Täna on meil külas luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga ja laud meie ees on on täis ajakirja vikerkaar. Ja mitte ainult sellepärast, et te olete praegusel ajakirja peatoimetaja vaid et te olete teinud ka kaastööd sellele ajakirjale pikka aega ja põhiliselt luuletõlkeid. Millal teil see koostöö algas? Juba õige ammu peaaegu vikerkaare loomisest alates asusin vikerkaarde tööle 87. aasta sügisel, ajakiri ise loodi 86. aasta suvel. Esimene aasta vedas seda ilukirjanduse poolt, seal Joel Sang ja tema endale uue töökoha otsis, siis ta sokutas mind sellele kohale ja ma olen nüüd Vikerkaares senimaani küll mõningaste vaheaegadega olnud. Viimased neli aastat siis peatoimetajana. Ja te ütlesite alguses, et luuletaja seal nüüd väike liialdus, ma olen elus umbes kaheksa, üheksa luuletust kirjutanud, aga aga sellisena olen ma jah mingitesse teatmeteose artiklitesse sattunud. Ühesõnaga, see luule tõlkimine Annab mingi tehnilise oskuse või tehnilise nipi kätte, ma umbes kujutan ette, kuidas luuletusi kirjutatakse, aga mingit sellist sisemist sundi kirjutada pole nagu tükk aega olnud. Nii et teie luule tõlkimist luuletamiseks ei nimetaks Ja kui luule tõlkimist nimetada luuletamiseksis, muidugi ma olen, olen vägagi luuletaja, aga see on jah, üldiselt noh, selline eelarvamus on, et inimesed, kes ise ei luuleta, ei saa ka luule tõlkimisega. Ma ei usu, et see päris õige anna neid. No näiteks Ants Oras, elan ka, ainult mõned üksikud juhuluuletused, aga tõlkijana lide hiilgav, nüüd viimasel ajal on ka juhuluuletustega üles astunud Harald Rajamets, eks kõige virtuaalsemaid luuletõlkijaid. Aga tegelikult Need ei, eriti varase puhul, need juhuluuletused ei ole sugugi olulised karjääris. Ja noh, mina hakkasin ka enne ikkagi luuletusi tõlkima, kui, kui ise värsse kirjutama, see oli üldse üsna nii lühike periood, mil ma neid värsse kirjutasin, aga ega naljalt keegi ei uskunud küll, et ma et ma vaikselt sahtlisse ei kirjuta, arvati, et et mul on neid tõenäoliselt terve suur ports neid algupäraseid värssagav avalikkuse ette julgen astuda ainult tõlgitud luuletustega. Teie tegevust ajakirjades jälgides ma olen seostanud teid inglise keelega. Aga tegelikult te olete ju eesti filoloog. Ja, ja ma olen selle üle uhke ka, ma arvan ikka pean eesti filolooge mingil määral selliseks kultuuri eliidiks, lehmitte suhtuksin teistesse halvasti, aga aga noh, kui ma ülikoolis käisin, siis öeldi, et eesti filoloogia on ainukene eriala, mida saab Eestis õppida maailmatasemel. Ja tõepoolest noh, ega kusagil mujal nii head haridust eesti filoloogia alal Tartu Ülikoolis seda saada või see ei saa ja ühtegi teist eriala ka ei ole mida oleks maailmatasemel õpetatud või millest, millest kõrgemat taset kusagil mujal maailmas ei oleks. Nii et ma olen jah eesti eesti filoloogiat õppinud ja seal mitte seda kirjandust, vaid siis nagu keeleri arus olnud, aga mulle noh, ma lõpetasin kaugõppes ja sellepärast noh, selline päris. Üliõpilaselu noh, kõik asjad jäid nagu seestpoolt nägemata. No teie kohta võib öelda, et te olete üks nendest, kes on lõpetanud vabas Eestis 92. aastal Mul jah, stuudium venis nii pikale, ma astusin ülikooli 83. aastal, aga siis ma pidin kaks aastat sõjaväes olema, sest tol ajal võeti pärast esimest kursust kaheks aastaks sõjaväkke, siis avanes mul suurepärane võimalus tänu Huno Rätsepa vahendusele. Et ma sain Kakse meistrit Ameerikas veeta 89 90 ja see oli võib-olla ühe esimese Eesti üliõpilase üliõpilasena. Ja jään. Mul tegelikult kulus ülikooli lõpetamiseks täpselt see ette nähtud kuus aastat, nagu kaugõppes on, aga lihtsalt need vahed venitasid aja natukene pikemaks, nii et kokku tuli see tõesti üheksa aastat. Ja mul on tõepoolest jah, seal 92. aastal saadud siis diplom, millel enam ei ole mingeid venekeelseid. Et kirju, mis on ju omamoodi kahjuses selle diplomiga kuskil välismaal õla peale jäädes ei oska seda keegi lugeda ega vaadata, seal ei ole ühtegi võõrkeelset sõna peale. Rääkige natukene sellest Ameerikas olemisest. Te täiendasid ennast ka üldkeeleteaduse alal ja olite eesti keele instruktor Indiana üli. Nonii eestikeelsest õpetaja, ühesõnaga see Indiana ülikool on Ühendriikides vist ainukene koht, kus ülikooli tasemel eesti keelt õpetatakse ja seda sellega tegelevad seal. Vanemad. Postgradionit või vanemad üliõpilased ja seni olid seda kohta täitnud väliseestlased, 89. aastal avanes siis võimalus keegi siit eestist saada. Kelleks osutusin, mina, eriti suurt publikut seal õpetada ei olnud, nii varieeruvalt kolm kuni viis inimest, kellele ma eesti keelt õpetasin ja selle kõrval oli mul võimalus, aga noh, ma mingisuguseid kraadi programmi ei saanud ette võtta, nii et suhteliselt juhuslikult. Uurisin ja kuulasin loenguid. Jaa, õigupoolest jah, üldkeeleteaduse alal ma päris ei kuulanudki, mulle kuulasin. Kõigepealt Uurali-Altai rahvaste ajalugu, mis oli sellepärast, et ma selles samas teaduskonnas õppisin, kuigi seda Uurali rahvaste ajalugu õpetatakse Tartu Ülikoolis põhjalikumalt paremini siis semiootika sissejuhatavat kursust, sest Indiana ülikool on ka ekssemiootikakeskusi Ühendriikides ja hiljem veel ühte. Võrdleva kirjandusteaduse kursust ja filosoofia, ajaloo, ajaloo filosoofiakursust, mis olin võib-olla kõige selline inspireeriva ja noh, kõik seal kõige selle kõrval oli aega raamatukogus sorida ja ja noh, võib-olla üks selliseid suuremaid Hädasid ju nõukogude ajal, mida ma nagu oma nahal tundsin, oli informatsiooni puudus või kättesaamatus siis seda nüüd küll seal Indiana ülikoolis ei olnud ja see on üks oluline asi, mis on viimastel aastatel meil leevenenud. Praktiliselt on ikkagi võimalik kõikvõimalikke raamatuid kätte saada, raamatukogud on paremini varustatud ja igasugused muud kanalid on lahti. Aga muidugi, eks teie silma rinka kirjanduse osas ju täienes, kui te olite Ameerikas? Või ei olnud teil kirjandusega eriti palju seal aega tegeleda? Vot, ma sattusin ka just sellisele noh, mind huvitas tollal rohkem see kirjandusteooria, mitte kirjandus ise, see on noh, tegelikult 89 90 võib-olla oligi see selle nii-öelda postmodernistliku post struktoralistliku kirjandusteooria kõrgaeg ja noh, praegu ma küll Noh, ikkagi pigem pigem huvitav kirjandus ise kui või noh, ma ei arva, et sellest et sellest teooriast ilmtingimata midagi kirjanduse lugemise kasu peaks olema. Aga tol ajal mind huvitasid sellised sellised metatekstid rohkem. Nii et ma kaasaegse Ameerika kirjanduse vastu seal näiteks eriti palju huvi ei tundnud. Eks see, eks juhuslikult ikka informatsiooni ulatub kõrvu ja, ja nii, aga ma olen alles, noh, ütleme viimasel viimasel paaril aastal hakanud noh, ennast nagu kontakti viima sellega, mis toimub iseäranis inglise kirjanduses. Mul oli nüüd suvel soodusvõimaluse Cambridge'is Briti Nõukogu korraldatud. Kaasaegse inglise kirjanduse seminaril osaleda kutse astusid üles mingi üle 20 tänapäeva inglise kirjanikke sellistest elavatest klassikutest kuni paljude ootavate Teppetantideni välja. Ja see avardas silmapiiri. Nii enne kui me hakkame vaatama teie luuletõlkeid. Ma kordan seda, mis ma rääkisin ka eelmises saates. Et Hasso Krull kirjutas Keeles ja Kirjanduses tänavu veebruarinumbris eesti luuletõlgete kohta, et seal valitseb jäine sätendav tardumus nagu lumekuninganna palees. Muidugi olete selle vaatega tuttav. Jah, ma mäletan seda konverentsi tõlkimises, kui Hasso selle, see oligi omaettekanne, et ette luges. Ilmselt ma olen seda ka keelest ja kirjandusest lugenud. No tegelikult praegu ju noh, ei saa rääkida üldse mingist luule tõlkimisest, sest nii nii harva või nii üksikuid tõlke luuletusi ilmub, et ei saa nagu eriti üldse üldistada millegi pealt. Aga. Noh, ei, ei ole ju viimas viimasel ajal mingeid selliseid klassikalisi luuletekste tõlkes ilmunud juhuslikult ajakirjades sinna-tänna midagi tõlgitakse noh, võib-olla viimane selline. Aga see on ka üsna väike raamat olise François viooni. Vaga pundi välja antud vihik. Ma olen sellega küll Hasa puhul nõus, et luule tõlkimisel võiks olla rohkem pluralismi. Tähendab tingimata ei peaks seal valitsema selline homomeetriline süsteem, mis püüab säilitada algupärandi rütmi ja, ja riimiskeemi ja et selle kõrval võiks olla ka teisi võimalusi, mida noh näiteks eksperimentaalselt siin juba ammu pruukinud Jaan Kaplinski, kes on Kalev alat või antiikvärssi tõlkinud sellisesse noh, suhteliselt omapärasesse, meloodilise rütmiliste või päris vabavärssi ilma püüdmata täpselt kopeerida eesti keeles seda vältalist kvanditeerivad süsteemi. Jah, ei, ma arvan, et, et näit luuletõlkeid võiks olla, mitte mitmesuguseid. Aga mingi asi ma nüüd täpselt ei mäleta seda, Hasso tekst ei ole silme ees, seal ta nagu väitis ka midagi sellist, et see luule tõlge peaks olema võimalikult truu või või isegi Pukvalistlik meenutama võõrkeelt. Ja. See nende mõtteavaldustega ma päris nõus ei ole, noh, tähtis on see, et et tulemuseks oleks hea luuletus. Teie kohta on öeldud, et taotlete oma luuletõlgetes kujundi täpsust ja originaali esteetilise mõju taasloomist Läks ikka noh, eks igasugune hea tõlge peaks seda nagu taotlema, aga, aga teisest küljest, kui ma olen võrrelnud mõnda mõnda luuletust, millel on olemas ka mõni muu tõlge, siis minu tõlked kipuvad olema jah, sellised üsna üsna Pukvalistlikud üsna sõnasõnalised, et mul võib-olla sellepärast, et ma ise luuletaja ei ole, ei ole väga suurt sellist julgust või jultumust hakata vastavalt mingitele vormilistele vajadustele seda teksti noh, ümber ümber kohandama ja selle tõttu ma ei ole ka eriti palju tõlkinud, tähendab kui mul on ees mingi tekst, siis ma ei ole kunagi eriti noh, sajaprotsendiliselt kindel, et mul õnnestub sellest üldse mingi rahuldav tulemus saada. Et ma kujutan ette, et noh, võib-olla kõigest niimoodi kolmandik luuletustest, mis ma olen nagu tõlkida tahtnud, on lõpuks mingi tulemuse andnud või võib-olla veelgi väiksem hulk. Et ma arvan, et sellistel tõlkijatel nagu Või Kaalep või Rajamets, et et nemad enamasti alati saidki oma tahtmise, võtsid, võtsid mingi teksti ette ja nägid vaeva, palju nägid, aga, aga ka tegid. Tegid siiski mingi, saavutasid mingi tulemuse, mul on ikkagi väga suur osa lihtsalt pooleli jäänud, sest. Jah, võib-olla ma olen väga selles Originaali selles tähenduses kinni mul väga kaugele eemalduvaid tõlkeid. Ma olen püüdnud nagu vältida. No paistab, et te olete võrdlemisi enesekriitiline aga kaante vahele on saanud iiri luuletaja William Butler Gates. Ja siin on ühtlasi ka Antsurase tõlkeid. Kuidas te neid ühtlustasite tähendab, kas te muutsite Kaurase tõlkeid? Mingil määral võtsin endale selle häbematuse natukene natukene muutsin seda mõnda Olase tõlget, tähendab, jäitsil on mõned sellised vormelikud fraasid. Mida nagu ikka nii vabalt ümber ütelda, minu meelest ei saa ja tähendab üks põhiline koht, kus ma, kus ma muutsin, oli see, et, Et Charlie põlbiooti spoon kohutav ilu on sündinud. See oli orasel muutunud kohutavaks lummakese kohutavaks hurmaks, aga seal on ikka mingi vahe küll olemas, tähendab, horm on kõigepealt selline sõna, mida mida tegelikult ju kasutavad ainult luuletõlkijad, selleks, et leida riimi sõnaga surm. Ja, ja ma ei usu, et, et naljalt kellelegi aktiivsesse leksikaalse sõna kuulub ja jäid seal tegelikult väga selline eriti selle perioodi jäid, see tähendab, on selline üsna otsesõnaline jajaja ja kõnekeelne ja lumm, nüüd tähendab ka nõidus topis ja mitte mitte ilu tingimata või noh, võib-olla pigem võlu, aga mitte ilu, nii et ma tegin selle tõesti oma käega ümber, võltsisin arase tõlget natukene. See on väga hea, et siin raamatus on võetud ka orase artikkel, mis ilmus 39. aasta Loomingus. See oli aasta, kui, kui suri. See mõjub küll väga värskelt praegu veel see artikkel. Ja oras oskas niimoodi innustatult vaimustatud kirjutada luuletajatest ja muidugi noh, üks müüt on käibel, et oras oli uus kriitik, tähendab selle angloameerika niukritis sismi Eestisse tooja, mina suhtes söandaksin selles kahelda, tähendab, ta tundis jah, Heliiati kriitikat ja kirjutas sellest, aga kõigepealt Helijate ei ole päris puhas, uus kriitik, noh, raha saan, neid probleeme oleme käsitlenud ka. Aga see Jeidsi kohta kirjutatud artikkel, noh, ma olen hiljem avastanud, et see on noh, kohati niimoodi on sealt võetud lausa lause lauselt tsitaate edunud Wilsoni raamatust Aksel skaasal Akseli loss, mis on üks selline kolmekümnendatel ilmunud Ameerika kriitika, Edmund Wilsoni raamat sellisest sümbolistlikustekadentlikust, kirjandusest ja oras on sellest päris palju inspiratsiooni hammutanud, mõned mõned fraasid on sealt nagu otse maha võetud. Noh, naljakas on see, et 68. aastal või 69. aastal, kui oli mingisugune 68. aastal, kui oli jäitsi mingi juubel, siis loomingus oli omakorda artikkel Jeitsist, kus kus oli oma kordele oras plageeritud või neid samu Edmund Wilsoni fraase niimoodi üle kantud, aga noh, luuletan raske iseloomustada, ikka tulevad mingid metafoorid, mis hakkavad rändama ühest kohast. Täisajaga, ja huvitav, kust on see lause võetud, et šveitsi luule on varjatud elu, ilmutus maalikunstluule ja muusika on ainukesed veel säilinud vahendid ühenduse pidamiseks igavikuga? Väga sügavmõtteline lause. Noh, see võib isegi jäitsilt endalt olla, sest jäid seal oli ja noh, selline põnev luuletaja, et ta oli jah, tõesti võimas luuletaja, aga ta püüdis olla ka mingisugune mõtle või teoreetik ja siis ta kirjutas igasugused, suri Muri kokku küll tsüklitest ja kuufaaside, st ja, ja see on niisugune paras paras udu, kõik, mis ta, mis ta kokku kirjutasin, mõnikord on see tema luulemõistmiseks vajalik, mõnikord jälle mitte. Nii et see on noh, lugejana alati sellises kummalises positsioonis, et kas ta noh, tõepoolest uskus kõike, neid oma teooriaid või kasutas neid lihtsalt sellise lava deklaratsioonina ära. Ja te olete tõlkinud ka seitsmeteistkümnenda sajandi inglise luuletajaid, aga kõigist me ei jõua muidugi rääkida. Aga siis möödunud aastal Vikerkaares kuuendas numbris on tehtud niisugune. No ma ei tea, kas võib seda meetode eksperimendiks, et on, on seitse William pleiki luuletuse, tiiger tõlget. Mina tõlkisin kunagi Ameerika kirjaniku John staynbeki teose, mida ta nimetab ise näidend romaaniks. Ja originaali pealkiri oli pööning, praid ja tal oli toodud need neli esimest rida sellest luuletusest ka selle teose motoks. Nii et see on see haigelt haigel pööning, Praatilisel foris naid. Ja, ja ma vaatasin, et kui nüüd hakata neid esimesi kahte Risasin võrdlema et need kõik on erinevad, ainult mõned sõnad korduvad. Tegelikult on nad üllatavalt sarnased, aga ma arvan, et see sisuliselt sarnased ja et see on ikka eks, üsna raskesti tõlgitav luuletus ja minu meelest siin päris Head sead, vahendust nende hulk nende seitsme hulgas ei olegi, et võib-olla mõnikord hiljem tegi looming samasuguse eksperimendi ühe Bayroni neli kaheksa värsilise luuletusega ja seal on palju palju huvitavamad tulemused, et erinevad palju rohkem üksteisest ja, ja, ja igaüks on omamoodi vaimukas. Aga need, need tiigritõlked on paraku jah kuidagi enam-vähem ühte nägu ja, ja ükski nagu ei ole täiuslik. Ükski tõlge ei saa olla täiuslik, aga ei ole ka peajagu teistest üle. Et võtaks nüüd selle ja valiks selle, eks ole. Teda ei ole. Jah, ilmselt noh, ikka iga iga luuletuseid tõlku, kui kasutada sellist sellist sõna lihtsalt, nii nii hästi kui mõni teine, nii et inglise keeles on jõud. Põhiprobleem on see, et sõnad on lühikesed ja ja siis peab tõlkija veel lühendama, ta tähendab inglise keeles saab sama silbiarvuga palju rohkem öelda kui eesti keeles näiteks vene keelest tõlkides on see asi palju hõlpsam, sest siis sa pead vene keel on pikem, siis sa pead lihtsalt juurde luuletama igasuguseid asju, aga inglise keeles tuleb kokku pressida niimoodi. Aga te olete võtnud ette ka väga raske romaani Royce'i peateosest, siis olete tõlkinud katkendi. See on väga komplitseeritud sümboolikaga teos ja, ja paistab, et, et neid kommentaare oli ka hästi palju tarvis, igal leheküljel oli praegu Kihvt jah, et tegelikult ei ole neid eriti tarvis, ma, te olete pannud, ma panin, sest mul oli endal kommenteeritud välja anda mille, mille alusel ma tõlkisin. Aga mis selle asja eesmärk oli, ma tegin tõesti kolm jaos tüki kolme episoodi nendest 22-st või kui palju neid on? Julyszisest ära. Ja noh, võib-olla põhiliselt selleks, et nagu hajutada seda hirmu või, või seda tohutut aukartust, mis selle raamatu ees on, sest tegelikult ei ole tegemist mingisuguse esoteerilises eksperimentaalse tekstiga, vaid vaid, vaid tegemist sellise tõepoolest üldinimliku universaalse kõikehaarava romaaniga, mis, mida ei tohiks olla eesti keelde raskem ümber panna kui mõnd mingit. Ma usun, et eesti keelde on tõlgitud ühesõnaga keerulisemaid ja nõudlikumaidki asju. Nii et ma arvan, et, et lihtsalt sellele, selle romaani seal on loodud mingi sellise, selline tihke modernistlikkuse reputatsioon on ja, ja sellepärast kõik kohkuvad sellest sellest eemale. Aga noh, loogiline järjekord on muidugi see, et kõigepealt tuleks tõlkida, mida kuuldavasti Rähesoo pidavat tegemagi kunstniku portree noore mehena, mis on selle odüsseia see noh, nagu võiks seda nimetada isegi esimeseks osaks, sest sealt mõned episoodid, tegelased ja meenutused kanduvad ühest romaanist teise üle ja siis võtta käsile Odüsseus. Teie tegevuses on veel üks tahk. Sarja avatud Eesti raamat kus on ilmunud ja on loodetavasti ka ilmumas filosoofilised teosed. Kas teie olete selle sarja hing? Algataja võiks öelda või tähendab väga see sari või vaja mingit sellist karmi kubjast või toimetajat, kes. Või ta on noh, ma nimetaksin ennast koordinaatoriks või millekski taoliseks, aga aga tõsi ta on, et et see kunagi, kas 92. aastal või ma kohtusin oli Tallinnas avatud Eesti Fondi korraldatud üks kirjastajate seminar ja seal ma kohtusin Leedu Sorosi fondi esindajat aris Chuplinskast, kes oli leedus just algatanud käima pannud sellise teoreetiliste tõlkeraamatute sarja ja siis ma visanud ta siin ka mingisuguseid kavasid ja, ja võtsin ühendust kirjastajate ja tõlkijatega ja püüdsin seda ideed avatud Eesti fondile siis pähe panna ja, ja see ei võtnudki eriti palju vaeva, et nadolid lahkesti nõus sellise sellisele asjale toeks olema, nii et praegu on seal 30, raamatut veel ei ole ilmunud, aga aga sinna kant Teie olete tõlkinud Ameerika autori Maicel võltseri teose sallivusest. See on väga-väga huvitav raamat ja eriti mis puudutab Ameerika ühiskonda. Kui ta räägib isikuvabadusest sisserändajate maal ja kerge on ka lugeda, kui võrrelda näiteks Sildelleesija selliks Katari teosega. Kas need on jah, teised maailmad natukene. Aga ma olengi noh, mul on käsikirjas praegu kaks tõlget veel kanadalase Charles Taylori raamat autentsuse eetika, see mõneti sarnane Maidu Voltzeri raamatule natukene sügavam või metafüüsilise, mitte nii konkreetselt sotsioloogiline või poliitiline ja siis üks väga vägev raamat. Millest, noh, ma usun, et sellel võiks leida palju innustunud lugejaid, on Richard Rorty praegu võib-olla Ameerika kõige tuntum vaieldavam filosoof sattumuslikus, iroonia ja solidaarsus, et kaks, kaks tõlget lisaks sellele on veel lõpetamisel. Jah, ma arvan, et ingliskeelses maailmas on kõige huvitavam filosoofia olnud pärast seda, see, mida tehakse Ameerikas või seal on ikkagi selliseid suuri isiksusi, keda minu meelest inglise filosoofias nii nii palju leida praegu ei ole. See on inglise filosoof, on rohkem selline tehnilisemad sorti artikli filosoofiaga, aga Ameerikas on jah selliseid selliseid laiema Panoraalsema haardega mõtlejaid rohkem.