Maailmapildi sarjas tõlkijad on Vilma Jüri salu vestluskaaslane täna Urmas Alas Meie tänane külaline on huvitav selle poolest, et et kõik tema tõlkeraamatut või põhiliselt tema tõlkeraamatut on ühest valdkonnast. Need on ulmeromaanid. Kuidas see niimoodi on, on juhtunud Te olete küll ka teistsuguseid raamatuid tõlkinud, aga valdav osa on ikkagi neid kusse huvidel tekkis. Ulmehuvi tekkis mul päris varakult juba. Ma ei mäletagi, kui vana ma olin, kui meile telliti koju Horisont ajakiri Horisont ja siis. Ma ei tea, kas ma käisin viiendas klassis, käisime neljandas klassis ja siis nende keeruliste lugude vahel, mis selles ajakirjas maailmast pajatati. Koli ka lugusid hoopis teistsugustest maailmadest kui see, millest me siin elame. Ja kunagi umbes samal ajal avaldati Vistva tollases noorte hääles üks järjejutt mille nimi oli tulnukad ei kusagil, mille autor oli prantsuse astronoom Francis Karzac. Ja neid lugusid lugedes nii horisondist kui siis ajalehesabadest. Mind hakkasidki võluma need maailmad, mis tundusid siis põnevamad kui see, milles me päriselt elame. Aga paistab, et need esimesed tõlked siiski ei olnud veel sellest valdkonnast, et jah, ei olnud, millega seda seletada? Esimesed esimesed tõlked olid niisugused, et noh, oli lihtsalt vaja teha teatud raamatuid, ma töötasin siis kirjastuses valgus ja kirjastus valgus andis välja kirjandus, populaarteaduslikku kirjandust. Ja noh, kui tulid need nõnda ütelda kooperatiivide ajad ja hakkas Kirjastuste ampluaa laienema siis hakati välja andma ka teistsuguseid raamatuid ja ühekorraga oli tarvidus väga suure arvu tõlkijate järele hoopis suurem aru tõlkijate järele, kui seni oli neid olnud ja siis vaadati ära ka ringi ja kratsib kukalt, et kuskohast neid leida ja siis muidugi pakutiga kirjastuse töötajatele ja nii näiteks ma tõlkisin neli väikest raamatukest looduse saladustest, mis on siis mõeldud lastele pisikeseks meisterdamiseks ja ühtlasi oli seal vist ka siis väike teoreetiline selgitus juures, mida selle meisterdamise kaudu siis saab teha, kas siis purgi sees mingisuguseid vulkaanimudeleid või lumesajumudelit Mini või, või mida, mida iganes siis. Ja kui ma olin need tööd ära teinud, siis ilmusid pisut teistsugused pakkumused, magusaid sätlitsessi, tiigril sabast. See on nüüd puhtalt põnevusromaan, teda võiks nimetada kriminaalromaaniks, aga ta on rohkem see frulleri moodi raamat. Seal on siis ühe mehe elamused 30 tundi kaunis tormilised 30 tundi, kuhu mahub, mahtus ilmselt rohkem põnevust kui loodetavasti kogu ülejäänud mehe elusse kokku. Ja kuidas lugejad on selle vastu võtnud, selle põnevuse? Põnevuse, see tähendab nendest, mis mina olen tõlkinud, ei ole vist nagu ma olen kuulnud, suurt midagi lettidele seisma jäänud, mina ise arvan, et see tiigril sabast on cheesy üks paremaid raamatuid. Ta on väga hea põnevuskirjanik, aga tal on väga palju Sabloonsust, aga see tiigril sabast huvitavustama kompositsioonilise lahenduse poolest, seal toimub tegevus korraga mitmes liinis. Autor viib ühe liini ummikusse ja siis algab hoopis teise tegelase seisukohast ja ja, ja laseb paista asjal hoopis teisiti. Niimoodi ja samas eelmine eelmine liin, eelmise tegelase liin hakkab jälle ka paistma teisest valdkonnast ja mõnes mõttes meenutab ta ühte vana head kriminaalromaani, mida Euroopas mitte ei tunta. Ja kui mööda vana head, siis ma mõtlen selle all üheksateistkümnendat sajandit või 20 sajandi algust, nagu nagu inglased vanu häid aegu nimetades. Ma mõtlen, umbes 1000 aastat Hiina kriminaalromaani, mille traditsioonid on, olid pisut erinevad Euroopa omadest. Seal oli kurjategija päris algusest peale teada ja siis paralleelselt kirjeldati siis kullategija kurjategija tegevust oma jälgede segamisel ja siis tema hirmu ja pabistamist tegevuse ilmsikstuleku ees. Ja samas kuriteo paljastaja. Tavaliselt oli see keegi auväärne kohtunik, siis kes sammus kuriteo või kurjategija jälgedes ja siis sattusid valejälgedele ja valejälgedele ja, ja lõpuks siis sai kurjategija kätte. Olete nii palju lugenud neid hiina romaane? Ei ole sellepärast, et hiina keelt ma kahjuks ei oska, mina olen neid lugenud inglise keeles ja vene keeles. Ja midagi oli ka saksa keeles, üks. Mida, mida ma kätte sain omal ajal oli selline hea kirjastus nagu Filipp reklaamferlav Ida-Saksamaal Nõukogude Liit kasutas suure venna õigust ja panin üsna ebaõiglased hinnad nendele sõprade kirjastuste raamatutele, mis olid muidugi ost talle väga taskukohased, näiteks ma mäletan, et ma sain koraani 73 kopika eest. 91. aastal. Tänapäeval peaks hind olema vähemasti kaks, 30 korda suurem sellisel raamatul, aga noh, siis oli niisugune õnnelik leid. Siis on teil veel üks huvitav raamat, skandaalsed naised seal, niisugune meelelahutuslik, ajalooline, ma ütleksin jah. See on niisugune raamat nendest naistest, kes on ühel või teisel põhjusel jäänud. Mõned ajaloo hammasrataste vahele, teised on välja langenud oma ajastu. Kas me peaksime seda moraalseks põhiliiniks või peatänavaks või on toiminud pisut agressiivsemalt julgemalt? Ja samas muidugi moraali ja tihti ka kaasinimeste nõudeid, soove, soovitusi eirates? Aga nad on läinud ajalukku, nende kõrval on alati olnud üks väga kuulus mees. Nii, aga siirdume nüüd ikkagi siis sinna. Teaduslik fantastika ulmekirjandusse. Kas teie haridus soodustab niisuguste raamatute tõlkimist? Tegelikult mina arvan, et haridus peab olema nii palju, et aru saada, milles on asi ja siis edasi minna, uurida üksikasju igal konkreetsel raamatul igal konkreetsel juhul. Näiteks võib olla väga raske tõlkida minu meelest raamatuid sarjast maailm ja mõnda. Etnograafilised geograafilised kirjeldused tihti pole olemas enne seda olnud eesti keeles raamatuid, kus niisuguseid termineid kasutatakse ja võib-olla 10 20 aasta jooksul teist niisugust raamatut ei tulegi. Kus samasugust valdkonda puudutatakse. Tõenäoliselt mina pean kõige tähtsamaks keskharidust, et inimesel peaks olema korralik keskharidus, mis on tema hariduse või harituse näitaja, mis annab talle baasi ülevaate kogu maailma asjadest. Populaarteaduslikul tasemel, nii jätta teab. Ta teab, keeltest oskab umbes otsida keeli, keelkondadest teab midagi kirjandusteoste üles ehitada tusest, teab kirjanduse ajaloost, samas tunneb geograafiat natukene etnograafiat. Kui veab, siis on koolis kindlasti ka kunstiajalugu heal tasemel. Minul oli. Ma võin senimaani kitama. Kunstiõpetajad Saima lauksi, tema, tema andis väga hea kunstiajaloolise hariduse meile keskhariduse kohta muidugi ka meie eesti keele õpetaja, nagu pärast selgus, milline maailm, tema, tema pani meid lugema läbi rohkem raamatuid, kui keskkooliprogrammides oli ette nähtud ja tihti me lugesime koguni kuni kaks korda rohkem raamatuid, kui sunduslik oli ja kindlasti oli meie klassis ka meie koolis ka neid, keda niisugune asi häiris. Aga mina olen tagantjärele selle kõige eest ainult tänulik, sellepärast et et need nõnda ütelda. Kohustuslik kirjandus on kohustuse kohustuslik, sõna on seal. Ta peab olema, aga ta ei anna asju õigesti edasi. Sellepärast, et näiteks tõde ja õigus või sõda ja rahu või, või Anna Karenina või need on ikkagi kõik väga-väga head raamatut, väga-väga tipptasemel raamatud. Koolikirjandusega seoses on mul ainult see kurb tunne, et kuna. Kirjandus on nii suur, et, et seda tuleb õppida mitu-mitu-mitu aastat siis väga paljud olulised asjad, näiteks, mis puudutavad antiikkirjandust, kas siis Homeros või roomlaste epased või, või. Nüüd on kättesaadav Kangliganessi tõlge. Et antiikkirjandus anti ja antiik üldse tuleb siis viiendas, kuuendas, seitsmendas klassis ja need kreeka müüdid, kui lapsed suudavad seda mõista ainult loo tasemel, see tähendab luu kõige pind, mis seal tasemel, aga et ideestik ja, ja see maailm, mis seal taga on, see jääb nendele natuke mõistma, kas seda hakkab inimene alles mõistma, hiljem? Tuleb liiga vara? Jah, tuleb liiga vara, aga samas ei ole mitte midagi teha, sellepärast et maht on niivõrd suur, et lihtsalt ei jõua näiteks kaheteistkümnendas klassis õppida, siis kui laps on juba mis laps ta siis enam on? Abiturient on juba küps ja, ja saab kõikidest asjadest. Aru muidugi mõnest asjast saab, tuleb arusaamine alles hiljem ja tagantjärele. Jah, aga läheme ikka nüüd selle ulmekirjanduse juurde. Mul on tunne, et, et peab ikkagi tundma küllaltki palju füüsikat. Raamatuid tõlkides. Ei ole isegi kõige olulisem, see on mõnes mõttes küll, et ei satuks nüüd loodusseadustega vastuollu tõlkides. See on näiteks ajalaevades on ajalaevade puhul on kindlasti tähtis, et tunneb füüsikat. Ja niimoodi kõrvalt täiendab ennast natukene sellel alal, sellepärast et näiteks ajalaevad Steven Baxteri Ajalaevad, mida mullane tonn tõlkida. See oli 95. aasta üks paremaid ulmeromaane ja ta sai koguni Jon kämpeli mälestusauhinnaraamatu kaane peale, kahjuks ühe eksitused, et seda kirja ei sattunud, aga, aga muidu see oli seal ette nähtud ja see on huvitav raamat selles mõttes, et siin ei võeta kokku mitte ainult kogu füüsikat, mida 95. aasta seisuga teati vaid seal võeti kokku ka praktiliselt kogu bioloogia, mida tolle ajaga teati ja ühtlasi sama koos sellega, kui lugeja lõpetab selle raamatu on ta. Ühes väga huvitavas tõsi, tagurpidises järgnevuses käinud läbi kogu maa arenguelu mängu, kuidas elu on tekkinud maale. Kuidas mandrid on tekkinud, kuidas mered on tekkinud, kuidas meie õhk on tekkinud siia planeedile. Et ta saab teada, et niisugune õhk nagu meil siin on, on ainult tänu sellele, et tekkis elumaale ja need on omavahel kooskõlas sümbioosis. Siin on siis ka mingisugune hoiatus keskkonnahoiu suhtes, et kui me oma elukeskkonna ära rikume, siis juhtub maaga kaks koledat asja. Et ainult elu kui teda, kui ta on niisugusel kujul, nagu ta praegu on, hoiab maal niisugust kliima, et nagu siin praegu valitseb mis on elule vastuvõetav, nii et ainult elu teeb maaelule vastuvõetavaks. Aga kui elumaalt ära kaob, siis tekib ainult kaks võimalust. Esimene võimalus on, et mammut niisuguseks nagu on veenus, see tähendab mitmesaja atmosfäärile seal õhuga õhk tuleb siia ja siin on mitusada kraadi kuum või teine võimalus, et planeet jäätub üleni ära ja siin on maksimaalselt miinus 50 kraadi on temperatuur meie maal. Ja siis selle kõrval võetakse veel kogu universumi areng tagurpidises järgnevuses, kuidas tähed moodustavad, kuidas moodustavad tähtedest galaktika, kasvõi vastupidi, et kuidas suurtest udukogudest tekivad tähed ja galaktikad ja, ja siis kuidas kõik see taandub ühte kohta, kui ühte väiksesse universumi osasse ained ombuks, millest tekkis suur pauk. Aga kui nüüd võtta siia kõrvale Steven Baxteri kõrvale, kelle tõlkimiseks on vaja mõista näiteks füüsikat, siis on olemas niisugune autor väga suurepärane autor, nagu Ursulale, kuin, kellelt mina ei ole kahjuks küll midagi tõlkinud, aga keda on tõlkinud väga hea tõlkija Krista kaer. Tema meremaa triloogiat? Isa oli kuulus antropoloog ja kodust, ta sai väga head antropoloogilisi teadmised ja tema ei leinud oma fantaasiatega, et kosmosesse või universumisse selle füüsikalis-ossa, see tähendab inimese välisesse ossa. Ma pean silmas, tema läks inimese inimesest tatud kosmosesse. Ja tema lõi uusi tsivilisatsioone. Uusi kosmoseid inimesest antropoloogia lähtudes nuputas teistsuguseid kultuure välja kui need meie omad. Ja siin otsaga võiksin ma nüüd välja jõuda Frank hõbeti düüni juurde, mida mul oli samuti on tõlkida sellepärast, et seda peetakse üheks kõigi aegade ja peetaksegi kõigi aegade kõige paremaks ulmeromaaniks, mida on üldse kirjutatud. Ja selle romaani mõistmiseks on tarvis teada etnograafiat on tarvis teada, bioloogiat on tarvis teada usundilugu ja kui ma omal ajal olin 91. aastal kurioosumina ostnud 73 kopika eest, mis tollal enam absoluutselt mitte midagi ei maksnud koraani siis saksa keeles jah, saksakeelse koraani, siis kulusse mulle tõesti marjaks ära düüni tõlkimisel, sellepärast et düünis on mitte otse, see tähendab mitte niisugusel kujul, nagu need terminid ja sõnad on inglise keeles vaid pisut moonutatuna, sellepärast et nüüd on viidud ikkagi ajas 1000 või paar 1000 aastat või veelgi rohkem meist ettepoole. Kõik muutub sõnu unustatakse, sõnade kuju muudetakse. Aga sinna jääb siiski peategelasteks sellel üleni kõrbeplaneedil üks Egiptusest välja rännanud hõim, rahvas. Muhameedlased moslemid ja nende kultuur, nende nomaadikultuur on viidud sinna planeedile ja seatud siis vastavus kuskile Fjodaalsele tasemele lastud siis galaktilise impeeriumiga, kus, mis on omamoodi noh, ütleme selle impeeriumi ülesehituse mõistmiseks on tarvis jälle pisut mõista ka ajalugu, sellepärast et minule meenutas kole täpselt seda, mis toimus keskaegses Itaalias, kus praktiliselt igal ülikool on oma, oli oma isiklik toidu maitse ja sellepärast, et need itaallased muudkui mürgitasid, eks teist vastakuti ja salamõrvarid hiilisid nurga tagant nurga tagant ja varitsesid ja et mida rohkem inimene teab populaarteaduslikul tasemel, ma arvan, neid mitte täpsemalt. Mida rohkem inimene teab, mida suuremast hulgast eluvaldkondadest seda suuremaks kasuks on see talle ulmekirjanduse tõlkimisel. Ja teisest küljest on see kahe niisugune väljakutse, ta ei lase inimesel ajusid roostetama jääda. Praktiliselt alati, kui midagi uut käsile võtad, siis on tarvis ka avardada oma teadmisi, juurde, lugeda igasuguseid kummalisi sõnastike ja raamatuid uurida, et saada üldse teada, kust see autor selle selle asja võtnud on. Muidugi mitte kõik ei ole niisugused raamatud, on ka. Te nüüd selles mõttes, et nad kuidagi halvemad oleksid, sellepärast et ma ei nimetaks siiski Clifford saimake linna mingisuguses mõttes lihtsamaks või või, või halvaks raamatuks, vastupidi ma pean seda ka siiski, kui eks kõigi aegade paremaks ulmeromaaniks, mis on kirjutatud, see lausa kutsub lugema või alustada ja, ja ta on inimestest ja tegelikult ja, ja robotitest ja, ja ta on üks nägemus tuurile meie ajastu asjade kesksele kultuurile. Kuidas see võib edasi minna ja. Ta ütleb ise eessõnas, et ta otsib fantaasiamaailma aga ei looda, et inimesed sinna jõuavad. Sellepärast alustasingi koerte ja robotitega. Miks ta nii ütleb? Nagu ta ka pisut teises kohas ütles, et ta oli pettunud inimeses ja selle tohutu pettumuse valmistas talle massihävitusrelvade ilmumine, see tähendab tuumapommi vesinikupommi välja mõtlemine. See raamat on kirjutatud põhiliselt neljakümnendad viiekümnendatel aastatel. Ja siis jõudis tegelikkusse see, et inimene sai võimeliseks hävitama mitte üksnes maju mitte üksnes kvark, taleid ja isegi linnu, mida tehti teise maailmasõja päevil näiteks Dresdeni pommitamine või kasvõi Tallinna pommitamine, mis ei ole tegelikult ühestki aspektist õigustatud ka mitte sõjalises mõttes. Selliseid lauspommitamised, kus temperatuur tõusis Dresdenis näiteks nii suureks, et et marmor jaa, jaa, graniit sulasid ja seal kui need tuhanded tonnid pommid olid maha heidetud ja põlesid selles linnas. Nüüd tulid relvad, kus ühe ainsa pommiga hävitada terve linn ja niisuguse koguse pommidega nagu heideti treestlanile, oli võimalik hävitada terve planeet. Jah, ta ütleb, et inimesed on teinud masinatest jumalad. Seda ka, aga minu mõttes ei maksaga inimesse nii päris pessimistlikult suhtuda, sellepärast et kui nüüd ajaloos natuke tagasi minna nii mõni miljon aastat tagasi siis Need, inimesed on pärit loomadest, kellel on nendesamade koertega ühised esivanemad kellel on. Ka koerte iirlastega ühised esivanemad, rotisugused, loomad, kellel olid sõrmed, koerad, ohverdasid sõrmed selle jaoks, et saaks kiiremini edasi liikuda. Aga see haru, kust inimesed tulid, jätsid sõrmed alles ja nemad hakkasid puude otsas ronima ja ja hiljem võimaldasid needsamad sõrmed, mis ei lasknud kiiresti edasi liikuda võimaldasid teha tööriistu, võimaldasid luua järjest keerulisemaid ja keerulisemaid ühiskondi, luua kogunikul tuur, et näiteks minul on arvamus, et kultuur on inimese eelne nähtus ja ka religioon on inimese eelne nähtus. Et midagi niisugust on olemas juba täheldada šimpansidelt. Näiteks seda erinevatest valdkondadest pärit šimpansid lahendavad ühtesid ja samu Igapäevase eluülesandeid erinevalt. Valivad erisugused tööriistad ühe ja sama töö tegemiseks. Seda on nimetatud ka kultuuriliseks ise ära, aga siin linnas on ka sipelgatest. Jahka sipelgatest on juttu, aga sipelgad jäävad mõista saatuslikuks sellepärast et inimesed, ega see robot Jenkins, kes on läbiv tegelane, vist esimeses osas teda ainult ei ole, aga teistes kõikides osades robot, Jenkins olemas. Ta on läbiv tegelane väga pika aja jooksul mitme sugu, munade robot püsib ja inimesed kaovad. Jah, sellepärast, et robotile saab asendada uusi sõlmi, teha talle needsamad koerad, kingivad uue kere, ma mäleta, mitmendaks sünnipäevaks. Nii inimesel neid varuosi ei ole, aga. Esialgu robotitel on aga tõenäoliselt varsti võivad ka tulla inimesele varuosad. Minu meelest näiteks kui kloonimistehnika areneb ja kui nüüd meie ajukeemia mõistmine areneb, siis on see täiesti mõeldav. Minu meelest ei olegi tarvis selle jaoks erilist plastikakogemust, et mõista, et näiteks parem kui inimesele võõras ida sisse siirdada on segu kasvatada talle tema oma kudedest uus süda või näiteks kasvõi uued hambad proteeside asemel või või kellel tekib kohe sinna peale sellele uus oma uus silmalääts või kasvatada näiteks lühinägelik ele, kellel on igavesed probleemid, prillidega pidevalt kasvatada uued silmaläätsed, mis siis õigesse kohta seda valgust murraks sinna silmapõhjale ja ja nii, et saab siis ka inimesele ilmselt hakata uusi varuosi varsti bioloogilisel teel kasvatama. No näete, te olete nii sisse elanud sellesse materjalis pole mingi ime, et te olete ka ise selles laadis teoseid kirjutanud, nagu see raamat siin plahvatus ja teil on neid vist rohkem. Tegelikult raamatuid ilmunud ei ole rohkem. Aga ma olen ilmunud on päris palju ulmenovell ja need enamikus sellel ajal, kui ma 90.-te aastate alguses töötasin ajakirja põhjanael kirjandustoimetajana ja ja siis sai ise kirjutatud ja tekkis palju uusi autori noori autoreid, kes sealt on alustanud. Nüüd on ainult hea meel näha, et paljud nendest on jätkanud tegevust, kuigi jah. Kas teie praegu ka veel kirjutatakse? Suhteliselt vähe jääb aega selle jaoks tõlkimise kõrvalt selle pärast kuidagi kuidagi tõlkimine ja ise kirjutamine on natukene teineteist välistavad siis peaks teine tegevus olema. Natuke vist teisest valdkonnast. Aga ma vaatasin, need kõik, mis siin laua peal on teie tõlkeraamatut. Kas need on kõik 90.-te aastate? Tõlked? Jah, ma vaatan, kas tiigril sabast, mis aastal tema ilmus? 91 jah, ja, aga 80.-te aastate lõpus ma tõlkisin ühe asja, mida siin ei ole. See ilmus täheaja nimelises kogumikus, mida ajakiri Horisont paar numbrit välja andis ja seal oli Roger Zelazny romaan. Täna vahetame nägusid, mis oli samuti ulme kulme on ja jah, see oligi esimene romaan, mille ma tõlkisin, aga tema ei ole raamatuna ilmunud, tema ilmus ajakirjas jah, tõesti, üheksakümnendatel aastatel. Väga viljakad aastad meil jäi ütlemata, eks ole, et need laevad on hõbeduelsi ajamasina aja mälestuseks kirjutatud. See on autori Steven Baxteri austusavaldus hõõbetuelsile ja raamat oli plaanitud ja ilmus ka ajamasina ilmumise 100. aastapäeval. Ja Eestis juhtus ka nii, et 95. aastal anti Antiajamasinast kordustrükk välja, ma ei mäleta, mis kirjastus Eesti Raamat oli vist. Ja, ja siis tuli aasta-paar hiljem kaks aastat ja hiljem tuli siis stiiulbektori Ajalaevad, kus siis mis algab sealt, kus ajamasin, lõpeb ja vaadeldakse siis natuke täpsemalt neid sündmusi. Siin on juba esimene lause päris huvitav. Reede hommikul pärast tulevikust tagasi jõudmist ärkasin sügavast unenägude unes tükk aega pärast päikesetõusu. Inimene, kes tuli tulevikust tagasi et see peaks juba tõmbama lugema inimest, kui ta sellel raamatu lahti lööb. Jah, see on nüüd, algab algapist. Pärast pärast seda. Õhtusööki ja õhtusöögiaegset vestlusringi kuhu kuulusid kirjanik, kirjanik ja teised hõbedwalsi romaani tegelased ja siis aja reisija või ajarändur, ma mäleta, kumb ta seal oli. Ja seal ei olnud ühelgi tegelasel nimesid tolles tolles reaalsuses kui õõt valsi raamatus. Aga selles ajalaevades antakse nendele nimed ja, ja kirjanik, kirjanik on seesama hõbetrolls, kes, kelle juures siis Ajarändur käib hiljem, kes samuti nime saab, käib, kuidas siis ühes reaalsuses natuke sündimas. Kui see meie, meie reaalsus käib siis esimese maailmasõja 30. või oli see 25. aastal Londonis siis ta nägi salga hõbedat, valsi kes oli siis juba vana mees, aga jah, ma vist kokku omavahel ei saanud, aga aga siis ta nägijat oligi. Sellest võivat Volsist saanud kirjanik, selleks ajaks Kas räägime veel Harry Harrisoni ja tema surmaga ilmast? Harry Harrison, ma tahtsingi rääkida temast ka kui ma rääkisin, et mitte kõik fantastilised teosed ei ole nii kohutavalt keerulised, et väga paljud nendest on sellised lõbusad ja mõnusad lugemised, mis on viidud lihtsalt pisut teistsugusele lavakujundusele, kui see meie igapäevane elu on ja need on huvitavad. Sellepärast et siis saab näidata inimest ennast. Teisiti ütleme nii, et kui meie igapäevased teod tunduvad meile täiesti mõistlikud ja igati arusaadavad ja Me tundume endale väga tublid ja et arvame, et käitume ainuvõimalikul ja õigel viisil siis alatise aku nii ei ole. Ja kui tausta muuta kulissid teised panna siis ilmneb, et see, mida meie peame väga targaks arukaks õiglaseks kogune ainuõigeks, on mõnikord kaunis absurdne. Ja niisugust lustakat lugemist see surmailma selle kolm raamatut endast kujutavad kena, esimene nendest tegelikult kõige paremini. No sinul süngeid kohti on küll jah, süngeid kohti, aga, aga nende kohtade süngus tuleneb jällegi inimesest enesest ja tema võimetusest teatud olukordades, jah, toime tulla tema võimetusest teatud olukordades, ma tea, kas välise abita Ta või või mingi kõrval värske kõrval pilguta toime tulla surma ilme, see on üks väga selline sünge planeet, kus on raskusväli kaks korda tugevam ja ja väga vaenulikud, paistavad olema nii selle planeedi taimed kui loomad inimeste suhtes ja. Kogu aeg kontrollitakse, mis on mürgine ja mis ei ole. Siis jah, lõpuks tuleb välja, et inimene ikkagi ise oma suhtumisega on selles kõiges süüdi ja ja eks see ole siin meie pärismaailmas samamoodi näiteks võtame need Balkani kriisid, mis tänapäeval on, ja see on ikkagi inimene, on tun nägema samasugust inimest enda kõrval, kuigi näiteks Balkanil nad räägivad kõik kolm rahvast ühte keelt. Nendel on enam-vähem ühine ajalooline taust, üks jäi omal ajal osmani impeeriumisse, teine jäi Veneetsia või. Missuguse Itaalia Lin riigivõimu alla ja, ja kolmas rahvastus ümber või võttis vastu islamiusu, aga see kõik toimus ühe ja sama rahvaga. Ja nüüd nad siis ei saa kuidagi omavahel kokku lepitud tänapäeval seal kuigi noh, meile tundub absurdne, et kui keel on juba üks, et kuidas nad siis ühes riigis hakkama ei saa, aga vaat ei saa tahab saada, võib-olla ei tahagi jah, vist saada, sellepärast et noh, kui nüüd jälle selle islami ja kristluse probleemide juurde tagasi tulla, siis muidugi võib küsida, et mis seal siis nii koledat ja kohutavat on, et et kui ikkagi see ausalt välja öelda, et Allah on seesama issand, Jehoova vägede Jehoova ainult et see on tema araabiakeelne nimetus, nii nagu sakslastel on kott ja venelastel on voog inglise keeles on kaod. Siis võib-olla see võõrikus natuke kahaneb meie jaoks, aga kui me vaatame sealsamas riigis näiteks ka õigeusklikud ja katoliiklased ei taha omavahel läbi saada ja ajaloos pole Õigeusklikud ja protestandid või siis katoliiklased ja protestandid tahtnud mõista, siis noh, ausalt öelda jumalana paneks mind selline asi lihtsalt kukalt sügama või ma suhtuksin sellesse lihtsalt kui inimese ebatäiuslikkuse avaldusse või võtame seda, et Venemaal 1700.-te aastate alguses põletati kirikutes elusalt ära viis miljonit vanausulist. Sellepärast et nemad lõid risti kahe ja mitte kolme sõrmega. See tähendab miks ei ole sõnu sellise asja kirjeldamise kohta ja kui nüüd öeldakse, et seda tehakse jumala meeleheaks, no kas siis niisugust jumalat üldse on vaja, siis oleks minu arvates juba teist alla, sellepärast et siis kaob ära vajadus näiteks viit miljonit inimest elusalt ära põletada. No kas neid ulmekirjanikud võib-olla aitavad inimestel ka ennast kõrvalt vaadata ja oma tegude absurdsusteni? Ja minu arvates ongi nii, et näiteks ulmekirjandus võiks olla tee sillutaja väga mitmes mõttes. Minu meelest ulmekirjanikud aitasid maailma näha tuumasõja kohutavaid tagajärgi ja hoiatas, et hoiatada ja, ja anda aidata inimestel mõistan, et niisuguses niisuguses sõjas nagu tuumasõda võitjaid ei ole, et võivad olla peale jääjad, aga võitjaid ei ole, et ühed lihtsalt kaotavad natukene rohkem. Ja samas on ka natukene käegakatsutavam olnud see abi selles mõttes, et kui suudetakse ette kujutada, et keegi roheline ja neljakäeline on mõistuslik ja austamisväärne olevus siis võib ette kujutada, et võib-olla ka peaaegu samasugune kui meie, ainult et musta nahaga või kollase nahaga, kellel on ka kaks kätt ja kes koguni annab järglasi valge inimesega. Et võib-olla tema on ka siiski inimene ja see minu meelest jah, rassismi probleemide lahendamisele on väga-väga palju kaasa aidanud just nimelt. See, kui võõrikuid ja täiesti ebainimlike väliselt olendeid suudetakse pidada austusväärseteks mõistusega olenditeks siis seda enam lihtsalt nahavärvi poolest erinevaid olendeid. Nojah, peab ütlema, et need on kõik väga-väga targad kirjanikud, kes neid raamatuid kirjutavad. Ma ütleks nii, et need, kes kirjutavad ulmekirjanduse koore selle parema osa, need on tõesti targad inimesed, aga samas ka need, kes kirjutavad kriminaalkirjanduse või aja kriminaalromaanide või ajalooliste romaanide koore või need, kes kirjutavad ilukirjanduslike teoste tähtsamad ilukirjanduslikud teosed, neid on samuti targad inimesed ikkagi niimoodi, et need ja lisaks sellele, et nad on targad, on nad ka kirjanduslikult võimekad ja see kirjanduslik võimekus, kus mis on ühtmoodi oluline suvalise žanrikirjanduse puhul või siis päris ilukirjanduse puhul. See on siiski kõige tähtsam võime näha inimest, inimest nendes, erinevalt Nendes keskkondades iline inimest erinevates olukordades erinevaid probleeme talle ette seades, kuidas inimene neid olukordi lahendab, kuidas ta seejuures kannatab, missuguseid valikuid ta teeb, kuidas ta neid valib, kuid teeb inimene on siiski see, mis teeb kirjandusest kirjanduse praktiliselt kõikides kirjanduse valdkondades. Sarisaade sarjast tõlkijad ja Vilma Jüri salu vestluskaaslane oli tõlkija Urmas Alas.