Tere hiiglasest keeleteadlane Paul Kokla on valmis saanud esimese hiiu sõnaraamatu. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja meie külaline täna keelesaates Ongi Paul Kokla, tere päevast. Üldus. Kas ma proovisin raamatu abiga öelda hiiu keeles tere päevast? Ja kõige õigem oleks saanud öelda tere päev. Nii et päris õigesti ei olnud. No võib ka tere päevast muidugi ütelda. Mul oli natukene raske ka, sest teil on Hiiu sõnaraamat, Hiiusõnad ja eestikeelsed vasted, aga mina tahtsin tõlkida eesti keelest hiiu keelde, nii et ma küsin kohe kõigepealt, millal te siis uue sõnaraamatu teete? Ei tea, võib-olla ei ole see teistpidi sõnaraamat ka eriti vajalik. Kellele mõeldes te olete nüüd aastaid teinud tööd selle hiiu sõnaraamatuga? Ma ei tea, kui päris aus olla, siis võib-olla see endale kõige rohkem mõteldes. Eks male käinud nende paberitega sedelitega ringi juba palju aastaid. Nad on olnud mõnikord taskus, mõnikord lauasahtlis ja, ja nii, aga siis möödunud aastal läks see asi kuidagimoodi aktuaalseks, sest pidasin nõu siin ja seal. Ja siis selgus, et hiidlased on ise selle teema juurde juba ka tulnud. Hiiumaal on niisugune mittetulundusühing Hiiu öko ja sealsed inimesed, Aivar viidik ja Jane Sinijärv ja teised asusid selle asja kallale. Ja minu sugulane Karin Kokla tegi mul elu päris kibedaks ja ütles, et nüüd hakka asjaga konkreetselt pihta. Aga ma ütleks siia kohe vahele, et minul on kogu minu elu olnud selle oma emakeele, see tähendab, selle murdetarvitamine olnud täiesti teadlik. Ja mul tuleb siiamaani meelde, kuidas isaga näiteks metsatööl olles koolipoisina siis ma märkasin, kuidas me räägime. Me ei räägi nii, nagu koolis räägime. Ja seda ma tegin täiesti teadlikult ja ausalt öelda. Suure mõnuga. Sattusin Tallinna haiglasse Kärdla keskkooli abituriendi na ja seal selgus mulle imelik tõsiasi, et mina ei ütle õ vaid ütlen, lai ja põõsas ja muud niisugused asjad. Seal tehti mulle selgeks, öeldi, et kas sa oled saarlane või ja siis, no muidugi vihastasin selle peale, aga aga nähtavasti mulle oli mingisugust keele geeni siiski ka looduse poolt kaasa antud, nii et ma õppisin selle siis ööpäevaga ära. Nii et aga see oleneb väga inimesest, mõni õpib öö või selle ära, teine jutti. Aga siiamaani ma küsin mõnikord oma abikaasa käest, kes on rahvuselt mulk. Et kas sa oled ikka kindel, et see on. Nii et siis tegelikult omistatakse see ö-täht põhjuseta ainult saarlastele. Ja muidugi saarlastega on ju nii, et Saaremaal paaris kihelkonnas toidus ja on isegi olemas rääkimata muhust, mis on üldse õ saa. Nii et Hiiumaa on üldiselt öö. Aga ööl on ka veel paar varianti, näiteks selles Pühalepa murdes tähendab minu emakeeles Kärdlas on kõnekeeleks, oli, tähendab kõnekeeleks ju Pühalepamurre murrak ja seal meie ei räägi mitte põõsas ja ööd inimest, vaid meie räägime põõsas ja inimesed mitte öö, vaid. Ja naersime kõvasti ja tegime niisugust koolikiusamist keskkoolis juba kui üks Reigisterit klassivend referaadis, kes kalevipoja müügast. Aga meie ise ütlesime, näkk. Nii et nii väike kui hiiu keel ka on, on tema sees veel omakorda keeled. Seda muidugi Hiiumaa ju jaguneb keeleliselt nii-öelda lääneks ja idaks. Meil on ju ainult neli kihelkonda. Lääne kihelkonnad on Reigi, Emmaste ja ida kihelkonnad on pühale poja. Käina ja nende vahel on muidugi omad vahed. Me oleme palju nalja saanud selle üle, kui kõplased, see tähendab. Reigi kihelkonna inimesed ütlevad, et. Aga meie ütlema õigesti, maanteeäärepäeva müütu päeva, ütlevad need löögiinimesed, aga meie ütleme õigesti, mütub. Teie ütlete ikka õigesti, teised ütlevad valesti, jah, just. Nii see muidugi on. Aga neid erijooni On ju teisigi, näiteks käänamisel. Sisseütlev kääne on ju püha Lepas kätt merre, nii nagu nii-öelda kirjakeeles. Aga Reigis on kääde poiss, läks sõda, läks sõtta, tulemedesega ka Öeldakse kellelegi, kes arglikult ukse ääres sead, mis seal seal ukse lappes seisad, tule medes ega ka ära seisa seal ukse kõrval, tule meie hulka. Ja on niisugune ütlemine veel õpilase kohta, et äiale Sikelt seisma saan. Panunud Kõpu otsast mere, ei saanud mootorratast peatada. Sõitiski otsast merre. Mere. Banned suur väide, mis ta nüüd tegema hakkab vanades surga, tähendab, öeldakse lesknaise kohta. Kuidas ta nüüd hakkama saab? Mees suri, ela, aga läänes ei ole seda, tähendab rääkis ja ennustas. On nii nagu nii-öelda kirjakeeles. Isegi niisuguses asjas nagu umbisikuline kõneviis tullakse, minnakse, tuuakse peale Pason tuldeks mündiks pandeks. Aga riigis on Tulta minda, tehta, näidelda, tooda. Hiiu keel ja teised saarte Saaremaa keel, no peale selle ö veel kui palju sarnasusi või erinevusi on ja mis see hiiu keel siis lõpuks on? Ja sellele on väga lihtne vastata. Hiiu keel on ju tegelikult seesama põhjaeesti keel mis on Läänemaal, Harjumaal. Ja kogu see keskeesti keel. Aga noh, läänemurre on üks murre ja saarte murre, on teine murre, nii et te ei ole tegelikult õige öelda hiiu murre vaid Hiiumaal kõneldav keel on saarte murde Hiiumaa selline murrakute rühm. Aga parte erinevus omavahel on muidugi see see, et muus on õ Saaremaal isegi mõnes kohas Hiiumaal puhas. Siis Saaremaal on rääkimata Kihnust ja, ja muu saarest on pikk täishäälik nagu distungistunud. Ma asemel moa moa see asemel c sööma asemel süvene ja nii edasi. Üks selline väga silmatorkav erinevus teiste saartega on veel see et Hiiumaal on võimalik sõna algul mitu kaashäälikut kõrvuti nagu kraav klimbid, ploomid, traat, proua krae, klaas ja nii edasi, mis on saarlastel Raavia, proua ja Laas ja muud. Muidugi jäädakse nimetamata ühte kõige olulisemat asja see kõnemeloodia. See on ka teistel saartel. On teatud erinevused Saaremaa ja Hiiumaa kõnemeloodia vahel. Aga mina ise seda ei märka, aga väidetakse, et küsilauses Hiiumaal tõused, meloodiline kaar. Üldiselt arvatakse, see võib ka tõsi olla. Et see on selle rootsikeelse elanikkonna kunagise rootsikeelse elanikkonna mõju samuti nagu see need sõna-algulised konsonantühendid. Aga me võime sellest ka pikalt rääkida. Hiiumaad iseloomustab juse kunagiste rootslaste kohalolu sõjas. Hiidlased on muidu pika jutuga või ei ole? Vanasti olid hiidlased ikka võrdlemisi pika jutuga aga nüüd mulle tundub, et nagu jutt on lühemaks jäänud Kida keelsemaks jäävad hiidlased ka nagu võib-olla teisedki, aga sõnavara on üks niisugune põnev ala või valdkond, mis inimesi ikka huvitab ja selles sõnaraamatus on päris hulk põnevaid sõnu. Aga kui näiteks Soome ja eesti keeles on terve hulk selliseid sõnu, mis kõlavad väga sarnaselt, et aga tähendavad mõnikord hoopis erinevaid asju. Kõige tuntum näide on ilmselt see sulane ja Sulhanen, mis tähendab hoopiski peigmeest, aga kas Hiiu ja eesti keele vahel võib ka selliseid eksitusi tekkida? Mõnikord ikka tuleb ka, aga need ei ole muidugi nii tähelepandavad nagu see soome sulanen ja pulma. Ja kui ma nüüd ütleks mõned sellised tõepoolest sõnad, mida naljalt nagu teistes murretes ja ühes keeles ei leia, siis need on see kuulus Türk. Käbi. Lihtsalt kuusekäbi on Türk. Meie korjasime sõja ajal Türkesin ja saime selle eest. Ei tea mida kõike. Kui me need kokkuostu võisime, näiteks munarebu, on Taal kahedalakmuna. Mõnikord juhtub selliseid asju. Pahl Teie vist ka ei tea, mis on pahl, ei pahlon niisugune ora, mille otsas küpsetatakse silku või ka uut kala, kas lõkke kohal või ka pliidi all. Vahla silgud, öeldakse päikeselt leiges. Päike paistab nagu kaalikas taevas. Ühesõnaga leiges on kaalikas, lõiked pannakse maha ja päikes on väike Naadrana väikesi pelgas. Püksirihm mina olen poisikesena igal talvel podcurge sõitnud, podcur on tõukekelk. Mitmed lillede nimed nagu neitsid, inud on Pääsusilmad. Kure kaatsad on nurmenukud, hätsed, koldsed, valged hädised, karikakrad. Ja no näete, tuleb päris palju, neid võiks ju ei tea kui palju loetleda. Sakas on väga tähtis ja vajalik sõna, see tähendab puu, juurestik, känd koos kogu juurtega. Kui näiteks tuulemurrus puud murduvad, siis jäävad sakatest. Ja see kuulus sõna tot kuu. Mina ei ole seda kunagi kasutanud, ega juba minu ajal. Seda ei olnud enam kuulda, see tähendab mandriinimene. Meie siin kõik Petkud, ühesõnaga. Ja muidugi on terve rühm sõnu, mis, mis on teatud variandiga. Näiteks pihelgas on niidlasel lühem, see lihtsalt Pihl pihlamarjad. Juttu oli sellest, et kas on erineva tähendusega ladu on niisugune sõna, ladu on küüdiheinad, ajadeks ladu. Heina tahetakse küüni. Pärand ei ole mitte pärandus, vaid on põrand. Seltsis tähendab kaasas laps oleks ema seltsis poodi kord üleni Hermus, segajaid kuradi kohta oli üleni väga kole. On suur kalduvus tarvitada s lõpulisi sufikseid. Korstnas. Käänamises on erinevusi, näiteks puu on mänd. Aga Männa Türgid on männikäbid, mitte männi, vaid Männa. Võiks ju mõne pöördsõnaga mainida, näiteks Kloyama laps, Kloyab, öeldakse imiku kohta, roomab, Kloy. Koositab, juhib, korraldab midagi piltsima loomi, Beltsitakse, ühentsutatakse isenesest koerast piltsid, öeldakse lastele. Tema ei tähenda mitte paikkama, vaid tähendab puid riita laduma. Enne ei maininudki. Väga tugev sõna algul oli näha ka niisugustes sõnades, kus see muidu puudub. Halgas usbistab ka Hus ja kõike muud. Niisugust, aga kui palju tänapäeval üldse hiiu keelt räägitakse, kas räägivad noored hukas, räägivad, vanad räägivad, noored ka luuletatakse juba ikka hiiu keeles. Vististi. Ja kahju küll, aga mitte keegi ei räägi. Võib-olla keegi luuletab seda, ma ei tea. Aga tõepoolest mulle, minul ei ole ju kellegagi seda oma emakeelt enam rääkida. Aga siiski tuleb ette ka noored inimesed 30 aastased tähele panema. Ta kasutavad mõnda sõna. Ja siis muidugi on see sõda selle ööga eriti kui ta ei ole pikk pöördtöösed ja pöördinimest. Aga kui ta on lühike, näiteks sõna ja, või, ja niisugused selles tunneb iirlase ära ja siis sellest intonatsioonist. Kogenud kõrv tunneb küll ära, et see peab olema hiidlane, sest tema kõne, meloodia, see intonatsioon on selline lainetab. Aga nüüd jutt oli luuletamisest luuletatud jonnikeeles. Elmar fraagerit peab küll ikka nimetama, kes sündis 1916 44. aastal põgenes Rootsi ja suri peskelstünas 1998. Tema on ju välja andnud mitmeid luulekogusid, kus on väga palju ka hiiukeelsed luule, et sees. Ja minu klassivend kuulus õpetaja, Kärdla aukodanik keevalt teras nüüd juba siit ilmast lahkunud. Temal olid need raageri luuletused peas. Ja Ma ütleksin ka siin ühe salvi, kas või raageri luuletusest HiiuIngel. Seal arutleb Ingel viimases salmis niimoodi. Maooda millas Joonas ja Vaab ja ei teeks, vetab omale. Kesiku, ju lubas tulla siis laulamina röntsas tee. See on pikk luuletus ja sellest luuletusest erandina on ka selles sõnaraamatus üks näide sees, see on märgitud märksõna hittu juures on üks näide sellest eiu ingliluuletusest heitu tähendab Alt veider, napakas ja, ja nii edasi. Ja seal ütleb ingel veel niimoodi, et äi seda gei ja mina vaja, mis Hituks teeks mu meelt ja keeld. Nii palju, nii palju sellest hiiu keeles luuletamisest. Aga Tõnu Õnnepalu on ju hiiukeelse näidendi kirjutanud, see on nüüd tinglikult hiiu keeles ta ise on ju mitte hiidlane, aga ikka jälle aeg-ajalt Hiiumaal elanud. Ja olevat ka selle näidendi Hiiumaapinnal kirjutanud. Näidend pealkirjaga vennas, mis sai ju 2014. aasta parima näidendi auhinna. Te olete tegelenud oma elu jooksul väga paljude keeltega ja peamiselt sugulasrahvaste keeltega mari keelega, ungari keelega, soome keelega. Missugune koht on sellel Hiiu sõnaraamatul teie enda jaoks teie suure töö juures? Seda võib nimetada võib-olla lausa pisut Hituks seda minu suhtumist see on noh, võib-olla kummaliselt emotsionaalne lausa eks ta ole mulle aastakümneid hinge peal olnud, et peaks ikka Hiiusõnad ka kokku panema, kuna nagu te siin ütlesite, on ju tulnud elus tegeleda mari sõnadega, mari keel on olnud minu päris kitsam eriala soome-eesti, eesti-soome, sõnaraamatuga, ungari-eesti, sõnaraamatuga, saksa-eesti sõnaraamatuga, nii et see on nagu päris ootuspärane, et see mul on tulnud. Et see pole mind rahule jätnud, aga see, mis ma nimetasin, kummaliseks emotsionaalsus, eks tuleb võib-olla ka sellest, et nagu ma enne mainisite, mainisin need Hiiumaa rootslasi need rootsi laensõnad hiiu keeles minu enda esiisa või vanaema vanaisa oli ka perekondliku müüdi järgi. Niisugune, kes lapsena toodi, Kärdlas ei osanud eesti keelt. Rootsi külas toodi kõrgessaare vallast. Nii et Hiiumaal on muidugi rohkem neid rootsi laensõnu kui eesti keeles üldse ja ma ei saa jätta neid ka nimetamata Trasu rootsi keeles traossa, mis on kalts näiteks niisugune ütlemine, et kui suits välja läinud Augu, et siis selline top Nii prätti, inimene või ka selline, kes midagi ei söö, valib, väga on. Doratib ei söö, mida nad rootsi keeles spiret? Mis seal omal nüüd sisse pil, linaled? Tähendab, mida sa endale õige pähe oled võtnud? Enbilla rootsi keeles. Muidugi, see, mis meil soome keeles Ta on hälvet või hälvet põrgu, aga Hiiumaal ta ei tähenda mitte põrgut, vaid lihtsalt niisugune Kelumis sõna. Ossa tuline Helve tüür on kitsi ihne. No need on need rootsi laensõnad ja mul õnnestus veel üliõpilasena viiekümnendatel aastatel viimaselt Eirlaselt kes rääkis veel seda murret rootsi keele hiiumurret toaga Svenska temalt üles kirjutada. Aga kahjuks need läksid kaduma. Ja jäid mul trükis avaldamata, mille pärast ma kõvasti võtta sain. Õpetaja minu õpetajalt professor Aristelt. Ei oleks õige, et ka täna siin mainimata. Ariste oli jõu üks esimene hiiu keele tõeliselt teaduslikke uurijaid. 1938 juba on ilmunud tema doktoriväitekiri Hiiu murrete häälikud. Nii et see sõnaraamat on nagu täienduseks Ariste ääliku loole veel. Mida annaks või annab Hiiu sõnaraamat keeleteadlastele tänapäev. Selle kohta ma ütleksin küll nii, et nagu on kombeks öelda, olgem päris ausad. Et ta ei ole mõeldud selleks, ta on mõeldud rahvale hiidlastele, muudele huvilistele. Aga loomulikult kui keegi näiteks ülikoolis üliõpilane või tegeleb murretega tegelectroloogiaga, siis muidugi tasub seeläbi vaadata ja leiab ühtedest ja kas või nende näidete pärast, mis seal on. Minu meelest oli seal hästi palju toredaid toredaid asju, näiteks leidsin mina sõnatistsima. Kassipojad titsivad, aga kassiema, tissitab, vigastaks meie sõnavaraga või meie kõnepruuki. Ma ei tea, see on nii loomulik, et kui see seni puudub siis kindlasti jah. Hiidlased viskavad ju nalja ka palju. Kas hiiukeelega ka nalja saab? Keelenaljadega on nii, et kui neid nalju teha, siis neid on nii ammu tehtud, et nad on juba väga habemega naljad. Näiteks see ei ole ju enam naljakas. Aga siiski siiamaani räägitakse, kuidas mandrimees küsis Kassari mehe käest, et kuhu see tee siit lähed. Ja Kassari mees ütles siis muidugi, et ta elupäevad selle koha peal on, pole ta kuskil läinud joodosi, et noh, see on ju tuntud nii-öelda keelenali. Aga mis võiks siiski nagu kummalist sellist keeletarvituste naljakas olla. Näiteks noormees, kes on viisakas, läheb tütarlast koju saatma ja on vihmane ilm, kõnnivad mööda porist teerada ja ütleb tüdrukule Jooma Plardisi pasa sees mõeldes sellega viisakalt, et kõnni sina seal muru peal, eks mina, Plardid siin pori sees ja, ja palju muud sellist. Lasene arugled, mis ei tähenda. Aga mis sa selle teadmisega peale hakkad, mis sa pärid minu käest kõike. Kuse kusasene Arub lehed. Olema supärastel vähes antust saan, tähendab seda, et kui palju piinlikust ma sinu pärast olen pidanud välja kannatama. Santussaan. Ja sellest sõnaraamatust puuduka üksuna. Kuna me siin kahekesi oleme, keegi ei kuule, siis ma võin ütelda, mis see on. Ma tean, et niisugune sõna on. Hiiumaal ei kasutata sõna purre. Ja selle kohta on üks sõna ja ma ei suuda seda meenutada kõigile pingutustele pingutustest hoolimata olen seda küsinud sugulastelt koolivendadelt ja kellelgi ei tule meelde, mis oli purre ja kõik kinnitavad eiei pure. Sellist sõna ei olnud. Ja me ei tea, mis see on. Ja sõnaraamatus ka ei ole. Ma seda avalikult ei räägi kellelegi, et see salapuudutseid ja. Aga miks on vaja ikkagi murdeid hoida ja, ja miks on vaja meeles hoida? Murret eks murretega ole nii nagu üldse ajalooga või kultuuriga üldse ka materiaalse kultuuriga. Lihtsalt sellepärast minule on see mure, on ju keel ja see on kõige olulisem, kõige põhjapanevam on ju keel, pole keelt, pole rahvast. Aga kas murret murdeid säilitada, kas hoida tingimata? Ma arvan, et sellest ei maksaks erilist sellist probleemi teha. Seda ei maksa üle dramatiseerida, neid ei saa ju kunstlikult kuskil kasvuhoones hoida. Kui on tahtmist, võid koolis teha vabatahtlikult. Ta võib anda koostada niisuguse sõnaraamatu. On tegemisel ka hiiukeelne aabits praegu ja seda võib teha kõike. Aga see kõik on huvitav ja vajalik. See on nagu Rocca al Mare muuseumgi. Aga mis puutub keele enda arengusse, siis on ju nii, et eesti keel on saavutanud taseme. Nagu kõik kultuurkeeled täidab neid kõiki rolle. Ja meil rõhutatakse, kui väike on eesti keel. Eesti keel on tõesti maailmas ühe üks vähema arulisena kõnelejaskonnaga keeli. Aga täidab kõiki rolle, mida vaja, kaasa arvatud riigi vajadused täidab ära, nii et me võiksime selle oma kirjakeele üle väikese kõnelejaskonnaga kirjakeele üle pigem uhked olla. Siin pole häbeneda ju midagi. Rääkis hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla, kes on teoks teinud ühe südamel olnud asja Hiiu sõnaraamat. Ja kui peaks muidugi olema tõesti olemas hiidlane, kes seda puuduvat sõna teab, siis andke keele saate kodulehel teada. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head.