Tervist kõigile kuulajatele ja vabandame väikese viivituse pärast. Meie tänane saatekülaline on nõutud mees paljudes kohtades ja punktist A punkti B jõudmine võtab ikkagi teatud aja. Aga tere tulemast tegija saatesse, siis härra Artur Talvik. Tervist lõppenud riigikogu valimistel oli mitmeid võitjaid, kes tegi uue isikliku häälterekordi, kes võitis meeskonnal. Tänase saate külaline aga tegi mõlemat, sest 7300 häält annab üldedetabelis kaheksanda koha ja aitas palju kaasa sellele, et uus erakond üle parlamendilävepaku jõudis. Täna oli teil siis juba selline esimene laiapõhjaline kohtumine erakondade vahel. Stenbocki majas. Alustame kõige värskemate uudistega. Millised on muljed? Muljed on huvitavad, esiteks see, et väga palju inimesi oli laua taga 22 inimest neli erakonda, mis on küll varem Eesti ajaloos juhtunud ja, ja mida me väga põhjalikult oleme analüüsinud. Mis siis varem juhtus? Aga aga kindlasti õhkkond oli sõbralik mis oli väga positiivne ja ja, ja meisse kui nahk ei, meil on seal paar nii-öelda vana tegijat ju seltskonnas, praegu, viieliikmelises delegatsioonis. Meisse suhtuti sümpaatselt ja mis minu jaoks personaalselt võib-olla kõige huvitavam oli ja millele rõhus ka selline vana kala nagu Jüri Adams. Et see see keel või leksikamise kasutati, võõras veel natuke on niimoodi, et pöörasime sellele tähelepanu, et oot, mis te nüüd, et kui ta selle sõna välja ütlete, kas te mõtlete siis seda tüüpi asju oli seal ka. Aga noh, see oli puhas, esimene selline kompamine, kuidas kõik ühe laua taga hakkama saavad ja teine asi, et ikkagi lepiti kokku pigem selliseid nii-öelda protseduurilisi asju. Et kuidas edasi minema hakkab ja mis päevadel, mis kell ja mis kellast kellani nad käima hakkavad, need juba juba sellise esialgse päevaplaani järgi oli aru saada, et noh, kerge ei saa olema selles mõttes väga, väga tihe, tihedad päevad. Umbes kaks tundi vist kestis, see kohtumine ei lähe. Ja võivad need läbirääkimised, ütlete siis päris pikaks mitmenädalaseks venida või. Ja praegu on vist ütleme selline eesmärgiga 30.-ks nüüdseks valmis saada. Võib-olla natuke varem, kui õnnestub, aga aga jah, et laupäevad juba juba arvestati sisse. Ja öeldi kohe, et ilmselt peame ohverdama pühapäevi ka, nii et nalja ei ole. Vabu puhkepäevi enam ei ole, ma ei tea paljude see nädal üldse, olete magada saanud? Et tegelikult me peame ja absoluutselt ja millest ma kõige rohkem puudust tunnen, ongi see, et sellisest sellest nii-öelda maratonijooksust, mis kogu kampaania oli, et selle roidumusest korraks nagu üle saada, et siis edasi. Mõtlesite, et see on nüüd läbi, saab natuke puhata, aga tuleb välja, et läheb veel pingelisemaks. Jah, täpselt, et siin tõmmati koheses vurr uuesti peale sisse need. Kuidas nüüd siis tundub, meeldib selline see poliitiline, ütleme, mis algab, lehmakauplemine, see vaidlemine, oma seisukohtade kaitsmine, see tänane esimene kogemus selle põhjal, et tuleb teiste osapooltega seal hakata oma seisukohti kaitsma. See ei ole veel kuidagi vastu hakanud. Ei, absoluutselt mitte, et see. Ma loodan, et see lehmaga kauplemine muutub pigem selliste põhimõtete eest seismiseks, et, et meie igal juhul väga nii-öelda lehma kaupleja likult sinna peale ei lähe. Ehk et me oleme öelnud meid, mingisuguseid, ma tea ministri kohaga näiteks osta, eks ole, et, et see on meie, meie jaoks on tähtis see, et need sõnumid, mida me siin kandsime, nendest need, neid hakataks ka siis otsapidi realiseerima. No kuidas Reformierakonna on ikkagi läbi rääkida, te tahtsite ju neid hoopis ikkagi võimult kõrvale tõrjuda, aga rahvas tahtis, hääletas teisiti. Nemad on noh, ilmselgelt kõige osavamad läbirääkijad kõige kõige tugevama administratsiooniga erakond, et siin ei ole ju mingisugust kahtlust, aga ma veel kord ütlen, et läbirääkimised või nagu tegelikult läbirääkimised pole alanud, et et. Esimesed kokkusaamised on olnud ka valimistel. Aga seal meiega käitutud väga viisakalt või ütleme noh, isegi ettevaatlikuks tegema Sakalt ütleme niimoodi, et jah, sümpaatselt. Selleni me kohe jõuame, mida see vabaerakond endast kujutab, aga küsin. Kas te valimistulemuse valimistulemustes olete natuke pettunud, et Reformi ja Keskerakond kaks suurt ikkagi jällegi nii suure toetuse said? Ilma nendeta koalitsiooni ei saa tekkida. Ei saa tekkida ja jah, pettunud, mitte pettunud, et see on olukord, kus me täna oleme ja mis on väga positiivne, et tegelikult need kahe uue erakonna sissetulek on ikkagi kaardipakki mõnusalt sassi löönud ja, ja olukord on uus. Ja, ja ma, ma olen tähele pannud isegi vanad, sellised poliitikavaatleja haid tunnevad rõõmu selle üle, et mingisuguse kui me räägime siin palju demokraatiast, siis mingisuguse kraatlikku sammu demokraatia tugevdamise sammume juba oleme täna teinud need äge. Just et me olime rahulolematult selle võib-olla stagnatsiooniga, mis nagu Toompeal oli tekkinud, aga teisest küljest kriitikud ütlevad, et nüüd ongi võib-olla see stabiilsus äkki kadunud. Ei, ma ei usu seda, see. Stabiilsus stabiilsuse varju sa saad peita nõnda Ma oma võimu tsementeerimist ja, ja see on ikkagi palju ohtlikum kui see stabiilsus on ka väga palju süüdi selles, et inimesed võõranduvad oma oma riigist, et ühest küljest öeldakse, ma tahan stabiilsust, teisest küljest selle stabiilsuse käigus võim läheb inimesest kogu aeg eemale, kuhugi kaugemale ja tema väga palju ei saa seal otsas. Aga kas kõige raskem osa valijatest ei hääletanud selle stabiilsuse ja senikaua aega juba võimul olnud erakonnaga? Vot ma olen teinud enda jaoks sellise pildi, et ütleme, vaata vabaerakond ju tuli ka väga palju sest eelnevate protsesside või siis laineharjal või lainega kaasa ehk et hakkame sealt juba võib-olla sakslast peale, kus, kus põhimõtteliselt igal pool öeldi, et me tahame ise rohkem, meie tahame ise rohkem sekkuda poliitikasse, me tahame rohkem vastutust võtta, me tahame rohkem, et meid kuulataks, et meie sõnumit ka sõnumiga ka arvestataks. Ehket. Meerustasin rahvakoguga ja võib-olla isegi koostöökogu ettepanekute ja neid, neid on ju väga palju olnud riigireformi ja ma ei tea, millega ehk siis on, on selgelt tunnetatav, et väga suur osa meie Eesti elanikkonnast on, tahab ise sekkuda, tahab ise olla osa selle riigi ülesehitamisest või ülesande ehitatud, aga riigi edasise käekäigust otsustamisel. Aga siis on teine osa, kes sellega ei ole harjunud. Nad on harjunud sellega, et nad käivad seal valimiskasti juures ära ja nad annavadki selle otsustamise kuhugi kellelegi ära. Kas see on siis jah, kas see on siis selline bütsantslekki issi seal eesotsas või on see siis mingi selline väga lihvitud administratsiooniga erakond, kus on tugev tagatuba, eks ole, ja nii edasi. Et, et see on nagu noh, võib-olla kõige suurem selline täna valimiskampaania ajal räägiti väga palju, no mis on kellelegi maailmavaade siis ma ütleks, et see on kõige suurem vaateline erinevus, et ühed, kes väga usuvad sellesse esindusdemokraatiasse ja mina ütlen selle esindusdemokraatia ajal, et ta on natukene kriisi läinud, sellepärast et. See otsustamine on tõesti väga kaugele läinud inimesest ja teisest küljest läheb jällegi seltskond, kes tahab rohkem sellest osalusdemokraatiat mõned isegi neist otsedemokraatia nähtusi sisse tuua, et see on huvitav. Huvitav liik. Kui huvitav areng nii räägime, mida te selle osalusdemokraatia rahva kaasamise all mõtlete? Ehk siis vabaerakond? Teil on omad põhimõtted, omad eesmärgid, aga, aga milline on siis see maailmavaade ka siin? Sel nädalal Eesti Ekspressis ilmus teie erakonnast pik analüüsiv artikkel Ain Lutsepp, kes ka sai väga palju hääli, pääses riigikokku, tunnistab ka siin ausalt, et et ta ütleb, teie ise ka ei tea, mis teie maailmavaade. No kas nii saab olla? See on kummaline, aga nüüd nende eelnevate konsultatsioonide käigus on kõik ristinud Rambolsetaks. Kuna vabaerakonnas on üsna palju vanu isamaalasi, siis isamaalased teatavasti olid konservatiivid rahvuskonservatiivid. Nii, aga nüüd uute inimestega, kes sinna juurde on tulnud, on kindlasti sellist liberaalset joont juurde, et on tema isiklikus plaanis, tunnen, et seal Ekspress ütleb. Heline sotsialist, siis selle sotsialismi peale teen ikka nagu päris suured silmad. Roheluse peale ütlen, et et täitsa mõõdukas roheline ma tõepoolest olen, kuigi ma alati ei käitu nagu siin rahva sees öeldakse ökomekod. Neli aastat tagasi te kandideerisite roheliste nimekiri vaba meeli hoopis teisel põhjusel, et nemad olid nõus teid nimekirja võtma. Ta tahtis. Nemad jah, seal ikkagi väga jõuliselt kutsusid nagu appi endale tüüpe ja see nelja aastane, nelja aasta tagune ma täna ütlen, et jumal tänatud, et ma siis ei pääsenud Riigikokku, et ma tegelikult siis ei olnud valmis veel, et ma, ma, ma sain aru, mul see neli aastat on olnud ikkagi küpsemise protsess ja. Ma olen enda jaoks ühiskonna selliseid alustalasid palju paremini selgeks teinud ja, ja oma sõnumit ka palju paremini selgeks teinud, kuigi ma ei rääkinud väga palju teistest asjadest. Aga veel kord see erakonna maailmavaade või kui ühtset ikkagi siis oma seisukohtades olete. No me oleme ikkagi paljudes punktides ühtsed et, et riiki või, või siis juhtimist on vaja detsentraliseerida palju suuremat sõnaõigust on vaja anda rohujuure tasandile. Ühesõnaga, olemises on nii-öelda demokraadid ja seal sisemiselt ka otsuste tegemisel ikkagi otsuseid ei tehta kuskil tagatoas, vaid otsust tehakse avalikult avatud poliitika on üks meie selliseid põhisõnumeid, nii et kui sa nagu seda sest maailmavaadet siia juurde tuua, siis noh, ütleme minu puhul, kui ma räägin sellistest ise hakkama saavatest kogukondadest ehk et Eesti võiks olla tugevatest ise hakkama samadest kogukondadest koosnev riik siis, siis noh, pigem kumab siit läbisin klassikaline liberalism, et just nimelt klassikaline, mitte neoliberalism, eks see, see see võiks sealjuures olla. Aga kui te lubate ja tahate sellist suurt vabadust ka oma fraktsioonis, siis kuidas saab ikkagi teiega näiteks arvestada koalitsioonis, kui kui te saate, tahate võimule? Me räägime sellest, et kokkulepe on oluline, et Eestis üldse selline kokkuleppimise kultuur räägime, et tõesti ei peaks üle veeritud olema, siis see tähendab seda, et ka alates sellest samast rohujuure tasandist võiksid inimesed omavahel suurte kokku leppida ja kokkulepetest kinni pidada. Me teeme koalitsiooni kokkulepe, siis meie jaoks on see kokkulepe, siis me sellest hoiame kinni. Aga vaata, koalitsioon tähendab ikkagi ka seda, et ega, ega siis kõiki asju ei nähta ju ette, mis nelja aasta jooksul toimunud. Ja need seal on vahepealsed asjad. Ja siin on küll siis küsimus, et kui meile ei meeldi, kui see on meie põhimõtete vastu, kui see on, ma ei tea mõne saadiku südametunnistuse vastu, siis on tal vaba mandaat ja ta hääletab nii, nagu tahab. Loomulikult me arutame kõik need teemad omavahel läbi ja püüame kujundada ühise seisukoha. Aga aga ikkagi hääletamisel peab üks saadik olema vaba ja see on Demokraatia alus, see on meil põhiseaduses ka kirjas absoluutselt just ette, ega kõiki küsimusi ei saa ju koalitsioonileppesse kirja panna ja kui tulevad mingisuguseid ootamatuid üksikteemade ja teil ilmnevad erimeelsused, te ütlete, et siis tülli vähe sellest. Kuigi võib-olla siis koalitsiooni läheb mingisugused hääled puudu ei saagi, võib-olla seadust. Me selgeks, et see asi meile ei meeldi, et poisid ja tüdrukud, saage aru, see asi meile ei meeldinud, see on valesti, et me ei ole sellised tüübid, kes reageeriksid kõvemaid ja rohelise või punase pastaka peale ja ja kohe hüppaksid nii nagu kuskil keegi on otsustanud, vaid et me tahame, et need asjad räägitakse enne selgeks mis tähendab seda, et et protsessid muutuvad veidi aeglasemaks oma. Noh, tegelikult me oleme küps riik ja küpses riigis, meil ei ole kuhugi kiiret väga, me ei pea kuhugi kappama. Okei, me võib-olla peame keerulises olukorras mingi siiraid, erakorralised olukorrad, jah, just need on kindlasti olemas, ütleme, julgeolekupoliitilised asjad, aga, aga see on ka see koht, kus ega ega suurt vaidlust ei toimu. Ehk et täna oli näha, et ilmselt julgeolekupoliitika praktiliselt kõik on nagu eos enamus küsimustega nõus. Aga, aga need asjad, mis, mida, mida väga suur osa ühiskonnast kritiseerib, et minust ei sõltu mitte midagi ja et miks, miks mulle selliseid uusi regulatsioone peale tuleb, miks jälle selline tuttav seadus tehti ja miks, miks, miks, miks, miks vot nendes küsimustes me ei peaks nagu kiirustama ei peaks nii-öelda turbomeetodil seadusi tegema ja, ja inimestele nii-öelda Toome näiteks, kui te olete seal oma fraktsioonis eri seisukohtadel, tuleb Andres Herkel, Andres Ammas või Krista Aru teie Arturi juurde, et kuule, ole nüüd mõistlik, sa nüüd alus on tähtis, see on vajalike hääleta ikkagi nii, nagu meie tahame. Kui see, kui tullakse sellise jutuga, et see on tähtis, see on vajalik, ma küsin, et aga miks see vajalik on, aga tehke mulle selgeks, mis miks see vajalik on. No võib-olla võib ka vastupidi juhtuda, eks ole, ehk et kas see on normaalne arutlev demokraatia ehk et selge see, et sa ühel hetkel pead oma otsuse tegema, kas siis hääletama, aga aga no mulle meeldib kogukonna pealt näiteid tuua, kogukond kogukonnas on väga paljude erinevate arvamustega inimesi. Ja, ja need see, et see kogukond ühiselt tegutsema saaks hakata, ongi see, et raputatakse või. Müütakse leida see see ühine, mille, mille nimel tegutsema hakatakse ja siis hakatakse koos tegutsema, siis ei ole mingisuguseid probleeme, aga see on vaja. See on vaja kätte saada, see, see ei ole niimoodi, et keegi tuleb ja ütleb, et kuulge, poisid, see on jama. Nüüd Lähme sinna hurraa. Ei lähe. Aga kui, kui, kui, kui arutelu käigus leitakse, et jah, see on jama, siis tehakse. Kokkuleppele tuleb jõuda, selleks tuleb läbi rääkida, kui palju teil praegu siin programmi koostamise käigus neid vaidlusi on olnud erakonnas? Sest et mõnes mõttes on see võib-olla ka jäänud liiga ümmarguseks liiga üldiseks. Teil mõnedes küsimustes. Inimesed peavad aru saama, et see erakond, mis ta on siis aasta aega vana, eks ole, ja, ja, ja ütleme väga palju on tulnud uusi inimesi sinna juurde, et no no lihtsalt ei jõua geenius olla nagu kõik need inimesed on kuskil veel omakorda tööl olnud, eks ole, et need aga selle, ma ütleksin isegi, et seda tausta nii-öelda vaadates siis Tamm oli üllatavalt paljusid valdkondi puudutavad. Noh, isiklikult näiteks ma leidsin sealt kohe, et see on keskkonnateemad, olid väga nõrgalt esindatud ja ja samas tuli liitus meiega Kaul surm, kes on, eks Talupidajate liitu juhtinud tükk aega. Tal oli kohe taskust võtta pummdi väga põhjalik. Põllumajanduse osa, nii et jah, et sõltus ka nendest inimestest ja nende inimestega huvidest, kes, kes täna selles koosluses või sellel hetkel ses koosluses oli, kui programme tehti? Poliitikas tuleb ju kompromisse teha, kus siis on ikkagi vabaerakonna need nõndanimetatud punased jooned, millest järele ei anna. Ma ütleks vastupidi, et Ma ei viitsiks enam rõhutada neid punaseid jooni, ma tahaks öelda, et neil on mingid põhimõtted ja otsime teed nende põhimõtete läbisurumiseks nii palju kui võimalik. Ja ma. Nojah, kindlasti on, kui meie teema on või, või probleemid mille pärast ma siin poliitikas olema võetakse näiteks koalitsiooniläbi rääkimiste käigus üldse maha, siis meil pole absoluutselt mõtet olla ja ja me kindlasti tahame sisse viia meie selline, mida ma siin põgusalt kasutasime, olen juba võimu detsentraliseerimine, ehk et üks, üks üks kriitika, millest me lähtusime, et tänane võim on liiga selliseks reaalseks läinud, kadunud sinna kuhugi pilve peale ära ja see puudutab nii riiki kui Tallinnat ja lahendus võiks olla siis enne. Haldusreform mis. Regionaalpoliitika ja kõik sellised asjad, mis, mis selle selle võimu On veel detailsemalt ka läbimõeldud ja väga rahastamine hakkab see Väga detailselt, ütleme, rahastamine on kõige nõrgem osa täna selles, aga see rahastamise osa on ka kõige keerulisem osa selles, et et siin läheb kindlasti vaidluseks, aga aga meil on ikkagi minu arust, need on kaks väga huvitav tuttavat aspekti, mis on üks, mis puudutab neid kohalikke omavalitsusi, kohalike omavalitsuste valimisseadustega korraldamist. Ja teine, mis puudutab Tallinnat ehk siis pealinnaregiooni seadus, mis mõlemad näevad ette Tallinna puhul siis Tallinna võimu detsentraliseerimist linnaosade kesksemaks rohkem kaasates siis ka kuldse ringi valdasid. Ja, ja siis omavalitsuste puhul me tooks nagu täiesti uue tasandi sisse viiks kahetasandiliseks, mis seda on kritiseeritud, et ohuse läheb kohe kallimaks, eks ole. Kusjuures ei lähe kallimaks, et isegi lahendusi, kuidas seda mitte teha kallimaks. Et esimesse tasandisse siis ka valitakse juba mitte parteilise või grupikuuluvuse alusel, vaid toimukski. Valimisringkonnad olekski ühemandaadilise ja oleks sellised nii-öelda külakonna vanemat valitaks ja, ja esimesse astmesse volikogu oleks külakonna, vanemate volikogu või siis asulate puhul siis asumite, vanemate volikogu, see ma olen. Väga nende kogukondade joone, ma tahan tagasi tulla nende kohta, ma tahan ka selgust rohkem saada, aga kui te enne ütlesite, et ei taha neid punaseid jooni nagu väga nimetada või teistpidi, et millest me oleme siis nõus loobuma või edasi lükkama väiksemas vormis tegema, sest ma nagu ma mainisin, et kompromisside kunst on ikkagi ju ka see koalitsioonilepe. No ta kindlasti on, aga meil on paljud ettepanekud sellised, kus me meil peaks endal olema 51 protsendiline enamus Riigikogus siis sellel erakonnal mitte koalitsioonil, vaid erakonnal. Selge see, et me seal kuskilt peame mingisuguseid asju tagasi andma. Ma veel kord me veel täna ja see nädalavahetus. Ja tõenäoliselt järgmisel nädalal me jõuame alles selle hetkeni, kui väga selgelt neid punkte sinna koalitsioon nii lõppes, nagu välja tuuakse, ehk et meie veel kord räägime sellest samast demokraatiapaketist, mis on väga lai mõiste, eks ole, me räägime riigireformist. Mis on selline udu juba tänasel päeval selles mõttes, et kõige iga erakondadele näed vormist ja kõik näevad seda erinevalt ja pluss siis on veel erinevad sellised sink, tankid, mis on siis ka oma nägemusi teinud riigireformist, nii et nii et see Samad ootused on olemas ka eile, tööandjad, ettevõtlusorganisatsioonid tegid pöördumise. Lihtsalt et selline, et see, selle sõnastamine saab üsna keeruline. Ütleme järgmine nädal on siis võib-olla teie jaoks ka ikkagi selline otsustav moment, kas üldse ikkagi jätkata nendel koalitsioonikõnelustel, noh, seda on praegu jällegi väga raske öelda, aga mingi hetk tuleb ka siis see otsus teha. Taavi Rõivas täna väga tõsiselt isiklikult, tagus vastu rinda ja ütles, et laiapõhjaline Nende taktika ei ole kedagi siin auti mängida, vaid nemad väga tahaksidki näha, sest 60 seitsmekohalist koalitsiooni uut koalitsiooni Loodan väga, et ta oli siiras ja et seal see ei ole selline pai tegemine niisama. Aga. Muidugi paljude arvamusele, umbes meie oleme esimesed, keda Pumm outi mängite. See 2007. aasta rohelist. Just see roheliste näide on väga silmade ees, aga, aga samas, kui me nagu kõrvalt vaatama, siis võib-olla sellised noh, need nii-öelda vanad erakonnad, et nende vahel on sellest kriipimist ju palju rohkem, kui me tuleme ikkagi suhteliselt puhta lehena see ja ja et võib-olla seal Teie osas on seadmatuse, teised ei oska arvata, mida endast kujutate, kuidas ta käituma hakata. No see on äge See hoiab vaimu värskena. No vabaerakonna peamine loosung on olnud jah, erakondade nii öelda ületoitmise lõpetamine, konkreetne küsimus, kas te näiteks ise kuluhüvitist hakkate kasutama? Personaalselt ja riigikogu liikmena? Kindlasti mingis ulatuses, aga ma olen ka mõelnud, et mismoodi seda kuluhüvitist saaks näiteks kasutada oma kogukondlikus tegevuses. Ütled valijaga kohtumisele? Aga see nojah, et. Aga parteide rahastamise kohta juba oli meil esimene koosolek ja meil seal seal praegu just raadiosse tulles kuulsin, et meid ootab ees mingi 430 tuhandene. Pakike ja aga selles osas oli, oli juba kokkulepe, et 50 protsenti. Me hakkame koguma fondi ja siis otsustame hiljem, et mis selle muidugi ka, sest teeme, kas läheb heategevusse või või, või ühesõnaga seda tagasi anda. Seaduse järgi oleks nagu vist peaaegu et võimatu, ma nüansse ei teadlane. Vot ahvatlus on suur, et miks selle nagu ära andma, teil on juba kampaanias olete kõik isiklikult väga palju panustanud nii oma aega kui ka küllar isikliku raha. Nüüd ju riiklik toetus kuluks igati abiks ära. See oli põhimõtteline küsimus ja tegelikult see on siis tänase Eesti demokraatia üks üks üks probleeme ehk et ta-ta-taa otsele Tsementeerimise või võimutsementeerimise üks selline väga magusvahend, millega sa tõesti lükkad konkurentsist välja, uued tulijad, sellepärast neil ju ei ole seda raha ja siis üldlevinud arvamused raha teeb sul valimistulemuse, mida meie, et väga toredasti, noh, need on lisandina rikkusime EKRE muuseas ikkagi väga väikse rahaga tegid oma kampaaniat ka. Ja seega, kui me oleme ühe asja nagu lubanud, siis me peame ise käituma ennekõike niimoodi ja otsime sellele lahendusi. Me oleme kompanud siin, et noh, et kas siis erakonnaga valmis loobuma sellest riigi toetusest vähemalt kasvõi esimese sammuna vähemalt 50 protsenti, et juba seegi oleks võit, eks ole, väga suur. Mingi 2,5 koma neli miljonit on see kokku, eks ole, siis teeb juba 2,7 miljonit. See on suur raha. Et siin on arvamusi, on erinevaid ja et see võib olla muutuda keeruliseks Kogenumad osavamad poliittehnoloogid hakkavad teid ümber sõrme keerama, selles küsimuses ma põhjendama, miks on rahvusjumal hoidku, ma ütlesin. Ka eile sündinud, et ma selleks ümber sõrme, keerajaid on elus nähtud ka piisavalt, ütleme ega meie seltskond kõik on ikkagi parajalt suure elukogemusega, et et nii, nii kergelt meid ikkagi ümber sõrme nende keeraga. Nii meil on nüüd peaaegu pool saadet juba läinud, väga palju poliitika peale, aga tuleme teie enda isiku juurde, kaarture. Räägime siis sellest kogukonnast, mis teil on nagu väga lähedane, väga oluline on. Te olete pärit, see on Kuusalu vald, Juminda poolsaar, uuekülar, Taburla küla asjade, siis seal niimoodi üheskoos kogu aeg ajate kukkuste kõik nagu aega ja tahtmist siis ka võtate selleks. No see on väikestest asjadest alguse saanud, aga tänaseks kasvanud nii suureks, et tegelikult kogu camu paania filosoofia oli ehitatud selle nägemuse peale, mida ma räägin kogukondlikust Eestis, siis see kogu see filosoofia on siis tulnud just sellest meie tegevusest sealpoolsaare peal, on ta on kasvanud, et me ütleme, et kui politseiga loobu kaugetest piiridest ära, siis me ei virise, et oioi, et tooge politseid aasi vaid ütleme, et okei, et me siis patrullime, võidame. Või on see normaalne, milleks me siis makse maksame? Meil ei ole päästjaid, politseinikke, väikestes kohtades. Vot ma jõuan selleni Et ma arvan, et vabatahtlik päästja ei tohiks raha panna päästetegevusse ehk et vabatahtlikul päästel on seal ma tea tuletõrjeautod või päästepaadid või kõik sellised asjad siis noh, vot see on juba absurd, kui tema oma raha eest Mondeo bensiini ostab ja kõiki selliseid asju teeb, et aga selline altruistlik Osalemine, et riigis või ühiskonnas on, on minu arust nagu ülitähtis ja ja, ja need inimesed, kes, kes, kes käituvad vabatahtlikel, päästjatel, nad on, nemad tunnevad ennast palju tugevamini. Siis osana sellest riigist, kui, kui võib-olla inimesed, kes siis seda ei tee. Ja teisest küljest. Ta on kindlasti ka selline suhtlemise ja kooskäimise vorm, mis on, mis on tähtis. Aga te neile halvasti ei vaata, kes, kes ei taha seda teha, adeks tahavad ainult oma elu elada. Oma aega, panustada. No sinna ei täpselt seda, et inimesed on erinevad, see kogukonnas tegevustes osalemine ei ole kohustuslik. Aga mida ma olen jällegi märganud, et et inimesed näevad, et see on väga hea vahend tõepoolest, mõjutada seda meie ühist ruumi, eks ole, kus me siin elame ja, ja tulevad samm-sammult kaasa või siis on mis on ka huvitav tähelepanek. Meil on juba oma kogukonnas on teemasid nii palju, et on väga hästi näha, kuidas ühed ühe asja puhul inimesed ei tule välja, osad inimesed, aga nad tulevad aktiivsed teise asja puhul välja. Igatahes ei ole nõus sellega, et meil ei olegi selliseid asju, kus saab midagi nagu igas igas asjas, sa pead panustama maja ja, ja niimoodi vaikselt koormud kasvatades oleme jõudnud selleni välja, et et tõesti juba jõuliselt sekkume partneritena mitte nii-öelda kaasatutena ka näiteks seadusandlust ikkesse protsessides, mis puudutab seda kohalikku elu, mis meil seal on. Et ja see on see mudel nüüd aga mina nagu ideaalis näen, et kogu Eesti võiks selline tugevatest kogukondadest koosnev riik olla ja seal noh, mul on nagu 100 miljon põhjendust, et see kui tänane poliitik räägib muide hoolivusest ja sidususest ja sellised toredad sõnad, eks ole, siis nendes kogukondades on see kõik olemas. Maakohas ma saan sellest aru, kui naabrite inimestel on oma eramajad, on seal 11, vajatakse niimoodi, aga meil on ju toimunud üha rohkem linnastumine, tegelikult enamus rahvast elab siin Lasnamäel, Mustamäel, Tartus. Annelinnas. Kus te seal nagu neid kogukondi näete, suurtes majades? No lõpuks on linnuka üks suur küla või ütleme, külade kogum ja vaatame Tallinnat siis siin on 82 või 84 asumit, eks ole. Mis on, mis ongi ja paljud nendest kannavad ka küla nime ma tea kelmiküla ja kitseküla ja mis siin on, eks ole. Et ja vaadates ka seda, mismoodi need asumiseltsid on hakanud tekkima ja kuidas nende seltsid juba tegelikult jätkuvad sellises poliitikas jõuliselt ja tahavad aina rohkem sõna sekka öelda siis siis seesama mudel kehtib ka linna puhul, noh, siin on võib-olla tõesti asjad natukene teistmoodi, aga sisuliselt on see kõik võimalik tuua ka linna. Veel kord hoopis teie enda isiku juurde tulles, kus ta ikkagi on tulnud, selline selline aktiivsus või, või tegutsemistahe kogukonna või mingi ühiskonna huvides, kas siis sealsamas Jumin, tal on tekkinud mingitest vajadustest või ka mingisugustest ambitsioonidest? Mingid asjad on vajadustest, mingid asjad on sellest, et mulle lihtsalt meeldib Ederoviseerida m ei tea, miks edevus, et võib-olla ka edevus, eks ole, aga aga paljusid asju ma ei tee mitte edevuse pärast, aga sellepärast, et nad on kuidagi teistmoodi, teistmoodi asjad, et prooviks, et mis, mis näiteks raadiojaam, mille ma tegin, ei ole jumala pärast, edevuse pärast, see on nagu päris suur koormus, et nii, et see oli pigem, see on lihtsalt noh, et noh, peab olema võimalik teha kogukonna raadio noh, selline nagu nagu päris raadio ja päris lainepikkustel. Aga, aga ta ei ole selline ametlik raadio nagu on, ma ei tea, vikerraadiot või kuku või et teisest küljest osad asjad on tulnud ikkagi vajadusest, et kui me nakati nagu väga jõuliselt selliseid sissetunge või rööv sissetunge lausa hakkas toimuma meie poolsaarel, siis, siis selle tulemusena me lõime selle oma Juminda poolsaare patrulli, mis on tänase päevani töötab siin päris edukalt ja politsei neid väga kiidab, ütleb, et näed, kuritegevus on rännanud teie juurest minema, et ka statistiliselt Nii et see on kõikide kasvanud niimoodi kogu aeg vaikselt suuremaks vajaduseks siin laiemalt ühiskonna muutmiseks ja sealt nagu oletegi siis muutunud poliitikuks. Nüüd. Võib nii öelda jah, ega sealt nagu ühel hetkel tunnetad, et tegelikult on nad sama mees, rääkisin see ise hakkama saamise ja, ja väga sellise esindusdemokraatia pooldajate lõhe ühiskonnas olemas ja neid selliseid kogukondi, kes tahaksid ise hakkama saada, tuleb aina juurde ja ma see ei ole lihtsalt jutukõlks, vaid ma ma käin ise ka väga palju selliseid seerimas neid uusi kogukondi rääkimas, mismoodi asjad on võimalikud ja nii edasi. Need on ilmselgelt näha, kuidas neid tuleb. Mõned tulevad. Sellisest ühisrindest või ühisvõitlusest nagu Rail Baltica piirkonnas siin Harju- ja Raplamaal. Ka mitu tugevat kogukond on tekkinud näiteks, eks ole. Ma ei tea, kas nad, kui, kui kaua nad suudavad ellu jääda ja. Ma arvan, et selleks ellujäämiseks oleks vaja neil sinna leida kolmandaid ja neljandaid tegevuse juurde, et et see nii-öelda laiemaks läheks. Aga, ja aga see mõttelaad on levimast ja täna on veel vähemuses. Aga idealisti usun ma, et sellest mõttelaad selle mõttelaadiga võiks nakatada ikkagi kogu Aga selline ühiskondliku aktivisti pisik on siis juba noorest peale nagu olnud, et kaasata teisi, teha koos, mitte loota teistele või mingitele riigiorganitele, et parem teeme ise, tulge kaasa. Maailmavaateline asi, et ma, mina arvan küll, et mina näeks, ma olen alati näinud vähem selliseid, kes ütlevad, kuidas ma elama pean ja ja, ja rohkem mulle meeldib olla sellises seltskonnas, kes, kes ise tahaksid midagi teistmoodi teha. Te olete tuntud ju ja tegelete peamiselt filmindusega, kuidas te siis see oli 90.-te algus, kui te sinna jõudsite? Õppisite näitlejaks töötasite vist kolm aastat sellel alal nukuteatris, aga see siis ikkagi nagu ei sobinud või meeldib? See ei sobinud, seal on. See ei ole nüüd tänasest jutust siin jätkonna, vaid et ma olen seda kunagi kuskil välja öelnud, et et miks ma näitlejale tahtnud olla oligi just see, et ma ei tahtnud nagu kellegi teise juttu rääkida või et me tahmased tuleb lavastaja saale ja ütleb, mismoodi mina, tema savi pean olema. Nii et film. On nagu noh, rahuldab või rahuldas minu uudishimu ikka täielikult, et sa, sa said oma nina toppida sellistesse kohtadesse, kuhu sa ikkagi ütleme, teatri alus kindlasti ei satu jaa, jaa. Narva või ka muus muudes nii-öelda erialadega sinna satud, ehk et film on mind viinud. Ja ma ei tea öelda sellisesse mofiootilisse maailma metalliärifilmi tegime või prostituutidest filmi tegime siis Ta viinud Tšetšeenias filmi, tegime siis sest sotsiaalsete probleemide juurde väga kihvtide isiksuste juurde. Kaljuste ja Baruto näiteks, eks ole. Ja, ja see kõik on minu sellist olekut mõjutatud. Te olete nii dokumentaal- kui mängufilme teinud. Milliste filmide tegemisest on kõige eredamad muljed? No vot, mängufilm, seal man nautinud, pigem ma ütlesin seal ma olen olnud puhas produtsent, seda, seda pikka protsessi suurt juhtimist. Sa pead panema väga keerulisest. Tiimi kokku tuleb sul selline punda Regosid ja need pundar egosid on vaja wanna tõesti vankrit vedama, ühte ideed teenima. See on väga keeruline, aga, aga doki puhul mulle just meeldib see, et sa väikse tiimiga Jälgid mingisuguseid protsesse oled mingisugustes protsessides sees ja seda lavastada ei tohi? No kõik dokid on subjektiivsed, isegi prantslased ei tee muuseas mängufilmile dokfilmi on tänapäeval enam vahet ja nimetavadki ja just sellepärast ei tee vahet, et see, see autoripositsioon on, on, on subjektiivne. Ja nii et aga, aga toki puhul jah, et see, kuidas sa nende protsesside sees oled ja kuidas sa siis sellest nagu ühe pildi või oma sõnumi kokku paned, et see on väga põnev. Kursusevend, Elmo Nüganen said nüüd hiljuti valmis ühe suure uue filmi. Olete näinud? Kuidas meeldis? Väga meeldis, ma olen seda isegi avalikult kiitnud, et mul on midagi. Ma ei tea. Meeldivad filmid, kus inimene on tõesti sattunud sellisesse ebanormaalse sunniviisil ebanormaalsesse olukorda ehk et sõda ju selline on, eks ole. Ja või siis eksistentsiaalsest olukorda kus ta, kus ta, kus tema tegelik olemus tuleb. Ja see on üks selline film, et siin ma ei tea. Uurijad võivad kritiseerida jällegi, et see on umbes ajaloost mööda rääkinud, aga aga minu jaoks on nagu sellest Eesti rahva jaoks väga palju olulisi sõnumeid sees. Ja hästi tehtud näitlejad. Film nägi välja oluliselt kallim kui see raha, mis sinna sisse on pandud ja ja need on kõik, sest positiivses Teie nägemuses kuidas saab hea filmi olgu see dokkvõime. Et see on see asi, mida küsitakse alati, aga no üks, mis kindel, on nagu tohutult palju sinna energiat sisse panema ja vaimuenergiat ja füüsilist energiat, et see on nagu see on kindel reegel. Niisama kuidagi pooles vinnas ühte filmi tegema minna ei maksa. Aga jällegi sellise aktiivse või, aga rahulolematu inimesena tuleb meelde siin paar aastat tagasi, kui seda riikliku filmisüsteemi ümber korraldati, siis te olite ka elu eesliinil ja no kriitiline. Jah, ja vot see on üks jällegi selle minu ise hakkama saamise jutu osa, ehk et see, mida ma kritiseerisid, oligi see, et et ka no ütleme, siin peab võib-olla natukene tausta rääkima, ehk kultuuriasutused on kõik Ta lahti riigistada, ehk et on tehtud sihtasutused, mis juhivad teatreid ja, ja on ka siis Eesti filmi instituut, mis on sihtasutus. Ja nüüd nende sihtasutuste Nõukogud nende kunagi 90.-te lõpus olid, olid sellised eriala kogud ja seal oli üks võib-olla ametnik kas siis rahandusministeeriumist või kuskilt riigiasutusest sees, kes siis hoidis sidet nagu et, et selles nõukogus mõeldaks välja mingisuguseid muid ja õhuloss, eks ole, ja siis pärast selgub, et see ei ole lihtsalt võimalik, eks ole. Aga siis, ja see oli mul siis toimus Res Publica tulekuga kui hakati neid ka siis muuhulgas ka siis kultuurinõu koguid politiseerima ehk et siis parteilased oma kohanenud küll valiti viisakalt ikkagi miskist otsast kultuuriga seotud inimesi, kes siis olid parteilasteks saanud. Ja minu seisukoht on need et see, see noh, ütleme, filmiinimesed peaksid ise otsustama filmi tulevikku ja strateegia ja siis asum võrdse partnerina. Riigivõimuga läbirääkimisi. On punast teen kehtinud, teie meelest kas toimib või ei toimi? Süsteem on kogu aeg sama olnud, ma olen seda siis see juhtimine on ütleme, ta on okei praegu ja ja, ja neil on kõigil vedanud, et filmil on tegelikult jube hästi läinud, et kõik need Oscari nominatsioonid ja kuldsed klubid ja nüüd 1944 teeb vaatajarekordeid ja et see on nagu positiivne, aga filmi puhul peab alati arvestama seda, et see protsess on nii pikk, et need tulemused hakkavad tulema sulle alles. Ma ei tea, viie aasta pärast, kuue aasta pärast. Kuna teed ühe nii-öelda lumepalli veerema, siis seda tulemust saad nautida väga-väga mitme aasta pärast. Korralik panid kohe tänasesse päeva, kui see kultuur teile korda läheb, neil siin on nagu mõtted olemas ja tõi ka teadmised, kuidas tehakse asjad olema. Kas teil on ka äkki kultuuriministri ambitsiooni? Ei ole ja miks ei ole, et tegelikult noh nagu minu visioonis ikkagi kultuur peaks olema selline mitte institutsionaalselt juhitud ministriportfell vanad portfell või no minu arust võiks olla haridus ja kultuur ikkagi ühes ministeeriumis koos ja ja ja ta peaks selline ikkagi ise võimalikult palju ise. Räägime siis sellest professionaalsest. Kultuurist kui nii saab öelda kultuur minu jaoks on üldse väga lai mõiste, eks ole, aga räägime siis sellest pigem professionaalsest kunstist. Ja sellest, kui kultuuriosast Kuigi teil praegu võib-olla oleks ju hea võimalus sellele positsioonile Veel kord mind ja meid, vabaerakonnaga. See on viimane asi, kui me hakkame rääkima mingisugustest, ministritoolist, vot see on lehmakauplemine. See on nagu see on, nagu me täna räägime ikkagi põhimõtetest ja, ja oma ideedest, et. Ma vaatasin eile õhtul üht üheksa aasta tagust tähelaevasaadet. Teie isa ütles seal, et kui tema on olnud elus kompromisside mees, siis teie olete tema meelest olnud enda maksma pani ja ellu viia. Kuidas te seda teete? Sedasama filmide tegemine. Ühe vankri vedamiseks saada inimesed kokku. Sama kogukondade puhul. Ma mina ei oska seda ise hinnata, et see on nagu selline kaasamine siin ma ei ole kunagi nagu mõju, ma ei oska värvata inimesi kaasata selles mõttes, et ma olen seal kunagi seletanud niimoodi, et sa teed nagu justkui mingi sellise mõnusa mõnusa sõiduki või, või või trammi või rongi. Sõidad sellega. Vaat sealt nii-öelda positiivseid sõnumeid välja ja, ja kui keegi tahab peale tulla, siis tuleb ja kui ta ei tule, noh, mis seal vaatan. Kellegi veenmine ja kedagi ei tohi sundida, tuleb teil nagu välja. Olete aastate jooksul pigem sõpru leidnud kui vaenlase juurde? Kindlasti väga palju, aga see on võib-olla tänu mu vanematele, kes on mind õpetanud tõesti suhtlema. Suhtlema kõigi inimeste võrdsete, mitte. Suhestuma ühte või teise inimesse juba eelarvamusega ja ja rääkima normaalses keeles. Te olete ka tubli pereinimene, tal on neli last ja kaks kasvatuslast, nagu oma kodulehel kirjutate. Kõige pisem tütar on nüüd alles kolme kuune, kolme poole, kui abikaasa Anneli nüüd kindlasti väga tubli, aga kuidas ta nüüd siis toimetuleku idee kogu aeg Toompeal siin koosolekuid teate? Ma pott, praegu on küll järgmine asi, see tähendab väga tähtsal kohal see, et see Berene tuld kannataks minu tegemiste pärast, aga aga ma usun, et see tempo läheb reaalsemaks, kui see koalitsioonilepe on sõlmitud ja ja tõenäoliselt läheb aga et A4 on meilgi kõigepealt sedasi, et kuna ta on siin omal ajal oli perearstide seltsi kõneisik ja niimoodi siis siis kui temal olid hullud ajad, siis olin mina rohkem kodune ja, ja vastupidi, et seda mõnusat tasakaalu oleme suutnud hoida. Toompea lossi hakati igapäevaselt Taburla külastasid. Ei, meil on linnakorter ka ja seda ma olen öelnud, et ma olen selline pool maakas ehk et me elame maal umbes seitse, kaheksa kuud aastas. Aeg on läinud väga ruttu, me peame otsad kokku tõmbama. Tegija saatekülalisel oleme ikka palunud ka oma lemmikmuusikast rääkida või vähemalt ühest esinejast. Me oleme pink Floydi ansamblil on välja valinud. Miks see meeldib. Pink Floyd on mind mõjutanud just sellisel, eriti kergesti mõõtataval perioodil ehk umbes puberteedi eas ja kus Maailmapunkarid olnud, ma arvasin, et äkki mingi pungil. Ma korraks mõtlesin, et äkki paneks mingi pungi, aga, aga, aga need kaks asja on. Nad nad ei tee muusikat niisama, et nad on väga tugeva sellise ühiskondliku või sotsiaalse sõnumi ja see on mulle korda läinud ja nende nende väga kihvtid sõnad ja ütleme, vool tuli välja umbes sellel ajal, kui ma hakkasin keskkooli lõpetama muidugi kümnendas klassis, eks ole, et see mõjutas meie sellist vaadet asjadele palju. Saadet jääb siis lõpetama pink Floyd looga on treening või suur aitäh, Artur Talvik tänasesse saatesse tulemast, selle, ma julgen ikkagi öelda ausa siira jutt, tõesti, ma loodan, et see jääb teisse ka nende nelja ja ka rohkema järgmisena, sest ta jooksul jõudu, jaksu siis poliitikas ja vaidlustes teiste erakondade teiste poliitikutega. Selline sai tänane saade, küsis Lauri Varik.