Tere tulemast, tere tulemast, tere tulemast, taas ruumi jätkub kõigile. Ah et kus loomulikult meie viite mikserisse eelkõige muidugi meie tänase saatekülalistel, aga kes keelab sinulgi kulla kuulaja, nendega koos ennast meie mikseri seinte vahele mõelda. Ja siinkohal suurde kõigile neile, kes eriti usinasti mõelda suutsid tähendab, Mikseri tegijatele oma kaastööd saatsid. Teatavasti kõlas läinud pühapäevases meelejahutaja väike üleskutse kõigile nalja sõbralikele, koolipoistele-tüdrukutele ja nende isadele-emadele, et nad pisikesi muhedalt lustakaid lugusid kirja paneksid ja viite mikseri saadaksid. Kordame üleskutset praegu taas, veel pole hilja kaaski ärasaatmise viimane tähtaeg on seitsmes mai raadiopäev ja loomulikult on varutud ka väikesed auhinnad, mida sõbrad leiutaja toimetusest lubasid välja panna ja selle jutu väärikaks lõpetuseks kõlagu väike katkend kahest lustakas võistluskirjast. Esimeses on paberile pandud tõestisündinud Vestlus viljandlanna Marek rolli üheksaaastase tütre kellegi tuttava täiskasvanu vahel. Täditütar koer närib kogu aeg minu varbaid. Tuttav tegi, aga võib-olla oled sa ise selle kombe talle õpetanud? Ei ole. Mina pole tema varbaid kunagi närinud. Teises kirjas on 11 aastane Marek pihkunud välja pakkunud oma nalja valimi. Kas teate muumia Egiptuses sisse tehtud kuningaks? Põrandaalused on põrandal elavad loomad. Prussakad, rasketööstus on tööstus, millele on raske nime all. On reede õhtul eetris on laste ja noorteraadio meelelahutusprogramm, viite mikser aeg läheb kohutava kiirusega ja nii palju on neid, kes oma esinemisjärge ootavad mikser teele. Sedapuhku käisime mikser küll tavalisest veidi kauem, sest mees, kelle ta siia toimetas, tuli ka üksjagu kaugelt ansambli neema juht Ain Tammesson. Tulime 13000 kilomeetri kauguselt ja seal asub laose rahvademokraatlik vaba ja ennem oli siis Vietnam, nii et sai käidud Kagu-Aasias poolsaar. Kontsert oli meil praktiliselt iga päev huvitav kontsert oli ühel staadionil, mis mahutab umbes 10000 inimest ja see oli siis vabas õhus, aga muidu oli jah, teatrid ja kontserdisaalid. Huvitav oli see, et kui lugu lõppes siis aplaus kestis umbes viis kuni 10 sekundit. Selle nii tormiline ja, ja hääbus karutu. Ja siis, kui meie tõlk tutvustas laulu seisu, siis nad nagu isegi ei kuulanud seda, mis seal laulus omavahel lobisesid, kõva häälega ja seal oli nagu natuke üllatav ja ootamatu. Ja pärast me saime selle aplausi kohta nii palju teada, et see pidi olema Ma väga soe vastuvõtt, sest reeglina nad ei pidanud üldse plaksutab. Kas oli ka märgata, et mingi lugu meeldis rohkem kui, kui mõni teine? Kõige paremini meeldisid kõik niisugused aeglased ja meloodiliselt lood. Kas peale kontserdite jäi ka midagi muud huvitavat silma nendest küllalt eksootilistest riikidest? Eks muidugi loodus, sest ega pea kohal ripuvad banaanikobarad igal pool ja väga tihti ei kohta. Ja seal looduse lopsakus ja ja see miljöö muidugi oli hoopis teine, kogu see elumajad ja inimesed ja ja selles mõttes mälestusi on palju. Ta tahtis juba poolel Nemo laulupeolt tulla. Ma suutsin teda hädavaevu tagasi hoida. Aga neid ei peata Madist küll enam miski. Lugupeetud eakaaslased Kallid klassiõed ja vennad suureks sirgumise vaevarohkes, kuid vastutusrikkas ürituses kõnelen teiega eriti raskel ajal. Kevade kõrvulukustav Acoina mahlade mügina ja voolavate vete sulina saatel. Käes on aasta kõige raskem etapp, mis tuleb ületada kaunile ilmale ja lumikellukestega vaatamata. See ei ole kerge, ikka kipub midagi segama. Nii näiteks astus eile vahetunni ajal minu juurde tütarlaps Marina paralleelklassist ja ütles. Madis, kas sa oled märganud, et kevad on käes? Muidugi, vastasin mina, see on ju talveseaduspärade jätk ja linnud laulavad ja paistab päikene, jätkas Marina. Üsna loomulik, märkisin mina. Lennud tekitavat praegu vajalikke peibutus ja pesitsushääli, aga päikene paistab, kuna ta kuna ta paistab nii ilus, oleks jalutanud ta arvas Marina. Jalutamine on muidugi tervislik, täiendasin mina, aga sihipärast treeningut jooksmise või hüppamise näol see ei asenda. Kuidas siis jääb? Küsis nüüd Marina, millega ei saanud mina aru. Kas läheme õhtul jalutama või ei lähe? Tahtis Marina teada. Ah et jalutama kaalusin, mina tean, Marina Siiberatulonkimine mööda tänavaid ei sobi kokku minu põhimõtetega. Iseasi, kui me kogusime sekundaarset toorainet või kannatasime telegramme laiali. Niisama hulguvad igasugused halvad elemendid või kui uskuda maailmakirjanduse andmeid, siis ka need kes on armunud. Marina võpatas ja läks näost punaseks. Miinusega tärkas kummaline kahtlus. Kuule Marina, aga võib-olla oled sina ka minusse nii-ütelda armunud? See muudaks muidugi situatsiooni. Marina vastus kaks sammukese tagasi. Hüüdis lollakas ning jooksis minema. Imelik asi, kogu minu arutelu oli valdavalt loogiline, mis pärast siis äkki, lollakas. Kas ma tõesti tegin midagi valesti? Pärast tunde ootasin marinat koolimaja ees ning ütlesin talle. Jalutame siis pealegi, kui sa nii kangesti tahad. Mina sinuga, imestas Marina, pole pähegi tulnud ja tütarlaps tõttas minema ning tema seelik lehvis tuules. Nüüd ei saanud ma enam üldse millestki aru. Lonkisin õhtu läbi mööda tänavaid ning mõtlesin muudkui marinast ja sing muudkui valutas ja valutas. Vaat selline asi on see kevad ja linnud ja sinililled. Kui neid ei oleks, oleks praegu palju kergem areneda harmooniliseks kodanikuks lohutuseks jääb ainult teadmine, et küll see kevad üks kord läbi saab ning siis kujuneme jälle täie hooga ning igasuguste sisemiste kreppeldusteta edasi suurteks seltsimeesteks ja naisteks. Leelo nuusk, voolnu, tooli. Kui satuksin kord hääleiabilver, jäädi kaugele Ta lendab, oh miks küll, miks siis ei? Kes sa tüdruk oled, kes seal niimoodi laulsid, mina olengi tüdruk, muusikalist, mille nimi on võlur koss. Ja see tüdruk, kes kangesti tahab jõuda unenäo juurde, kes vaatamata sellele, et on valus ja paha, et on külm ja kõle tahab jõuda oma unistuste maale ja kuhu ta lõpuks siis jõuab ka? Seda muusikali meil vist Estonia teatris mängitud ei olegi, ei ole. Seda muusikali ole mängitud, aga õnneks on olemas lastele see raamat, millest nad võivad lugeda, millest seal muusikalis juttu on? Nii et võlu Rossist võib siis lugeda ja mõelda, kuidas saaks jõuda oma unistuste maale. Aga nüüd on aeg öelda. Meie viite mikseri saatel on täna külas teater Estonia solist, Eesti NSV teeneline kunstnik Katrin karisma, tere tulemast. Tere. Kuidas siis omal ajal küll nii juhtus, et üks läbi ja lõhki draamanäitleja ja lavakunstikateedri lõpetanud neiu hoopistükkis Estonia teatrisse läks ja seal kohe hästi palju laulmaks. See juhtus 18 aastat tagasi. Ja see oli ilmselt siiski tõesti juhtus nii, et see oligi juhus. See ei olnudki midagi ette valmistatud. Sest tol ajal, kui meie lõpetasime lavakunstikateedris oli kolmas lend siis oli meil minu õnneks niisugune muusikal nagu humalakorjajaid, mida me mängisime noorsooteatris, mille lavastas Vello Rummo. Ja eks siis sealt Estonia teatri juhtkond mind vist üles korjaski. Kuigi Ma pean ütlema, et et ma oleks tahtnud muidugi oma teatrisse minna ja ma üldse tahaks kõikides teatrites mängida, aga Estonia teatris mängida ja olla muusika, siis see on vist lihtsalt niisugune eriline tunne, mida ma mitte millegi vastu ei vahetaks. Tavaliselt elus on ikka niimoodi, et meeldib ikkagi see mis on nagu kättesaamatu ja kaugel. Ja minuga on täpselt sama lugu. Mulle meeldib see, mis, mis mulle on nagu raskem. Ja just need lüürilised laulud on, on minul nagu raskemat laulda, võib-olla ma ise olen niisugune temperamentsem ja, ja, ja lõbusate ja kiiremate lauludega võib-olla saaksin paremini hakkama. Aga süda kuskil kisub ikkagi sellesse helesinisesse kaugusesse nende laulude poole. Täna hommikul oli meil just niisugune koosolek, kus arutati Estonia teatri perspektiivplaani. Ja sealt saime me teada, et on välja otsitud üks niisugune tore muusikal, mille libreto autoriks on täpselt samuti nagu Pipi Pikksukk ala Astrid Lindgren. Ja mida praegu väga edukalt mängitakse Rootsis ja mille siis meie teatri peadirigent Eri Klas on palunud, et seda saaks ka meie teatris mängida. Mina usun sellesse, et kui on tegemist juba muinasjutuga, siis see peab olema üks väga ilus ja armas asi. Missugused on teie meelest Katrin karisma, toredad, head inimese omadused elus teatriseinte vahelt natuke näiteks välja tänavale astuda ja ümberringi vaadata? Minule meeldivad väga niisugused inimesed, kes kes oskavad elust rõõmu tunda, kes ei virise ja kes näevad näevad ka seal, kus võib-olla tõesti momendil midagi head ei ole näha, näevad natuke kaugemale. Ja ja armastavad naerda. Sellepärast, et, et see aitab väga, väga sageli. Ja kui juhtub ka midagi halvasti, siis minu ema ütles ikka mulle niimoodi, kes teab, milleks see hea oli? See ja ta lendab Ohmiks küll, miks siis ei? Aga nüüd tuttav kujundus ja sümpaatne väike mehike, nemad ei lase end kaua oodata. Või kuidas mikser? Ei, Joey mis te arvate, et ma täna ka kuskilt välja poen või mitte, sinnapoolegi käsiton siin nurgas oli häbi lihtsalt seal eelmine kord tekkinud eksituse pärast, et et ei tea kohe, kuhu pugeda. No kuidas ma võisin küll liis segamini ajada selle esimese aprilli saabumise? Nojah, aga mis ma ikka nukrus. Aprill on täies jõus, kõik rõõmutsevad, kõik naeravad, kõik lustivad ja mina jokker nukrutsensena ega midagi. Kutsun teid täna järjekordsele mängule. Selle mängu nimi on hirvejaht. Teeme nii, et lükake ruumis keskele kaks lauda, otsapidi kokku. Siduge ühel mängijal silmad kinni, tema on jahimees, teised hirved. Jahimees on mängu algul laua ühes otsas, hirved vastasotsas ja nüüd tähelepanu. Algab jaht. Nojah, võimalikult ruttu käega puudutada ja, ja vabaneda sel moel oma osas kedagi puudutaks liku kõigil mängijal üks käsi kogu astun, laud oleva kütt on halvemas olukorras. Nonii laud juhib teda siiski kindla hirvede silmaga küll kinni sidumata, kuid rohkem kellad segavad 11. Eriti kui jahimees ootamatult suunda muudab. Lubatud on ka laua alt või pealt teisele poole põhjendamine võtma. Reeglit ei tohi rikkuda, kogu aeg peab käsi vastu lauda olema. Kui ruumis on laud, mille ümber kogu seltskond ei mahu, siis saadki kütt ainult püüdma. Tagaajamine ümber laua on põnev ka pealtvaatajaile. Kordamööda on kõik mängijad hirve osas. Juhhei juhhei. Kui mustri Madist uskuda, siis kevad teeb inimesed teistsuguseks ja koolide öössegi pudeneb hulka nii mõnigi seniolematu pärl. Nii et Juku ja Kustas kõnelevad need siis järgnevad jõhvi lõikadesse ning kirjalduse, geograaf ja kui ajaloo valdkonnas. Mikser. Andres sõitis vargamäele hobusega Andrusel üldse slaiski. Nüüd aitasid Andrusel sõnnikuprobleemi lahendada loomust. Jaanus Oodo jaemiilijad sõidavad prohveti pärdiku juurde. Jaanus andis Oodole hobuse, kuid viimane kukkus maha ja minestas. Oskar Lutsu kevades. Saade on ka tänapäeval laialt tuntud filmiteos. Tasu ja tegevus toimus Tartu lähedal, Buratino väljal. Puškini paljudest naistest on meile kõige lähedasem satsiona. Ja. Klenski Tatjana läksid tülli. Nende tüli lahenes duellis saades taolise sisuga kirja Zeitysoneegin otsetee Tatjana juurde. Tatjana jooksis majast välja. Ema aiasopis jäid ootama niigini vastast kirja. Kolhoosnikud otsustasid lehmad, lambad ja sead ühte lauta viia, siis ei olnud neil enam meetodi kaubandust ning neist kõigist ausad inimesele soolo Hom sakslast kirjutada Väärtusliku romaani ülesküntud uudismaa, kus ta Võõdovjašuuklidaaton tõelised kujud jääke, laulofovi kandidaat, kes on ise Nobeli preemia laureaadi, jääb kõigile heli Talle lugejaile meelde. Polaarmaades kohtume järgmise elusolendeid, hülgeid, pingviine ja uurijaid. Tundras kasvab jää, karusid ja jõhvikaid. Soome laht, rikas prottide poolest. Ja Aafrika on appide poolest üpris rikas Aafrika jah. Inimene tuli seitsmeteistkümnendal sajandil puu otsast maha ja varsti pärast seda hakkas mõtlema. Ennemuistsed, egiptlased kirjutasid ju pabeross, pikki aegu kasutati meie maal orja tööjõudu. Kurjedena töötasid isegi inimesed ja orjaajal korraldati ju neid perekonnaõhtuid, kus siis arutati, kuidas korraldada mõisatöid lihtsalt. Ajalooliseks isiksuseks nimetatakse sellist isiksust, kes liigub edasi ja tagasi. Ja roomlastele, väepealik saela Caesar suutis ühe korraga lugeda, kirjutada ja rääkida telefoni. Roomas ehitati uus amfiteater. Samas olid kahesugused inimesed, orjad ja orjapidajad. Orjade elu oli väga hea, sest igal ohjal olid orjapidajad, kes pidid neid üleval pidama. Keskajal tehti linna tänavad nii kitsad, et kaks autod mahtusid vaevu teineteisest mööduvat õhtut. Keskaegsetes linnades raskendasid kindlustus, volid, majavalitsuste töid. Meil toimus koondus teemal, kuidas Kolumbus avastas Ameerika millestki õppealajuhataja osa võttis. Toredaid ja vaimukaid pärle teilegi teie koolides, soovides lõpetame, tänan. Ärge siis unustage, et tõestisündinud ja väljamõeldud lühinaljade ärasaatmise viimane tähtaeg on seitsmes mai. Osa võivad võtta nii suured kui väikesed ja auhinnad ootavad. Ümbrikule tuleb kirjutada Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, Eesti raadio mees, Mikser, jõudu ja lusti. Tänast saadet aitasid teha Tõnu Oja, Vladislav Koržets, Guido Kangur, Andrus Vaarik, rikk Mare Kroll, Marek Tihhonovi, Toivo Tootsen, Jaak Ojakäär, Mart puust virvel, Pulver. Saatejuhid olid Haldi Normet ja Jaagup Kreem. Kohtumiseni neljandal mail ja pange tähele, sedapuhku juba kell 20 30 esimeses ja kolmandas programmis. Niisiis kell 20 30 neljandal mail.