutus, kui nad õpivad, jäävad Viljandis või on siin, ütleme kuskil Kesk-Eestis, sest neil on väga raske kuulda näha väga hea jumalateenistusele varajased kiriku, mustikad oleks tasemel. Oleksime igavesti täis. Seekord, nagu siin on ka selgunud. Professionaalselt tehakse kirikumuusikat, ainult oli seal siiski kogu kogu süsteemi kohta sepaatia nelja hõbeda ikka vähepopulaarne. Siia juurde Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe küsimus. Mul on selline küsimus, et mis tuleneb lihtsalt sellest, et ma olen viimased kuud uurinud jõudumööda jumalateenistus, uuendust, mis on tehtud naaberrahva Soome kiriku juures ja millele eelnes ja millele kaasneb väga põhjalik jumalateenistuse ja kirikuelu analüüs üleüldse kuivõrd Eestimaal üleüldse kogudused on selleks suutelised või ka, kuivõrd üleüldse Eestimaa on, mida. Loomulikult võib-olla kirikumuusika kui organite seal üleüldise tööealised, räägime kõigepealt lanna kokku süsteemi, millest see koosneb, kuidas on, aga mis te kui palju on niisugust organiste kirikumuusikuid, kes on jällegi see, et mulle tundub, et pääseda veel hilja. Ja nüüd veel viimase grupi neljanda grupi mõtted nõrkustest kirikumuusikasüsteemis räägib Ene-Mai Salumäe. Teda toetab Ene Lukka. Esimesena me tõdesime, et koolitus on killustatud ja koordineerimata, tähendab, on väikese Eesti jaoks liiga mitmes kohas ja omavaheline kontakt puudub siis tasemel erialase kaadriosaline puudub, mis puudutab nüüd koolitajaid? Osaliselt on, aga osaliselt ikkagi puudub. Oma koolitusega liitub läbimõtlemata õppekavad. Võib-olla tasuks vaadata need ülevel siis harjutusvõimaluste komplitseeritust, noh siin me nüüd mõtlesime, sepad neid kas ei ole pille või ei ole ruumi ja ja muid tingimusi sinna juurde või on külm ja ja siit külmalt edasi leidsime, et kogu see töö on tegelikult tervistkahjustav. Siia vahele Külli Salumäe küsimus ja kommentaar. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et see inimene peaks olema võimalikult mitmekülgselt haritud ja, ja aktiivne ja oskama hästi palju asju, olema hea organisaator, et mulle isiklikult tundub, et selline inimene on suhteliselt ainulaadne eksemplar selles mõttes, et selliseid ei ole ka väga palju. Ja, ja sellised inimesed on reeglina rakendatud ka väga mitmete muude teiste erialade kuulekust. Kirik võiks leida omale sellise kaadri, kes tahaks tulla õppima ja oleks just nimelt eeldustega, et tal on head eeldused organiseerimistööga head eeldused töötavaks kui massiga kollektiiviga ja tal on osavnäpp ja, ja muud organiseerimist lauluhääl, mis on jumala poolt antud, et et kust leida sellist kaadrit, millel oleks stiimul ja tahtmine tulla seda eriala õppima ja kuidas seda stimuleerida. No ega seda vist ikka nii tikutulega otsida, leia GSM, kas tuleb keegi, kellel on selline kutsumus või ei tule see nagu muusikutega üldiseltki. Et see eriala lihtsalt nõuab juba algusest peale võib-olla natuke teistsugust asetust ja omadusi ja andekust, võib-olla, ja valmisolekut mitmekülgsete notarid? Ja hea küll, nagu näitab, kuna praktikas kõik need kirikumuusikud, kes siin õpivad, on seotud oma kodukandi kirikutega ja töötavad kõik seal ja siis oleks kirikutega nüüd hea võimalus nendest 10 küünega kinni hoida, et nad oleksidki sinna tööle tagasi ja nii nagu nendib esimene lõpetanu sinna tagasi taga läheb, nii et see on võimalus, et antud juhul ei ole kirik midagi teinud saada tasemel kaadrit tagasi, vaid on inimene oma kodukandiga, nii, Eesti on seotud, on ka kirik teinud, et ta nüüd see inimeste kiriku külge sidunud. Nii et siin on noh, niisugune komplitseeritud probleem. See on niivõrd lai teema, et ma esiteks lihtsalt vastuküsimus, et kui kogudusest tuleb inimene, koguduse töötaja, kes juba mängib, võiks kõik, tuleb õppima ükskõik millisesse kooli, oletame, et ta suurepärane anne ja mängin juba hästi oreid või andekas sellel alal. Näiteks pole väga head Niukest rula, valast kõrvakuulmist või kena lauluhäält. Et teda võib-olla küll tahaks ja suudab mingil määral seda tööd teha katvat ja selles osas on näha, ta jääb natuke nagu nõrgemaks, seda ei saavuta seda taset, mis võiks parem koorida, et mida siis teha. Ja siis on kaks võimalust, tihe konkurents, siis tal ei olegi enam midagi teha. Paremaid läheb paremini, siis ta lihtsalt võib-olla ennast suurendada, aga niisugusel juhul võib-olla tuleks hakata edaspidi siis kuidagi diferentseerima või või nimetama siis neid orelimängijaks või, või kellel on kõrvad näiteks koorijuhiks? See tähendab ka seda, et, et selliste andekate inimeste koolitamine peab olema terviklikult väga hästi läbi mõeldud, väga hästi süstematiseeritud, väga hästi haakuma. Milline osa on nüüd näiteks, oleks kirikuvalitsuse, ma just rõhutan, seda sõna oleks kiriku valitsusel selleks et kirikumuusikaalast koolitust võiks hakata Eestimaal varsti nägema ühtse süsteemina, kus teatavad õppeasutused annavad selle baasi. Teatud õppeasutused annavad akadeemilise kõrghariduse ja akadeemilised tiitlid ja teatud õppeasutused või õppeasutus annab siis täiendkoolitust selleks et kirikus töös olev tegevkirikumuusik võiks ennast arendada. Kui suur on see kirikuvalitsuse roll selle asjasest? Tüümuse praegusel momendil ilmselt nagu, mis puudutab seda koolituse terviklikult, et on ilmselt kirikuvalitsuse kui niisuguse rollist ma nullilähedane, kuivõrd sellest teavad, kuidas neid koolitatakse, aga aga oleks, et see võiks olla palju suurem ja ajaloost on teada, et et nüüd me nimetame ilusti, esimese vabariigi ajal oli ta oli vist kõrgem muusikakool, kuidas ta nimi oligi sihuke akadeemia nüüdne, pidas sidet kirikuvalitsusega, selles suhtes nad kontakteeruda, mis aineid oleks vaja kirikumuusikutele õpetada ja sealt tulid siis juhtnöörid, mida nagu või no ütleme, nendepoolsed ettepanekud kirikuvalitsuse poolt, mida üks kirikumuusik peaks oskama ja siis kooskõlastati õppeprogrammid. Kirikumuusikute koolituse nõrgad küljed, nende leidmine pakkus juba iseenesest nagu vastusedki, kuidas peaks edasi toimima, mida muuta, kuidas koostööd teha. Ja nüüd nende mõttetalgute rõõmsam ja tugevam pool oligi selles, kui räägiti tulesüsteemi tugevusest. Mida siis alustas õpetaja Mart Salumäe oma sõnavõtuga. Meil on siin kirjas, on kaetud kollasega antud baasharidus või eriala mitme Helme ja, ja loob eeldused tööturul olla konkurentsivõimeline. Ja, ja sama võiks ütelda tegelikult kirikumuusikute üldise seisukohta, et kui inimene on ka, ütleme, muu muusikalise erialaga kõrvalt omandanud kas iseseisvalt või, või kuskil täienduskoolituse kaudu ka kirikumuusika eriala. Ta on suuteline olnud oma eelmisel erialal ennast rakendama, siis, siis selle inimese sotsiaalne kindlustatus on selles mõttes enam-vähem tagatud, et mõlemast kohast korraga nüüd lahti ei lasta, eriti kui tööandjad ei ole sõltuvuses. Teine asi on see, et alati on olemas inimesel täiendamise võimalus ja neid täiendavaid võimalusi enesetäiendamise võimalus Eestimaal oli, väga vähe polegi küsimus on lihtsalt ainult selles, et kuidas inimene seda endale motiveerib, miks, miks ja millest ta peab ennast täiendama. Siis mehe tugevusena me leidsime, et on see, et Eestis on ikkagi olemas, ma loodan, et keegi vist ikka teab, palju siin Eestimaal need kirikumuusikuid on, kes seda kirikumuusiku nime enam-vähemgi väärivad. Aga et nende inimeste hulgas on täiesti arvestatav osa selliseid inimesi, kes on kõrgel professionaalsel tasemel ja saanud kõrge akadeemilise hariduse see tähendab seda, et, et kirikumuusikaseis on selles mõttes suhteliselt hea, et meil on koolitajaid isegi situmalt eestimaalt võtta, ei pea kuskilt soomlastega saarest neid sisse importima. Ene-Mai Salumäe arvamus Me arvame samuti, et väga suureks plussiks tugevuseks on kirikumuusikutega, koolituse traditsiooni olemasolu meil, et võib-olla tõesti tänane noorem põlvkond ei peagi ka selle, nagu öeldakse, on rasked ja pimedal ajal oli kogu aeg kirikumuusikute koolitamine instituudi muusika osakonnas ja kui neid sealseid koolitatud kirikumuusikuid meil tänapäeval ei oleks, siis poleks ju üldse meid ka vaja. Et selle Me pidasime suureks plussiks. Samuti see pluss tugevused tasemel erialane kaader on meil ju siiski kvalifitseeritud kaader osaliselt tõesti olemas, siis on riigi toetus. Ah, me leidsime, et see on väga oluline, et eriti tuntav koolituse koha pealt just siin Viljandis läbi mõeldud õppekavad mis on orienteeritud just sellisele kiriku muusikule, kes on siis niisugune ümmargune ja mitmepalgeline, mitmekülgne ja kõik kõikvõimas. Ja selliseid on meil paraku just nimelt nendes maakogudustes vaja sa pead ikkagi lõpuks hakkan kõike tegema sealt tulenevalt just kirikumuusik, muusikaõpetaja, kutse, mida siin antakse niisugune kahe haruga, kontaktid Euroopa vastavate õppeasutustega euro peab ka olema sees väike ja siin on konkreetselt Viljandil, on olemas siis Sibeliuse akadeemiaga nüüd kaks sellise nagu plussi miinuse vahel, et see töö nõuab suurt kutsumust. Tähendab, see on see, et see on tugevus, aga see on selles mõttes nõrkused, on vähem siis tulemas inimesi õppima. Et see on nagu selle koolituse jaoks on see nõrkus, sest see nõuab eelnevalt läbimõeldud maailma oma kutsumuseni, missioonitunnet juba ka mingit muusikalisi teadmisi. See on väga tugevad inimesed, kes tulevad aga selle võrra neid vähem ja valida on vähem. Nii et selles mõttes kahe otsa. Jah, ja teine on meil oikumeeniline koolitus, mis need antud juhul Viljandit praegu momendil väga aktuaalne. Sellele on ka nüüd oma tugev külg ja oma nõrk külg. Oleme nüüd tollel ümarlaua vestlusel kuulnud plusse ja miinuseid kirikumuusikute töökorralduse kohta. Mis siis saab edasi? Millised muud peaksime astuma, et mingisugune kord majja luua. Ja nüüd siis kuulamegi nendest võimalustest ja ressurssidest. Mart Salumäe alustas teemat. Meil on siin kolm sammu, tavaliselt on ikka nii, et nad kõigepealt oleks esimene samm, siis teine ja kolmas ja lõpuks viimane samblik sihile, aga need sammud on sellised, et et ükskõik kust otsast keskkohast alustada, sihile viib ikka võib-olla strateegiliselt oleks esimeseks sammuks tark panna see meie lehe peal olev kolmas. See on siis selline lause luua koolide esindajatest, ma mõtlen neid koole, kus kirikumuusikuid koolitatakse. Ja haridusnõukogu esindajast aitab sellest, kui seal tükson ja EELK Kirikumuusika Liidu esindajatest või esindajast vastavalt võimalusele ja vajadusele ühine nõukoda siis räägib lahti ja vaidleb lahti need õhus rippuvat probleemid. Ja nüüd sellest poja töö tulemusest, noh, kuivõrd õnnestub, sellepärast et kui küsida, et mis asi on ka meil, siis võib ütelda, et see on komisjoni poolt joonistatud hobune. Aga noh, midagi sealt ikka välja tuleb, võiks siis asi laabuda selles laadis, et järgmine samm võiks olla kirikumuusikaalane ametikohtade määratlemine ELK. See tähendab seda, et kõigepealt kui hakata inimest koolitama või üldse, kui inimene hakkab elukutset valima no lähtume ikka sellest ideaalist, et noor inimene võtab kätte ja hakkab elukutset valima valib kirikumuusiku elukutse. Siis on tal ka mingisugune informassaa sellest olemas, millisesse supi sisse ta satub, millised on tema võimalikud tõusnud ametiredelil, mida temalt tahetakse ja, ja, ja kui tal on need või teised või kolmandad oskused, kes ta siis tegelikult on võib veel kaasolla võibolla päris valus ja ränk samm, sellepärast et õige paljud kogudused peavad tõdema, et koht on vakantne. Ja sellest tuleb lähemalt, saab siis juba kokku leppida õppekavadega kooskõlastamise suhtes ja õppeasutuste vahelise koostöö suhtes keda miski õppeasutus koolitab. Ene-Mai Salumäe kandis ette neljanda teie grupi seitse sammu. Esimesena mida teha, et luua koordineerida koolitussüsteem? Täitsamehed väga teretulnud on niisugused mõttetalgud, eriti kui professionaalne inimene neid juhib ja ütleb algalt stopp. Selliseid võiks olla rohkem ringi tähendab, võiks võib-olla siis sellisel juhul juba nagu kass nüüd laiendada või konkretiseerida, ma ei tea, kumb see õige sõnaannet leiab, võiks kuuluda näiteks ka teoloogide koolituskohtade esindajad, neid on ka Eestis, võib olla mitu, aga no vähemalt kindlasti huvi. Usuteaduse Instituudi esindus, sest vaimulikke laulma õpetamise probleem hakkab tegelikult sealt pihta. Et niisuguseid mõttetalguid, kus suu puhtaks rääkida, siis teine punkt on meil avalikustamine. Kaktused kaks tasandit, üks oli, et me omavahel avalikustame, kõiki saladusi maksab muidugi rääkida, aga põhimõtteliselt saame. Ühisele liinile, mis teine siis on kogu ühiskonnas? Jah, seda just meedia meedia jällegi väga olulisel kohal, et me seda oma tegevust laiemalt tutvustame. Kolmas on nüüd, puudutab hääleta koolitussüsteemi koordineerimist, et me koos kõlastaksime õppekavad. Ja sealt siis juba lähtuvalt saame luua sele struktuursetest, koolist, kuhu edasi minna ja ja mis asi millegi korvab. Neljas on nendesamade õppeasutustega koostöö ja ühisprojektid võimalikult palju teha koostööd. Skanneri viies see nüüd vist juba see, et motiveerimine motiveerib inimesi kiriku muusikuks, professionaalsem Kadri tegevus. Me leidsime. Et kui meil on ikkagi professionaalset eeskujud, tööd, siis peaks motiveerima vähem professionaalseid Tasiks arenema isiksused just. Seisan tasustamine kutse kategooriate järgi sinna, et kõigepealt tuleb nüüd kutsekategooriad, nagu siin oli juttu lihtsalt ära formuleerida ja siis juba inimestena Tarifitseerida järjest. Ja siis võimaluse korral hakata tasustama nende järgi, et need ei jääks selliseks lihtsalt diplomics seinal. Ja viimasena leiame, et mis tagaks võib-olla veelgi tagaks kirikuga huvi ja üldse kogu selle asja mõte oleks, kui see ei oleks mittekristlasena teenimine, mis on ju meie põhiline töö eesmärk ja elu mõte ja kuidas siis selle juurde veel see kena see nii-öelda klausel, et kiriku huvi võib tõsta kirikumuusikute harimise vastu, ehk see, kui kirikus ise juba pastorid ja, ja, või, või ka köstrid on haritud heal tasemel, siis nad võivad Tahtaga heal tasemel muusikut, meelootus. Loomulikult kuulsime tänases saates väga kokku surutult neid mõttekilde, mida aktiivselt mõttetalgutel välja öeldi. Ja leiti ka seda, et juba mais on tarvilik kiriku muusikutel taas kokku saada, et mõelda, kuidas edasi minna. Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika kateedri juhataja, taimi Välba. Missugused õppimisvõimalused on teie koolis noore inimese jaoks, kes peab vajalikuks ennast täiendada? Ja, ja võib-olla isegi päris otsast alata kiriku. Kuna eeldus, et kui üks noor inimene tahab kirikumuusikat Viljandi kultuurikolledžisse õppima tulla peab olema tema eelnev muusikaline haridus. Kas on kaks tähtsat asja, mida ta peab valdama, siis eelnev muusikateooria solfedžo tundmine ja samuti päris korralik klaverimänguoskus tähendab seda, et ta peaks orelit oskama, see ei ole vajalik, samuti ka koorijuhtimist näidanud, võimalik kõik sind meil omandada seda, et jõuda välja C-kategooriasse, nagu me üritame oma õppeplaanide järgi. Millal on see õige aeg tulla, et järgmise õppeaasta alguseks ikka kindel paik juba koolis endaga? Saada meie hakkame dokumente vastu võtma esimesest juunist üheksanda augustini ja võib ka varem kontakti võtta, kirikumuusika kateedri ka, et saaks siis ülevaade, mis on sisseastumiseksamitingimused. Ühe asja ma unustasin ütlemata, tähendab, loomulikult peab olema sel noorel inimesel keskharidus ja riigieksamiprotokoll ajaga eksamist. Seaca muidugi vajalik. Ja nüüd sisseastumiseksamid, mida ta peaks seal siis suutma teha, mis ained need on, mis kuuluvad sisseastumiseksamitsüklisse sisseastumis eksamil ta peab kirjutama, tähendab, peab olema see ajaloo riigieksamiprotokoll siis on essee erialateemadel ja neid siis muidugi ta saab alles siis teada, kui ta hakkab teda kirjutama. On muusikateooria solfedžo, üks samm, see põhiliselt hõlmab ütleme, nagu muusikakooli algastme, ma pean silmas esimesest kuni seitsmenda kaheksanda õppeaasta nii nagu vanasti nimetati laste muusikakool tähendab selle solfi tasemega vähemasti olema samuti klaveritase ja klaveris. Me ootame siis eta, mängiks ühe osa suurvormist, üks Polifooniline pala, noh, näiteks Bachi kahehäälne inflatsioon ja siis üks tehniline vara. No vastavalt sellele oleks muidugi kena, kui need on erineva karakteriga osa suurvormist ja pala. Kui suurvorme osa on kiire osa, siis võiks pala olla vana siis ta laulma ühe kas koraali või ühe rahvalaulu ilma saateta. Ja loomulikult on siis eksamil ka vestluseriala sobilikkusest ja kena, kui tal oleks kaasas ühe koguduse soovitus, kui noorel inimesel on kindlasti tingimata tahtmine ja soov kirikumuusikat pida ja kui tal on noh, ei ole võib-olla teadmised solfedžoteoorias momendil kõige tugevamad, kui ta tuleb sisse astuma, muidugi nad peavad olema, aga võib-olla kuna neil kõrgkoolis on omad nõudmised, siis on meil ka sinine võimalus, et kui klaveri ja kõik muu on korras ja eelkõige eriliselt suur soov tulla õppima, siis on meil esimesel semestril tasuline tasanduskursus. Ja muidugi tasanduskursus võib olla ju ka siis niimoodi, mitte terve semestri läbi, niipalju kui inimene siis ise kui palju talle rahakott võimaldab ja paljud on sisse vajavad. Nii et jah, keskkoolibaas ja samas ka nii-öelda laste muusikakoolibaas on see elementaarne, mis peaks noorel inimesel olema kaasa võtta. Ja loomulikult on essee kirjutamiseks teemad teada vahetult enne seda, kui kirjutama hakatakse aga näiteks mingisugused teemad eelmise nelja aasta kogemuse põhjal et noorel inimesel võimalikul kandidaadil hakkaks mõte liikuma, millises suunas üldse võivad need teemad tulla. No näiteks üks teemadest, mis mul praegu meelde tuli. Salm 101, üks, ma laulan heldusest ja õiglusest ja mänginud sinule Jehoova siis oli üks teema oli minu side kõiksusega. Kas teie koolis kirikumuusik õppida saab neli aastat ja siinjuures tuleb ka öelda, et tulevane kirikumuusik saab ka teise elukutse paralleelselt juurde, see on siis põhikooli muusikaõpetaja Ta ja kas seni on olnud noored ise aktiivsemad või kogudused ja kirikuõpetajad oma koguduste tarvis? Huvitatumad õppimisvõimalusest? Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika osakonnas osapool on rohkem initsiatiivi üles näidanud. No siiamaani on kahjuks küll olnud tõesti niimoodi, et need noored on ise näidanud aktiivsust. Ja selle küsimusele vastates ma tahaks tõesti koputada kirikuõpetajatele, et peaks tähtsustama muusikaosad tähtsust professionaalse ilusa muusika osatähtsust teenistusel. Sellepärast et ma olen seda nüüd juba õige mitu korda öelnud. Et palvemuusikas on kahekordne palve, nagu on öelnud Martin Luther. Et ikkagi ilus muusikateenistusel on väga oluline ja ja küll oleks, samas kui õpetajad tunneks selle osas muret ja suunaks oma noori meile õppima, ma arvan Eesti kiriku jaoks Viljandi kultuurikolledž peaks olema üks, mis, mida Eesti kirik peaks ära kasutama. Sellepärast meil on haridus tasuta ja püüaksime omalt poolt riigi rahadega vastu eesti kirikule koolitada, ütleme siiski professionaalseid kirikumuusikuid ja selles mõttes noh, me tunneme nagu suurt muret, et Eesti kirik ei tule meie soovile vastu, ta ei saa saada meile õppijaid ja on nagu see veidi raha eesti kiriku poolt kasutamata ja see raha, mis on, taastame, võiksime vastu võtta neli kirikumuusika, õpi, et aga meil neid ei ole olnud iga aasta neli ja see raha läheb kirikumuusika erialalt teistele erialadele ja sellest on muidugi väga kahju. Aga mis puudutab üldse kirikumuusika õppimist Eestis ja meie nagu nägemus selles siis meie oma kateedri õppejõududega olema arvanud ja peame mõistlikuks. Et baasharidus peaks olema küll võib-olla Viljandi kultuurikolledžis ja väga vajalik kindlasti on praegu ka töötab Tallinnas kirikumuusika pool kes siis peaks tegelema jätkuvalt edasi täiendõppega nende inimeste jaoks, kes õpivad oma kodu ja töö kõrvalt. Aga see peaks kuidagi võib-olla rohkem olema. Tsükliõppena ja täiendkoolitusena. Need kirikumuusika päevad, mis nüüd aprilli lõpunädalal Viljandis toimusid, missuguse tähendusega need on teie koolile olnud? Need olid sellel kombel esimesed päevad? Jah, sellel kombel küll. Sest eelnevad päevad on olnud selliseid, kus me lihtsalt oleme tutvustanud oma eriala, teinud konsultatsioone ja on pelgalt ainult üks tudengite kontsert olnud, et näidata, mis meie majas on toimunud. Aga nendel päevadel oli eesmärgiks korraldada ka Viljandi rahvale ja miks ka mitte vabariigi vajalt inimestele seminare, loenguid ja erineva sisuga kontserte. Ja sellisel moel olid need päevad küll esmakordselt ja eesmärgiks ka. Teisest küljest oli kahtlemata meie tegemiste tutvustamine ja lihtsalt teavitada Eesti rahvale, et me oleme olemas. Olemas oleme me sellepärast, et me muretseme, et jätkuks ja oleks hea haridusega muusikuid Eestimaa maa ja väikelinnade kirikutes. Sest päevselge, et kasvõi Viljandisse, Pärnu-Tartu- Tallinnasse jätkub haridusega muusikuid aga, aga mitte üle vabariigi. Kuulsite Eesti luterliku tunni saadet Viljandi kirikumuusikapäevadel käis Ene Pilliroog.