Vana-Rooma kirjanik Plinius kujutas ette, et pärlid tekivad avanenud teokarpi kukkunud kaste, piiskadest. Luuleline kujutlusi on põhimõtteliselt õige. Pärlid tekivad looduses tõesti nii, et teokarbi sisse satub mingi võõrkeha. Tõsise peab olema siiski midagi hoopis tihkemat kui kastepiisk. Ja kark hakab teda imeõhukeste pärlmutrikihtidega katma. Ajapikku nii kümne-viieteistkümne aastaga sünnibki nõnda pärl. Sünnitamise levitab kastena pärlmutter päritolu. Ladinakeelne mater Perlaarium tähendab ju pärliema ladina keelest laenastele saksa keel esiti vormina Berlin moder. Hiljem sai sellest pärlmutter ja selle laenas omakorda juba eesti keel mugandadest kinnise silbi saksa e aegs. Pärlmutter moodustub paljude soojade vete limuste karpides. Sõltuvalt liigist, aga ka geograafilisest päritolust varieerub pärlmutritoon kreemikasvalgest sinakasrohelise niit kumades valguse käes kõikides värvides. Optikas nimetatakse seda Irisatsioon ronics tuletis vanakreeka sõnast iiris Vikerkaar mis tähendabki lihtsalt öeldes vikerkaarevärvides küütlemist. See lummav omadus on seletatav pärlmutristruktuuriga. Nimelt koosneb pärlmutter põhiosas mineraalAragoni tib laadikestest. Mikroskoobis vaadatuna paistab, et need justkui natuke ühtlaselt riita laotud katusekivid. Kuna need plaadikesed polühes mõõdusega korralikult joondus, siis peegeldavad valgust erinevalt ja nõnda näemegi päri mudelist valmistatud eset eri nurga, et vaadates, kuidas teile värvid ja mustrid muutuvad. Teisalt on aga pärlmutter oma orgaaniliste anorgaaniliste kihtide ainulaadse struktuuri tõttu äärmiselt vastupidav materjal. Kõva, stabiilne, ei murdu, ei kulu, ei põle. Eks telliste omaduste pärast on ta olnud juba ammustest aegadest hinnatud. Polüneesias olid pärlmutrikarbid kaua käibel rahana, Euroopa kasiinodes aga kasutati veel 19. sajandil pärlmuttertoone. Eelkõige on pärlmutter juba aastasadade eest leidnud oma koha muidugi ehete ja mitmesuguste kunstipäraste lisandite valmistamisel, olgu siis mööbli või kellade muusikainstrumentide kaunistamiseks. Vahel on lisaks ilma rõõmustavalt vaatepildile olnud pärlmutri kasutamisel ka päris praktiline kaalutlus. Näiteks teeb, et munalusikaid valmistati pärlmutrit, kuna hõbelusikat muudab munas sisalduv väävel tumedaks. Pärlmutri on tehtud ka kaaviari lusikaid. Need ei tekita kalamarjale ebameeldivat kõrvalmaitset nagu metallist lusikad. Ilmselt kõige praktilisemat kasutust on päri mutel leidnud väikeste, kuid vägagi vajalike esemete, nimelt nööpide valmistamisel. 19. sajandil oli Saksamaal hulgaliselt pärlmutrimanufaktuur, kus valmistati ühelt poolt ilusaid ei, sealt aga tõesti vastupidavaid nööpe. Nii mõnigi firma tegutseb tänaseni. Samas püüavad teadlased tänapäeval hakata pärlmutrit tehislikult tootma. Bremeni Ülikooli biofüüsikud on selles vallas juba päris edukad olnud. Neid muidugi ei võlu selle aine ilumaid, ikka erakordsed mehaanilised omadused. Tuleviku unistusi ja mitmeid tehispärlmutrit saaksid valmistada luu- ja hambaproteese. Seda saaks kasutada tööstust keraamikast, eriti vastupidavate, mitte murduvate elementide tootmiseks. Seda saaks kasutada kuulikindlamaterjalina. Näiteks kergelt puhastatavad pinnakattematerjalina hoonete seintel, mida kiputakse sõdima samuti laki asemel pindade pikaajaliseks kaitsmiseks. Pärlmutter on leidnud kohaga ka homoöpaatia nii salvide kui tinktuuride koostisosana. Väidetavalt peaks teil olema põletikuvastane toime. See peaksid ergutama ainevahetust, kaitsma limaskesti, tugevdama meeleorganeid ja mõjuma positiivselt lihastele. Esoteerika austajad aga usuvad, et pärlmutter hoolitseb turvalisuse ja kaitse eest. Nii et kurja eemale peletamiseks tuleks kanda mingit pärlmutrit. Ehet.