Tere päevast. Olen saate toimetaja Piret Kriivan. Emakeelepäeva eelsel reedel kuulutati Põltsamaal välja 2014. aasta keeleteo auhinna. Võitjad olgu ära nimetatud kaheksa rahvaauhinna paremat. 18 kandidaadi hulgast sai kaheksandast kohast ettepoole loetuna ära märgitud eesti võru sõnaraamat. Üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus, kuldsuud Põltsamaal pilteepose Kalevipoeg esimese osa väljaandmine, eesti keele eesti viipekeele sõnastik välismaal Maal elavate eesti laste e-põhikooli üle ilma kool loomine, uus piiblitõlge ja tänapäevases eesti keeles rootsikeelne eesti keele grammatika ja rahvaauhinna peapreemia pälvis eesti keele e-õppe kursus. Keeleklikk ja Ministrite auhinna pälvis keeleklikk, mis on hetkel mahukaim ja mitmekesisemat harjutusvara pakkuv veebipõhine keskkond iseseisvaks eesti keele õppimiseks neile muukeelsetele alustavad nullist. Emakeelejärgsel päeval on keelesaates külas rahvaauhinna edetabelis viienda koha pälvinud eesti keele viipekeele sõnastiku üks koostajatest Liivi Hollman. Sellel sõnastikul ja viipekeelel oma saates pikemalt peatumegi. Tere tulemast saatesse viipekeele tõlk, kõikide koolitaja, keeleteadlane Liivi Holmal. Tere. Või peab täpsemalt ütlema? Viipekeeleteadlane ei viipekeeleteadlasi Eestis kuidas seda nagu defineerida, et otseselt viipekeelt eesti viipekeelt uurida saab ikka nagu üldkeeleteaduse raames. Et eesti viipekeelega nii põhjalikult otseselt Eestis ei tegeleta. Nii et räägime siis lähemalt ikkagi eesti viipekeele sõnastikust või täpsemini öeldes jälle ma pean ennast parandama. Eesti viipekeele sõnastik on see raamat, mis esitati keeleteo auhinna kandidaadiks. Kellele see raamat on mõeldud seal tegelikult veebisõnastik, seda saab või siis kasutada mõlemat pidi, et see on üles ehitatud Eesti keele põhisõnavara sõnastiku baasil. Eesti keele põhisõnavara sõnastiku andmebaas oli olemas, vähemalt need märksõnad olid olemas. Ja eesti keele põhisõnavara sõnastiku märksõnadele on siis lihtsalt juurde lingitud, vastavad eesti, põgene, vastad, aga kuna tegemist veebisõnastikuga, siis töötab ilusasti mõlemat pidi, et saab eesti keele märksõna alusel otsida vastavaid eesti viipekeele viipeid. Aga meie eesmärgiks oli algusest peale koostada seda nii, et seda saaksid kasutada ka kurdid eesti viipekeelsed inimesed. Kuna viipekeele põhieesti keele põhisõnavara sõnastik on suunitletud just võõrkeelsetele inimestele, kes eesti keelt õpivad, siis siis on ka kurtidel sellest nagu suur abi, et nad saavad eesti viipekeele viipealusel otsida vastavat eestikeelset sõna. Ja selle selgitusi ja pildid on sealjuures, et sellepärast oli meie jaoks oluline, et see töötaks ka niipidi. Ta viipekeelsed inimesed saaksid viipekuju käe kuju moodustus kohe liigutuse järgi, kui nad viibet teavad, otsida vastava eestikeelse sõna. Et saaksid kasutada ka kurdid. Mina ikkagi arvasin, et esmajoones ongi see viiplejatelendri mõeldud. See on nagu selles mõttes tas mõlemat pidi saab kasutada, et see on kuuljatele, kes viipekeelt õppivad, kes tahavad eestikeelse märksõna alusel otsida viipega viipeaga ka kurtidele, kes viipealusele otsivad vastava eestikeelse sõna mõlemat pidi tööd, tähendab mõlemad saavad kasutada. Veebiversioon on väga hea võimalus koostada just sellist sõnaraamatut viipekeele sõnaraamatu puhul, jah. Kuna viibe on liikuv, moodustatakse liikuvana, siis, siis jah. Veebisõnastik annab selle võimaluse, et sinna panna videofailid. Kas see on esimene viipekeele sõnaraamat? Ei, see ei ole esimene viipekeele sõnaraamat. Eestis on välja antud eesti viipekeele sõnastik väikeseid ka varem. Ja see ei ole ka maailmas esimene viipekeele sõnastik, mis on nagu veebisõnastiku välja antud, nii et igatepidi ta ei ole esimene. Aga kui kaua seda raamatut tehti ja kes selle tegemise juures olid? Seda konkreetset sõnastiku olemasoleva Eesti keele põhisõnavara sõnastiku andmebaasi alusel ainult neid viipekeelseid vasteid me panime kokku neli aastat. Ja meil oli seda viipekeele osa, tegi kolmest kurdist koosnev grupp, kes siis viiplesid neid vasteid. Ja siis me sisestasime need andmebaasi, märgendasime käekujude moodustuskohtadega ära ja Monteerisime viiped, nii et see kogu see töö võttis umbes neli aastat aega. Kui eesti keele puhul või ükskõik mis keele puhul räägitakse selle sõnavarast siis viipekeele puhul räägitakse viipekeele sõna Kaagele viipevarast aga kasutame sama terminoloogiat. Et viipekohta võib üldistavalt öelda ka sõna, et iibe on viipekeele sõna. Aga kui palju on neid viipesõnu, siis eesti viipekeeles ega neid keegi üle lugenud ei ole. Aga, aga keeled on võrreldavad, et ega, ega ei ole põhjust arvata, et viipekeel on kuidagi teistsugune kui, kui eesti keel, et see sõnastik sisaldab ainult väikest osa viipevarast ja siin ka just eesti keeles sagedasemad sõnade vasteid eesti viipekeeles, et ta ei ole ka eesti viipekeele sagedasemat sõnade või viibete sõnastik, vaid just just siis eesti keeles olulisemate sõnade vastete sõnastik tegelikult. Aga kas viipekeeles on ka nii, et, et mõnest sõnast või mõnest viipas? On on väga puudus. Kas on mingi valdkond, milles viiplejatel on keerulisem suhelda just sellepärast, et neid õigeid viipeid õigeid märke ei ole. Sellega on nii nagu iga teise keelegagi, et kui mingis valdkonnas tuleb sõnadest puudus, siis need sõnad lihtsalt tekivad kasutusse. Et kas laenatakse või luuakse või viipekeelega on täpselt samamoodi, et viipekeel on täpselt samamoodi ajas arenev nähtus ja kui kurdid näiteks lähevad mingit spetsiifilist eriala piima või hakkavad mingi erialaga tegelema, siis niipea kui sellel erialal on kurte spetsialiste, siis hakkab sellel erialal tekkima ka viipekeelne terminoloogia, nii et ja kui seda vajadust ja keegi sellega ei tegele, siis ilmselgelt võib oletada, et neid viipeid niisama kuskilt kasutusele ei võeta. Et selles mõttes on ta samamoodi loomulikult arenev keel nagu eesti keel ja kui viibetest tuleb puudus, siis need, kes laenatakse või luuakse või mõni jääb kasutusse, mõni ei jää kasutusse, mis seal niimoodi fonoloogiliselt lihtsam ja kerge kasutada, võib-olla see siis jääb ja mõni teine termin ei jää nii nagu iga teise keelega. Aga kas on selles mõttes ka? Kui iga teise keelega, et järgitakse täpselt või et on mingid reeglid, on mingid märgi kujud, kuidas need kokku pannakse, kui seda valesti tehakse, siis on kohe keegiks, ütleb kuule, see ei käi niimoodi. Sellist õigekeelsuskomisjoni Eesti viipekeelel ei ole. Et Eesti viipekeel selles mõttes on normeerimata, et ei ole, ei ole sellist normeeritud õiget eesti viipekeele kasutamise reeglist, kui aga viipekeel allub oma sellistele fonoloogilistele reeglitele, et on mingid praekujude liigutuste, moodustus kohtade kombinatsioonid, mida on lihtsam hääldada lihtsam moodustada. Ja nendele reeglitele viiped alluvad, et kui viibe luua kunstlikult, et ma tahaksin luua sellist või teistsugust viibet, kui see nagu fonoloogilistele reeglitele vastu käib, et sellise käe kujuga sellises kohas on väga keeruline viibet moodustada, siis see tavaliselt kas muutub see viibe või kaob kasutusest, et selles mõttes need reeglid toimivad ikkagi. Aga niisugust inimest ei ole võitlejate hulgas, kes kohe istub ja mõtlebki uusi viipeid välja. Jah, sellist Johannes Aavik ei ole. See kindlasti on inimesi, kes võib-olla vähem või rohkem päid loovad ja need kasutusse lähevad, aga aga ei istu kuskil laua taha ühtegi viiplejad, kelle töö oleks uute viibete loomine. Seda ei ole, aga kui palju on eesti viipekeelt uuritud süvitsi? Suhteliselt vähe ikka, et kuna viipekeelne kogukond on väike, siis paraku on ka nende uurijate hulk väike, et kindlasti oleks, oleks siin küll rohkem uurimusi, täiesti teretulnud, et sellised kitsamad valdkonnad on uuritud, et kes mida on lähemalt vaadelnud, aga sellist süstemaatilist eesti viipekeele uurimist sellist ei, ei ole täna jah. Aga mida näiteks on uuritud, teie ise olete värvinimesid uurinud ja mina uurisin eesti viipekeele värvinimesid ja, ja seda eelkõige seetõttu, et olin osa sellisest suuremast värvinimede uurimise projektist, kus, kus käsitleti erinevate keelte värvinimesid ja siis eesti viipekeel oli, oli nende paljude keelte hulgas üheks keeleks. Aga jah, on uuritud hea väljendamist eesti viipekeeles ja eesti keele ja eesti viipekeelekontakte. Et noh, erinevaid uurimusi on, aga, aga sellist süstemaatilist lähenemist ei ole. Aga mis järeldusele teie oma töös siis jõudsite, et sinine on sinine ja must, must? No mina uurisin seda, et et kuidas on eesti viipekeel võrreldes just teiste suuliste keeltega värvinimede tekkimisel keelde, selle kohta on nagu oma suured teooriad, mida on juba mitu head aastakümmet uuritud, et värvinimed tekivad ühte keelde kindlate seaduspärasuste alusel. Ja, ja kõigepealt eristuvad must ja valge ja siis ilmub keelde värvi nimi punase jaoks ja nii edasi ja siis selle ilmumise süstemaatika järgi võib siis keeled jagada erinevatesse gruppidesse, et olenevalt sellest mitu värvinimekeeles olemas on piisava sagedusega siis. Ja noh, mina jõudsin järeldusele, et eesti viipekeel järgib täpselt neid samu seaduspärasusi, mis kõik teised suulised keeled, nii et siin siin ka võis täheldada seda, et keel nagu iga teine keel Ja raadios meie kahjuks neid viipeid näidata ei saa, aga aga ma lugesin, et on olemas ka selline uurimus kus on uuritud kurtide viipekeelsed. Rahvapärimust ja Liina pooles on päris palju uurinud eesti kurtide folkloori. Viipenimesid viipekeelset rahvapärimust? Jah, on küll, mida see tähendab? Ka viipekeeles kurtide kogukonnas on oma rahvapärimus folkloor mida antakse käest kätte edasi, mitte usu. Liina pooles artiklitest võib selle kohta päris põhjalikult lugeda. Naljendid ja loodia. Kuidas need nalja nüüd on, teistmoodi kui, kui Nad on viipekeelsed ja kõik, mis on keelega seotud sõnamängud näiteks on viipekeele sõnamängud, et et nad on nad lihtsalt teises keeles. Et võib arvata, et Eesti kurta, nagu eesti eestikeelse kogukonna liige ja rahvuselt eestlane, aga siin tuleb nagu see teine dimensioon ka mängu, et kuna nad kasutavad teist keelt, siis jah, eesti kurt on küll eestlane, aga ta on eelkõige kurt. Ja, ja tema keel on eesti viipekeel, et see on nagu esimesel kohal järgi tuleb siis see, et ta on ka eestlane. Kui no ütleme, kui praegu näitaks raadio pilti ka, et kas siis viipleja räägitud või Eipeldunud naljandit kas seda oleks võimalik tõlkida eesti keele kõnelejale? Kindlasti seda oleks võimalik tõlkida, kõike on võimalik tõlkida. Aga see ei pruugi kuulja eestlase jaoks sugugi mitte naljakas olla. See võib panna õlgu kehitama, täpselt nii nagu eestlaste naljad võivad panna kurti õlgu kehitama. Tore on, aga, mis nagu naljakat oli. Et naljad on üks selline valdkond, mida on võib-olla kõige raskem tõlkida. Me teame erinevates kultuurides ühes skulptuuris on midagi naljakat, teises, mitte selles selles osas täiesti võrreldav ka viipekeelne Nalija eestikeelne näli sõnastik. Peaks, kui ma nüüd õigesti aru saan, aitama suhelda ka eesti keele kõnelejatel ja eesti keele eesti viipekeele kõnelejatel omavahel. Kas praegu on, kuidas viiplejatele tundub, et kas, kas nemad on näiteks sulandunud täiesti ühiskonda või oleks siin midagi, mida ühiskond tegelikult saaks veel teha? Et see oleks sujuvam ja tihedamise suhe ja nüüd ei taha viitlejate eest rääkida, et raske öelda, mida viiplejad tunnevad, aga Ma arvan, et nad ei saagi ennast päris eesti ühiskonda sulandatutena tunda, sellepärast et nende kogukond on nii väike. Neid on nii vähe. Nad saavad tegelikult suhelda kuulva ümbruskonnaga ainult viipekeele tõlgi vahendusel. Seda abi finantseeritakse neile väga väikeses mahus. Täna Tallinna kurt saab viipekeele tõlgi vahendusel rääkida kaks tundi kuus. See on kõik, mis, nagu kohalik omavalitsus tõlketeenusest temale kompenseerib, et see on kas arstilkäik või teatriskäik või või kus iganes ta siis kuu jooksul kaks tundi otsustab seda teenust kasutada. Et ma arvan, et seda ei saa. Seda ei saa küll nagu lugeda jah, et me võime öelda, et nad on sulandunud ja neil on kõik võimalused selleks, et oma keeles Eestis asju ajada. Ja ma arvan, et seda on väga vähe. Kui inimesel on näiteks mõni probleem vaja lahendada, ütleme pikemalt rohkem arsti juures käia kui üks kord kuus, eks ole, või siis ametnik järgmine külana käik kuusse lükata mis on tegelikult absurdne, mis on absurdne. Te nimetasite teatriskäiku, et kuidas siin kurt saab tõlketeenust kasutada. No siin on ka juba need võimalused teatreid võimaldavad, kindlustavad viipekeelse tõlkeaeg-ajalt ja kutsuvad kurte osalema teatrietendustel. Või kui kurtan mõnest etendusest huvitatud, siis ta saab ise selle tõlgi tellida teatrisse see tähendab viipekeele tõlgi jaoks muidugi suurt eeltööd ja koostööd teatriga ja ja proovides osalemist ja, ja harjutamist ja tekstiga tutvumist ja see võib segada kuuljaid, vaatajaid, keda häirib Iipleja lava nurgas valgustatud liikleja lava nurgas, aga, aga need võimalused on olemas ja need peavad olema olemas, sellepärast et et kui me tahame, et kurdid oleksid sulandunud meie kultuuri ja meie ühiskonda, siis vältimatu osa sellest. Aga kuidas mujal maailmas on täpselt samamoodi varem kui meil olukord oleneb, oleneb, kus oleneb riigist, et kus on paremad võimalused, seal on ka tõlketeenust, võimaldatakse rohkem ja, ja on ka riike, kus on vähem võimalusi, kui meil on, nii et et see sõltub Kui näiteks on niisugused suured kogu rahvast kokku toovad üritused kas või televiisori, et me teame, et Eesti Televisioonis on küll viipekeelsed uudised, mis ei ole enam tõlgitud uudised, vaid viiplejatendi tehtud uudised. Aga näiteks kui on ka ei tea presidendi vastuvõtt presidendi kõne televiisoris see ei ole meil tõlgitud. On mõnel harval korral olnud tõlgitud, aga mulle tundub, et siis ka nagu nendel juhtudel, kui on sellest nagu juttu olnud, et miks ei ole ja siis nagu siis nagu see tõlge võimaldatakse, siis see kaob nagu jälle ära, et ta ei ole nagu kogu aeg. Paalne ilmselt ta ununeb ära ja kui viiplejad seda eesti viipekeele kasutajad seda ise kogu aeg meelde ei tuleta, siis pahatihti ei ole. Jah, enne viimast laulupidu oli ka nagu jutuks, et laulupeol peaks olema kindlasti viipekeele tõlge ka miskipärast ei olnud jälle et see on nii suur osa meie kultuurist. Et, et miks, miks kurdid peavad käima seal rahvahulga vahel ja jääma sellest kõigest ilma. Aga mida siis tõlgitaks kurdile, kui laulupidu tõlgitakse, kas tõlgitakse neid vahetekste laulusõnu, laule kui ta viipekeeles saab ka laulda? Et viipekeeles saab edasi anda nii instrumentaalmuusikat, et kui, kui saab ka vokaali edasi anda vokaali on kergem edasi anda. Et saab telkida laulusõnu selle laulu rütmis edasi andes seda selle laulu emotsionaalsed tooni. Et kõike seda saab viipekeeles teha, viiplejad laulavad ise ka viipekeeles ja, ja esinevad viipekeelsete lauludega, nii et viipekeelde laulupidu tõlkida ei ole üldse mingi kunsttükk, et seda tuleb küll harjutada, need laulud tuleb viiplejatel, kes, kes tõlgivad, tuleb need laulud selgeks õppida, pähe õppida, neid laule harjutada, aga see on täiesti võimalik. Meloodiat On ka võimalik, kõik meloodia on ainus muusika muusikaosa, mida ei ole võimalik viipekeeles edasi anda, aga kõike muud on võimalik edasi anda. Esimesel märtsil oli tegelikult viipekeelepäev. Rahvusvaheline viipekeelepäev. 14. märtsil on emakeelepäev Eestis, mida viiplejad tähistavad. Aga tegelikult see esimese märtsi viipekeelepäev on Eesti päev ja seda hakati tähistama peale 2000 seitsmendat aastat. Kui Eesti viipekeel leidis esmakordselt mainimiste eesti keeleseaduses. Ja tee hakkas jõustuma siis esimesel märtsil 2007 ja sellest ajast alates eesti kurdid tähistavad eesti viipekeelepäeva esimesel märtsil ja 14. märtsil on emakeelepäevaga. Kuna see Eestis on siiski suuresti seotud just eesti keelega siis viiplejatel on, minule tundub olulisemaks jäänud see esimene märts. Kuidas seda tähistatakse, mis siis tehakse? Pidulikud aktused koolis kurtide koolis. Ma isegi ei tea, kuidas kurtide kool seda tähistab, aga mõnedel aastatel on olnud kurtide kogukonnas sisemiselt mingid üritused. See alati leiab äramärkimist, aga tavaliselt selliste kohalike üritustega, kurtide klubides ja kurtide organisatsioonide tasandil. Ja tegelikult see eesti viipekeele sõnastik on üks selline raamat, mis meid aitaks omavahel nagu kokku viia ja kas nagu praegu suurtest sündmustest ühiskondlikult olulistest sündmustest, aga tegelikult ju igapäevane olukord suhtlemissituatsioonid. No kasvõi, no kas või need samad arstid, kelle juurde kurt peab minema, et kas nemad võiksid piiluda sellesse sõna raamatusse või siis ka on olemas käsiraamat tegelikult viipekeele õppimiseks. Arstid, siis ametnikud, poemüüjad, niisugused elementaarsed viiped Kuidagi selgeks õppida on küll klienditeenindusvaldkondi, kus klienditeenindajad on õppinud mingil tasemel vähemasti viipekeele ka selgeks, et saaks kurdiga sellise esmase suhtluse tasemel vähemalt asju ajada. Aga, ja kuna kurt on nii vähe Eestis nagu onu üldine kurtide protsent arvestatakse umbes 0,1 protsenti elanikkonnast, siis võib oletada, et mõnel arstil või kassapidaja ei tule kunagi seda võimalust viipekeelt kasutada. Et selles mõttes on natukene nagu võib-olla ebaõiglane ka eeldada, et me kõik viipekeele ära õpiksime, siis jääksime, aga äkki meil õnnestub kunagi, kas ta kurti kohata? Et, et see on vist natukene liiga palju nõutud, et loomulikult, kui see vajadus tekib, siis ma usun, et sellest sõnaraamatust on abi ja, ja, ja sealt. Aga muidugi sealt saab vaadata ainult viipeid, et seal ei ole midagi viipekeele, grammatika ja viipekeelse lauseehituse kohta, et selleks, et üks viipekeelne lause kokku panna inimesest ikka rohkem abi, vaja ka sõnaraamat. Aga kindlasti, mis on olemas, on viipekeele tõlketeenus, et kui et on natukene palju nõuda, et üks arst õpiks viipekeele ka ära et kurtide patsientidega suhelda, aga, aga kui on vajadus, siis kõige paremini toimimise suhtlus ikkagi siis, kui, kui tõlkam vahel arvan ma võib-olla sellepärast, et ma ise tõlkoven. Kas tõlkijaid on piisavalt, muidu? Teenus on, selles on, kui tuleb juba ise maksma hakata, siis on ilmselt suhteliselt kallis, aga tõlkijaid on ka vähe. Tõlke on täna veel vähem, kui vaja oleks ja aga neid tuleb igal aastal Tartu ülikoolist juurde vähehaaval, nii et et selles mõttes olukord paraneb. Aga, aga täna on neid veel palju vähem kui vaja. Alex, kes on need, kes lähevad õppima viipekeelt Tartu Ülikooli? Kes iganes on huvitatud sellest? Ta on võimalik minna jah, õppima Tartu Ülikooli viipekeele eesti viipekeele tõlgi erialale ja kolm aastat on õppeaeg, saab rakendusliku kõrghariduse. Ja peale seda on võimalik siis teha ära viipekeele tõlgi kutseeksam ja hakata viipekeele tõlgina tööle. Väga huvitav. Ja töö on ka väga huvitav, nii et kui keegi tahab õppima tulla, siis tere tulemast. Peale eesti viipekeele sõnastikku esitati keeleteo auhinna kandidaadiks ka eesti keele ja eesti viipekeele lisamine vabakasutuses olevasse rahvusvahelisse online sõnaraamat. Tusse, mida see tähendab, see on üks rahvusvaheline projekt, milles vist enamalt jaolt löövad kaasa kurtide kooliteel kõige ja seal on erinevate maailma viipekeelte viipevara ja eesti viipekeel ka seal ühe osana juures. Aga lõpetuseks ikkagi, et oleks võimalik kas või pilk peale heita ja mõni mõni viibe ära õppida internetis, mis aadressil või kust leiab üles selle viipekeele sõnast? No kõige lihtsam on minna lihtsalt Eesti keele Instituudi kodulehele EKjee sealt leiad lingi keelekogud ja eesti keele eesti viipekeele veebisõnastik on seal täiesti kiiresti leitav. Keelesaates oli eesti keele eesti viipekeele sõnastiku koostaja, viipekeele tõlk, Liivi Hollman, saatejuht Piret Kriivan ja viited nii viipekeele sõnastikulemis eelmise aasta keeletegude hulgas. Ära märgiti kui ka keele klikile, mis pälvis keeleteo ministrite auhinna. Leiate ka keelesaate kodulehelt. Head aega.