Tänasest tõlkijate saates on mul hea meel vestelda jälle kirjanikuga kirjanik Mats traadiga kes oma üsna viljaka loomingulise töö kõrval on leidnud ka aega tõlkimiseks ja põhiliselt luule tõlkimiseks. Kas ta proosat ka olete tõlkinud? No ma olen tõlkinud küll kaks novelli, nimelt aga üli üliõpilaspõlves hiljem ma ei ole. Tähendab te lõpetasite Moskvas kirjandusinstituudi ja kas olid siis koolikaaslased, kelle novellid? Ei olnud, see oli Soome Soome klassik Toivo Pekkanen. Tema novell, ma ei mäleta, mis ta pealegi riigi sadamasse või sadamaelu või midagi oli seal sadamaga seotud. Selle ma tõlkisin niisama enda jaoks. Hiljem ma vaatasin, oli ta avaldatud Soome novelliantoloogias, aga seal on ta aga kellegi teise tõlgid oma. Kahjuks ei ole meeles, tee kuhugi ei kuhugi ja. Aga millal te siis päriselt juba hakkas? No see oli ka päris töö ikka ikka. Mõtlesite mingile kirjastusele kirjastuse mage mõelnud, järgmine siis novell, novelli tõlkimine oli 64. aastal siis üks kursusekaaslane oli mul prosaist, mina ise olin tuuleseminarid, need maa tegelikult vägagi õppinud. Juri sent oli niisugune kursusekaaslane, tema novell. Väga sooja sõbraliku tooniga. Novell oli tal Udrenka. Selle ma tõlkisin ja seda esitati Eesti raadios suvel 1964 kaks korda. Teist korda isegi kuulajate soovil. Mis oli mulle üllatus ja võib-olla ka autorile autol sai kahjuks sellest tõlkimist teada veel aastaid hiljem. Peale selle ma ju tõlkinud näidendi. Ja see oli hoopis iseäralik lugu ka üliõpilaspõlves tõlkisin koos ingerisoomlasest kaasüliõpilase heina Johannes kiuruga vene keelde Ardi Liives ja näidendi siin pole horisonti. Sellepärast, et loomingus olid ilmunud tookord ja mulle ta meeldis ja ma rääkisin siiski juurule. Et hakkame tõlkima mingite ka kuskil, seda ei ole kuskil mängitud ja ega see ei olnud ka tellimustöö melisate tõlkisime sellepärast, et ta meile meeldis. Ja pärast siis kiuru viis Moskvas ta kuhugi rahvaloomingumajja või, või, või ka ajakirja diaatrima ei mäleta. Muidugi, kus ta täiesti tähele panemata vene keelde tõlgitud mõni aasta hiljem selle kohta on ka andmeid, ma ei tea, kes tõlkis meeles. Aga noh, selleaegsete olud ja olid siis ja võib-olla ka praegu nii mujal kui meil nendega noort tõlkijat ja noori tõlkijaid ei eriti usaldatud ja ei olnud selleks ka alust, sest me olime tundmatut tudengid ja eesti keelest või nagunii kuulsat Kuuse tõlkijaid, kes omavahel võistlesid ja kaklesid igavate ühikute pärast. Nii et meie töö muidugi ei tulnudki arvesse. Ma kardan, et lähema diagangi keegi analüüsima seda tulemust Ja peatoimetaja ja vastutaja mina siis tõlkinud eesti keeles toortõlget talle põhiliselt ja siis koos muidugi arutasime ja ja otsisime põhiseid väljendeid. Nii nagu see töö käib ja midagi iseäralikku ei olnud, aga see näidend tundus väga huvitav ja elav tolleaegses kontekstis. Ja tal oli veel üks väike nüanss juures, kuna kas noorte ääres kuskil oli kirjutatud, et Ardi Liives käis materjali uurimas või materjaliga tutvumas laeva metsapunktis, kus mina olin töötanud 58. aastal. Ja ma püüdisaldsi tabatud. Kujudega prototüüp, see suurema marja küll ei õnnestunud. Need peale tõlkimisel juba niisugune lisa, kuidas öelda, ülesanne see ei ole, aga lisa lisaemotsioon juures. Nii, aga kui rääkida teie enda teoste tõlkimisest. Ma vaatasin kirjarahva leksikonis trükist 30-sse keelde, on teie teoseid tõlgitud. See on nüüd omaette teema, on meil siin kõiki, ei jõua neid läbi hekseldada põgusalt põgusalt kambrite põgusalt, ei jõua seda eksaldades selleks ajaks ette valmistada ja tuua lauale siis materjalid ja näide, kus, kes, mis need ja neid raamatuid oleks väga palju tuiks ajakirju siia tuua. Selleks. Aga üks raamat ikkagi siin on, see on teie kultuurilooliste novellide, kogu Kartaago kiirrong, mis ilmus sellel aastal ja siin järelsõnas on öeldud niimoodi, et et möödunud aastal ilmusid kaks novelli saksa keeles Myden dorfide suguvõsa kokkutulekuks. Tahtsin jah, nii see oli tõesti. Tõlkis tõlkija oli aadress, niite põld, üks Soomes elav. Eesti Ajutleme endine pagulane, siis niimoodi, kes oli ka Saksamaal elanud aastakümneid ja nüüd on ta Soomes. Tema võttis selle siis Middendorfi järeltulijate palvel kätte selle töö ise ette, ütleme nii. Te kasutate oma loomingus üsna palju murret, kas see on päris teie kodukandi murre? See on minu emakeel ja Aga aga huvitav, kuidas seda tõlgiti, stati ühes novellis oli seda murret ka. No nemad seal sealpool mõistavad natuke teistmoodi, rahva keel ongi siis midagi murdelist ja, ja niisugust Ja see murdekasutamine teed teosel väga värvikaks, aga üldiselt te olete keelega vaeva näinud, ma vaatasin neid novellegi, lugesin. No te olete varemgi palju kirjutanud ajaloolisi teoseid, kus tegevus on kas möödunud sajandis või ütleme, Pommeri aed ja. Igal ajal igal ajastul on oma oma vaimsus, igal ajastul on oma sõnavara ja oma arusaamine maailmast ja seda tuleb arvestada tahes-tahtmata, kui, kui kasutada kaugemaid aegu tänapäeva samuti muidugi planeelamad. Tähendab ega ei ole võimalik neid päriselt selle ajastu keelt konstrueerida, aga aga tähendab vihjamisi te olete seda teinud. Olete spetsiaalselt selleks ka vaeva näinud, otsinud sõnu ja. Kõigepealt vanades dokumentides on ju väga hea eesti keel väga hea murdekeel selle, kui, kui keegi ainult viisiks neid lähemalt uurida ja vaadata neid dokumente, mis, mis räägivad möödunud aegadest. Ja näiteks möödunud sajandil ülemöödunud sajandi kohtu kohtupaberites on säilinud väga hea murdekeel niivõrd mahlaga, niivõrd omapärane, et, Aktikaaned lahti ja loe nagu kulda. Päris varaait kohe. See on varaid tõesti. Ja sellega, ega igas keeles on ju ka, on ta on ka siis vastavalt siis suhe, suhe oma aega, jama, oma inimestesse ja oma kaaskaaskodanikesse ja see tuleb sealt ju kõik väga ilusti välja, nii et ega siin ise järelikult midagi kramplikult välja mõelda pole tarvis on ainult osata need panna õigesse kohta muud midagi õigel ajal õiges, õige sõna, õigel ajal õigesse kohta, muud mitte midagi. Ning kunsti siin pole ju. Ja mis te, kui te rääkisite sellest esimesest novellist, see oli 18. sajandi alla seitsme sajandi alguse lõpes põhjasõda see autentne materjal suvel lõppe suvel lõpes nüstovi rahuga, uusikaabunge rahuga lõppes põhjasõda ja see lugu ise juhtus siis sama aasta sügisel Tartumaal Rannu mõisast, nagu siin öeldud. Dokumenteeritav lugu ja need tegelased ka välja arvatud ainult Alina, keda, kellest seal juttu ei ole, kes on minu juurde mõeldis valitseja abikaasa. Aga need talu ja talu talupojad on kohtutoimikusse olemas täpselt nende nimedega kõik seal ja nii nagu nad on, mina ei ole neid muutnud minu asi, juustu püüda-püüda, taastada autentne pilt, nii nagu mina seda ette kujutan. Määrusa. Ja käia katk, nagu te teate, 1711 võttis maha lagedaks. See oli sõimulike palju hullemini kui, kui Põhjasõda. See lõpetas tegelikult elu ära, väga paljudes kohtades lihtsalt lõpetas ära ja seal on ju räägitud ka näiteks randanu pastor kandel, see oli vist kandel või kandel sorry, sorry, katku ja maalipaljas ja maalilage nagu umbes nagu siis maailmaloome. Ühel päeval. Ja see niisugune julm mõisavalitseja, see, see on seal ja Tartu maakohtupaberitest on see võetud. No see karistus oli ainult rahakrahh inimestele. Jah, paistab küll, et kuigi Taaler sel ajal väga suur suur raha, 100 taanrid, see oli, ma ei tea, kui suur summa, see võis olla siin kuskil kunagi, ma arvestasin ka selle välja ja ma sain otsa kätte. Mul ei ole praegu enam meeles. Aga kas need toimikud näitavad ka, et ta maksis selle trahvi ära? Selle kohta mina ise seda toimingut jäänud ei ole. Mina võtsin sellest 1960 ilmade eest, seal on juba tõlgitud materjali tõlgitud oli mingisugune põhjasõjaandmete kogumik, tead, ma sain seal poolteist lehekülge, on see lugu? Sest nende toimikute lugemisel tekivad jälle täiendavaid raskusi, on gooti kirjas seal väga enamasti väga halvas käekirjas, ülepeakaela naq isegi on, on, kirjutavad selleks paleograafia tundma ja peab lihtsalt hulga hulga vaeva nägema, et neid sealt siis välja lugeda. Neid kohtupabereid mul on niisugune kogemus ka ja mõne dokumendi puhul, et lõpuks lõpuks peab pöörduma spetsialisti poole, selgub, et ka ikka mitte iga spetsialist ei saa sellega hakkama. Kes suudab seda seal siis kokku lugeda. Ja pealegi on selleaegsetes dokumentides väga palju kõrvalisi juriidilisi terminid ja asju, mida, mida lihtsalt niisugune noh, ütleme kirjanik kõrvalt kirjanik, kes ei ole juurat õppinud või isegi jurisprudentsi ajalugu, ei, ei saagi nendest aru täpselt ei tea, mida need taset täpselt tähendavad. Te kasutate nendes novellides ka üsna palju saksa keelt. Kas saksa keel on teile lähedane keel? Ei ole lähedane, aga ma kasuta seda. Senior dokumentidega praegu tegemist, aga aga ma ei saa ju veterist panna kaldteed laulma eesti rahvalaulu regivärssi, seda, kas ta oskas või ei osanud, seda ma ei tea, kui paljud eesti keelt üldse ei oska see raske ette kujutada, aga et ta üldse ei osanud, seda ma nüüd ka ei usu, nii nagu meil sageli püütakse möödunud ja eelmise, möödunud sajand inimesest kirjutajaks kujutada. Vettel, ma arvan, oskas, aga minul ei ole see tähtis mulle tähtis inimestevahelised suhted, suhted siin antud juhul mitte, mitte see, kas ta oskab seda või teist või kolmandat, neljandat, see ei ole tähtis. Sädeme, vaimsus, tema vaimsus süüa isegi jah, see fluidum ja aura, mis, mis temast, et mis nende ümber oli, ütleme, nende kõigi ümber seal nende tegelaste ümber. Puudutab kas ristik, huvi ja isegi admiral Koltshak kitt ja on, kes on üsna tugevalt seotud Eestiga olnud palju rohkem kui siin muidugi on sellest räägitud, aga ühes ühes novellis ei jõuagi kõike ära rääkida ja muidugi ka Middendorfi ja Middendorfi ühes novellis. Ma mäletan seda pealkirja näljas Elenurmeõhtud ja seal on kasutatud Palupera valla valla kohtuma materjal ja see lugu on seal sees. Aga jah, Middendorfi enda kohta ei ole ju ka kuigi palju, kirjutavad on kirjutatud ülevaatlikke artikleid, aga üsna kombineerivad 11 kordavad. Ja uut infot ei tule ju õieti kuskilt. Ma käisin siin rahvusraamatukogus, otsisin üles tema reiside kirjeldused, need raamatud on siiani veel lahti lõikamata, neid õieti pole neid, neid keegi lugenudki minu arust siis Eestis. See oli minu jaoks küll niisugune jahmatav avastus, niisugust avastust kohtab üsna sageli küll küll peeti 105-ga Kümnendat sünnipäeva kirjutatud juubeliartikleid ja inimesed räägivad enamasti asjast, mida nad on väga vähe, millega väga vähe kursis, ainult nimi? Jah, põhiliselt siit-sealt üht Eesti rahvasuust kogutud mälestusi, kuidas nad seal olid, kuidas hobuseid lehmi pidanud tõstarend arendas tori hobust ja noh, niimoodi. Ja kuidas seda ainet kogutud, seal on jälle omaette küsimus, iga tuleb isemoodi ja, ja juba aine juurde tulekust ja aine leidmisest sõltub väga palju tulevase kompositsiooni jaoks mõnikord ka juhus, et midagi väga palju, sest juhusest oleneb väga palju. Aga see tõlkeraamatut, mis meil siin laual on ka juhus põhiliselt te olete slaavi keeltest tõlkinud, eks ole. Olete ka läti luulele. Thats põhjeni maale, mitmetelgi ma olen, jah, ma olen muide ka tõlkinud saksa keelest Valter Neumanni ühte ühte Lätist 39. aastal noore poisi Jungena ära läinud sakslast ja tegin temast kimbu kunagi loomingus. Tükk aega võttis aega, ei saanud, teda ei saadud, ei tahetud avaldada. Nii et mitmesugust ja Soome näiteks Soome luulest tõlkisin, arva tuult ja 64. aastal ilmus raamatukogus on üks niisugune vihik, Varodurdi Aize luulevihik, Soome sari, üks tõlkijaid. Ja noh, maal kui kuna me rääkisime siin üliõpilaspõle, proosa tõlkimisse võiks, võiksime rääkida paar sõnaga luule tõlkimisega, mõni kaugelt hääle praamidest, ka. Siin on üles märgitud, omateada olin mina üks esimesi sõite liistuga siia Lorca eesti keele tõlkijaid. Selleks käisid tudengina Stepan Raashini tänaval asuvas väliskirjanduse raamatukogus seal Moskvas ja seal oli üks ainuke Lorca eksemplar Worldi see nurka luuletuste ainuke eksemplar Nõukogude liidus tol ajal ja väga võimalik seal niimoodi ka oli ilmunud 1955 Madriidis. Ja sealt ma vaatasin paljud, et seal olid tindiplekid ja ühe sees olid seal siis need, kes vene keelt muudes keeltes ikka tõlkijad olid, olid seal siis need tekste saanud seal ma sain kokku ka Ain Kaalepiga, ta ei, ta kirjutan küll ümber Lorca tekste nagu mina kirjutasin kolm või neli kaastikud täis, neid tõlkisin ka umbes 300 rida ja avaldasin Edasis Edasi lehes ja vist Eestist ei olnud eesti raadius sel ajal loodud kunagi. Aga rohkem ma, see oli sel ajal oli ju hispaania, hispaania keel oli moeasi Kuuba revolutsiooni tõttu ja, ja Hispaania diktatuuri tõttu ja nii edasi. Ja neile omaette jutt köik. Nii et üks niisugune moment oli see Loorkaga pärast, tulid teised tõlkisid, võimalike tõlkis paremini, rohkem ma mõtlen, ma ei oska seda läinud, võrrelnud neid, olgu ta kogemust rohkem kõmanni keeltest tõlkimisel siis tol ajal tõlkisin veel ühte niisugust. Meie oma instituudis õppis ja pärast lõpetas kaugõppes Burjaat tundokuulsatiin. Väga andekas noormees, kes pärast sai kahjuks õnnetult surma ma kodumaal Burjaatias. Tema poeem oli ajaga on ka. Tol ajal oli see kaunis tuntud ja vene keeles ilmus jõhvtušenko tõlkes. See tõlge ei olnud õnnestunud. Mina tegin oma tõlki, muidugi tuur tõlkest ja koostööst on tokiga. Nii et seda loeti ju ka teil siin Eesti Raadio mäletan ja luges kadunud Heino mandri, kui ma ei eksi. Ja, ja siis läti keelest oli mu suurem tsükkel tookord tõlgitud, see ilmus Loomingus 1962 kevadel kasse mainumbris või midagi. Aprillist mais vist oli. Mõtlesin Guyani eksi, raskete saabaste jäljed. Ja sel ajal ei teadnud mina veel seal Moskvas üliõpilasena ega teadnud siin ta Loomingu toimetus, et nutt oli sel ajal juba arreteeritud. Riias ja seal kasvavate protsess, kus ta mõisteti seitsmeks aastaks sunnitöö laagrisse. Ja nüüd, möödunud aastal, kui ilmus läti luulevalimik, siis seal on teil ka jälle tõlked Skuja nig silumist. Tõlkisin diagnootilt ja kõik selle, mis tal siin esindatud on. Jah, neli neli raamatutäit luuletusi, tõlkinud nelja luuletajat. Sel määral, et neist raamat, raamat eesti keeles koostada. Esimene neist tõstab roniewski, toona luulete poola luuletaja, see raamat on ilmunud, näete eesti raamatus Tallinn 1009 72. Ja see on minu teada esimene Poola luuleraamat üldse eesti keeles. Prajaski. Miks ma mõtlesin Broniovskimas ka või mõne teise võinud valida? Aga mul oli originaal olemas tol ajal ja praegusel ajal on üpris raske on saada kätte originaalraamatuid, olgugi et ajad ja olud on muutunud, aga raskused on osatavasama Traskumis ennegi osatan uued raskused, tol ajal lihtsalt ei olnud sidemeid. Ega kellelgi pole teadnudki, ehiti, kuhu pöörduda. Ja siis on teised rasked, raamat on kallis ja, ja keegi ei tahagi eriti saata neid ja nii et ikka häda iga teada originaalide kättesaamisega. Kuna mulle pronovski originaalis olemas ja kogu valikkogu oli olemas, siis ma mõtlesin selle pakkusid välja ja kuna ta mulle meeldis, tähtis on tõlkimise juures, on alati see olnud luule tõlkimisel igal tõlkimisel tähtama kõigepealt sellest, kas auto mulle meeldib v? Ei. Aga need neli inimest, keda ma siin tõlkisin, neli luuletajad, need kõik mulle väga südamelähedased vannud ja hingesugulased ühel või teisel viisil. Ja kes oli järgmine? Järgmiseks Jari vahet siis 70 72. aasta lõpus, Jerzy Volker, ka minu vana armastus, nii-öelda tšehhi luuletaja, kes suri väga noorelt suuriga tuberkuloosi, kuna ma ise vana tuberkuloosihaige, siis mulle nagu nii kindel, kindel sümpaatia ka tema vastu ja peale selle on rott sündinud aastal 1900, mis, mis nii, et need kaks punkti, mis lahendasid peale selle, et see luule on väga-väga neis, on subjektiivne ja omapärane. Ta ei saanud isegi 24. ei saanud 24 aastaseks, ta suri ära ja ta ise kirjutas. Lõpuks ma võiksin siin nimetada, mis epitaadis kirjutab, siin kab hirsi Volker luuletaja, kes armastas maailma ja tema õiglus ees tõttas. Kuid enne, kui ta jõudis mõõga tupest võtta, läks 24 aastaselt teise ilma. Seal on muide, on tõlkinud põhiliselt. Aga siin on veel üks huvitav asi kohe järgmisel leheküljel on järelsõna, mille on kirjutanud Lembit Remmelgas. Ja ta ütleb, et Juhan Smuul lõpetab ühe. Volkari luulereaga raamatu, oma jäise raamatu ja see rida on ühe laine haud on hälliks teisele täpselt nii see on. Aga jäine raamat ilmus raamatuna vist 59, loomingusisin kaheksa. Deniese tõlkeraamat ilmus 74, kui Juhan Smuul oli juba surnud. Huvitav, kas ta luges vene keeles siis seda? Tema löödud või võimalik sõrmest, millest ma ei tea kust võetada seda. Mul ei ole möödeszemmelgatanud seda küsida, võimalik seda lugesid kuskilt mõnes muus keeles või kust see on tulnud või mõnest artiklist või kust see on käibele läinud, seda ma ei oska öelda praegu. Kuigi ma, ma tean, ma tean seda tega folkiorid keegi enne tõlkinud ei ole. Sest et see oli tundmatu nimi, nii nagu need on ees, valid tõlki saa, kust see on küll jah, eraldi sedasama põlvkond liites lagunes val Konstantin piiblil Jaroslav Shepherd, kes hiljem sai, sai Nobeli preemia, siis Frandi Sigalas ja nii edasi, nii et terve suur põlvkond oli neid hirsi pool kilo üks kõige eredamaid ja võib-olla kõige eredam sel ajal. Ta suri noorelt lihtsalt ära ja. Aga kas mullile on see mõte ei meeldinud. Ta lõpetas, jäi, see raamat on seal ja mõte, kui arvestada seda, et tšehhidel nostalgia meremere järele, merd meil ju poja õue all olnud ungarlastel kehtab sealt õige ja seetõttu meri on nende jaoks midagi väga iseäralikku ja eriskummalist. Nad olid ühel lainel. Jah, kus ma tõesti ei oska seda, mina ei oska kommenteerida. Jah, aga see on ilus leidma. Avastasin selle ka sealt. Aga jah, niimoodi, siis on see see töö tehtud. Ja muidugi nende tõlkimisel kasutada mingisuguseid materjale, erilisi, ainult need tekstid olid olemas. Jersey polkeri tekst, ma ei mäleta, kus ma sain selle, selle raamatu ma sain ka kuskilt. Kui mul enam meeles ja sõnaraamatutega nagu alati tõlk ja tõlkija, suured hädad olid siis ja osad võib, aga nüüd ei saa täpselt neidsamu raamatuid, et mis, mida rääk läheks tarvis. Või ei saa neid sellisel määral, kui on tarvis, seletame ära seletavat sõnaraamatuid ja mida sageli huvitaval kombel hirsi Volkile sõnavara nii ei ole nii lihtne, et ma sain hakkama. See oli Eesti Tšehhi sõnaraamat, tšehhi-eesti sõnaraamatuga, väike, väiksema osaraamat on kõik ju siin sees, huvitaval kombel tal pole iseäraliku niisugust keerulist sõnavara. Sõnad on väga lihtsad, kõige aru saada, need sellelt nendes sõnades koob ta väga omapärase luulepildi. Nendest neljast raamatust ei ole ühestki minu teada Eestis ühtegi sõna kirjutanud, nii nad on täiesti maha vaikitud, nii nagu nende jaoks olemas olnudki. Filoloogiadoktor, kes Prahasse ja täiesti asja edendas omal ajal enne perestroika estofiil estofiil ja tema kri kirjutas Walkeri kohta, et see naljas aas pigem nagu mingi uurimus, tõlki uurimusi, väga täpselt on seda tööd tehtud järgmiseksist Viroseeritsuševitš oli ka mul vana tuttav, tähendab muidugi raamatu oma loomingu kadunud kõik mu tuttavad ja seda ma hakkasin tõlkimas 80. 780. aasta ühendava mäletab. Siis oli mul olemas küll need tekstid ja puha tegelenud ruselistas, pidanud tõlkima 50.-te aastate lõpus, võib-olla isegi kuuenda aasta algul igal juhul, sest seal oli temana novaatorliku kõrgaeg, ütleme nii. Luule. Aga see raamat roheline roos, kus on pealse Kibuvitsakroon ilmus kohe pärast seda, kui Poolas oli välja kuulutatud sõjaseisukord detsembris 81, aga see ilmus 82. aasta alguseni kohe selle järele ta ilmus nagu selles mõttes konteksti mehi. Nii, ja siis veel viimane, lase Koneski, pane plasekuneski, on ise väga mitmekülgne ja, ja hämmastavalt suure tööjõuga mees. Võrdluseks võiks võib-olla öelda seda, et me saame täie pildi Kuneskist siis, kui paneksime eesti kultuuris kokku Gustav Suitsu, Johannes Aaviku, Johann Wiedemanni ja Andrus Saareste tegevusi. Stami luule, et kui Makedoonia grammatika ja kirjakeele looja peale selle on ta kaks on olnud Makedoonia keele instituudi ja Makedoonia teadust ja kunstiakadeemia slaavia Kirjanike Liidu esimees koguni. Mis ta oli, aga ülikooli professor ja akadeemik ja tohutu palju tööd teinud Makedoonia kultuuri jaoks. Nüüd selle tekkimisel siin kasutasin täiesti toor-toortõlked, heade toortõlked tegi minu Moskvas elav väga ja makedoonlased sõber, tiime Tolovski ise, Makedoonia filoloog. Kuigi eks keel öise öise õpetab, õpetab tõlkijad ja muidugi olid kõrval ka ka originaaltekstid ja. Siis ma avastasin ta toortõlkes mitmeid suuri vigu, mida ma sain oma tõlkes. Jah, see ilmus siis ära, minu teada ta kahes 1000. eksemplaris ilmunud ja see raamat raamatukaupluselettidele ei jõudnudki Tallinnas ma teda ei näinud kuskil. Nii ei olegi täna ainult kaasa seda kohta väga väike 2000 dinaari ta siis alla see ilma 86 86 ja lase Koneski Armo teda lapsega. Nii need ongi need luuleraamatut ja kas te praegu ka tegelete? Luule tõlkimisega? Ma ei, ta tegeles kõigega, lihtsalt ei jõua korraga tegeleda ja luule tõlkimisega on ikka niisugune asi, et see peab olema tõesti niisugune luule, mis annab endale impulsi kirjandusliku loomingu jätkamiseks või ütleme, luule kirjutamiseks isegi ja nii edasi ja need siin ansid mitte kõik nüüd ühe võrra, aga, aga nii mõnestki oli siin impulssi.