Tere tänases keelesaates on hoopis uutmoodi teema, me räägime sellest, kuidas väljendatakse ja võetakse vastu emotsioone ja kuidas eestlased seda teevad. Ehk teisisõnu me räägime sellest, miks teised rahvad kipuvad arvama, et meie, eestlased, oleme tuimad. Minu nimi on Piret Kriivan ja tänase saate külaline on Eesti keele Instituudi teadlane Rene Altrov, tere päevast. Tere päevast. Miks uurib emotsioone keeleteadlane? Esiteks kõne emotsioonide väljendamine on valdkondadevaheline uurimisteema ja vähemalt eesmärgist võivad seda uurida ka psühholoogid või kõnetehnoloogid. Et kõne, akustika ja kõnetaju uurimine käib otsapidi ka keeleteaduse alla ja Eesti keele instituudis on lisaks minule päris mitu inimest tegelevad emotsioonide uurimisega kõnest näiteks Ene Vainik, Meelis Mihkla, Hille Pajupuu, Kairi Tamuri. Mina alustasin kõne emotsioonide uurimisega siis, kui ma liitusin 2006. aastal Eesti keele Instituudi uurimisrühmaga kes alustas Eesti emotsionaalse kõne korpuse loomist. Ja eelmisel aastal kaitsesin kiima ära oma doktoritöö. Mis siis puudutab ühelt poolt Eesti emotsionaalse kõne korpuse uurimist loomist ja teiselt poolt kõne emotsioonide taju. Aga kas doktoritöö nii kõrgel tasemel teadustöö on sellel alal Eestis esimene teie oma sellel alal küll. Aga kui palju maailmas on sellega tegeletud? Kõne emotsioonide uurimisega? Kui kaua ja kui palju sellega praegu tegeletakse? Emotsioonide akustilist väljendamist hakati uurima 1900 kaheksakümnendatel aga sel ajal oli see küllaltki keeruline, kuna kõnetöötlusaparaati tuur võimaldas analüüsida pelgalt väikeseid kõnejuppe. Kõne emotsiooni uurimiseks on vaja ikkagi vähemalt lauset. Eestis on lühilauset emotsioone uurinud Mall Laur, kes 1987.-le aastal kaitses ära oma magistritöö. Aga see on siiski kümmekond aastat hiljem, kui praeguseks maailmas väga kuulus kõne emotsioonide uurija Klaus Sher oma tegevust alustas. Tema hakkas emotsioone uurima, seitsmekümnendatel, aga suurem hoog, kõne emotsioonide uurimisse anti hoopis siis, kui hoo sisse siis kui kasvas siit ka arvutite võimsused. Et 1990.-test pärineb professor Rosalinud Picardilt selline termin nagu afekti kompeuting, mis siis pidaski silmas seda, et arvutitele anda imeemotsioone ära tunda neid mõista ja väljendada, et siis arvutid ja inimestevaheline suhtlus muutuks loomulikumaks. Ja viimasest ajast nii palju, et nüüd on see kõne, emotsioonide uurimine ja töötlus muutunud sellisest eksootilisest uurimisvaldkonnast täielikuks peavooluteemaks. Ka artiklite hulk, mis sellel alal ilmub. Eestis me alustasime, nagu ma ütlesin, 2006. aastal, kui hakkasime looma emotsionaalse kõne korpust millel oli siis kaks eesmärki. Et sellega saaks nii kõnes kui kirjas olevaid emotsioone uurida ja et teda saaks rakendada ka kõnetehnoloogias, näiteks kõnesünteesis. See tegelikult on märksa laiem ja olulisem teema kui see, et kas eestlased on tuimad või mitte. Täpselt. Aga hakkame siis aasta pärast pihta, mis on kõneemotsioon üldse. Kõneemotsioon on emotsioon, mis peitub inimese hääles. Nii lihtne. Aga emotsioon, võib-olla ka? Võib-olla ka loomulikult, emotsioonid võivad peituda tekstis, emotsioonid võivad olla kuju, näo ilmetes, emotsioonid võivad olla ka keha liikumises. Üldiselt on nii, et senini on üsna palju uuritud kuidas emotsioon paanid väljenduvad inimese näos. Sest tegelikult me emotsioonidest tihti saamegi aru, kui inimene räägib ja me näeme teda. Ja siis me suudame neid ka mõista, suhteliselt kergesti. Aga selliste emotsioonide väljendamist hääles, seda on meil uuritud ikkagi üsna vähe. Aga kuidas seda uuritakse, mis on selleks vaja, et uurida kõne emotsiooni? Kõne akustilise väljenduse jaoks kasutatakse helisignaali uurimise tarkvara. Neist on vabavarana mitmesugused saadaval, millega just kõnet uurida. Ja akustikas on põhilised karakteristikud, mida emotsioonide puhul on olnud tavaks mõõta. Esiteks põhitoon ehk hääle kõrgus. Teiseks intensiivsused käele valjus ja rääkimise kiirus. Emotsioonidega taju jaoks kasutatakse kuulamist, teste, milliseid just sõltub tegelikult uurimise eesmärgist. Näiteks Neid ei huvitanud reaktsioonikiirus, see tähendab, et kui kiiresti inimesed tunnevad emotsioone ära et meil lauseid kuulata nii palju kordi, kui testijad tahtsid ja valida etteantud emotsioonid seast endale sobivaim. Nii et tegemist oli tegelikult tavalisema valikvastustega testiga. Kuule lihtsalt pidi olema võimalus arvutist emotsioone ehk heli kuulata ja tehti tarkvara selle korpuse juures on ise tehtud selleks, et toimuks ka statistiline analüüs kohe, kui palju ja mida vastati. Aga kuidas te need katsealused siis leidsite ja katsealuseid pidi siis olema kahte sorti nii-öelda ühed, kes rääkisid sisse tekstid ja teised, kes kuulasid näiteks. Ja kui me korpust looma hakkasime ma ütlen kohe ära, et korpus siis tähendab sellist suuremahulist andmebaasi, kus emotsioone hoitakse ja vastuseid, aga maailmas olid juba olemas mõned emotsiooni korpused. Aga suurema osa nendest ei olnud kas avalikult kättesaadavad või oli rändamine lõpetatud. Ja nad sageli olid pigem sellised pisikesed andmestikud mingi ühe projekti jaoks. Ja sellel ajal 2006.-le aastal. Just nende teiste korpuste loojad arutlesid selle üle, et kuigi nemad olid kasutanud emotsioonide edastaja jatena, näitlejaid siis on kergem viis näitleja suudab emotsiooni edastada, mida kõik ära tunnevad. Siis nad arvasid, et see ei ole kõige parem. Ja nende juhtnööridest või nende õppetundidest lähtuvalt valisime meie oma korpuses lugejaks. Tavalise inimese oli meeldiv hääl ja tema häälemeeldivust hindasid ka testijad. Et meil oli seal mitu kandidaati, kel paluti lugeda vingeid tekstilõik ette, enne salvestasime neid ja siis teised testisid ja valiti välja siis meeldiva häälega naisterahvas. Mulle meeldivad siis välja pidid jääma. Sellepärast et esiteks see on väga huvitav küsimus. Võib jõudude, mida me oleme mõelnud, on see, et kultuuriti võib ka sõltuda, millist häält me üldse peame meeldivaks. Ja teiseks on see, et kuna selle korpuse esmast, et ülesannet nähti rakendus nähti kõnesünteesis, siis kõnesüntesaator võiks ikka rääkida meeldiva häälega. Nii, aga mis oli veel erakordne, on see, et kui varasemates korpustes oli tihti lastud näitlejatel lugeda mingeid lauseid, öeldes neile, et loe need ühte neutraalset lauset reaalse sisuga lauset kas rõõmsalt, kurvalt või vihaselt siis meie püüdsime oma lugejat võimalikult vähe juhendada. Kuna sellel ajal oli kõnesüntesaator Eestis peamiselt ajakirjanduslike tekstide ettelugemiseks siis me võtsime oma tekstid eesti ajakirjandusest, Need olid tekstilõigud, mis siis kandsid ühte või teist emotsiooni ja me arvasime, et need tekstilõigud kutsuvad ka lugejas ette mingi emotsiooni. Ja Me kutsumegi neid esile kutsutud emotsioonideks siis mida see lugeja väljendas. Ja seetõttu ei ole need emotsioonid enam sellised tugevad stereotüüpsed, emotsioonid, mida võivad näitlejad esitada, vaid need on pigem sellised mõõdukad. Et näiteks viha võib peita endas ka irooniat, pahameelt, rõõmumeeldivus õnnelikus, et tegelikult oleme ju nii, et kurbus oleks alati ahastus, viha oleks raev ja ja rõõm oleks joovastus. Et meil oli just vaja neid mõõdukaid emotsioone. Ja kui need tekstilõigud said salvestatud siis me need segmenteeriti tekstilõigud tehtud kõikideks üksikuteks lauseteks nendest tehti kuulamist, testid ja igat lauset Ta on kuulanud siis vähemalt 30 üle kolmekümneaastast eesti keelt kõnelevate eestlast. Aga kuulasid ka teist keelt kõnelevad inimesed. Jah, kui korpus oli valmis, siis meil oli võimalik hakata juba uurima, et kuidas teised kultuurid võivad eestikeelsetest emotsioonidest aru saada. Ja miks see ka oluline oli, oli see, et me pidime ära tõestama et kuivõrd üldse oluline, et emotsioone kuulaksid just eestlased. Et kas need siis on universaalsed või need ei ole universaalsed. Ja teiste kultuuride puhul me oleme lasknud neid emotsioone kuulata põhjamaalastel ehk Norra, Taani, Rootsi, soomlastel ja samuti venelastelt, itaallastel aga sellesamast, Eestis on osalenud ka eestivenelased. Ja kes meid siis eestlasi kõige rohkem mõistsid eestivenelased? Jah, eestivenelased ei erinenud eestlastest emotsioonide tajumisel, võib-olla oli pisut neil probleeme või segadust, rõõmu ja reaalsusega ajasid rõõmuneutraalsusega segi. Aga erinevad emotsioonide puhul on olnud neid arusaajaid siis erinevaid, võiks öelda, et tegelikult kõikidel on olnud raskusi, nad on ajanud, et meie emotsioone segi kas teiste emotsioonidega või siis neutraalsusega noh näiteks põhjamaalased ajasid eesti rõõmu segi neutraalsusega. Et siis, kui me olime rõõmsad, siis nad arvasid, et me oleme neutraalsed. Ja kui see need rõõmulaused kõlasid nende jaoks neutraalsetena ja kõige paremini tundsid meie rõõmu ära hoopiski itaallased. Ja samamoodi tundsid itaallased kõige paremini ära meie viha. Kuid näiteks samamoodi teised rahvad ajasid need segi neutraalsusega. Aga meie neutraalsus tundus olevat kõigi jaoks üsna segadusse ajav, sest näiteks itaallased ja soomlased määrasid selle rõõmuks ja venelased hoopiski vihaks. Aga kuulame nüüd mõned näited selle kohta, kuidas eestlane väljendab rõõmu, viha, kurbust ja kuidas ta on neutraalne ja kõigepealt siis rõõmu väljendamine. See on hea näide tulevastele põlvedele, et ka kõige lootusetumas olukorras pöörata mängu oma kasuks. Kui usud ja loodad viimase sekundini. Kuidas siis siin eestlane nüüd rõõmu väljendab, mina sain aru, et see väljendub sõnavaras. Eestlane on rahul, aga kuidas veel? Meie uurimus? Näitas ühte võimalikku viisi ja seda, et, et see oli teiste eestlaste poolt ära tuntud ja, ja selle viisid siis me saime need akustilised karakteristikud. Et rõõm on selle heli on suhteliselt kõrge ja hääle valjus ning rääkimise kiirus on keskmine. Kuid teiste uurimustega tutvudes. Meie jaoks tundub, et eestlase rõõm on pigem selline vaikmeeldivus, vaikne rõõm. Et see ei ole väga intensiivne. Kuulame järgmist näidet. Ma ei saa aru, kuidas saavad ministrid kogu aeg rääkida, et hinnatõus tuleb väike, aga palgatõus kompenseerib kõik mured. Jällegi, teema on juba niisugune, läheb vihale. Ja aga sinna on näha ka seda, et vihalause puhul hääletoon on meil madal. Ta ei ole eriti vali. Aga räägitakse tempokalt, et et see rääkimine räägib kiirelt. Ja kuulame, kuidas eestlane väljendab kurbust. Tean, et tal on teel jamad kuid ikka jääb tunne, et äkki olen mina süüdi või et ta tahab meie juurest ära minna. Nii see oli näide kurbuse väljendusest. Jah, kurbuse puhul. Kuid samuti öelda, et helikõrgus on keskmine, kui ta hääl on nõrk ja kõne on aeglane. Kui rääkida üldse emotsioonide universaal reaalsusest, siis võib öelda, et kurbus näib olevat üks selline emotsioon mis on sõltumatu kultuurist ja keelest. Et see tundub igal pool olevat arusaadav ja tõenäoliselt lihtsalt kurbust, me väljendame kõik ühtemoodi, ükskõik mis kultuurisi keeles. Kõige universaalsem emotsioon. Tõenäoliselt. Ja kuulame, kuidas neutraalsus kõlab. Täna hommikuks on juba teada, kes sõidab Eestit esindama Eurovisiooni lõppkontserdile. Neutraalse kõne puhul on helikõrguse rääkimise kiirus keskmine kuid eestlaste puhul on erandlik võib-olla see, et meie hääl on üsna vali. Et see võib ollagi põhjus, miks näiteks soomlased ja itaallased ajasid meie neutraalse kõne segi rõõmuga ja venelased hoopiski vihaga. Ja ma olen ka tähele pannud, et isegi kui eestlased räägivad omavahel natuke ei vaidle, aga nad on üsna innukad, nad väitlevad, vahel nad sekkuvad kõnevoorudesse ja see võibki ajada välismaalasi segadusse. Veel ütlema on see, et Ines peitu emotsioon helis aga tekstis kannab emotsiooni see tekst ise ehk verbaalne sisu. Ja võib juhtuda, et vahel see tekst, heli ei lähe omavahel kokku. Ja uurimused on siis näidanud, et sellisel juhul usaldab inimene siiski helita, arvab, et räägitakse selle emotsiooniga, mida siis heli kannab. Samas kui inimene tuleb teisest kultuurist, ta on õppinud ära eesti keele ja ta ei ole ära õppinud seda, kuidas emotsioone kultuuris eesti kultuuris väljendatakse. Siis võib juhtuda, et tema teeb küll otsuse teksti põhjal. Ja me ise ka, kui me läheme näiteks Inglismaale, räägime inglasega inglise keeles siis võib juhtuda, et meie otsustame emotsioonide üle ikkagi ainult teksti põhjal ja Me väljendame ka neid emotsioone, mis on seal tekstis. Ja tegelikult me ei suuda üldsegi aru saada, kuidas nad isekeskis aru saavad, emotsioonidest ja me võime niimoodi käituda üsna kohatult ja vastuoluliselt. Kas see on siis nüüd nii? Kui eestlane räägib neutraalselt, siis ta räägib nagu kõvema häälega kui tegelikult võiks arvata, et oma emotsioone, rõõmu ja kurbust võiks väljendada intensiivsemalt. Ja teistel rahvastel ongi see niipidi. See võib küll niimoodi olla jah, et eestlane väljendabki, seda hääl on valjem. Kui ta räägib neutraalselt. Aga kui ta on kurb, väljendab kurbust, siis, siis ongi, seal on üldse vaikne ja see oli ka universaalne, teiste puhul, et hääl on vaikne, aga viha ma tahaksin Öeldi, et eestlaste viha on pigem nagu iroonia, kui ma rääkisin rõõmust, et meil on, räägime kuueke mõõdukatest, emotsioonidest, mitte puhastest emotsioonidest. Et eestlase puhul see mõõdukas ongi, et kui me oleme rõõmsad, siis meil on selline vaikne rõõm. Kui me oleme vihased, siis me pigem oleme irooniliselt. Ja kurvalt siis. Me oleme vaiksed. Aga tegelikult sellele kurbusele lisaks veel olla universaalseid emotsioone. Ja need võivad küll olla sellised, millest me aru saame universaalselt ja need võivad olla sellised. Just sellised puhtad emotsioonid, näiteks raev või joovastus. Et need on Need emotsioonid, mille puhul inimesel kaasneb ka selline füüsiline muutus. Et näiteks süda hakkab kloppima, vererõhk tõuseb, näost punaseks, pisaraid purskab. Et nendest me saame ju kõik aru. Aga mis teid ennast selle tööjõutulemuste juures kõige rohkem hämmastas mind näiteks hämmastav see, et soomlased meid ei mõista, vastupidi, ei ole vist uuritud seda, kas meie mõistame soomlasi täpselt. Võib arvata, et me ei mõista alati, et soomlaste puhul, kui te olete jälginud nende suhtlemist televisioonis, kui nendel on sellised väitlussaated kuulavad rahulikult 11 ära ja nende kõnevoorud on väga pikad, nemad ei sekku üksteise vestlusesse, et kui meile eestlane võtab juba kõnevooru üle, kui ta juba aru saab talv ja, ja, ja lõpetab ise lause. Aga soomlaste puhul see nii ei ole. Et tõenäoliselt see kõnelemise viis juba on selline, et tingib ka teistsuguseid emotsioone hoopis, et me ei mõista neid, mis võib teha ju meid ette, peaks tegema ettevaatlikuks, kui mõelda, kui paljud inimesed töötavad praegu Soomes ja me kõik arvame, et me mõistame neid. See sugulasrahvas ikkagi, eks ole. Et tegelikult on nii, et ka Eestis elades siin kohapeal ei suuda me ju eestlase emotsiooni alati mõistma, me peame võtma aega, et teda tundma õppida, et saada aru, kuidas ta emotsioone väljendab ja kui me läheme teise kultuuri, siis me peame ka õppima kõigepealt, kuidas nemad emotsioone väljendavad, mis on seal viisakas ja kombekas ja mitte kohe tegema otsuseid teise inimese või kultuuri kohta. Eestlased ei ole tuimad, väidate teie? Ei, ma arvan, et me ei ole tuimad ja. Kas teie uurimistöös tuli välja ka see, kui palju sõltub emotsiooni väljendamine vanusest, soost, haridusest? Või ei ole nendel mõistetel tähtsust? On ikka meie uurimus näitas, et mehed ja naised tundsid rõõmu ja viha ära erinevast oma korpuse jaoks. Me tegime sellise otsuse siit, et meie korpuse testijate seas peab olema nii mehi, reisi et see tulemus oleks adekvaatne. Ja teiseks, et emotsioon konide üheks mõjutajaks tõepoolest peetud ka vanust. Ja meie tehtud uurimus näitas, et 30 aastased täiskasvanud inimesed tundsid emotsioone paremini ära kui nendest ealiselt nooremad. Et nooremad inimesed määrasid rohkem lauseid neutraalseks. Ja siin võib teha järelduse, et et selleks, et emotsiooni kultuuri kohaselt väljendada ja ära tunda peab vastavas kultuuris pikemalt elama. Hariduse mõju. Emotsioon Nende tuvastamisele. Me seni uurinud ei ole. Aga oletatavasti haridus ja vanus võivad omavahel koos käia. Et mida haritum on inimene, seda kauem on ta õppinud seda vanem ta on. Aga hea, et, et oleme korpusesse kogunud testijate kohta nende haridustaseme. Et see on väga hea idee seda edaspidi uurida, kuidas võiks mõjutada haridus emotsioonidest arusaamist. Ühest asjast tahtsin veel tänases saates rääkida, see on emotsioonide detektor. See puudutab nüüd emotsioone kirjalikus kõnes. Ja Eesti keele instituudis on olemas loodud emotsioonid. Victor missis suudab kirjalikust tekstist tuvastada, kas tegemist on positiivse tekstiga negatiivse tekstiga või tavalise või vastuolulise tekstiga. See emotsioonidetektor on treenitud ajakirjandusliku teksti jaoks tähendab ta kõige paremaid tulemusi. Vahel inimesed püüavad detektorit üle kavaldada ja mõtlevad välja lauseid, üksiklauseid vilets, istet hektarile ette söödavad ja saevad siis sootuks vastupidise tulemuse. Lause sisu on, aga see detektor ei olegi mõeldud üksiklauset sellise printsi määramiseks, vaid tegelikult, et ta on mõeldud ikkagi sellise lõigu lõigu jaoks. Sest et lõik on tavaliselt selline, et seal on juba sellised näiteks negatiivset konnotatsiooniga andvad sõnad. Et siis lõik tan, sidus et siis detektor suudab selle ka tuvastada, et maailmas on kõik hädas selliste üksiklausetega. Ma pean tunnistama, et mina just seda enne saate salvestust tegingi, hoidsin lause, kuidas eestlane väljendab rõõmu, viha, kurbust, kuidas on neutraalne ja panin selle detektarisse ja ta ütles, et hinnang on positiivne. Aga noh, see tavaliselt nii ongi, et detektor töötab, nii et näiteks kui me ütleme, et kurjategija sattus vanglasse, siis kurjategija sele detektori jaoks negatiivne vangla on ka negatiivne ja siis ta määrab selle lõigu negatiivseks. Meie probleem ongi see ajakirjanduses ka Eesti ajakirjanduses millegipärast on väga palju ühelauselise lõike. Et sellega meie detektor veel tegeleb, on hädas. Milleks seda üldse vaja on, seda, kes seda kasutavad, seda hektarit emotsioonide detektorit. Või kellele kes ja kasutama vist peab niimoodi küsima, et kui palju seda üldse teatakse, et niisugune asi on olemas? Tegelikult väga paljud inimesed seda kasutavad, meil on kuus keskmiselt üle 1000 külastuse sellele ja üks kuu oli isegi 60000, et lasti läbi suuremahulise teksti. Väga paljud, näiteks Ettevõtete juhid on seda kasutanud kõnelema ja edastada mingit sõnumit. Ja nad tahavad olla kindel, et see ei mõjuks negatiivselt või vastupidi mõjuks positiivselt, nad tahavad olla ähvardavad. Siis siis sealt saab sellist e-kirju läbi lasta. Tegelikult võiksid ka poliitikud mõelda sellele, et vahel oma sõnumit sealt enne avaldamist läbi lasta, et kuidas need mõjuvad. Et sealt ei tule uut sõnumit, vaid lihtsalt tuleb hinnang sellele sõnumile, mis detektorisse sisestatakse. Ja ja ma-ide üks kord proovisin sellist teksti lasta läbi nakku, kui õpetajatelt oli palgatõus. See oli ajakirjanduslik tekst ja tegelikult, sest ta on ju iseenesest väga positiivne. Aga kui direktor pani selle negatiivseks ja kui meie hakkasime seda vaatama, et miks selline on, siis see oligi täiesti negatiivsete sõnadega kirjutatud. See oli ministriga õhtus, täielik rünnak. Et isegi positiivne sõnum suudeti muuta negatiivseks, et võib-olla ka Eesti ajakirjanikud võiksid vahel seda kasutada. Aitäh võtame teadmiseks. Aitäh Eesti keele Instituudi teadlane Rene Altrov, selle huvitava saate Eesti ja emotsioonide detektori, aga René altrovi uuringu sõnad, andmebaas on olemas Eesti keele Instituudi kodulehel. Et kõik, kes soovivad, saavad seda uurida, aitäh. Tänan. Ja vinte, neile leiate ka keelesaate lehelt kõike head.