Tänasesse saatesse palusin noore naise Taarja saare kes asub aprillist alates juhtima ETV venekeelset telekanalit, mis peaks eetrisse jõudma sügisel. Hetkel on Darja Saar veel noorte ettevõtlikkuse programmi Entrum tegevjuht ja muuhulgas on ta nimetatud aastal 2013 parimaks nooreks naisettevõtjaks. Taustaks veel nõnda palju, et tarbijal on sotsiaalteaduste magistrikraad Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudist ja, ja samuti on meie tänane külaline lõpetanud diplomaatide kooli. Algavas saates tahan veidi avada nii plaane selle kohta, milliseks see venekeelne ETV kanal võiks kujuneda. Aga muidugi soovin kuulajatele tutvustada ka kanali vastvalitud juhti kui inimest ja rääkida tema senistest tegemistest ja, ja maailmanägemisest. Tere, Tarja. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Laiemale avalikkusele tegelikult väga tuntud ei ole ja sinu nimetamine uue venekeelse kanali juhiks tuli paljudele ilmselt ka üllatusena. Samas aga need inimesed, kes on kursis sinu seniste tegemistega, kasvõi selle programmi Entrom käimatõmbamisel on sinu seniseid tegemisi iseloomustanud ülivõrretes ja kiitnud ERR-i juhtkonna valikut. Aga räägi siis alustuseks, kust sa said selle impulsi kandideerida uue venekeelse kanali peatoimetajaks? Sellepärast et meedia valdkonnas oled sa töötanud ju üsna põgusalt. Sa oled teinud paar ettevõtlusteemalist tele ja raadiosarja PBK-s ja Sky raadios. No eelkõige aitäh selle võimaluse eest nüüd kuulajatele lähemalt ennast tutvustada ja tutvustada oma plaane. Nüüd kuidas ikkagi tekkis see impulss, et üleüldse hakata mõtlema selle kanali peale selle peale, et pakkuda omalt poolt midagi oma visiooni nii-öelda sellist administratiivset võimekust ja juhtimisoskusi selleks, et seda käima tõmmata. Ma arvan, et tegelikult see otsus hakkas nii-öelda vaikselt küpsema juba kuskil kaks aastat tagasi kus ma aktiivselt nii nagu sa oled seda maininud, tegelesin siis Eesti energia koolinoorte heitud kas ideede konkursiga ja arengut programmiga Entrum. Mida ma panin tähele, kuna ma hästi palju suhtlesin meediaga panin tähele seda, et meedia küll vahendab infot vähemalt venekeelne meedia, sest minu meelest ikkagi Eesti venekeelne eestikeelne meedia väga palju eristuvad üksteisest ja on erinevad. Siis ma panin tähele, et nagu, et küll vahendatakse infot küll räägitakse mingisugusest selliste päevakajalistest probleemidest, kuid samas pööratakse hästi vähe tähelepanu inimeste teistsuguste vajadustele, et lisaks sellele, et hinne tahab olla informeeritud ta tahab tegelikult olla ka haritud, ta tahab areneda, ta tahab aktiivselt panustada tegelikult oma kogukonna elu kujundamisse. Ja tegelikult need funktsioonid jäid kuidagi nagu tagaplaanile. Ja ütleme nii, et reaalselt hakkas Plaan realiseeruma, aga selle käte kaudu, mida sa oled maininud Vene keeles, kõlas kui politeeli eesti keeles tuult tiibadesse, tegemist oli etteütlus teemalisse saatega. Et tegelikult see nagu vajadus tuli elust enesest. Ma nägin seda, et kui palju inimesi Endrumi raames tulevad minu juurde ja ütlevad, et tegelikult me tahaksime ka nagu osaleda, võib-olla see nii-öelda vanusegrupp ei sobinud sinna programmi 13 kuni 19, et minu juurde tulid sellised 30 aastased, 40 aastased, kelle lapsepõlves võib-olla ei olnud nagu sellist võimalust mingisugused nagu sellise ettevõtlusalaseid teadmisi omandada. Ja ma hakkasin mõtlema nagu selle väljundi peale, et ka Entrumi pagan on selline, et ei ole selline passiivne, et kus sa näed, probleem pigem nagu käsitles seda võimalusena ja nii sündiski selline esimene projekt. Ja see tagasiside, mis on tulnud, et nagu, et see veel kinnitas minu seisukoht, et tegelikult peab nagu meedia valdkonnas midagi muutma ja võimendama, seda selles mõttes, et nagu, et tuua selliseid uusi, mingisuguseid kaasaegsemaid lahenemisi üleüldse nii-öelda meedia inimeste ühiskonna tervikuna, nii-öelda suhtlemisele. Just aga räägime nendest kaasaegsetest lähenemistest oli 22 konkurenti, kokku kandideeris 23 inimest. Uue telekanali Ta oli juhiks ja nende seas oli ka avalikkusele hästi tuntud ja elukogenud venekeelses meedias töötavaid inimesi. Aga ma olen kuulnud, et sina tulid sellest konkursist võitjana välja just tänu sellele, et et nii-öelda vanad kalad pakkusid välja nii-öelda õigeid vastuseid. Nad pakkusid lahendusi, mis oleksid olnud väga head, võib-olla 10 aastat tagasi. Aga sinu vaade oli tulevik kui suunatud. Kirjelda vikerraadiokuulajatele ka, millisena sa siis, et seda sügisel tööle hakkavat ERR-i venekeelset telekanalit? Ma arvan, et minu lähenemise sellised kesksed sõnad või keskpunktid on olla kliendikeskne, et lähtuda mitte sellest just meie oleme need targad, kes teavad, mida nii-öelda inimesed vajavad vaid vastupidi, lähtuda inimeste vajadustest ja kaasata neid väga palju just selle, selle uue multimeediakanalid nii-öelda sisu ja formaati, selle visuaalse väljanägemise nii-öelda kujundamisse. Et nii-öelda inglist, reaalse ühiskonna ajastu on ammu möödas ja tegelikult ühiskond on seda tugevam, mida tugevam on vabakond ja iniminimeste osavõtt nii-öelda selle nii-öelda ühiskonna elust. Ja mulle tundub, et see lahenemine, kus tegelikult raadiokuulajad või telepealtvaatajad ei ole enam lihtsalt tarbijad, ehk need, et kes lihtsalt istuvad nii-öelda teleri ees ja siis nendele pakutakse infot ja öeldakse, mis on õige, mis on vale, vaid tegelikult. Neid on kaasautorid ehk nemad mõtlevad kaasa, mis teemad, sealhulgas ka probleemid või sellised helgemad nii-öelda teemad on olulised, mida me tahame, mitte lihtsalt nagu informatsiooni tarbida, vaid ta, mis valdkonnas me tahaksime rohkem teadmisi, mis meid arendab, mis lahutab meelt ja nii edasi, et pigem nagu sellised põhilised sõnumid on see, et mina olen oluline osa ühiskonnast minust sõltunud. Nii, aga kuidas see praktiliselt võiks käia, kuidas teleformaadis praktiliselt saab käia? Saab väga hästi käia, kuigi teleka näol jõuab eetrisse 27 september. Tegelikult juba praegu saab väga aktiivselt potentsiaalsete pealtvaatajatega nii-öelda suhelda ja neid kaasata. Et seesama multimeedia hackathon, mis on nüüd plaanitud ja kuhu ma kindlasti kuule, et kutsun 29 31 Mai multimeedia hackaton, mis toimub Tallinnas ja kus igaüks oma ideega saab tulla ja seda ideed nii-öelda välja pakkuda. Ükskõik, on see mõni saade või mõni muu teema ja kus saab ka professionaalset tiimi esimese piloodi tegemiseks. Just räägi sellest natukene maikuus, niisiis on plaanis Garage48 formaadis võib-olla see on ka kuulajatele tuttav Garage48 ajurünnakute meetodil töötada uusi saateformaate välja venekeelsele telekanalile, lühidalt praktiliselt kirjelda, kuidas see käia võiks, millised inimesed võiksid kokku tulla ja mida nad siis teevad, tulevad hommikul kokku ja siis. Inimesed tulevad reede õhtul kohale õhtule ja, ja siis kokku neil tõesti 48 tundi ehk reede õhtu, laupäev, pühapäev ja kaks ööd, mis on nii-öelda seal jäävad vahele on võimalik oma idee välja öelda, selleks inimene läheb suure lava peale, seal on 30 sekundit aega, et oma idee siis tutvustada. Kohapeal on erinevate alade spetsialistid kindlasti telemaailma nii-öelda professionaalid, produtsendid, režissöör, Priit operaatorid ja teised, lisaks nende etteütlus, maailmaprofessionaalid, turundajate mänedžeri, kes aitavad seda protsessi nii-öelda paika panna, on ju üles ehitada ja lisaks ka infotehnoloogiat ja maailma esindajad ehk kõik need front Atlandi ägeb. Insenerid, kes aitavad nii-öelda seda klassikalist telepilti viia tegelikult internetti sotsiaalsete võrgustikes selleks, et kui mingi sõnum läheb välja nii-öelda klassikalise televisiooni kaudu, et ta sama aegset levib absoluutselt nagu erinevate Meediumite kaudu erinevate inimeste kaudu sest selle kanali üks eripära on see, et me tahame jõuda ka nende inimesteni, kes on praegu vanuses 13 kuni 19, kes sisuliselt klassikalist televisiooni üleüldse ei vaata. Nii et kelleni võiks jõuda see sisu interneti kaudu just korda, palun veel kord seda kuupäeva ja kuivas või mõnel vikerraadiokuulajal on idee, mida võiks venekeelses telekanalis teha, kas ta võiks kohale tulla? Absoluutselt kuupäevad on 29 kuni 31 Mai kohtunud praegu veel täpsustamisel, aga kindlasti juba aprilli alguses kuulutame nii-öelda kõik detailid välja, et kuidas saab registreerida. Kohale on oodatud absoluutselt kõik, kõik need, kellel on ideed, kusjuures mina rõhutan seda, et ei ole vahet, mis on sinu suhtluskeel on see eesti keel, on see vene keel, on see inglise keel, et tänapäeval on olemas kõik võimalused sünkroontõlkeks selliseks omavahelises suhtlemiseks, et see ei saa olla takistuseks. Aga sina ise, milliseid saateid, millisel kujul sina ise tahaksid uuel venekeelsel kanalil näha kindlasti on sul endal ka ju mingi idee või visioon? Ma arvan, et need võivad olla erinevad saated, aga selle nende põhimõte peaks olema see, et diivani peal on meie kohalikud inimesed, kes siin reaalselt kohapeal elavad, tegutsevad, saavutavad erinevaid häid asju nii-öelda erinevatest valdkondades ja lisaks sell, need saated peavad olema tõesti harivad meelelahutuslikud, et nad peavad olema elust enesest, et see ei tohi olla, kindlasti tulevad ka arutelusaadet, kus võtame siis nii-öelda pakume välja erinevate nii-öelda osapoolte seisukohti, sest see on hästi oluline, et tuua välja kõike ühiskonnas eksisteerivate gruppide arvamus, et, et see on demokraatia üks alus. Aga kindlasti, et see peab olema visuaalselt hästi atraktiivne aegne, et ei tohi nagu olla eelnev päev, vaid see pigem peab olema nii-öelda kogu meie Eesti meediaruumi eespool. Kui palju peaks uus kanal tegema saateid Tallinnast väljastpoolt, Narvast, Kohtla-Järvelt ja, ja kas selle jaoks ressursse leitakse? Ma arvan, et see on hästi oluline tegelikult, et selle sisu tootmine käib mitte ainult Tallinnast, vaid ka Narvas või Ida-Virumaal või mõnes muus kohas siin Eestis, et jaa, kindlasti leeme selleks ka nii-öelda vahendeid, sellepärast et see on hästi oluline, et järjekordselt, et seal Ida-Virumaal Ida-Virumaal kandis inimesed ei ole lihtsalt nagu sellised pealtnägijad. Et nad on aktiivsed selle protsessi osalejad, et see on nagu selle kanali esimene tingimuse, et see ei ole lihtsalt tarbijas, oled kaasautor. Kuidas plaanid leida uue venekeelse telekanali jaoks saatejuhid, toimetajad, ajakirjanikud? No võib tunduda, et nagu, et vahepeal kõlas skepsis, et kuskohast me leiame neid professionaale tegelikult vaadates nüüd minu praegust nii-öelda Facebooki sõnumite seisu, kus on umbes 200 erinevat sõnumit erinevate inimeste poolt, kes tahavad tõde, pakuvad juba konkreetselt nagu pakuvad välja, kuidas nad saaksid abiks olla ja nende seas on juba nii palju praegu just ele maailmas spetsialiste, et praegu tundub küll nii-öelda see skepsis natukene kuidagi uskumatu, sellepärast et. Neid inimesi, kes tahaksid panustada ja kes on telemaailmataustaga hästi palju Kas sinuga näiteks Venemaalt ka on ühendust võetud? On ju siin palju räägitud sellest, et Venemaal riik pigistab vaba ajakirjandust, mitmed viimasedki vabad telekanalid on kinni pandud. On sealt tulnud küsimisi küsimusi, et kas ehk oleks võimalik Eestisse tööle tulla? Ja on tulnud sellised päringud ja seest kirju nende inimeste poolt ja ma usun, et tegelikult, et me lahendame hästi individuaalsed ja, ja vaatame iga juhtumi puhul, et kas inimene sobib selle kanali jaoks, et see on hästi individuaalne ka inimeste puhul. Kas näiteks Artemi Troitski võiks oma saate saada? Kui tal on vastav huvi ma arvan, et see on jällegi läbi rääkida, et ma ei näe siin mingit probleemi. Kas sina tahaksid teda näha? Suhteliselt kindlasti. Sa oled oma senistes töökohtades olnud juht, kes on alati oma eesmärgid suutnud ellu viia. Aga väidetavalt on see tähendanud ka sellist suhteliselt ranget juhtimisstiil. Ma muidugi ei tea, kas see vastab tõele. Aga ajakirjanikud, seda ma tean, kindlasti olen ise ka kogenud. Ajakirjanikud on sellised hästi loomingulised inimesed, iga ajakirjanik on isiksus, ajakirjanikud on kergesti solvuvad. Oled sa valmis selleks, et televisiooni toimetuses peab võib-olla teistmoodi juhtima olema võib-olla diplomaatilisem kui võib-olla tavalises kontoris? Ma arvan, et eelkõige peab peame lihtsalt inimeseks, et peab aru saama, et tegelikult meil on paremaid päevi ja halvemaid päevi. Ja minu ülesanne on tegelikult ju luua tingimused, et iga inimene, kes toimetuses on, et ta saaks nagu oma saalitäis ulatus realiseerida ja mina ei tea mitte mingit muud viisi, kuidas seda saaks teha, on see, et, et tõesti, et sa saad võimendada need, need inimesed selle kaudu, et see inspireerib neid, et sa motiveerid neid. Et näited, kuidas selle konkreetse inimese panus tegelikult mõõtab seda lõpptulemust. Et siin osas, ma arvan, on kõik piisavalt selge, et mingit muud vahendid siin ei aita. Välja arvatud CZ tõesti, nagu oled koos oma inimestega, motiveerib neid ja, ja läbitseda teekonda koos nendega. Nii et sina, Po hõimlasi ja kunstiinimesi ei karda, oled valmis töötama ka nendega koos? Ma absoluutselt jumaldan neid ja ma väga väga naudin tegelikult koostööd nendega, et ka Entrumi raames tegelikult minu töö oli hästi tihedalt selle valdkonna inimestega seotud ja ma täiesti fännan seda koostööd ja, ja väga-väga juba põnevusega ootan, millal me saame reaalselt hakata asju tegema. Väga paljud kardavad, et tegemist saab olema propagandakanaliga, eeskätt muidugi venekeelne elanikkond. Sihtgrupp kardab, et tegemist saab olema propagandakanaliga. Aga kuidas saab uus venekeelne ETV telekanal tõestada, et tegemist ei ole propagandakanaliga? No ma arvan, et tegelikult juba minu ametisse nii-öelda määramisega on juba saab näidata seda, et tegemist ei ole propagandakanaliga, et kui see oleks nii, siis peaks teise kandidatuuri otsima. Et järjekordselt minu ülesanne on üles ehitada kanali, mis räägib kohalikust elust, kaasab inimesi ja paneb neid oma võimetesse uskuma ja tegelikult olema selle ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. No aga see praktiline elu ja praktilised probleemid on ikkagi märksa keerulisemad ju. No võtame praktilise näite. Venemaa on Ida-Ukrainas agressor. Kuidas seda rääkida venekeelsele eesti auditooriumile niimoodi, et ei tekiks televiisori tõrjereaktsiooni? Inimene paneb televiisori kinni ja, ja ütleb. Fuihh on USA propaganda, ma ei taha seda vaadata. Ma arvan, et kui tegemist on ikkagi uudistega, siis hästi oluline on näidata erinevate osapoolte seisukohti. Sest ikkagi pealtvaataja on tõesti piisavalt tark, et tegelikult lähtuvalt oma elukogemusest ja maailmavaatest teha järeldusi, see ei saa mitte kuidagi mõjutada. Et pigem peamine, mis peab tegema jääma objektiivseks ja seda objektiivsust me näen eelkõige selle kaudu, et sa tutvustadki erinevate osapoolte seisukohti, et sa ikkagi lased inimestel rääkida. Et mingit muud viisi nii-öelda selle selle nii-öelda võimaliku väljakutse nii-öelda lahendamiseks. Mina siin eine. Nagu objektiivsus võib ikkagi ka ohti olla väidetavalt raadio nelja kuulatavus vahepeal langeski just nimelt Ukraina sündmuste mõjul, kuna see meie meelest objektiivne info tundus raadiokuulajatele vastumeelne kuna see erines Vene riigi ametlikest seisukohtadest. Ma arvan, et siin on lihtsalt vaja natukene sellist kannatlikkust, et peab aru saama, et, et inimestel kuulajatel pealt vaated on olemas oma seisukohad ja neid peab austama, et pigem peab tõestama nii-öelda seda objektiivsust reaalsete tegudega. Et toome eetrisse sellised saated, kus näidatakse nii-öelda seda reaalset elu, näidatakse inimeste kaudu nende nii-öelda lugude kaudu. Ja see kõik võtab natukene aega, et ma ei näe siin erilist probleemi. Ja jälle teistpidi oht on ka või teistpidi surve kindlasti tuleb, et kui uus venekeelne telekanal kutsub saatesse Yana Toomi või mõne Venemaa seisukohti jagava Eestis elava venelase, siis hakkavad jälle Eesti rahvuslikud ringkonnad või või konservatiivsed erakonnad kas või riigikogus või ringhäälingu nõukogust kaebama, et on, see on lubamatu, maksumaksja raha eest lastakse Vene propagandat levitavad inimesed eetrisse. Kui need probleemid tulevad, kutsutakse ringhäälingu lõbus vaibale. Sellise etteheite ka, mis te siis teete või kuidas seda nimetada? Ma arvan, et see on järjekordselt selline pikaajaline töö, aga samas ma arvan, et see on nagu ennast tasuv töö, sellepärast et peabki selgitama, peabki rääkima, räägi inimesega selgitab oma seisukohti. On arusaadav, et minevikus on hästi palju selliseid valulisi kohti aga ütleme järk-järgult jõudma sinna, et tegelikult me oleme üks ühiskond, üks kogukond Aga oled sa sellele tööle asudes selleks surveks valmis, oled sa juba juba valmistunud selleks, et, et poliitikutele ühelt poolt kindlasti ei meeldi mõned asjad, mida sa hakkad tegema poliitikutele ja teiselt poolt ei meeldi need asjad, mida sa hakkad tegema, et sa oled pideva surve all. Ja ma olen selleks valmis ja ma tahaks korraks jätkata ka nii-öelda oma vastus selle eelmisele küsimusele, et minu jaoks on hästi oluline ikkagi edastada seda sõnumit, et tahes-tahtmata me oleme üks ühiskond, meil on hästi palju erineva taustaga inimesi seal ühiskonnas, aga kui me tahame edasi liikuda. Peame ikkagi aktsepteerima, et meil on erinevad nii-öelda taustaga erinevate arvamustega inimesed. Ja see, et me kuulame need ära. Võib-olla me ei ole nõus nende seisukohtadega, aga sammaste demokraatia mõte ongi ju see, et sul võib olla oma seisukohta, kõik ei pea arvama ühtemoodi, see on juba teised nii-öelda poliitilise režiimi tunnusjoon. Et just selle demokraatliku jooneajamine, et ja et igaühel võib-olla oleme oma seisukoht. Küsimused, kus paljud inimesed leiavad, et see, et on mingid asjad, kus olla kahtesugust seisukohta, ma tean, et näiteks venekeelsete inimeste kogukondades Eestis omavahel on isegi sõpruskonnad, perekonnad on tülli läinud selles Ukraina teemas, näiteks kui naine on ukrainlanna, mees on. Me oleme üks leiab, et Venemaal on õigus. Teine leiab, et Ukrainal on õigus ja see iseloomustab kogu kogukonda. Ja no aga me teame ju edasi minema, me peame nagu kogu selle nii-öelda olukorra juures kõige mõtlema tuleviku peale ja see tähendab seda, et me peame nagu demokraatia tegelikult ei teki ju iseenesest, see nõuab harjutamist, nõop nagu sellist nii-öelda arutelu oskust ja võib-olla vahepeal nagu sellise kompromissi otsimise oskust. Ja ma arvan, et seda kõike saab saavutada lihtsalt, nagu on vaesem mõlemalt poolt tegelikult või erinevate osapoolte poolt natukene sellist pragmaatilist mõtlemist ja ja pigem nagu sellist nagu pilgu tulevikku, et kui sa oled püstitanud kreetset eesmärki, mida sa tahad saavutada, aga ma arvan, et me kõik tahame saavutada ühiskonnas, kus iga liige tunneb ennast täisväärtuslikuna, kus kõik panustavad selle nii-öelda ühtse eesmärgi nimel, siis peab tegelikult õppima olema tolerantne. Ja ikkagi arutame, arutame veel kord arutama Oi, see on keeruline. Sa ise oled suure osa oma elust elanud Narvas. Kuidas läheneda näiteks nendele narvakatele, kas kasvõi sotsiaalmeedias ja mitte ainult anonüümses sotsiaalmeedias, vaid ka Facebookis oma nime all on kirjutanud, et kuidas nad näiteks tundsid 24. veebruari paraadi päeval suurt hirmu, kui nägid võõrriikide soomusmasinaid USA lippude all rasketehnikat oma akende alt möödumas kes näeksid palju parema meelega valge-sinipunase vene lipuga ehitud tankide möödumistuma? Oma Narva kodu olnud järjekordselt. Neid inimesi ei tohi kõrvale jätta, nendega peab tegelema, nendega peab suhtlema, need peab kaasama. Et, et see kokkupuuteid nii-öelda Eesti vabariigiga Eesti riigiga ja Eesti ühiskonnaga ei ole, ei oleks ainult see, et ükskord ma ei tea aasta jooksul nii-öelda toimub näiteks Narvas paraad, vaid igapäevaselt neeti inimesi, kaasamad, need peavad väga aktiivselt teadma, mis ühiskonnas toimub. Mis võimalused nende panustamiseks siis nelja võib-olla mingid hirmud lähevad ära, onju ja nemad hakkavad väärtustama seda ühiskondade, hakata väärtustama seda, mis mina, sina, nemad öös koos oleme loonud. Et, et see on see õige lähenemine minu meelest. Selle Entrumi programmiga seoses, millest ka saate alguses põgusalt juttu oli, sa oled sellega seoses kokku puutunud ju väga paljude Ida-Viru noortega. Mida sa sellest kogemusest ja nendest noortega kohtumisest noortega tööst oma uude ametisse kaasa saad? Kuidas saada need vene noored, keda sa enne nimetasid 13 kuni 19, kuidas saada nad Eesti meediaruumi kuidas lõimida neid paremini siia, Eesti ühiskonda kuidas neid ka aidata kaasa sellele, et vene keskkooli või gümnaasiumilõpetajad kaks kolmandikku neist ei, ei ütleks juba enne keskkooli lõppu, et mina lähen kindlasti Eestist ära. No ma siin kord lihtsalt mainin ka seda, et tegelikult ma ei puutunud kokku mitte ainult Ida-Virumaa noortega puutusin selle viie aasta jooksul kokku noortega üle Eesti. Just aga venekeelse kanaliga kanali kontekstis huvi minu huvi on see Ida-Viru. Just aga see lihtsalt nagu võib-olla võimendab minu sõnumit, et tegelikult need probleemid või sellised väljakutsed, mis on meil Ida-Virumaal, need on sama aktuaalsed ka näiteks Lõuna-Eestis ja saartel. Et tegelikult neid nii-öelda noorte olete sisenemine tööturule ja üleüldse nii-öelda sisenemine täiskasvanute ellu siin Eestis neid probleemid on ühesugused absoluutselt kõike noorte jaoks pole lihtsalt Ida-Virumaal natukene seda võimendab järjekordselt selline emotsionaalne olek, et kas mind ühiskonnas on sind üldse vaja. Et seetõttu on hästi oluline nii ühiskonna kui meedia poolt seda rõhutada ja teid on väär. Kuidas seda teha, kuidas, kuidas rõhutada ühele 13 15 17 aastasele Narvast ja sind on siin vaja? No näiteks sealhulgas mida me saame nii-öelda meedia või ERR-i enda poolt teha, et kõik need saated, milles siin grupp on noored ja mitte ainult ERR, ka teised meediakanalid et võimaldada nendel noortel saada seda esmainfot oma emakeeles, et näiteks on üks ülilahe projekt rakett 69 mida tänavu entumi raames me nagu tutvustasime Ida-Virumaa noortele ja võimaldasime nendele nii-öelda vähemalt ühte korra sellest saatest osa võtta nii-öelda publikuna. Et see näitas seda, et kui palju tegelikult noortel on seda vajadust nii-öelda teostuse osas nad tegelikult tahavad teostada ennast siin ühiskonnas, aga selleks, et nad saaksid seda teha. See on puht, et juba nii-öelda turunduslik moment, et tegelikult see esmane kontakt peab toimuma emakeeles, peab seda infot nendele edastama selle võimaluse kohta nende emakeeles. Ja teiseks, neid peab natukene julgustama, et kui sotsiaal oleme grupp pikka aega on olnud ühiskonna sellises emotsionaalses seisus, et noh, et nagu, et võib-olla mõned poliitikud on välja öelnud, et et no et kas teid on ikka siin vaja. Te olete okupandid, tsiviilokupandid, et parem oleks, kui te suudaksite ära. Et siis sellises olukorras tahes-tahtmata tekib nagu selle ühiskonna osa selline selline seis, et no et kas mind on ikka tõesti siin vae või parem nagu kohe, kui nii-öelda kool lõpetud, pakin oma niimoodi neid kohvrit ja sõidan ja et see, et sa pakud välja seda võimalust ennast siin teostada tunde normaalse inimesena, kellel on töökoht, kellel on pere, kellel on sõbrad, kellel on võimalus panustada ühiskonda mitte ainult valimiste kaudu, vaid ka vabakonna kaudu, ehk erinevate, nii-öelda sündmuste, erinevate aktsioonide kaudu. See kõik tegelikult paelub inimesi ja ütleb nendele. Ma olen täisväärtuslik liige, miks ma pean kuskile lahkuma, kui ma tunnen ennast päris päris hästi siinsamas. Oled sa seadnud endale ka mingi eesmärgi, kui suur võiks olla vaatajaskonda uuel venekeelsel kanalil näiteks aasta peale eetrisse tulekut? No tegelikult on olemas hästi konkreetselt näidikud, mida me sihime, või sellised eesmärgid, et kahe aasta pärast on kindlasti iga Eesti inimene sõltumata tema rahvusest või sotsiaalsest staatusest, kulutab 15 minutit aega nii-öelda nädalas, et et seda kanalit vaadata. Kas praeguseks on selge, mis nime uus kaal hakkab kandma, on see ETV kolm või midagi muud? Tegelikult ma arvan, et me jätkame nii-öelda oma kanali poliitikat ja Kaseme ka selle uue nime, väljamõtlemise inimesi ja ja palume, et ka nemad panustaksid oma poolt. Kuulajatele, kes äsja meie saatega liitunud, tuletan meelde, et meie stuudios on külas Darja Saar kes asub peatselt juhtima ETV uut venekeelset telekanalit. Aga Darja, räägime sinu taustast ka kuulajatele. Sa oled sündinud Ida-Virumaal. Sinus on eesti, poola ja vene verd. Oma lapsepõlve oled veetnud rännates mööda nõukogude liitu, kuna su isa oli sõjaväe venelane ja 14 aastat olite Usbekistanis ja, ja, ja Kasahstanis. Ja ühes varasemas intervjuus sellist ajakirjale Director. Sa oled öelnud, et te olite nii-öelda korralik nõukogudepere, kus valitses Nõukogude kultuur ja räägiti vene keeles, kas oli nii? Jah, et kuidagi üllatavalt mäletan, et ma hakkasin vist kuidagi uurima ema käest, et noh, et äkki sa õpetaksid mulle mõnda eesti sõna näiteks ja kuidas eesti keel üldse kõlab? Ma arvan, et ma olin mingisugune 11 või 12 ja siis need esimesed sõnad olidki jalgratas ja prillid, et ma ei tea, võib-olla ema tahtis näidata, et kui ilus eesti keel on ja, ja kõik need häälikut ja kõik see on ja ja mulle tundus, et hästi põnev ja ma hakkasin nagu huviga nagu küsima Eesti kohta ja nii edasi. Esimene tegelikult suviti siin vanaema juures Sinimäel et ma olen nagu tegelikult saanud jälgida on ja mis siin toimub, võrrelda seda sellega, mis on Kasahstanis, mul oli sellist võrdlusmomenti. Aga, ning kõik algas. Kuidas sa ise identifitseerivad ennast? Ma olen eestlane. Et mul on küll hästi selline värviline taust, aga selle vastne vaatamata, et ma käsitlen ennast eestlasena kui suur Kus sinu jaoks, kes sa siis olid teismeline, jah, kui ta Eestisse tagasi tulid. Kui suur muutus sinu jaoks oli siis just nimelt selle nõukogude elustiili rändava elustiili kadumine ja naasmine Eestisse oma oma sünnimaale, see tähendab sinu jaoks. See oli päris väljakutse minu pere jaoks, sellepärast et testi tulime kohale kolme kohvriga. Meil ei olnud mingisugust nagu kuskilt kuskil nii-öelda pinda kinnitada ja suured tänud kohalikule omavalitsusele, kes vaatamata kogu riigi sellisele raskele seisule see oli aasta 94, tegelikult me ei saa rääkida, et tol hetkel Eesti, mis teema oli väga välja arenenud, et pigem nagu igaüks mõtles enda peale arvesse võetamata kõik need põgenikud, kes on öeldud siis endistest Nõukogude nii-öelda nendest riikidest on tagasi siia tulnud. Ja see on tõesti nagu pigem selle kohaliku kogukonna selline panus ja selline abi, selleks et me saaksime ennast nii-öelda hästi tunda ja kuidagi hakata hakata liikuma edasi. Sa käisid Narva venekeelses gümnaasiumis, kuidas eesti keele ikkagi nii hästi selgeks said? See on ka üks hästi põnev lugu, et me tulime augustis, siis mõtteliselt kuu aja pärast oli vaja kooli minna. Siis minu ema võttis teemat hästi tõsiseks. Kuu aega saime nii-öelda eesti keele baasteadmised kätte ehk nii-öelda koduõpe, seda võib niimoodi nimetada, siis oli hästi suur him, tegelikult ma hästi kartsin kooli minna, mõtlesin kuidas ma nüüd laen eesti keelt ei oska ja kuidas me üldse seal hakkama saan. Ja noh, kindlasti olen viimane õpilane seal koolis või klassis ja siis ma tulin kohale ja siis üllatus-üllatus. No ütleme nii, et ega keegi seal ka eesti keelt ei osanud, nii et tegelikult ma osutasin nii-öelda parimaks õpilaseks seal vähemalt eesti keele õppeaines, nii et oli hästi suur üllatus tegelikult. Kuidas sinu klassikaaslased, kellega sa koos siis keskkooli lõpetasid, mis tasemel nemad said eesti keele selgeks? Vaat seda on raske öelda, sellepärast et ega eriti motivatsiooni neil eesti keelt õppida ei olnud. Ja ma hiljem sain teha nagu järeldusi Centrum programmi raames, et kust see motivatsioon tekib ja ta tekib seal, kus inimeselt tekib motivatsioon ennast teostada konkreetses ühiskonnas. Kuitena näeb, et tema tahabki siin nagu tööturule astuda ja mitte nagu selle linnukese pärast, et okei, ma tahan tööd, õpin nii-öelda keele selgeks vaid ta on väga aktiivses interaktsioonis ühiskonnaga tervikuna. Ehk ta on pigem juba isegi vaatab seda, et kuidas ma saan ennast teostada kas palgalise töötajana või ettevõtjana ja mul on mingi idee. Ma ei hakanud nii-öelda seda tegema, on ju midagi teostama, siis on mu partnerid, siis on mul vaetiimi on ja ja sa hakata inimestega suhtlema, tekib see motivatsioon, et puhtkodakondsuse nii-öelda pärast seda motivatsiooni on küll hästi-hästi raske, nagu tuvastada inimestes. No kust ta sinu motivatsioon aastal 1994 tuli tegelikult saaksid, sa oled ju Narvas elades ka ilusti vene keelega. Nojaa, aga ära unusta seda, et ma tulin ikkagi tagasi kodumaale, et kuidas teistpidi saab. Hästi-hästi nagu ma ei kujuta ette, et kuidas saaks nagu teistpidi. Kasahstanis elades tegelesid sa kõrgel tasemel iluvõimlemisega ja seda lausa seitsmendast eluaastast alates mõjusa siis nagu lapsepõlvele avaldas. No ütleme nii, et lapsepõlves ei olnud, et kaks korda päevas treeningut nädalavahetustel ka hästi pikad treeninglaagrid, et ma hakkasin reisima tegelikult või nagu olema nii-öelda verest kuskil eemal hästi varakult, et ma olin vist mingi kaheksa või üheksa, kui tulid esimesed võistlused hoopis teises linnas ja see ei ole nii-öelda nii, et sa istud bussi peale, siis umbes sõidad sinna, et see on hästi pikad, sellised vahemaad, kus sa pead nagu mitu päeva nii-öelda enne sõitma juba kohale, siis samamoodi, et tegelikult ma hästi varakult hakkasin juba sellist iseseisvat elu, kus ma olin tegelikult perest eemal. Mis see sulle eluks kaasa andis, kas, kas sealt tuligi see tahtmine sund ronida kogu aeg saavutada, õppida ära kiiresti eesti keel hiljem lõpetada mitu kõrgkooli ja nii edasi? Ma arvan, tegelikult sport kujundab väga palju, eriti tippsport. Et neid tippsportlasi see tunne, et olete ära, et need ongi hästi sellised eesmärgipõhise ja elustiiliga, et neil on alati eesmärk ees. Et neil on väga nii-öelda paigas see protsess, et kui sa oled mingi eesmärgi enda jaoks püstitanud, et kuidas seda saavutada. Neil on järjekindlust, et kui tuleb esimene ebaõnnestumine, siis tegelikult noh, ma vaatan Entrumi noorte järgi, et mõned lihtsalt ütlevad, noh okei, ebaõnnestusin siis jätan nii-öelda vahele ja siis tegelikult tippsportlase puhul on see tema isegi vaatamata ebaõnnestumisele liigub edasi, et ikka tõuseb hommikul ja, ja ütleb, et ma teen seda ära. Aga miks sa loobusid? Sa olid aastal 1997 Temme käest Eesti meister iluvõimlemises ja siis hobused Nix. Ma olin parajasti 16, ma tahtsin keskenduda õpingutele, sest ma sain aru et tegelikult iluvõimleja karjääri võib-olla siin peaks täpsustama, on hästi lühike. Et kui sa oled seda karjääri lõpetanud, siis sa pead kohe mõtlema selle peale, et kuidas ikkagi hakata ennast teostama, kas treenerina see kuidagi nii-öelda seotud pärast spordialaliiduga või sa ikkagi mõni muu eriala. Ja kui sa valid mõni muu eriala, siis tähendab seda, et sa pead siis ikkagi valmistuma eksamiteks, pead valmistuma selleks, et saast ülikooli. Huvitava fakti leidsin sellest samast ennegi mainitud ajakirja Director loost kus olid rääkinud, et, et sellises, siis vist jah, Kasahstani aegadel, et üks trennikaaslastest oli tänane mitmekordne maailmameister. Tänane Vene Riigiduuma liige Alina kabajeva. Millal viimati suhtrite? Viimati suhtlesime, kui me olime 12. Et see oli sealsamas ballodaaris treeninglaagris, kus me olime nii-öelda kaks nädalat koos peale seda rohkem ei ole suhelnud. Aga kaugelt vaadates kuidas tundub, et see pürgimine kas tuleb kusagilt sportlaskarjäärist või Ma arvan, et see on hästi individuaalne, aga kindlasti sporti, tippsport ja võistlus sportida väga kasvatab sellist nagu iseloomu, et see ei jäta pooleli, et sa viit lõpuni sa oled järjepidev. Et see kindlasti kõik, nagu avaldab mõju iseloomule. Kui sa suhtled näiteks oma lapsepõlve või noorpõlve sõpradega näiteks kunagiste Narva koolikaaslastega kas ja kui tihti läheb jutt näiteks poliitikale kasvõi sellelesamale Ukraina ja, ja vene teemale? Ma ütleks, et mitte kunagi ausalt öeldes sellepärast, et nii palju neid teemasid, mis on nii-öelda toimub siinsamas Eestis, mida on vaja arutada ja mida kusjuures mitte ainult arutada, vaid reaalselt on vaja teha. Et või lihtsalt ei jõua nii-öelda välisteemade juurde. Sa ei ole pidanud pidama selliseid nii-öelda ideoloogilisi vaidlusi või ei kipugi neid pidama, et kui keegi ütleb, et et ma ei tea näiteks ukrainlased või nato lasi Malaisia reisilennuki Ukraina kohal alla, siis, siis sa, sa ei kipu selle inimesega vaidlema. Ma arvan, et kõik, mis toimub, on hästi kurb tegelikult ja mul on kahju inimestest, kes ei saa oma normaalset elu pidada. Et see on hästi kurb. Aga minu võrgustik koosneb sellistest ette ütlikest noortest inimesed, kes nagu hästi palju ikkagi püüavad teha seda, et selliseid olukordi üldse ei tuleks ette. Nii et me suuname tähelepanu ja oma energiat tegelikult nendele asjadele, et mitte ainult lihtsalt arutada või vaat et mis on halvasti, vaid ikkagi otsime selliseid helgemaid, mingisuguseid hetke ja momente, mingisugust nagu tegevusi, selleks et seda arutada ja reaalselt midagi ellu viia. Sinu ellu jäävad ka, vastad, millal sa juhtisid Eesti poksiliitu ja just nendest aastatest püüti esimestes sinu telejuhiks valimise järgsetes intervjuudes ka nii-öelda luukere kapist välja tuua. Mainiti sinu kunagist elukaaslast ja poksikohtuniku ja kunagist krimirubriikide vette. Nonii, Boriss Malinovski. Kuidas, kuna sellele ajale tagasi vaatad, kui sinu teed marinovskiga risturit? Ma olen tegelikult seda usku, et kõik see, mis meiega elus juhtub, et see ei ole juhuslik, et kõik inimesed, keda me kohtume tegelikult on antud selleks, et saada mingisugust õppetunni, midagi enda jaoks selgeks teha, midagi õppida ja edasi areneda. Ja ma arvan, et see periood on, Ta on õpetanud mulle hästi palju noh, näiteks ka seda, et tänapäeval ma pööran hästi palju tähelepanu just haridusele, noorte tööle, kasvatusele, kultuurile, et ma arvan, et see on hästi-hästi oluline, et see kujundab inimesi. Et see tegelikult aitab ennetada väga palju erinevaid probleeme. Ja see võib olla ka see, miks ma nii palju tähelepanu pöörasin Entrumi raames just tööle nende noortega, kes on vähekindlustatud peredest kus vaat tegelikud juba nii-öelda selles vanuses väga palju neid kaasa aidata ja kuidagi edasi suunata, et nad saaks oma energiat suunata tegelikult positiivsete asjade korda saatmisele ja mingile, millal see, see aitas mul kujundada sellist visiooni, mida hiljem ma sain vormistada. Sellise Matrixi vormis, mille nimeks on Ettevõtlikkuse hoolivuse Matrix ja mida ma tutvustasin eelmine aasta Lasnamäe teedexil, võib seda nii-öelda Youtube'ist välja otsida ja seda vaadata, kus ma jaotan kogu ühiskonda neljaks osaks. Et kaks sellist nii-öelda dimensiooni ettevõtlikkus ja hoolivus ehk on kokku nelja tüüpi inimesi, printsid, ehk need inimesed, kes kommenteerivad erinevates foorumites või meediumites, kirjutavad, et kõik on halvasti. Nad sulavad energiat selle peale, et, et nagu, et öelda halvasti, samas nad ise ei tee mitte midagi, et olukorda muuta ega endale olukorda, sest need endale on ka halb olla. Aga nad, kui sul on endast nii-öelda ainult halb on ju, siis sa enda ümber näed ka ainult halba, ehk nende ettevõtlikkus on null ja nende hoolivus on kannul, tegelikult nendel on hästi ükskõik kui kui nende käest ausalt küsida, siis edasi. Me liigume. Ettevõtlikkus on juba kõrge, hoolivus on null, on maffiabossid ehk need inimesed, kes on endiselt solvunud ühiskonna peale oma võib-olla vanemat peale oma lähedaste peale samastada. Ta on juba sellised aktiivsemalt, nad ei istu lihtsalt seal kommentaariumis ei ela ennast välja, vaid nad arvavad, et nad saavad kuidagi seda õiglust nagu rusikaga saavutada. Ja siis ülevalpool, kus ettevõtlikkus on kõrge ja hoolivuse tase on nullist kuni maksimumini on supermännid või jõuluvanad, eks sellised suured viisi paarid, kes hoolivad inimestest ja suudavad inimestes suunata mingi eesmärgi nii-öelda saavutamisel. Ja on olemas päkapikud, ehk need inimesed, kes aitavad jõuluvanal siis omased, et realiseerida, sest jõuluvana üksinda mitte kunagi ei ja nagu oma eesmärgi saavutad tema vaheptimi. Aga tegelikult kõik need nii-öelda need grupid, mis on seal allpool printsid ja maffiabossid, ma usun, et nemad saavad, saavad jõuda sinna nagu ülespoole ehk päkapikkude ja nende jõuluvanade juurde, lihtsalt see nõuab hästi suurt sisemist tööd, et sa pead andestama tegelikult kõike seda, mis võib-olla sulle elus kunagi on olnud, pead võtma vastutust oma elu eest ütlema mina ise vastu. Ta on, see nii-öelda elu juhtimine on minu enda käes, kui midagi on läinud halvasti, siis ma siis ma ise olen süüdi, mitte see, et et keegi on nüüd selles süüdi. Ja, ja ma arvan, et tegelikult iga ühiskonda saab niimoodi jaotada ja vaadata, mis proportsioonid seal on. Kuhu kohta Eestit paigutate, et kui palju meil neid nii-öelda supermäeni päkapikke, Prince ja muid tegelasi seda saab igaüks ise otsustada. Kui ma kuulasin praegu sinu vastust, siis alguses mulle tundus, et et sa ei vasta minu küsimusele, mida ma küsisin poksiliidu ja Boriss Malinovski aegade kohta, aga aga kui ma nüüd vastase lõpuni kuulasin, siis siis isegi vastaseid. Oled sa inimene, kes tunnistab, kao vigu ja õpib nendest. Absoluutselt, sest ma olen inimene. Ma arvan, et tegelikult eksida on hästi inimlik ja see on ka vajalik, sellepärast et võidud on alati head oles olla selline üliinimene ja hästi positiivne ja nii edasi, see on kõik hästi tore, aga tegelikult me õpime palju-palju rohkem, pigem siis kui kui juhtub selliseid mingisugust asju, mis panevad sind mõtlema, peab neid, paneb sind driflikseerime mõtlema ja näiteks Centrumi raames teiste ettevõtlikkuse arendamise programmide raames on isegi harjutatakse eraldis. See seda nimetatakse nii-öelda läbikukkumise kõneks, kus inimene nagu tuletab meelde, et mis neil nagu ei tulnud välja päris hästi. Ehk nagu harjutada seda, et eksida on normaalne. Kui palju noori tänaseks sellest sinu trumi programmist programmidest läbi käinud kokku ja, ja kas sa võid ka esile tuua, kas mõnest on ka kerkinud selline silmapaistev persoon, silmapaistev tegija? Mul on väga suur rõõm Entrumi vilistlaste üle, et tõesti paneb silmad särama ja tundma uhkust nende kahe tuhanded noore peale, kes on Endrumist välja kasvanud. Et kui ma nendest räägin, siis on mul alati nii-öelda naeratus on näol sellepärast et seal hästi energilised särasilmsed, hästi positiivsed inimesed. Ja kui tuua välja mingit konkreetset näidet, siis kindlasti ju üleriigiline õpilasvahetus vindividiviitsi, kus tüdrukud vahetuvad, nii-öelda pakuvad võimalusi, et sa lähed üheks kaheks nädalaks teise kooli on ja komandörid seal just nagu teise mingi roni või isegi võib-olla sotsiaalse grupi inimestega, suhtlemisoskust edasi, siis kindlasti Mikk Kärner, kes on siis kolmanda hooaja võitja ja kes on teinud käivitanud ühte sellist infot ihtüoloogia, startupi ja isegi pälvinud ka meie presidendi sellist heakskiitu Garage48 Pärnu üritusel. Ja väga paljud teised, kes ennast juba praegu reaalselt teostavate ettevõtjatena Käsil on saate viimased minutid. Darja, mida sa siis teed, kui sa tööd ei tee, kui sa mõnda projekti ei lükka käima? Sportlikud tegevused, joogatants, jooks, jalgratas, reisimine, itaalia keel on minu lemmik, jäi talle muusika, et opera, ballett, kunst, ise meisterdamine, niisugused moeasjad ja sisekujundus, et kõik sellised igale inimesele iseloomulikult asjad. Olen su netis üleval olevast c5 lugenud, et sa oled väikest viisi ka kirjanik kirjutanud novelle, kas need jäävad sahtlisse või neid saab lugeda? Hetkel jäävad sahtlisse, sellepärast et ma ei ole päris kindel, et, et see, mis mulle pakub huvi, kas kas teistele võiks huvi pakkuda, et see on pigem ja sellise päeviku vormis, kus, mis on vormistatud selliste väikeste novellide vormis. Sinu mees on kuuldavasti kokk, nii et sina kodus süüa ei tee. Tegelikult teen hästi palju, sest see on selline levinud stereotüüp, et nüüd kokad tegelikult nagu 24, seitse kokkavad tegelikult nad on samuti inimesed, et nad tahavad koju tulla ja et naine teeks midagi midagi maitsvat ja söödavad, nii et ei, ei vasta tõele kokal hästi palju. Räägi, mis muusikat sa kuulad? Hästi erinevaid ja hästi palju, et muusika on see, mis üldse paneb mul nii-öelda mõtet käima ja ja paneb kuidagi inspiratsiooni tööle, et kõik, kõik ideed, mis sünnivad, sünnivad muusika saatel. Ja selle muusika muusikavalikusse kuuluvad nii ooperid, et hästi lemmikkond, Putšiini, oskaja Durandoot ja rea Bocelli on kindlasti üks lemmikutest ja tonnikes ja erinevaid nii-öelda kinno. Sarjade siin taustamuusika, Siuts, intervjuud Alar ja siin teist Sungeemian, sellist viimastest ja kindlasti ka venekeelset muusikat mille hulka kuuluvad Tokyo on eilse B kaks, Flynn Simfero ja üks viimastest avastustest, mis ma nagu enda jaoks avastasin, on näiteks mussatutibatse hästi värske nimi. Mussi hädati otse valisid sa ka meie saadet lõpetama selle loo nimi on raadio. Miks see lugu? Ma arvan, et tegelikult igas mõttes värske see, kuidas nii-öelda selle laulu sisu, see, kuidas ta kõlab see visuaalne pool, kui seda videot vaadata. Ma arvan, et see on see, mis tegelikult nagu näitab seda suunda, et kuhu poole need venekeelsed inimesed praegu liiguvad ja kuidas nad mõtlevad, et hästi vabalt, hästi stereotüüpi vabalt ja tuleviku poole. Pilk suunas. Stuudios Ri Darja Saar, aitäh Darja, et tulid. Soovin sulle edu venekeelse telekanali käivitamisel, igatahes aitäh. Ja mina olen Arp Müller. Tänane küsitleja kõlab lugu raadio Musja totivaatselt.