Käes on keskööprogrammi järgnevalt kordame tänavu mais kavas olnud kuu sündmust. Kuu sündmus. Eelmine kuu toimus Eestimaal väga palju kultuurisündmusi, nii välismaa kui ka kohalikud muusikud, teatriinimesed, kunstnikud, napsasid kultuuri Kurmoonilt vähemalt paar õhtut igast nädalast aga eelmine kuu oli ka tervenisti pühendatud muinsuskaitsele. Ja mina valisin seekord kuu sündmuse teema just muinsuskaitsekuust lähtuvalt. Aga mitte muinsuskaitse küsimuse enda. Tahaksin selles saates inimesele väga lähedale jõuda, aga mitte tema hinges kida, vaid tema koju külla tulla nii-öelda, et aidata tal siis hinnata oma ümbrust, selle ilu ja mugavust. Sest kevad on vist üldiselt selline aeg, mil inimene vaatab oma ümbrust tähelepanelikumad ja taastab pragusid, kus on huvitavat tolmu ja ämbliku ja ja võib-olla siis mõtleb ka sellele, et mida muuta, mida parandada, ümber vahetada. Aga selleks, et sellele küsimusele läheneda nüüd siis pakutud nurgast muinsuskaitsenurgast palusin stuudiosse kaks sisekujundajat, maile Grünbergi ja Meelis Pressi. Ja ütleme nii, et selle saate niisugune üldine pealkiri on siis kuulaja luba end hetkeks sinatada, on siis muinsuskaitse sinu koduks, et mida siis tasuks välja vahetada, mida mitte. Kas ikka maksab kõik teha moodsaks või on ka pime nurk, mõnele sobib. Aga enne, kui need esimesed küsimused tulevad, palun saatekülalisi end tutvustada ja mina olen siis saatejuht Kerttu Soans, kõigepealt sõna maile Grünbergi. Tere, mina olen maile Grünberg, sisekujundaja. Kaua, kaua oled oma ametis olnud ja, ja mis on parasjagu pooleli ja kolmas küsimus tutvustuse seisukohalt, et mis on sinu arvates sinu töödest kõige õnnestunum? Sellel aastal oli mul ja minu kursusel isegi suur näitus, meil on niisugune tore, aktiivne, väga elujõuline kursus olnud hetki lõpetajad ja meil sai just täpselt 33 aastat nüüd nagu kevadel saab täis, et see on päris niisugune hirmus arv niiviisi kohe välja ehta. Et kuidagi need aastad on läinud väga lennates, ju siis on ikkagi tööd palju olnud ja ja, ja mis siis parasjagu? Pooleli on, mille juurest ma ära rebisin. Saan no tähendab parasjagu pooleli mu, sest üks niisugune vanalinna objekt praktiliselt kesklinnavalitsuses on vaja tähendab ilusti seda maja nüüd natukene ringi oota natukene teha sinna uut kujundust, sellepärast et sinna on inimeste tarvis vaja teha infopunkt. Niisugune nõue on nüüd iga, igal linnaosade valitsustes peab olema infopunkt ja muidugi nagu üle vaadata maja. Et mis olukorras ta on ja eks seal ole ikkagi niiviisi vääriti tehtuid momente ikkagi ka. Ongi just just muinsuskaitseline probleem täiesti muinsuskaitseline, sest et enne kui ma selle platsiga üldse kuskile pähe ma pean kõik kooskõlastused ilusti kõik võtma muinsuskaitseametis Tallinna omas ja, ja kõik need maja väga väärtusliku ilusal Nunne tänaval. Nii et teda peab ikka tõesti hoolega niiviisi renoveerima. Aga maile Grünberg see kolmas küsimus ka enesetutvustuseks, et kui sa vaatad tagasi neile 33-le aastale, siis mille sa praeguse hetkemeeleolus pärline oma töödest esile tõstaksid? Ma arvan tegelikult, et üks päris uhke objekt ta ei olegi nii väga ammu tehtud, oli ikka see viru tänav kolmse juugendstiilis äri- ja büroohoone, seal on ikkagi ühendatud niuke, kuidas öelda. Maja juugend, lik iseloom siis kaasaegsus ja tegelikult on seda juugentit mitte pimesi kopeeritud, vaid tõesti sõna tõsises mõttes nagu interpreteeritud. Nagu tänapäeva ja siis ehtsa vanaaegse juugendstiili, kuidas öelda integratsioon. Aitäh ja saate teine külaline Meelis Press, needsamad kolm küsimust on teile ka. Kahvatunud suurte tegijate kõrval siin. Aga mina, minul on nii, et, et mina olen jah, sellel alal olnud nagu lapsest saadik, et klotsidega mängisin ja ja ega ma sellest klassimängust ei olegi nagu üle saanud päris. Selliseid edusamme julge välja tuua praegu veel, et noh vähe tehtud ja ei ole, ei ole võib-olla nii tubli, veel. Aga mis praegu pooleli on? Ahah, noh, kui nüüd siin teemasse peab rääkima, siis on vist seal Suur-Karja tänaval on Suur-Karja tänav kaheksa on üks maja ja, ja selle maja arhitekt on Tiina linna ja me siis vaatame seda maja nagu seestpoolt Tiina linna abiga küll. Ja seal on, seal on nüüd see selline, see eelmise aastatuhande keskpaigast pärit maja ja kole palju niukseid, toredate põnevat on tulnud selle lahtilammutamise töö ajal välja ja on, mida säilitada ja mida mida seal jätta rahvale imetlemiseks ja noh, need funktsioonid muutuvad ja ja siis tuleb nagu samaväärselt midagi proovida juurde juurde luua. Proovime mängida sellist, sellist, mingit natuke flirti nagu sellel noh, 500 aasta vanuse asjaga Meelis Press te ütlesite, et lapsepõlvest peale klotsidega ja pole veel sellest välja saanud aga jätsite way? Vaata kaua siiski olete selle alaga nii professionaalina tegelenud? Ahah, ma lugesin nüüd siin üles, et, et diplomi sain siia kaheksa aastat tagasi, et aga mul vedas, et sain niimoodi teiselt kursuselt kohe erialale tööle. Et vanas EKE projektimajas oli, oli, oli see kolmas osakond õnnetult ilma sisearhitektid. Ja see koht siis nagu loodi peale seda, kui kui ma otsustasin sealt siis arhitektuuri sisearhitektuuri üle minna, et läks, läks, läks õnneks, et kooli kõrvalt sai nagu tööd ka teha. Te mõlemad tõite näite just oma sellisest tööst, mis pidi arvestama siis muinsust ja, ja selle kaitset. Kuidas te olete tundnud, kas, kas muinsuskaitse on, on sisearhitekti? Teie, olete just sisearhitektid, aga võib ka laiemalt arhitektuuri ja arhitekti üldse piiravad niisugused keelud ja käsud või, või annavad nad hoopis just mõttena nagu distsiplineeritud oma vormi või et kuidas sisearhitekt maadleb nende küsimustega? Mina vastan niiviisi, et ausalt öeldes mina olen isegi hea meel, et meil on muinsuskaitse ja, ja nagu jälgitakse ja ja nõutakse projektide kooskõlastamist. Mina leian, et muinsuskaitse just abistab, eriti sisekujunduses need nõuded vanalinnas küll on hea, et nad tegelikult ikkagi projektid peab üle vaatama. Me oleme ju näinud, kui palju on vääriti ehitatud vanalinnas, no need on juba mitmed aastad küll tagasi ja praegu asi on kõvasti paranenud, aga alguses ju väga kipute tegema liiga vanalinna arhitektuurile nii sisekujundusele. Ma olen ainult sellest abistavad. Ma ei ütle, et muinsuskaitse ja need reeglid tahistaksid. Nad aitavad minu meelest. Olen täitsa nõus, et et noh, kindlasti on neid inimesi, kes, kes taipavad ja panevad tähele ja ja, ja on iseteadlikud ja, ja et, et noh, ei vaja sellist bürokraatlikku või korrastamist süsteemis, aga, aga see ei ole ju ikkagi üldine, et et on, et mulle tundub ka, et, et noh, on abi kui sul, kui, kui eriala inimesed aitavad sul seda ülesannet teha, et noh, meil on see siin Eestis seda muinsuste nagu kole vähe, et ülejäänud maailm elabki ainult selle pealt, et sisearhitektidel on palju leiba ja teevad neid vanu asju nagu üle kogu aeg. Aga meil on just vastupidi, et palju, palju uut ja, ja noh, eks selle väga sina peal ei olegi selle vana asjaga, et selles mõttes niisugune abivägi kõrval. On, on ikka ikka jajah Ah, nii et meil ei ole siin midagi, seda muinsuste ning hirmsasti palju. Ja ei ole, sest et Tallinna linn lihtsalt on väike linn ja Eestimaa on lihtsalt väike lihtsalt väiksed Euroopas ja, ja muidugi noh, seda peab tunnetama, tegelikult väärtustama. Ma olen küll aru saanud, et et ikka tõeline väärtus on meil see nüüd aastate jooksul tekkinud, ega alguses ka päris nii ei mõelnud, ikka uus ja uus, kõik uus. Aga tegelikult kui käid ikka Euroopasse ära ja reiside näed siis aru, et mis tegelikult on väärtus meil Tallinnas ikkagi kahjuks vanalinn, sest see uus arhitektuur ta võib-olla kui hea, aga mujal ehitatakse ikka veel kõrgemini veel paremini ja veel uhkemad projektid, nii et selles suhtes ma nii väga ei konkureeri. Aga ma kujutan ette, kui me, Tallinna linn, vanalinn on väga korralikult ja õieti tähendab korda tehtud, siis ta nagu pärlid ja siis ta nagu ta nagu omaette ikkagi siis väärtus, ta on juba praegugi ja minu meelest läheb kood nagu paremaks tendents ikkagi, et aga et minu meelest tõesti tuleb rõhku selle vanalinnal panna ja kõik väärtustada. Ja tundub, et selliseid Et ABS nii arhitektide kui sisearhitektide töö, siis tuleb ka aina aina vähem ette kuigi siin mõned mõned suured projektid on küll olnud, mis möödunud kuul said ka negatiivse märgiga ära märgitud, aga, aga koostöö ikka läheb ütleme nii tõusujoones siis. Arvata võib küll, jah, eks, eks kõik õpivad ja ja ei ole sellist vastandumist, vaid pigem nagu niisugune noh, igaüks täitub nagu täidab nagu tühja koha ära vä. Ja Meelis ütles ka ennem, et ega tegelikult, mis nendes vanades stiilides kodus eriti ei ole, see on kõik, tuleb praktika õppimise lisaõppimise ja ja, ja nagu tööga kaasas, sest et tegelikult mina õppisin küll niisugusel ajal, kus niisugusena nagu joogenud üldse nagu ei eksisteerinudki õieti kuuekümnendatel aastatel niukses stiilidest ja ate kooste, sest mindi ju täiesti mööda. Ühesõnaga, niisugune täiesti täielik modernism oli, ei tahetud nagu tunnistada, praegu muidugi teistmoodi, aga mõtlen, et kõik need objektid, ma olen küll ma ütlen ausalt välja, et ega ma ka nendes stiilides nii väga kohe ikkagi kodus ei olnud ikkagi kõvasti tööd tegema, kui saad mingisuguse objekti kätte ja siis ikka uurima seda ajaloolisi tingimusi ja eritingimusi ja ja kõik ikkagi õppima. Aga minnes nüüd teemas kitsamaks minnes, et tõesti inimese kuulajakodusse et kuidas teile tundub nüüd teie tellijad, kes tahavad, kujutame ette nii, et nad ostavad ühe korteri ja nüüd nad tahavad seda eriti siis teha endale endale sobivaks. Korter on tavaline, ei ole mingi nüüd tellitud projekti järgi ehitatud. Ja kuidas nüüd tundub, kas inimesed on konservatiivsed, on nad julged. Nad kujutavad ette, et korter tuleb teha umbes niisugune, nagu see enne oli, ainult puhtam või, või on juba inimesed oskavad ka juba mas tellimuses pakkuda teile mingeid visioone, mille peale ta ise ei tuleks, ütleme nii. Meil siin on ikka see, see põhjamaa värk ja, ja inimesed on nii trendi tundlikumad kui igal pool mujal, et käivad ikka rohkem vaja kaasas kui siin Kesk-Euroopa tundub küll nii ja ja eks neil eksinud nagu ruutmeetrile seda ideed on nagu rohkem vaata et kaasaegset ideed, kui, kui, siis ka noh, seal seal mujal, et et ambitsioonid on jah kõrgel, et igalühel muidugi oma nägemus, et ja mismoodi ja kas hea-halb aga, aga, aga noh, see juba, et korterid ehitatakse. Või üldse era eraelamist. Sisearhitekt abiga on suu suur märkia rahvatajatega seal mujal ei saagi endale lubada sellist teenust, et noh siin palju raha ei küsi selle eest, et noh, võib-olla siin Londonis sealtki madonnale või kellele tehakse, et noh, need ruumid valmis ka tehtud juba need lihtsalt siis võetakse järjest rendile. Aga meil on, meil on, meil on need remondid paljust tegemata ja siis ja siis on siis on meil tööd ja inimestel loputamist. Et noh, kuidas seda siis kõike teha. Nii et inimestel endil on juba teadmised ja soovid juba päris tihti olemas, kui nad pöörduvad kujundaja poole. Mina olen ka see arvamusel, et eestlased on väga trendimaiad, inimesed minu meelest meie rahvusmillegipärast hirmus õpihimuline ja hirmsasti läheb uuega kaasa, mina olen küll tundnud, kohe tahetakse ja nõutakse, et vot nüüd kui on vaja korterit kujundades, peab ikka midagi tegema ikkagi isikupärast ikkagi, et huvitavalt. Sest et juba kui Sisearhitekt tellitakse, siis ma arvan, et igaüks ikkagi tahab, et ta see töö niux nagu tulemust, et tal tõesti on näha, et tal on ikka Sisearhitekt abis abiks olnud. Ses suhtes mina küll nagu kiidan meie rahvast, et minu meelest me oleme väga kliendid kätt ja väga niuksed, õpihimulised ja ja niuksed. Aga kas kas Trindikkuse hulka käib ka selline noh, suurejooneline lammutamine ja muutmine või on see pigem vana ärakasutamine ja ümberpaigutamine, kumb on siis praegu trendikam? Et siin on vist need arhitektid, on need suuremad lammutajad ja, ja kliendid nagu suuremat säilitanud või et alati tahad nagu endast nagu suuremat märki maha jätta. Et vaat meil ei ole seda kommet, et sisearhitekti all mõistetakse sellist kardina dekoraatorit, et noh, ikka niuksed noh, nii-öelda mehised tükid noh, piltlikult et tuleb seina võtta ja talasid arvutada ja ja skeemi muuta ja torukest vedada ja et, et see on nagu rohkem sisarite. Ega meie sisearhitektile ei meeldigi eriti sellist Decureerimise tööd teha. Ta nagu ei oska ja koolis ei ole õpetatud ja, ja see värk, et aken on lahti, siis sealt tuleb ilusat valgust seal talvel sisse. Noh, ei nähta aga selle butafooria vaeva. Meil läheb nagu see minimalistlik stiil on nagu väga populaarseks muutunud inimeste hulgas ja kui need uusi eramaju vaadata ja kõik ikkagi enam ei, ei kiputa nii väga üle kuhjama ruumes. Et noh, minu meelest nendest koduajakirjadest, arhitektuuriajakirjades, ma usun, on ka abinähakse, kus tuuakse välja, kus on ilusad kodud, need ei ole ülekuhjatud, niuksed, minimalistlikud, askeetlikult, heledad, siis ma usun, et ikkagi inimesed ikkagi õpivad ja niisugust nagu prantslase stiilis seda Artekorationit, seda just seda Niukest kardinate satsid, kes teie lambikest riputamist. Vaat mina ei nimetagi seda tegelikult siis ta teeks, see ongi tõesti niisugune noh, kuidas öelda natuke nagu tehniku töö või see ei ole päris sisekujundaja. Nii nagu Meelis ütles, et sisekujundaja peab olema tehnilistes küsimustes pädev. Tähendab, ta peab teadma, kus ta võtab seina maha, kus on kandekonstruktsioonid nägema nagu ruumi hoopis tervikutena. Nii et hoopis teistmoodi sisekujundajad nagu ikka, nagu ruumi seest kuidagi arhitektuurselt kujundab. Ütleme, et arhitektuurselt kubistlikult. Aga, aga see kujundamine on see niisugune Kaldinati, see on niisugune teistsugune kujundamine. Ja see on võib-olla sellele inimesele, kes sinna elama läheb, noh, juba nii isiklik asi ka, et võib-olla ta ei tahagi eriti nõu, et öeldakse, milline pilt seina, eks ole ja, ja milline Baibake, kuhu see vist elu käigus kujuneb. Seepärast, et minu meelest inimesi on igasuguseid ja minu meelest ega siis ei saagi ennast ju peale suruda, kui keegi teab, vega kindlasti oma stiili tunnetab, teeb seda maitsekalt ega ei pea ju olema kõrgharidusega sisearhitekt, kui on kui on hea Vaids inimesel ta võimendi kehva, täiesti hästi ka oma kodu, ma olen selles täiesti kindel, mul on olnud tuttavaid kes teevad isegi lihtsalt hea maitsega inimesed väga hästi kujundavat väikeste näpunäidete järgi ja põhikohtades. Väiksed näpunäited, aga, aga mõtlen, et oma kardinate lambida saavad väga hästi hakkama. Ja, ja muidugi, kui on ka kujundatud sellise maitsega, mille kohta võib-olla teie Sisearhitektid, ütlete, et halb maitsega inimene tunneb end seal hästi soojalt ja mugavalt ega siis ei saa ka kritiseerida. Aga see pole ju kellelegi ohtlik. Ja ma arvan ka, et ei saa mina seda meelt. Kunagi ei tea, kui trenditundlikumad on, et võib-olla on ajast nii palju ees, et. Kas praegu on nii, et et tahtmine ei ole enam taevariik selles mõttes, et kui te ikka tahate mõne ruumi niisuguseks kujundada, nagu te tahate ja olete tellijaga kokkuleppele jõudnud, et siis on tegelikult kõike võimalik teha, et kõike on võimalik juba saada. Vist küll, jah, ma siin vaatan Mailile otsa naljaga. Ja hea ideed ei pea olema kammitsetud enam mingite võimaluste hingagi. See arhitektuur, mis meil on suhteliselt madal ja, ja väike arhitektuur siin küll ei ole mingid nagu helilisi kammitsaid. Noh, seda ruumi ruumi saab ilusaks ju igasuguse raha eest ja igasuguste vahenditega ja ja noh, seda ambitsiooni nagu ka ei ole, et nad lasevad, nüüd lähevad leiutavad midagi mingi materjali enne, siis ma hakkan tööle. Et noh, et kui on, kui on ikka kliendil palju raha ja ütleb, et kuule, tahan ühte nähtust saada, et noh, siis, siis see nähtustel tehakse ka ja ja, ja, ja ametivendadest on selline mulje jäänud või õdedest, et neile meeldib leiutada siuksest lihtsatest materjalidest nagu, nagu rohkem kui kui, nagu kole keerulistest tead, et sa pead nagu hulka vaeva nägema, et see pisike asi nagu valmis saada. Et vastupidi, et see, see idee on seal sees peidus, siis on siis on sellel sellel vormil nagu lihtsate asjade ühendamise idee siis on sellel vormil nagu isegi rohkem jõudu või jääd kokkuvõttes nägusam. Nii et see suur rahakott ei olegi alati sugugi nii oluline foto, ütleme, kodu interjööris. Vaata selle rahaga on ju nii, et, et noh, et kui teda nagu on nii palju, et noh, saia sisse rosinat ei saa panna, et noh, nagu saab ainult saia valmis küpsetada ja, ja, ja siis ei saa teda rosinasõjaks nimetada. Aga, aga, aga noh, paned natuke raha juurde, saad rosinad ja siis tahad veel natuke, saad tuhksuhkru peale ja lõpuks kilekotti ka ja. Raha peab olema mõõdukalt olemas. Seoses see pakendijutt viis mind nüüd just küsimusele, et kuidas need nende euroremontidega on selle niisuguse üksluiseks tegemisega, kas see aeg on möödas, kui inimesed tahtsid või kas nüüd just kõik tahtsidki, aga ütleme, niisugused asutused või noh, sellised, kus tõesti raha heiti olnud, taheti lihtsalt, et oleks puhas ja korras, et kas see on nüüd läbitud, juba, tehakse ümber või vahetatakse juba nüüd odavaid materjale välja või on mingi tendents märgata? Jaa, on küll, tegelikult see on küll õiged juba vahetatakse välja, neid tähendab juu siis kui on ikkagi väga valge ja kõik üksluine, ju siis natukene inimesi aastaid on ka jubedas läinud lihtsalt ruumid vajavadki juba remonti, kui ta on kaheksa või kuus aastat juba olnud ene, siis ta on kindlasti juba määrdunud. Nii et isegi mitte sellepärast tüdimusest, aga lihtsalt hing on juba nagu täis saanud. Sest et uued materjalid tuli meil ikka enamus ikkagi siis kui tuli Eesti vabariik, tulid meile uued, müüd müüjad siia hulgimüüjad, kes tõid uusi ehitusmaterjale, mida meil ennem ju kuni võtta rubla ajal ikkagi saada ei olnud, nii et ring on täis ja uued, jälle tulevad uuemad kogem materjalid, kohe paremat seksi, igaüks ihkab jälle midagi uut ja paremat. Noh, paratamatus ja remont ju peabki tegema ikka mingisugust aastate järgi. Nii et seitse-kaheksa aastat on täitsa niisugune normaalne väljavahetamise aeg. Maitse juba muutuda, maitse loobuda ja ei see, ega see eurovärk vist ei olnud nagu meie probleem ka, et see oli noh, nii, üle maailma võtad ikka lahti sellise mingi 80.-te keskpaiga ajakirja ja ja noh, eks ta igal pool oligi niuke Klanitud. Noh, tead nüüd on nagu neid pannakse jälle nagu kuidagi tehakse kõik need asjad nagu vähe pehmemad või tundlikumad ja ja sihukene, noh, sihuke futu värk on, hakkab nagu jälle jälle järgi andma. No praegu on hästi moes ja paljud tahavad, et oleks avatud köök. No kust see avatud köök tulnud on, kas te oskate selle avatud köögiajalugu veidi tutvustada, et no võib-olla see võib natukene, meenutab aga seda aega, kui olid kööktoa, noh, kui keegi kuulab ja ei tea, mis avatud köök on, et noh, kööktuba see oli nüüd küll ühe niisuguse väga kitsa elamise tunnusmärke, et noh, et nii vähe oli ruumi, et kööke tuba pidid olema koos. Nüüd aga on vastupidi, et kui sa soovid, et sul oleks väga suur ruum, siis targem sellesse ruumi ja köök ära paigutada, mis ei võtaks siis omaette pinda. Et köögimööbel on nii ilusaks läinud, et hävib ära peita, et siis nagu isad rõõmu tundma ja teistele ära näitama. Ja siis on veel see, et, et meil need inimesed teevad hästi palju tööd ja nad tulevad õhtul hilja koju ja ja noh, nyyd noh, juba pime ja ja siis nad ei saakski nagu hästi palju suhelda, kui üks teed köögis. Koka pea teine, siis loeb lehte. Et. Kallis kuulaja just jõudis ilmselt koju praegu. Ma tahan öelda seda, et minu meelest on, kui nüüd vaadata, On tekkinud stiil, kus minu meelest selle köögimööbli ja elutoamööbli juba kappide nende vahel hakkab juba vahe nagu ära kaduma. Et hakkab nagu minema sarnaseks mööbel tähendab nagu stiili poolest tendi poolest. Et ainult tehnika on see roostevaba plekist ja, ja ütleme niiviisi niuke hästi minimalistlikud pandud, aga asetatud okei, aga ikkagi avatud köögid ja tõesti, ta teeb ruumid avaramaks ja nii nagu Meelis ütles, et et noh, tuled koju ja ise suhelda ja kui on üks ruum, kõik on näha ja aa köök, elu toimub ikkagi ikkagi õhtul ju ikkagi ja ikka söögi ümber köögitegemisi ümber ja kus lapsed veel jooksevad ja ikkagi see niuke vanas talu tarestki juba kööktuba või vana, see köök, elutuba, see oli ikkagi üks suur suur ruumike ja seal ikka mahtus ikka talupere kõik ära ja nii et ma ei näe. Tähendab muidugi igasuguseid asju, kes tahab endale spetsiaalse, püütakse keelatud, ei ole, aga aga praegu ta on küll tõesti väga populaarseks läinud. Igal pool ikkagi korteritest püütakse see köögi, köögi ja elutoa vaheline sein ikkagi niiviisi võimaluste piires ikkagi avada või avada või hoopis ära jätta, oleneb sellest, kuidas, et kandekonstruktsioonid seal paigutatud on. Jah, võib-olla tõesti, see on juba sellest vanast-vanast sellest maamajas tõepoolest võib olla pärit, kus oli tohutu suur rehetuba. Või peaksime teadma, käis, ei ole, ainult meie trend on ka praegusel hetkel niiviisi üle Euroopa. Nii et, et ei tea, võib-olla siis äkki sama uhkelt öelda, et meie rehetoast ongi alguse saanud. Igal juhul on see hästi vastu võetud ja, ja tõesti, see hoiab, hoiab ju perekonda ja neid inimesi inimesi koos. Muidugi nõuab ta ka perenaised või peremehel, kes parasjagu seal köögis meisterdab teatud sellist teatraalsus ja puhtust, võib-olla kui see kõik on juba lausa keset tuba toodud. Lava. See köögi söögitegemine on muutunud nüüd nagu teatraalseks ka see on nagu näitemäng juba ja kõik lisandid on saada maitseainet ja uhkustatakse kogu aeg, mis, mis stiilis jälle õhtusööki teha. Kas mehi? Just ja see on, see söögitegemine on kujunemas rituaaliks. Külalised tulevad sinna, minnakse koos kokkama, kööki, Itaaliale. Ja ja siis ongi ju, Itaalias on suured perekonnad, miks sa siis on ka need suured köögid kindlasti mahusse muidu ära, neil on ju alati lapsi ja ja neid vanaema asi ja neid lahut pikk laudu alati täisfilmides on näha et, et ju siis tuleb meile ka nüüd tasapisi. Jah ja, ja teine on veel see, et, et noh vot eestlased ei armasta selliseid formaalsusi või siukseid oh, välja mõeldud asju või noh, pole seda kultuur ja pole ka tarvis, et elutuba on nüüd noh, nagu kaunilt sätitud nagu kamber, et see oli niuke saksa kultuuriga, mis meil siin Eesti ajal oli. Kogu taluelu käis ikka köögis, nii nagu sa ütlesid Ja jah, ja noh, eks eks siin ole ahneid niukseid noh, ei ole need korterit meil suured egaa, need elamispinnad ja ja noh, ruum on ikka ilus, kui ta on selline avariaga ja suurem ja. See teeb ikka ühest, ühe aknaga, ruumis teeb ta ikka suure, kahe aknaga ruumi, tavaliselt seina maha võtmine ja siis siis tuleb rohkem valgust. Ja mitte ainult kevadel, vaid ka talvel. Kuu sündmus. Stuudios on sisearhitekt, maile Grünberg ja Meelis Press ja mina olen saatejuht Kerttu Soans. Räägime sisekujundusest. Räägime sellest mõeldes möödunud muinsuskaitsekuule ja mul on suur rõõm, et mõlemad saatekülalised elavad Kadriorus. Kadriorg on ju niisugune koht, mis on tõesti risti-rästi muinsuskaitse all. Võib-olla räägitegi nüüd oma oma kodust lähemalt, kas olete ka siis muinsuskaitse all või, või uues majas, kuidas keegi? Nii ma siis alustan, mina olen tõesti Kadrioru patrioot ja eluaeg elanud põline Kadrioru elanik. Olen elanud Weitzenbergi tänaval neiupõlves praegu elama Poska tänaval ja tõesti, see ma elan selles just selles Poska tänava osas, mis oli PTA Slobodan Nende teeteenijate, tööliste käsitööliste, see ütleme niisugune väikeste majakeste ja nende töökodade tänav. Ja, ja mul on hea meel, et tõesti see muinsuskaitsest kadriorule väga palju abi. Sest ta oli tõesti nihukeses väga kriitilises olukorras. Need puumajad on muidugi vanad ja ja nad ei olnud ikka hooldamist saanud absoluutselt, ikkagi vist pärast sõjast saadik. Aga nüüd on kohe selgeid märke, et omanikud on ikkagi tagasi tulnud majadesse, kas nad siis müüvad või püüavad ise tähendab korda teha, kui nad hüüavad, siis tulevad ka uued rentnikud, aga noh, kuna on ikkagi päris ranged seadused ja see puitarhitektuur on ikka omaette väärtus. Ja seda nüüd on ka linna tasandil ja üldse kõikides inimestel, see on, inimestel on nii palju propagandat tehtud reklaami, nii et õnneks õnneks ta ei ole ikkagi maha nagu hävinud, nagu ütleme Rootsis või mujal, et seda kuue arhitektuuri nii vanad, ikkagi vähe. Meil on ikkagi selles suhtes hea, et ta kuidagi säilinud, väga kehvas olukorras, aga minu meelest meil on, millest nagu edasi minna. Sest et tegelikult on ju väga armas ja järjest on näha, kuidas need puumaja praegu üle värvitakse ja ja kord tehakse ja nad muutuvad nii ilusaks. See puuarhitektuur on tegelikult tõesti väga ilus ja sobib väga hästi sinna Kadrioru Kadriorgu. Aga sina ise ei ela puumajas, ma ei ela ise pool majas, mina elan kahjuks buumede vahelises kivimajas, aga see on ka stiilne, ta on ka muinsuskaitse Aldan klassitsistlikus stiilis. Nii et kui mina oma remonti teen ja mis mul on vaja teha seal meie oma maja elanikud, siis meie oleme küll täiesti absoluutselt ikkagi kõik, teeme ikkagi stiilselt ja valvame ja kõik, vahetame kõik katused ja teeme aia vastavalt stiilile ja nii et, et selles suhtes on nagu tähendab Kadriorg nagu selles suhtes nagu tõesti, nagu inimesed nagu hoiavad kokku ja ja on ennast nagu, nagu nüüd juba väärtustanud tuntakse nagu nende puumajad üle uhkust ja need hinnad on ka nüüd, olgugi, et nad vanad katkised, minu meelest on need hinnad tõusnud tublisti. Kuule võib nüüd omaette mõtiskleda, et et jah, et teevad seal täpselt nii korda nagu peab ja no kõik uued katused ja et noh, et see kõik on ju hirmsasti kallis, aga ega vist ta nüüd nii palju kallim ka ei olla teisest remondist, et siin on ikka põhiline ikka see, et peab teadma ja oskama õigetest kohtadest valida materjalid. Eks ta nii ole, tegelikult peab oskama lihtsalt materjali hindade vahel noh, teha valikut, savad samal ajal peab oskama teha ehitusfirmade vahel valikut, peab olema. Noh, nagu kursis selle hindade pakkumistega erinevate firmade töö kvaliteediga. Tõesti, eks, eks ikkagi noh, see on teada, et meil on igasuguseid firmas ja ja lihtsalt ise peab olema nagu tubli ja siis, kui ise ei ole selle ala inimene, siis peab lihtsalt nõu küsima headelt sõpradelt. Jah, Meelis Press, teie ratega Kadriorus, aga mitte vanas majas. Ja ma ise noorem ja siis kukkus jah nii välja, et ehitati üks uus maja ja vot õnnestuski nagu saada. Et minul on sealt jälle noh, nagu nendele ilusatele puumajadele vastu panna, niisugune vahva merevaade. Ja vanalinn on sealsamas kohe-kohe ees, et kuhu nad paraku need torne ette ehitavad, et ei anna seal vastava sõdiselt. Aga lause Kadriorg on jah, ta on omaette väärtustanud tänu sellele visteta seal nagu südalinna ligi kesklinnas ja tuleb kohe ette nakku üks selline rajoon Moskvas nagu Sokol Seal on nüüd see maa hind väidetavalt kõrgem juba kui, kui Broadwayl ja ja põhjuseks on just see, et, et naabrite juurest kostab kukelaulu ja ja ja, ja noh, puudel seal Lenini ajast alates suureks kasvanud ja, ja et ja noh, vot eks need linna turbaniseeruvad ja, ja võetakse nagu värskelt moest läinud asjad nagu maha ja ka ja ehitatakse asemele nagu funktsionaalsem igatpidi nagu otstarbekam. Mõttekam. Aga et kuna meil nüüd raha nii palju ei olnud seal ilmselt tänu sellele on nad siis jäänud püsti noh, õnnetuseks ka nagu remontimata ja ja nüüd selle maile jutu peale naftat selle tänu sellele tuleb sinna nüüd siis palju raha ka sisse investeerida, et kui seal noh, hoiad selle maja korras ja ei jookse katus läbi ja pidevalt, et värvid ja uksekest parandad ja hoiad silma peal. Ja mis kõige tähtsam, et noh, omanik on õige ja oskab sellest kõigest nagu pidada. Et siis on siis need kulutused ei ole nii suured, et noh, täna me võib-olla tõesti selle ülesehitamine on juba võrdväärne sellise uue maja tegemisega. Aga küsimus ei olegi nagu selles, et et küsimus on, küsimus on selles tervikus ja selles võib-olla selles tundes, mis seal on olemas ja noh, mida Tallinnas võib-olla mingi muu rajooni asend Ja sellepärast ka see puskar tänav nagu väärtustatud ennast ja, ja, ja läheb veel tulevikus veel kaunimaks seepärast, et on ju pargi ja tiigi selle luigetiigi ju lausa külje all. Aga seal on meie Kadrioru pargi direktor Ain Järve väga kõvasti ju tegelikult tööd teinud ja tõesti on ikkagi muutunud ilusaks luigetiigi ümbrus ja tal on edaspidi ju plaanis selle lossi ümbesed täiskasvanud suureks kasvanud haiged puud maha võtta, teha korralik barokkpark sinna, nii et plaanid on tegelikult suured ja seda rohkem see see Kadriorg väärtuslikumaks läheb, mida ilusamaks ta tegelikult läheb. Armsad külalised, lubage nüüd oma koju siseneda ka, te olete sisekujundajad, nüüd saime mingi mulje sellest, milline on maja, kus te elate. Aga kas maja ja siis teie tuba on omavahel ka heas dialoogis või vastanduvad. Maile Grünberg. No ma pean ikkagi tunnistama, et nii nagu maja on, mul tähendab klassitsistlikus stiilis on mul ka ikkagi päris palju elutoas vanat mööblit, aga see on lihtsalt niiviisi kas teadlikult või mitte teadlikult omal ajal ikkagi ostetud üliõpilaspõlves. Ja tegelikult praegu on, sest väga hea meel, mul on üks Pieter, meie komplekt päris ilus ja korda tehtud. Lapsed on suureks kasvanud, enam metsikut nihukest lagastamist seal peal. Aga, ja teine mul nagu uusrokokoo niuke mõisa mõisa Lukaku. Nii et, et tegelikult on mõlemad korda tehtud, praegu mina neist ikkagi väga vean neid lugu ja muidu majas väga hästi sobib. Muidugi ma ei näe, ei välista seda, et loomulikult kööki ja vannituba ja kõik need asjad, et noh, need elemendid peavad olema muidugi ma arvan, aga moodsad mulle ei meeldi üldse nagu vanaaegses stiilis köögid. Kuna see tehnik, Ta on juba nii ilus, uus ja kaasaegne, siis minu meelest ta nõuab kohe paratamatult nagu moodsat köökega Madises probleemi. Minu meelest võib-olla nii vana mööbli juba väga moodne köök, ma arvan, et seal ei juhtu midagi pahandust. Nii nagu on kombinatsioon nii vana mööbli kui uue mööbli vahel ja, ja ma arvan, et seda nihukest stendi ka teistele soovitada. Kas sa tead ka oma vana mööbli eelmisi omanikke on sul nendega ka nisuke isikuline suhe? Oli küll kunagi ma mäletan, kui ma ostsin selle selle mõisa rokokoo mööbli. Mul on see nii meeles, sest et seda viis, üks vanaproua. See oli vist 70.-te lõpus või keskel, keskel oli vist ja ja siis. Tal olid ka pääskülas oma eramajast ta müüs ja kurtis mulle, et küll tal on kahju, sest mööblist ei taha seda ära müüa, aga aga need noored nende tulid ja need ostavad niukse niukse tolle midagi niukse kilpmööbli sinna asemele tahtsid, tähendab seda, et kuskil pole ruumi teda hoida ja ma pean tema ära nüüd müüma ja kohe nad nõuavad ja, ja ütles ja siis andis mulle peegliraami veel nagu peale kaupa väga ilusa üldise hoogu sisse mulle õnne ja, ja kohe nuttis, kuidas ta mööblit tähendab, ära viisime, mul oli kohetest nii kahju. Aga mida sa teed, härra veega ära on ja mida sa teed, kui noored nõudsite, kas siis noorte vastu ei saa? Nii et kahju, kahju nendest noortest? Jah, aga sinul on nüüd selle selle mööbliga veel selline romantiline mälestus ja vanade asjade suur bluulet nad ja hoiavad. Ja huvitav, et selle naise sõnade toogu ta mulle õnne. See, mul on jäänud nii kauaks meelde. Meelis Press, teie elate uues majas, milline näeb kodu seest välja? Ja vot ongi, et ilmselt jah, seal Poska tänaval oleks vist ka niimoodi proovinud midagi leida, aga aga kuna sa seda vana kole vähe, et mul oli üks tore juhus oli, käisime kliendiga valimas mööblit, vanavara kaupluses ja, ja leidsin ühed hiina toolid. Neid oli tükki neli, küll olid kuramus ilusad ja ja vot hiinlased oskavad kuidagi need asjad nagu teistpidi teha või teistpidi noh, nagu läbi mõtestada nende Vorman käitub noh, nii nii ettearvamatult ja ja, ja see, see mõtte, loogika ja, ja konstruktsioon on, on mööblil teine ja, ja ta on selline nagu stiliseeritum kuidagi juba läbi aja. Meil see talupoja või saksa värk oli ikkagi nagu oli kole palju selliste kooria detaili, formaalsusi seal on nagu igal asjal oma mingi mõte ja jutt ja legend taga. Ja nendel toolidel on need peal sellised vahvad pildikesed, et on seal siis selline Peremehe vanamees ja ja noh, niukene rindoneesia piits on käes ju ta ju ta kõva käega mees oli. Ja siis on niuke pereproua armsakene näpsukene ja on kena tütar, keda seal parasjagu mehele pannakse tooli peale ja viimane on siis kõige noorem poeg. Ja need on siis noh, niimoodi kõik selle pildi pealt kui sa küsisid, et kas sellel tead, mis selle mööbliga on, et noh, selle pildi pealt võin kohe jutustada, mis, mis seal, mis seal peres toimus ja mis seal oli. Rohkem mööblitükke nagu vanu ei ole, et küll on, sellised ehituse ajal sai, sai seda korteriskeemi muuta, et noh arhitekti tehtud Miia Masso tehtud maja, aga noh, niisugune erakordselt hea projekt ja selge ja lakooniline arhitektuur, aga vaata, kui Sisearhitekt tuleb, siis ta ikka ikka nagu kurat, on tal mingid omad ambitsioonid ja, ja leidis, et kas nad nüüd head või halvad on, aga ikka teed nagu arhitekti skeemi ümber, et see vist on, see vist on selline tava. See on kohe minu meelest nagu haigus mulle seesamamoodi, täitsa nagu haigused, kui ma saan ühe põhiplaani kätte korteris või eramus sisimas kipun seda nii palju ringi tegemist, siis ei taha küll kellelegi kivi kapsaaeda visata, ka sisearhitektid teevad need põhiplaanid elamise järgi palju loogilisemalt käigud. Arhitekt maadleb vist nähtavasti oma arhitektuuriga oma mahtudega oma oma selle postamendi ühes püstitamisega maja, eks ikkagi väljastadel juurde siis ei napi sisuliselt võimalusi aega sele, põhiplaanide, võib-olla korterite puhul ma ütle ühiskondlikes hoonetes nii, et korterid on väga enamus sellest saab ikka ringi tehtud ja ma saan aru, et meil on samasugune nagu minagi. Jõudsime küsida, et kohe niisugune hobi niuke meeldiv. Ja läks siis oma kodu, läks ka avaramaks ja läkski. Mina riputasin, paneelid üles, et võtsin need sillusaid ja talasid seal heas illust, talasid alt ära ja, ja ukseauku, lõhkusin välja ja nüüd on niukene üks suur pind kõik, et. Ja siis mingil seletamatul kombel tekkis 10 ruutmeetrit juurde, et kuivõrd üks sein oli niuke viltune ja ja seal oli nagu selline väike noh, pööningualune planeeritud sirge seinaga. Ja ega hästi keegi ei mõistnud enne seda, et mis ma sellega võidan, aga vot nüüd need ei taha reklaami teha, aga need need katus aknad, et need on seal katuse vinnas väljas ja noh, vanalinnas nüüd on keelatud ära praegu aga, aga, aga miks seda, seda ei oskagi öelda iseenesest selle, selle sellise nipi abil saab ikka ikka täitsa selle ruumid noh, elama ja ja ruumidele saab kõrgust juurde üks 50 sendi jagu. Et tänasel hetkel on nii, et, et, et minul on nagu 10 ruutu tulnud tulnud nagu nende abiga juurde, et sa saad vabalt käia nende katu katus akendaal nagu ringi, mul on terve rivi seal neid nagu nagu tõmmatud ja palju valgust. Sa pead seda propageerima, siis rohkem teistele ka tooma näidata. Räägime nii, et teie näidete varal sain kinnitust sellele niisugusele tõele et hoia vana seal, kus vaja ja lisa sinna vanale uut. Nad väärtustavad teineteist mõlemad kindla peale ja tänan väga. Stuudios olid sisearhitektid. Maile Grünberg ja Meelis Press. Mina olen saatejuht Kerttu Soans ja kohtumiseni kuue pärast. Kuu sündmus. Kuuldud saade oli esmakordselt kavas tänavu maikuus.