Käes on kesksaateaeg ja täna kordame aasta alguse kuusündmust. Sarja autor on Kerttu Soans. Kuu sündmus. Tere õhtust, stuudiokülalised on leelo tungal ja Raimo Kangro ja räägime peaasjalikult sündmusest, mis toimus veebruarikuul 23. ja 24.. Aga kuna see toimus ka aasta tagasi 23. ja 24. veebruaril ja on ilmselt arvata, et ka aasta pärast selle kordub siis ei olegi vast nii oluline, millises kuus me täpselt sellest räägime. Sündmus aga ise on kahest lauleldusest koosnev etendus. Mõlema lauljalduse muusika autor on Raimo Kangro esimene lauleldus, esimene osa sellest etendusest kannab nime kuja Vanemuine ehk eesti rahvas ja jumalad. See on kirjutatud Karl August Hermanni klibetale, mis omakorda on rahvamuistendi aineil loodud. Ja teine lauleldus Uku ja ecu. Selle libreto autor on leelo tungal. Võib-olla kõigepealt siis sellest, kuidas see alguse sai. 98. aastal oli siis esiettekanne, kuidas tuli idee ja kuidas tegite valikud. Noh, kui tohib, siis ma ühe täpsustuse tähendab ma nüüd päris nagu sajaprotsendiline muusika autor ei ole pärast, et see esimene laul algas Uku ja Vanemuine, selle muusika autor on, on ka Karl August Hermann. Aga minu töö selle juures on see, et ma lihtsalt tema seda algset varianti natukene tihedandasin ja tegin talle öelnud täiesti praktiliselt uue orkestratsiooni, nii et noh, selles mõttes noh, ma olen lihtsalt ja võib öelda, et kaasautor selle asja juures sellepärast et ma ikka noh, kuigi hirmsasti tahaks, et kõik head lood on näiteks minu kirjutatud, noh kaasa arvatud Kungla rahvas ja oh, laula ja hõiska ja kõik need muud toredad laulud, mis seal on. Aga noh, et kuidagi ei saa. Siin tuleb ikkagi suur sügav kummardus teha, Karl August Hermanniga. Aga nüüd, kuidas see idee tekkis, see tähendab, see on väga aastatetagune, ma isegi ei mäleta, kas oli nii-öelda see Tõnu Kaljuste idee ja minu idee kokkusaamine oli vist kuskil 94. Aga selle Karl August Hermanni laululduse vastu ma tundsin huvi siis kui ma olin Ruila lauluõpetaja ja noh, tähendab selles mõttes oli kuskil 91, kaks või midagi niimoodi. Ja siis tekkis selline idee, et mis ma seal lastega ikkagi nüüd neid niukesi kaheksa 16 aktiivseid laule laulame, nüüd katsume midagi nihukest muud teha, et noh, näiteks mingi noh, siis olid moes igasugused kooli muusikalid ja sellised asjad, aga kuna Ruila kool oli niivõrd väikene, et noh, näiteks ütleme nihukest päris midagi noh, nii rohkearvulise osavõtjate ja ettekandjatega ja oleks andnud seal teha siis tekkiski see mõte, et vaadatakse, mis Hermanni laulu eeldus on, et äkki seda annab lastele kuidagi kohaldada. Siis ma läksin muidugi teatri- ja muusikamuuseumi ja palusin siis sellest Karl August Hermanni partituuris teha koopia ja kui ma selle koopia siis umbes nädala pärast järkmuuseumist kätte sain, siis ma olin ausalt öeldes natukene kohkunud, sest et seal paras telliskivis oli ikkagi noh, täiesti nii mahukas töönusel olin, ma ei tea, mingi 400 lehekülge, niukesed, ilusad tihedad partituuri seisund muidugi läks. Ja see lootus üle, et noh, et seda nüüd kuidagi kohandada, sest ma nägin, et see on nii kohutavalt suur töötnat, ütleme lihtsalt ühe nii-öelda põhikooli ühe kooli aktuse jaoks seda noh, natukene natukene liiga palju teha, ehkki hea tahtmise korral oleks ainult seda teha. Aga siis noh, sellise idee nagu ära unustatud asi, muidu teine veel sellest rahvusraamatukogus Saimisele Karl August Hermanni. Ta andis sellise väikese raamatukese ka välja, kus oli terves laulatuse tekst kõik ilusti kirjas. Libreto väljaandeid tähendab meid algallikaid päris põhjalikult uuritud. Küsin siia vahele, kas libreto on niimoodi nagu oli, või on seda ka kuidagi parandatud. Kaasaja Raimul on natuke. Turgia mõttes vajalik olid, noh, ütleme, et mõni lausekene sinna-tänna ja no ütleme, et mõni niukene asi ära jäetud, aga aga noh, ütleme nii põhiosas kui protsentuaalselt väljendada, siis võib-olla ütleme kuskil 90 protsenti nagu Karl August Hermanni originaal nõuku Kaasa aga sul sellest esimesest osast Ma. Ei teadnud, oli abikaasaga. Lugesime siis tuli välja, et Hermann oli ikkagi terve suur niukene, mütoloogiline hierarhia, kõik välja mõeldud, kas seal neid jumala edu ikkagi kohutavalt palju ja võivad ega ei saanud aru, kes nad on ja mis nad kõik tee endale kassi või? Sellepärast, et ei oskanud kuskilt mingit allikat otsida, et noh, mingit nagu kust saada, et mida siis sellega mõeldud on ta? Asso noh, jah, sinna jutt pooleli, et siis mõne aasta pärast siis saime kontserdisaalist, ma ei mäleta, mis kontserdi saime, Tõnu Kaljuste ka kokku ja siis ta läks, panime Alpid seal selga, Tõnu ütleb, et kuule, et kas sa ei taha niimoodi Eesti jumalaid kuidagi niimoodi natukene nime sain aru, mille peale ta vihjas. No vaat, ja see Kaljuste poolne huvi või ettepanek oli nüüd see, mis juba näitas seda, et asja saab olema ka reaalne teostus, reaalne ettekanne. Ja siis tasuks juba seda suurt tööd ette võtma hakata, sellepärast et ausalt öeldes see kõik kokku võttis umbes üks paar aastat aega, enne kui ta nüüd sellisesse vormi sai, nagu eelmine aasta vabariigi aastapäeval kulaarser heast. Nüüd võibki natukene minna kokku ja rääkida lähemalt, püüda kirjeldada kuulajale, kes ei ole seda kuulnud, et mida sa ikka täpsemalt endast kujutab, kes osalevad, kes mängivad, on see teatritükk või on see rohkem rohkem kontsert. Karl August Hermanni mõeldud ikkagi sellised teatritükina ja ega ta praegu on ka. Aga noh, seerita praegu niukene, lausa täismahuline täismõõduline ooperilavastus ei ole see väga proosalisel taseme, sõltub ära lihtsalt raha. Niukene täismõõduline lavastus maksab päris palju raha ja seda ei ole lihtsalt kusagilt võtta. Vaata selline nii-öelda kontsertlavastus natukene markeeritud ja. Aga ütlen siia vahele, kuna ise käisin ka kuulamas ja vaatamas, siis Tallinnas kanti see ette Rotermanni soolalaos ja sealne sisearhitektuur ja ja ütleme, et lauljad, koor ja muidugi Tõnu Kaljuste, jaga solistid ja kõik nad olid ise niivõrd hästi selles loos sees, et mina küll ei pannud tähele, et rahapuudusest oleks kusagil olnud midagi põhjustatud, nii et jäi mulje, et see, see kõik on kohe niimoodi meelega mõeldud, nii et see oli väga meeldiv. Ei, see kahtlemata tähendab, mida ma seal rahapuuduse all silmas pean ütlema, et mis käib ooperi juurde karisuaalne külge, eks ole. Ruumiline liikumine, igasugused dekoratsioonid valgusel, jumalate auru, Sillamisel selle natukene põnevamaks teeb. Oli nõus trepist alla tulema, selle asemel pilve pealt alla pilvega kooslas ja aga see markeering oli, ütleme, moodne ooperilavastuse. Selle intervjuu jaoks nagu soolalaos oli ta minu arust täiesti 10-sse ja, ja noh, selle instseneeringu niukene, nende liikumiste põhiautor oli Tõnu Kaljuste, nii et ta väga sügavalt mõtles nii muusikalise küll ja kui ütleme, et selle nii-öelda visuaalselt toimiva külje peale ta leidis jõukuse minu arust tõesti Ideaalse nagu lahenduse kõikidele koreograafiks hakata lavastajaks. Kui enam korrigeerida ei viitsi. Jah, ma otsisingi kavast, et kes oli lavastaja, nii et lavastaja ja dirigent siis ühes ma arvan, et eks nad ise koorirahvas mõtles. Ise pakkus välja tehnika tehase põhiselektsioonidegi. Ja ettekandjad olid siis Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja siis Estonia teatri solistid. Aitäh ei koori solistid Estonia teatris tulion fold Voldemar Kuslap, aga noh, näiteks Mati Turi, Kaia Urb siis sellel Pirja level oli ka selles valdkonnas need kaks Estonia lauljad, Kuslap ja Levandi ja siis ülejäänud olid kõik Tõnu koor, aga Tõnu kooris olnud nii head lauljad, et nad võivad kõik olla. Solistiks Olari Eltsi ei ole tavaliselt haarata. Olari Eltsi kaasamine sellesse projekti oli minu arust Kaljuste kõige geniaalse idee selle asja juures. Sellepärast et see osa, mida nüüd Olari Elts teeb, on Euroffeussi, on see nii-öelda kaasaegne muusika, mis meile nüüd Euroopast peab tulema ja mida me kangesti peame. Suuri silmi ja suu lahti vastuvõtmine. Ta sobib täiesti, kehastab nii oma tegevuse kui kuju, kui hääl on tal jah. Peidetud andeid avanes temas. Kas nii eelmisel aastal, kui sel aastal olid osatäitjad samaks muutusi olnud? Peaosa või tähendab mitte peaosakonnaga samme, osa eelmine aasta laulis Eha Pärn osas, nüüd see aasta laulis Pirjo Levandi, siis oli see Haile Assonlai, tema laulis seda Uku abikaasat hakata, aga siis laulis Ehaberg jälle seda. Uku abikaasat hakat. Nii takka on päris juba Hermanni poolt üles nopitud ei ole mitte teie välja mõelda. Temal kirjas, sealt ma ta võtsingi vett, tähendab, kui ta nüüd uuesti sajandi lõpus tuleb eesti rahva juurde, Uku, et no siis on viisakas koos abikaasaga, sellepärast et praegu saadetakse kutsed niimoodi, et noh, härra, see aga siis on mõistetav, et ka abikaasa ühes võetakse eraldi saadeta kutse. Me räägime nüüd segamini nii ühest kui teisest kui nüüd vahepeal juba oli juttu ja kui rääkida uuesti uhkust jäikus, siis ecu on ikka välja mõelda. Nojah, ecu kui kui teda nüüd kiun aheldada, eks ole, siis ta natukene teistmoodi, aga aga noh, niisugune noh, ehk hüüdes nagu või noh, rahas rahas meil ju paljusid asju loetakse, mida vanasti loetud rahas. Aga noh, ta on tegelikult ju vahel. Ma olen niisugust Lõmpsi teha minu meelest ja natukene pilada, aga, aga, aga ma arvan, et, et see teeks võib-olla hinge täis, kui seda teeks keegi teine, igal rahval on omad omapärad ja ja tavaliselt iga rahvas naerab naabrit tulla kõigepealt, eks ole. Soomlased naeravad rootslastele ja ilmselt ka vastupidi ja, ja meil siin öeldakse, et, et kui halb ilm on, siis jumal on lätlane, eks ole, ja ja peaasi, et lätlastel hästi läheks. Aga ma arvan, et natukene tervendava mund, see, kui me natukene me ise tunneme ennast kõige paremini ja, ja ja kui me noh, sunnib oma pere sees enese pilamine, ma arvan, et see on nagu mulle see meeldib. Sest et ennast saab siis tõsiselt võtta, kui ise end natukene naerda saab ja tänu taevale noh, nii nii koor, solistid kui ilmselt ka orkester, kes ka aeg-ajalt ennast varrukatega rüütas ja kõik nagu said sellest asjast aru, sest et ta ei ole pahatahtlik, aga ta on natukene muigab ikka iseenda üle kah. Ma arvan, sest et noh, nii mõnedki tsitaadid, millest muumaalased tegelikult aru ei saa, näiteks ei ole üksi ükski muna. See, seda võib ainult eestlane teada ja, ja. Ma nüüd hiljuti on Ida-Virumaal kaks korda järjest käinud nii laste kui suurtega kohtumas. Siis ma võiksin öelda, et noh need ilusad loosungid on nagu kõik meelest läinud, meil siin ja, ja olud on nii palju muutunud, et iga muna peab ikka üksi hakkama saama. Aga kuidas te üldse selle Uku ja eco juurde jõudsite, kas siis sellest Hermanist jäi väheks või jäi materjali üleotsad, jäid lahti või, või miks kaks lauleldust See oli nüüd Tõnu otseline Pakkumine filharmoonia kammerkoori polkumusel Hermanni partituuri Tõnule üle andsin siis ta Päris täpselt seda sõnastust ei mäleta, aga no tähendab, ma andsin talle koos MIDI faili kannatada sai noh, niisuguse noh, ütleme miinuse, arvuti piiksumisega kah natukene kõlalist muljet sellest asjast. Ja siis, kui ta oli selle ära kuulanud, läbivad süüdistused kuidas ikka natuke ehmatas küll sellepärast et noh, tähendab selle Herman ümbertegemisel lähtusin sellest, et asjaolust noh näiteks on terve sari raamatuid kirjutatud niisuguse pealkirja all muusikutest, et noh, näiteks kui Bach oleks päevikut pidanud või kui keegi tovi teine oleks päevikut pidanud. Noh, omal ajal tudengina said neid loetud ja siis ma lähtusin sellest samast asjaolust, et kui Herman oleks teadnud kõike seda, mis maailmas sellel ajal oli, kui ta elas. Noh, kui me Ameerika muusikat vaatame, siis seal olid, hakkasid juba nagu Pugi vugi hakkas idanema ja kõik muud sellised nähtused ja vot siis need elemendid, mis noh, reaalses maailmas olid sellel ajal, aga noh, siis ei olnud ju infovahetus kiirena, kus meil on mingi 20 aastat hiljem alles teada, mis Ameerikas oli ja nii edasi. Aga noh, nüüd ütleme sellest distantsist, kus need mina hetkel olen aastaid hiljem kõik teame, seda ajalugu on, kas sa oled siis oli omamoodi lõbus seda kokku panna ja sündis niuksed tulemused ja ma mäletan, et just selle, seal on üks selline lemmingise laul. Need puud ma laulan lehtedesse ja nii edasi, mis ta kõik läheb ja seal laulsin selleni, ma panin niisuguse ilusa bugi kuubi väikse saate taha selle palati 10-sse. Ma ei Usu. No vot ja siis tähendab just needsamad elemendid need natukene Noh, võib-olla mingis aspektis tunduvad niimoodi, et noh, nagu mittesobivad võivaid võõraldatud ja noh, natukene liiga kaasas sisse toodud, aga tegelikult nad ei ole, nad olid maailmas sellel ajal olemas, näiteks Eestimaal ei teadnud nendest mitte midagi. Kas tegemist on ikkagi Hermani kaasa? Aga see, mis seal oli, kõike, mida Herman oleks võinud kuulda ka kaasa arvatud ütleme, et kõik nad tsitaadid Viini klassikast, mis ma sinna sisse viidud näiteks Beethoveni, üheksandale, Timpra tempara, nädalgused, kõik, noh, mis oleks jõle efekt, nagu meie endale saabub, kuskilt tuleb. Ja siis sellest kontekstist siis Tõnu Steinberg mõtiskles kindlus, et aga sellele võiks ju ikkagi ära kulla kahetnud, mis, mis nüüd edasi sai, eks ole, nagu endale abiellusid, ilus pulm oli, Kungla rahvas laulis, aga mis nüüd sai? No vot ja siis tuligi see mõte, et noh, niimoodi toome ta kaasaegne, siis üritasin mingisuguse väikese skeemi kokku moosida ja siis noh, kas või meil ei ole karutama ja siis lõpptulemus on ikka nagu tema kätetöö. Natuke prohvertlikuks läks kätte, tähendab, seal nüüd noh, sai nagu fantasseeritud asjade üle, et noh, et mis siis saab, kui, kui tähendab tõesti see euromaa meid niimoodi aitama hakkab, et oma munade ja piimaga meid täidab ja ja enne siis natukene hakkab nagu kätega tulemuse aeg ja, ja teine, sellel aastal, eks ole, läksid need Venemaa piirid kinni, mis pani kah jälle. Et ei saanudki Babagaagale nii väga oma oma neid mune ja juuste Malotsin produkte viia ja Tõnu tellist kõigil lõpuks selle viimase kus ta laulab, et me ei sooviga papagaga laadad laatadele sugugi paha, noh, et see justkui nagu sellestki laadast siin siin sellel Kungla maal, kas see oli nüüd see aasta juurde pandud? See oli eelmine aasta olemas, oli prohvetlik. Kuku Riigikokku ja riigikokku ja selle peale pani muidugi seal naerma, sellepärast et keegi, no me ei osanud jumala eest, kahe aasta eestlased arvavad, et hukuna kukub Riigikokku. Kukub muidugi jah, jutt käib selle ümber, et Voldemar Kuslap ka kandideerib, kui nüüd kuulaja tähele, sel ajal, kui saade on eetris, siis me juba teame tulemustega praegu kas siis Riigikokku või kukkus kokku. Kas see, et valitud muna on valitud selliseks väga oluliseks tegelaseks, millest selline valik kunagi ju kirjutati? Oli üks roheline muna, oratoorium jaja, Volkonski laulis ja, ja kes seal ei, see oli üldse, miks selle peale tähendab, seal on ka munad ja, või, ja piim, aga no kuna Eestis on, eks ole, Munamägi piima jõge nagu ei ole, aga aga Munamägi on olemas ja just et see noh praegu on ju Läti ja Leedu munasõda käib. Seal on mitu selles mõttes kani konkreetselt Votooper peab läbi ajama mingi niisuguse tingliku kujundiga, mis on publikule kohe taibata. Nende ooper on kahjuks ei saanud, kus noh, ütleme seletada eriti palju aega ei ole. Noh, natukene on, aga mitte palju. Aga munal, eks ole, noh, me kasvatame kõnepruugis kuldmunad, noh, näed, sa said kuldmunaga muna ei mõtle seal, aga noh, see on niisugune kujund, mis plaks igal inimesel on arusaamine sellest asjast edasi saab mängida sellega just seal asutas inimesel ja inimesel on see arusaamine olemas. Kui hakata nüüd veel seletama seda, et mis ma selle munal mõtlema ja nii edasi ja nii edasi, noh siis on jokk, siis on juba dramaturgia seisab midagi käsil. Möödunud aastal oli siiski üks igavene suur muna neil ka päriselt olemas, sellest oli kahju, et tänavu ei olnud, et noh, natukene kuigi saal oli valge ja sai lugeda ja pidigi nagu kaasa lugema, eks ole. Sest et noh, mina olen küll oma eluaja jooksul tähele pannud, kui koor või ka solist või ükskõik kes, kui ta laulab ladina keeles, siis või saksa keeles keegi nuriseda, tekstist aru ei saa, kui ta laulab eesti keeles, siis nurisetakse, et ei saa tekstist aru Eestis, eks ole? Jah, kuigi peab ütlema, et diktsioon oli ikka väga-väga korralik erandiga voliga priima kohe täiesti noh, ma ei tea, lauljad olid, olid näitlejad ka igatpidi meisterlikult tegid. Levandi üllatusi on just nimelt selle niukse markeeritud näitlejatööga. Kas oli nii täpne, et seal pole midagi liigset? Ta oskab väga armas. No tegelikult noh, kõik need ärkamisaegsed nimed, armsad, kenad kenad nagu nad olid. Möödunud aastal küll, kui ta tuli, siis arvati, et endi all mõtleme. Euro Endel oli siis veel. Ütlete Endel Lippmaa, aga mõtlesin, et see on siis hoopis teine ooper, temast saab kindlasti ooperis hakkas, see on hoopis teine. Tegelikult olid ju Hermanni enda lastel, olid kõik niisugused ilusad ärkamisaegsed nimed, mõelda, et sajandi eelmisel sajandil olid Salme ja Endel ja, ja Ülo ja ja kes see neljas oli? Heino vist oli jah, nii et tal puhtalt oma eesti nimedega ta oli, ta oli üks tore papa, tegelikult nii palju. No mina lugesin selle juurde, Artur Vahteri raamatut oligi see, kui Hermann oleks päevikut pidanud. Pool sellest on siis nagu Hermanni päevike pool sellest, et kui ta oleks pidanud päevikut sest tegelikult on temast üsna kahju, tal ikka kohutavalt geniaalne mees oma aja kohta, kui mõõdeta 1909 juba suri. Et selle aja sees jõudis, eks ole, olla 20 aastat eesti keele professor Tartu ülikooli juures ja ja kirjutada neid lauljaldusi, anta muusikalehte välja, hakkas entsüklopeediat tegema. Majad pidi maha müüma, sest jäi kogu aeg raha edasse ja, ja a-tähega jõudis entsüklopeedia valmis ja kõik, kui palju krahvedal oli ja kui palju neid kaasaegset peksid teda selle esimese lauljeldusegi pärast ja aga needsamad, kes, kes teda nagu petsite lükeldasid. Nii et on kadunud, aga näiteks sellised sõnad nagu tähestik, häälik, ainsus, mitmus helivetel kolm, kuna kõik on Hermanni omad, me kasutame seda paljud käänete nimed sellest omaste ajastu täiesti ees. Ja noh, oleks nagu väike kummardus talle ka. Tegu hea tuju on, siis laulame tema laule. Ja, ja, ja noh, see on see kurb asi selle väikese rahva sees, et kui keegi nagu natukese kõrgemale trügib, et siis ikka jalgupidi teda, aga ikka tõmmati kõvasti alla ja ja õieti nagu oligi kuidagi närvidest seenesõltlased, et tema tervis läks viletsaks, oleks tal mõni rõõmus uudis olnud, näiteks et uuesti tehakse ikka Tartus seda hukut ja vale musti, oleks ta nagu tulevikumasin olnud ja teada saanud soolalaos niisugused aplausi tulevad, et noh, ma arvan, et ta seal kuskil pilve peal toone las või madalas natukene nagu rõõmustab Evka. Rotermanni soolaladu, see on üks koht, kus on seda esitatud, aga Tartusse nii sel kui eelmisel aastal ka jah. Sellel aastal ei olnud, eelmisel aastal oli. Aulas, aga väga hea publik oli, kes igav. Siis natukene hirmusele vana ilusa ülikoolihoone pärast, sest et noh, seal oli noorrahvas, kes on nüüd selle uue kombe üle võtnud, et noh, nagu saksa publikule näiteks, et jalgadega trampida, kui vaimustust avaldatakse. Ülikoolimaja värises küll natukene liiga kõvasti. Aga kõnnid muusika poolt, selle rääkida selle Uku ja ecu kohta, siis kas see nüüd päris omast peast või on või on seal? Vot oligi suur suur probleem, et noh, tähendab, kuidas muusikaliselt lahendada seda asja tähendab nüüd selline tõsimeelne kompositsioon teha noh, oleks olnud minu arust põhimõtteliselt vale samm. Aga vot vene kultuuris on niisugune nähtus olemas, mida nad nimetavad Kapustnikuks see tähendab seda, kus noh tähendab, et. Noh, seda saavad teha ainult professionaalsed inimesed, Kapusnik sellel tasandil, et see asja ei valda, ei tule üldse välja. Ja see idee on selles, et lihtsalt need inimesed, kes ütleme, mingit oma asja oskavad väga hästi laulda või klaverit mängida või noh, ma räägin muusikalisest kaposnikus, selle juures lihtsalt parodeerivad iseennast, nad teevad igasuguseid võimatuid lollusi sinna juurde, aga nad teevad seda tähendab tänu oma kõrgele professionaalsusele niivõrd hästi. Et see, see nii-öelda pull, mis seal välja kukub, on niivõrd nauditav ja niivõrd naljakas, et vot selles ott Nofonid püüdsingi teha, aga no kuidas seda Kapusnikud siis nüüd ütleme, kompositsioonis lahendada? Komporatsioonistus ma tulin selle idee peale. Et minna nende nii-öelda nahka praeguse aja inimestest ei ole arvatavasti ka ikka noh, tulevad põlved, midagi teavad ja mäletavad nendest asjadest nende muusikaliste kujundite kaudu selle igaühel on kindlasti peas, kas ta teab või ei tea seda, kas ta mõtleb selle peale või mõtle, ei ole üldse tähtis. Endale lihtsalt lapsest peale koolist peale sisse tambitud nende kujundite pööramise peale nendega mängimise peal, vot siis hakkas asi mulle nii lõbusaks minema ja vot see oli väga tore, noh, ütleme tuua Uku esimene etteaste lavale vana Eesti NSV hümniga, eks ole, no mida tähendab, kui lahku teraselt kuulata ei viitsi, siis ei tunne ära, ega ei olegi tähtis, seda tundma peab, aga see annab jälle lihtsalt ainult oma Smandi asjale juurde ja oma tähenduse. Ja vot sellise selliste mängude peo siis oligi seda kõike väga-väga lõbus lahendama hakata, kaasa arvatud need euroviisud ja tähendab tegelikult kui aus olla, siis peaks selle Ukuja ecu autorite järgi paneva veel, ma ei tea, võib-olla mingi 20 heli lahja nime ilmselt vähemalt. Noh, selles mõttes, keda tsiteeritud on või kelle selliseid noh, nii-öelda kujundeid, mis meie teadvuses paratavam, paratamatult eksisteerivad. Keda Norris on seal kasutatud? Ernesaks, Dunaevski, Endel Bach, Beethoven? Noh, ma ei tea, kui meenutada harkindla ja jõugelga. Jaan Rääts. Ei noh, tähendab, minule meeldis selles mõttes, et kui ta niisugune läbilõikeline on, et mulle meeldis seda motiivi, mida on eesti rahvas kasutanud maad ja mitusada aastat juba seda, et nüüd lõpuks on siis priiuse päike meie maal, eks ole, pärast selgub, et ikka ei olnud. Et nüüd alles on ja, ja nüüd me särasilmil laulda võime, et on vaba meie koduma. Ja ausalt öeldes, kui praegune neid valimisloosungeid kuulata. Püha issand jumal, mul on tunne, et ma olen noor pioneer. Kolmandas klassis räägiti mulle täpselt samasuguseid lauskevade. Parema elu niver, no minu arust olen eluaeg üles kasvanud, kui pole kuskil, räägitakse, et parema eluni. Jah, ilmselt niisuguseid abstraktseid väärtusi on väga raske kuidagi reklaami sulandada, nii et ta ei oleks ju arengupoolsed ja aga et ma arvan, et nii mõnelgi saate kuulajal on tekkinud ka niisugune küsimus, mis minul lihtne ja lapsik küll, aga ikkagi hea võimalus praegu küsida, te olete mõlemad siin stuudios, kuidas see koostöö käib? Mis enne oli ja, ja mis muutus teise juurde tulles? Isegi natukene sai tõesti, pärast teksti poolelt sai, sai Kaljuste tellimusega mõnes kohas arvestatud eriti lõpulaul oli puhtalt niimoodi, et see oli tal ootamatult, äkki helistab, tal on niisugused fantaasiad tekkivat, et nüüd peab olema niisugune asi ja, ja niisuguse regiregivärsirütmiga ja puha. Aga algus, noh just seesama käib siis mind see, et nüüd me särasilmil laulda võime. Jaa, jaa. Ja see sai tehtudki. Mingi mingis arvustuses oli, et, et, et kuidas see, kuidas see tekst sai nüüd siis hümnelikult pandud, aga ma arvestasin seda esimest teksti kirjutas just Eesti NSVs huumoriga, mida ma muidugi nuss ja kestma ta ta, ta ta nose pidu, linki, ambiline asi, milles oli väga tore. Tähendab, eriti kui on vorm, on väga pidulik ja selles kirjutada niisugust noh, natukene pila, asja, seda on nii tore teha. Tempe on tore teha. Koostöö on meil selles mõttes hea, et leelo nii-öelda kabineti minu kabineti vahele jääb tuba, kus kamin ja ja siis kohe niimoodi tekib idee, et kuule, et, et seal võiks natukene midagi veel mõelda siis ennast ja kohvi juua ja arutada. Millesse mahub ikka ära? Aga nojah, selles mõttes jah, et kui mulle miski asi ei istu, et vot, et see rütm ei ole õige või selle puhul küll ei olnud vist mitte ühtegi kohta, kus ei olnud. Et lihtsalt natukene oli vaja juurde teha ja noh, lihtsalt nende kohta vahel on niimoodi, et muusikaline fraas areneb natukene pikemalt, kui ütleme, et teksti kujul või midagi, noh siis mõtlesin paratamatult niukesi. Kergeid kohendamisi tuleb teha. Kas te nüüd ise seda lugu luues olite kriitiliselt meelestatud ka ühiskonna suhtes või, või oli see kõik rohkem heatujuline minu arust? See ei ole üldse ühiskonnakriitiline lugu, see on noh, tõesti. Mõjumise kriitiline mass inimesi, kes, kellel on natukene eestiline taust, ütleme või noh, see kes on elanud siin ka, ütleme, kuuekümnendatel aastatel ja kes on seitsmekümnendatel. Kuigi mind rõõmustas, üllatas natuke see, et siiski ka väliseestlased, kes seal juhtusid olema ja möödunud aastal oli sakslasi hästi palju, miskipärast paistsid naljast aru, saavad. Torontost kahju, et no päris eakad väliseestlased ja siis tulid ka pärast rääkima, ma kartsin, et nad ei saa üldse nendest naljadest alulised hoogulge pole ta kõik kursis selle asjaga. Nojah, väliseestlased mõnikord veel rohkem kursiski kui meie, sest huvi on suurem olnud. Beatrix kõrvuni selles meie supis olemas, sellest asjast aru saanud. Näiteks mäletate seda fosforiidiaega, kus kõik muudkui rääkisid kildadest, siin oli ka seda küll kui diktüoneemakilta ja ma mäletan kunagi seltskonnas siis küsisingi, pulgaga vahule diktüoneemakildaga niisugused niisugused asjad, mis ei kiida Odyst, tuli välja, et keegi ei tea. Nüüd on aga väga võitlesid kõik ja, ja noh, et igasuguste asjade kui seda nii toore panna Hõlmikpuu peale, minu arust need keegi ei tunne huvi kagusse puu. Pärast tantsisid kõik selle ümbertundevirvendused, mis nagu läbi aja ja fakt, see, et praegu on ka need sellised, aga me võtame neid praegu veel tõsiselt, aga läheb natuke aega mööda ja siis me jälle oleme natuke teise teisel tasandil ja mõtlema ka sellele. Aga tundub ikka, et, et seal uppu sekus. Et see Euroopasse minek ikkagi pandud vennad niimoodi Norriguljustega kokku. Aga kus me oleme minu arust mujal Euroopas? Milleks minna? Albaania on natuke rohkem Euroopas, eks ole ta sinnapoole, kas me tahame Albaaniasse minna või kuhu me hakkame? Ta peab olema kõik niisugune nagu Pariis või see on umbes niisugune. Vot see Tšehhovi kolm õde, et Moskva meil on need praegu priseerib lausa totakas. Kõik oleks ühtemoodi ja kas euroopalt huvitab nii väga siis või tähendab seda Lääne-Euroopat, et me kõik läheme sinna nüüd Hispaania rahvariides või, või ma ei tea prantsuse saiad peos või midagi niisugust, et noh, et minu meelest endal on meil täitsa palju häid asju ja, ja et noh, et ole nagu sa oled ja kui meil tähendab kama ikka korraliku rahvustoitu ja soomlasele tähendab seda narkootikumi no mis seal ikka, ega me siis sellepärast ei hakka heroini hapupiima sisse panema, eks jah, sellega oma kohta võiks öelda, et ka need vaheajad olin väga stiilselt väljapeetud, et tõepoolest seal patutegi kama minna jõudnud sööma päris hea olnud ja, ja, ja mina võtsin väga-väga ammu, ei ole seda teinud ja pärast seda mõtlesin, et võiks uuesti kodus selle sisse viia. Tatsuma. Oma. Ma kuulen Põlvelaulud. Ja tõesti-tõesti meile Leedu kuskil nõnda vintsked. Eks? Ta lahti uks ja imetlen. Võib-olla? Apime. Ilu eest maa valmis. Aga meid ka. Mööda tahtis teha või? Kui. Kaitsmas. Orv. Ole mejjektil. Selle etendus, see ettekandeks on leitud ikkagi väga ilus aeg, 23 või 24. Veebruar, see on juba iseenesest suhtumine ja hinnang. Vot selle õhtu sees on minuga natukene nagu üks tähendus, et võtabki Hermanni lugu on ju sajandi algus, ilus idealism, mis nendel inimestel oli, me rääkisime, no ütleme, võtame nüüd natukene üle-eelmise sajandi lõppu seal Lydia Koidula isamaaluule ja kõik need ilusad laulud ja see aatilisuse Rosina Hermanni tükis ka kõik ilusti olemas. Seda ei ole pillatud Lõpp, kus me oleme juba teatud määral noh, natukene niuksed sarkastilised, niuksed muigega ja no ütleme, et see meie nii-öelda hingeseisund sellel sajandi lõpu eestlasele on ju ikkagi masendavalt teile selle see seisund, mida Uku jäiku kajastab ja küll me naerame, jõllume ja kõik. Aga kus on see positiivne rahvusaatelist, mida me sajandi lõpul võiksime välja käia, vot seda ei ole, seda ei oska meiega. Toimu selle elasime Balti ketis ühe korraga, kiiresti läbi või nendel kõnekoosolekutel ja, ja siis ei, ma arvan, et see on igaühel sees tegelikult veel olemas, aga see on ikka noh, niisugune nagu muud tunded on õrnad, siis on ka rahvustunne õrn, eks ole, et sa ei lase teda ei kannatada peo peal, sest mõni võib sellele haiget teha, et lasta oma ausun. Täpselt nii nagu me ütleme, Hermannist lugu peame, nii, me peame. Peame sellest, no siis me ei oleks ju siin siis, eks. Niisugune noh, see üldrahvalik hoiak, mis oli seal kuskil eelmise sajandi lõpul sajandi algul maha seda me oleme kõik nii hirmus asiseks muutunud kõik need inimesed, noh, tähendab meie ideaalid on praegu seotud nii, nii maiste, nii konkreetsete asjadega, et noh, me lihtsalt mulle tundub Mõtlesin, kas ma meie ei elanud eelmises? Aga ma arvan, me loeme varsti ka meie lapselapsed kunagi loevad seda, et kuidas Eesti Balti ketis ja mõtlevad, et terve see, ütleme see 90 80-ni Te lõppu 90.-te aastat, missugused ideaalid olid inimestel, näed, mida kirjutad täpselt samamoodi nad ei mõtle, mida sa sõid, jõid ja, ja kuidas sul üüri maksmisega läks või kuidas saaksid prindid, kas jaksid bensiini osta või mitte, nii et noh, see paistab ikka kaugemalt, Sa näed kaugemalt tervikut ja ma arvan, et meie praegune tervik on ka tegelikult päris huvitav, aga aga noh, me oleme püssiasjadesse takerdunud ja jah, võib-olla olenevalt ajast ja missugused asjadest parasjagu nõuavad kõige kiiremat lahendust, olenevalt sellest need omadused, mis ilmselt igas inimeses igal ajal olemas on, sealt tulevad lihtsalt pinnale, millal üllus millalgi nii ja miks seal, millele antakse selleks ja kasvuks aega, elektriarve tahab kiiremat maksmist Isamaa armastamist, eks ole. TTK. Ka see muusika on jõudmas üpris peaga plaadile. Jah, me pärast seda ettekannet Tõnu Kaljuste plaadist arstid ja see oli ka päris pikk töönädal, aega oleks selle peale ära. Aga ikka jõudumööda püüdsin vähemalt ära kuulata, nüüd pärast seda oligi niimoodi ei saanud magama ka jääda kogu aeg see muusika, nagu oleks plaat valmis juba heaks märgiks. Aga noh, arvatavasti kui kõik hästi läheb, siis ma loodan, et noh, laulupeoks tagasitulekus nii-öelda rahvuslik. Need lood, mida me selle saatesõnalise osa vahel kuulsime, need olid nendest samadest räägitud laulaldustest Uku ja Vanemuine, Uku ja ecu. Aga need olid kontsertsalvestused, millal nad salvestatud on? Siis arvestus arvatavasti, mida need praegu siin siin eelmise aasta salvestus? Kuu sündmus. Kuusündmused stuudios olid leelo tungal ja Raimo Kangro, saatejuht oli Kerttu Soans ja täna rääkisime Karl August Hermanni, Raimo Kangro ja leelo tungla lauleldustest Uku ja Vanemuine ehk eesti rahvas ja jumalad ja Uku ja ecu, kõike head. Kus nad siis arm saami, nii? Või naa. Armasta. Ei ole p. K Ta on, ta on maainimestel.