Tere täna on eetris saatesarja kahel kaldal viimane saade. Mina olen saate autor Heidi Sarapu. Eelmistes saadetes rääkisime eestlaste põgenemisest Rootsi laagrielust sulandumisest Rootsi ühiskonda. Täna räägime viimasest 10-st aastast ja ka Eesti ja Rootsi kultuurikontaktidest. 1994. aasta oli meie jaoks traagiline. Läänemerel hukkus parvlaev Estonia, meie hulgast lahkus Eesti Kirjanike kooperatiivi esimees Bernard Kangro. Rootsis ilmus üha vähem eestikeelseid raamatuid. Võib-olla oleks tulnud leida mees, kes oleks Bernard Kangro töö üle võtnud? Juba tema eluajal olid tõsised mõtted kooperatiivi likvideerida, sellepärast et need alused hakkasid ära kaduma, ei olnud enam kirjutajad paguluses, kõik olid vanaks. No ei olnud enam lugejaid samal põhjusel ja ei olnud ka enam töötavat personali ilma rahata, töötasid Kangro ise tema abikaasa Maria Kangro ja Susanne raudselt. Nüüd on stuudios kalli Clement, kes töötas rida aastaid Rootsis kirjanike fondi direktorina. Kas oli ka palju need kirjanik, kes kirjutasid rootsi keeles, olid küll Eesti päritoluga, aga kirjutasid rootsi keeles, eks neid kirjanikke oli terve rida, aga suurem osa eesti kirjanikke, kes põgenesid Eestist Rootsi, kirjutasid oma emakeeles, tähendab eesti keeles. Ja algaastatel oli nii, et need kirjanik kui teatud määral isoleerisid astet nad suhteliselt kiiresti said omaenda kirjastuseks, siis eesti keeles ilmusid nende tööd. Ja oli mõeldud siis eesti lugejatele. Kõik need raamatud ja väga väheseid tõlgitud teistesse keeltesse, mis nüüd tagantjärele vaadata on, on väga, väga kahju, sest nende kirjanike seas olid tõeliselt suuri nimesi. Aga nad jäid nagu enam-vähem eesti lugejaskonnale. Mis aastatel hakkasid need kirjanikud need nooremad kirjutama rootsi keeles, solist suhteliselt hilja, tegelikult esimene, kes hakkas rootsi keeles kirjutama, oli Ilmar Laaban. Ja seda tema tegi juba väga varakult ja ma mäletan, mul on Isoiks mälu ühes tema Dmitri perfoone, siis, mis toimus Stockholmis moodsas muuseumis seal kasutada, las ta siis rootsi keelt teiste häälitsuste kõrval. Ja mind vapustas väga, kui ilus, haruldaselt ilus tema rootsi keel oli. Ma arvan, et see oli esimest korda, isegi kui ma tähele panin keeleilu kui tuntud Ilmar Laabanolly rootslaste hulgas ilma Laaban oli väga tuntud, võib-olla mitte nii nagu üldsuses jaoskonna tema looming on väga omapärane, aga ta oli väga silmapaistev kultuuri isiksus Rootsi ringkondades. Tema nimi oli tõesti väga-väga tuntud ja näitab ka, et tema viimase juubeli puhul kus ta ise sai, kas olla, siis tehti väga-väga suur vastuvõtt Rootsis suures kunstimuuseumis ja seal olid enam-vähem kõik rootsi kultuuritegelased. Kohal. Oli veel mehi, kes julgesid sulepea kätte võtta. Oli ja üks nendest, interPuide tegutseb ikka veel. Ta on ka kogu aeg kirjutanud rootsi keeles. Minu teada ma ei usu, ta kunagi on ennast eesti keeles väljendanud, aga tema on ka üks nendest, kelle rootsi keel on väga-väga hea. Ja sellepärast ma arvan ka, et ta on väga hea tõlkija. Ta on nüüd hiljuti tõlkinud eesti luuletajaid ühes vaikses Rutsi kirjastuses. Selle aasta jooksul ilmus Sist rootsi keele tõlkes Kristiina Ehina, Elo Viidingu, Aare Pilve loomingut Peeter puite tõlkes. Ja tema alati tõlgib väga hästi kirjutamisega väga hästi. Ta debüteeris luuletajana. Tal on kaks luuletuskogu, mis ilmusid siis 80.-te aastate algul. Nii et siis võib ütelda, et need olid, need tähendab pääl ilma Laabanid esimesed, kes hakkasid nagu rootsi keeles kirjutama. Nii, ja nüüd üks väike katkend Peter Puide loomingust. Ma ei tsiteeri enam lühikesed katked teistelt tõdedest mis kõigis olukordades on nii kapriis, selt üksteisega seoses. Neist ma enam ei hooli. Oma tõed tuleb ise kokku seada ja üles otsida. Teiste tõed on kui maastikuvisandid. Saul Steinbergi joonised filmi ateljeedes Nevada kõrbetes. Kulissid paistavad tõesti illustratsiooni perspektiivis 100 meetri kõrgusel õhus. Liiva ja kuumus on üles seatud okupatsioonitõkkeaiad ja Tarastused. Nagu oleks päikeses lõhenenud kividele ja kõrbe heinale tähtis, kes olid need, kes säilitasid oma sissekande tõendeid kassa kapis? Kui ma teadsin kõike, ei teadnud ma midagi. Nüüd ei tea ma midagi ja alles nüüd teadma tõde. Pole enam romaanide aeg. Varem raamatuid lugedes ma ainult lehitsesin, neid. Pole tarvis alata lugemist esimeselt leheküljelt võib alata ükskõik kust. Lugeda kord siit, kord sealt. Kui raamatus leidub mingi korrapärasus, selgub, seega, siis korrapärasus on otsekui näivus kulissid. Ah siis nõnda sobib, see kokku, on miski, mida enam ei hüüta. Mitte seetõttu, et loetakse näilise sündmustiku raamatuid. Tõde peitub teatris, hirmide taga, kuivanud rohus, päikesest lõhenenud kivide vahel kõrbekaljude hommikuses külmas varjus. Seda hakatakse mõistma vähehaaval, kui ollakse kaua olnud iseenda kloostrivend ja õppinud usaldama ainult vaikust ja jahedust hommikuste kõrbekaljude varjus. Kuid mõnikord sünnib üllatus. Raamatud loovutavad mõnikord teemante, imelisi kive. Võib-olla on need ainult ränikivid, ma ei tea. Ometi tahaksin neid raamida. Raamistus on see, mis midagi tähendab, annab sisu. Et selle mõistmine ka nii kaua aega võttis. Sellele, kes sünnib lahtisel maastikul, annavad kuju esimesed kivid, milleni ta jõuab. Kivid annavad talle mõõdu mõõdavad tema võimeid ja saavad tema jäljendiks midagi muud. Üks kivi ei ole. Kellest ma lugu pidasin? Või miski mingi ese? Ma ei tea. Kuid need, kes ainult rändavad läbi maastiku nagu need sõdalased, kes lauldes taganevad tontide eest. Need asuvad valel pooltõde. Ainult teist poolt võib armastada. Kui ei olda pimestatud? Ja nüüd siis läheme naiskirjanike juurde. Esimene keda ma võib-olla siinkohal mainiks oleks. Jänelmelberg kes on pettur, kui te ka enam-vähem samavanune, natukene noorem ja kes samuti nagu Pieter, kuid kirjutab rootsi keeles, joon ka tõlkija. Ta kirjutab siis ilukirjandust ja on ilmunud üks, kümmekond raamatutega. 1900 90.-st aastast elab ta Norras Oslos ja nüüd kaks viimast raamatut, mis on õige põnevad, kuna nad sisuliselt on hoopis teistlaadi. Eelviimases romaanis kirjutanud siis Bertult Bristist ja tema naisest ja viimane raamat mis on väga huvitav, omamoodi on ooperiromaan, kus ta kirjeldab kolm ooperit, selle sisu ja kuidas ta neid põimib, kui need hästi põneva sisuga romaanid olnud. Aga need kaks viimast on tal siis toimunud koostöös ühe kirjanik kolleegiga, norralased on nii, et need on ilmunud norra keeles, muidu on ta pidevast ilmunud rootsi keeles naine, keda ma tahaks siis mainida, siinkohal on tunduvalt noorem, kõige noorem nendest kirjanikest, kes on ennast siis rootsi keeles väljendanud ja publitseerinud raamatuid, kes võitlevad tegelikult ainult akadeemiliselt, on eestlane, kui nad minu teada ta ei valda eesti keelt ja on täitsa Rootsi nagu üleskasvuga Mare kandre, aga tema on ka üks, kelle rootsi keel on väga põnev. Tihe rootsi keel ja seda kõik arvustajad ka panevad tähele ja toonitavad, et tema väga-väga tihe keel juba siis, kui ta debüteeris 1984 kui ta oli 22 aastane siis ta sai tohutu tähelepanu selle raamatu põhjal, see oli üks tema lapsepõlvekirjeldus. Alguses ta kirjutas mitu romaani teineteise järgi, mis kirjeldab siis, kuidas lapsepõlv läheb üle täiskasvanu elu. Eks ma arvan, et kõige tuntum nendest on tikkliga liida liide, mis ilmus 1900 91. aastal. Hiljem on ta romaanides natukene süngemaks läinud. Seal on ka absurdseid võimurbiidseid jooni ja tema raamatutes. Aga muidu ta on väga huvitav ja on üks silmapaistvamaid kirjanikke Rootsis oli üldse. Ja siis lõpuks, keda siis võiks mainida nendest, kes on kirjutanud siis rootsi keeles, siis ma tahaks hea meelega mainida Maarja Talgret kes just praegu on väga tuntud selle poolest, et tema viimane romaan on tõlgitud Eesti keelde hiljuti Leo tütar, tõlkija Anu Saluäär. Täpselt nii ja Anu on ka muuseas väga palju rootsi kirjanike kirjandust tõlkinud eesti keelde haruldaselt hästi ka Maria. Ta on tegelikult kolm raamatut publitseerinud, kaks nendest on kõigi rohkem nagu arvustatud on Leo, mis kirjeldas siis tema isa saatust, mis ilmus rohkem kui 10 aastat tagasi nüüd ja teine, mis on siis leo tytar, kus ta kirjeldab omaenda üles kasvu? Ma tahaks, võib-olla enne kui ma natukene räägin nendest raamatutest ka mainida, et Maarja on ka hästi tuntud rootsi Est on pikka aega olnud kultuurikriitik ja on teinud terve rida raadioprogramme kus ta on arvustanud siis nii kirjandust kui diaatrit kui joont ka teinud ühiskonnaprogramme seda raamatut, mis ilmus 1990, kus ta kirjutab oma isa elulugu Leo on väga tihe romaan. Ja see ära tas päris suurt tähelepanu, kui see ilmus Rootsis, see oli üks esimesi romaane, kus oli kirjeldatud natukene Eesti väga segast ajalugu teise maailmasõja all pruugitud, nagu kirjeldada, et mis olukorda eestlased sattusid kahe suurvõimu vahele, kust üks oli hullem kui teine. Ühesõnaga, läbi põgeniku pilgu. Täpselt nii. Ta oli tütar, kes nagu oli ilma isata üles kasvanud ja kogu aeg igatsenud oma isa. Ja siis avastas nagu oma isa hakkas otsima tema tagapõhja, et teatud määral kartis Kasena natukene, mida isa oli teinud, aga siis kõik paberid läbi vaatanud, teinud intervjuud ja tõesti väga rabav raamat, tahaks ütelda. Ta teine raamat siis, Leo tütar on natukene teistmoodi seal, ta kirjutab oma tütrele omaenda üleskasvu ja ütleme, et selles teises raamatus on suhteliselt palju on nagu ka sellest esimesest raamatust jälle uuesti räägitud ja korratud ja muidu ta räägib siis rohkem, kuidas ta enda tunded olid üles kasvu ajal. Aga selle raamatu kohta ma võib-olla tahaks ütelda, et minul ma tunnetasin nagu rohkem, et sa nagu mälestused, mille natukene roosakas varjund juurde tulnud. Siin ma tunnen puudust sellest teravusest ja teravast pilgust, mis ta oma esimeses romaanis näitas. Rootsi keele tagusid mulle pähe väikeste rootsi laste liivased labidad. See oli üsna jõhker. Aga ma tulin sellega toime. Kui nemad mind lõid, võisin ma tagasi lüüa. Kui nemad mind narrisid, võisin mina vastu narrida. Tingimused olid võrdsed. Stalinit ma ei saanud lüüa, sest tema oli kaugel Moskvas kindlas kohas. Hitlerit, kes oli juba surnud, ei saanud samuti lüüa. Aga mina, ma võisin virutada Bengtile, kes ühel päeval äkki ütles, seal lõhnab pahasti. Ei lõhna, lõhnad ja sa oled välismaalane ja kõik välismaalased lõhnavad pahasti. Ma ajasin teda mööda, sipedaal Zweigenid taga. Alates kibuvitsahekist Ove maja ees, kuni kuuse hekini mis ümbritses proua liunkvisti mõisaga sarnanevad valget villat. Seal jõudsin ma talle järele ja virutasin talle matsu selga. Ühe korra sellest talle aitas. Sellega oli asi lahendatud. Aga Stalini ja Hitleriga ei ole ma veel ikka valmis. Aga mis sa ütled selle kohta, et tal on väga palju Stalinist seal juttu, kas võib nii väike tüdruk mäletada kõike seda, mida räägiti Stalinist? Võib-olla mitte kõik, ja seda, aga täitsa kindlasti mäletab ta Stalini nime. Ja täitsa kindlasti Stalini surma, sellest ma olen täitsa veendunud. Muidu ma ise ei tunne ära nagu seda suurt viha Stalini vastu, omalt poolt, aga ma natukene noorem ka kui Maarja ja võib-olla natukene teistmoodi üles kasvuga. Aga mida ma mäletan oma nooruseast tunduvalt hiljem siis oli, kui ma natukene hakkasin poliitikaga tegelema, mis oli sootuks raske, kuna mul on väga suur sotsiaalne paatus ja olin nagu vasakpoolse nurga alt, vaatasime, mis juhtub maailmas. Aga see oli täielikult võima Rootsis, kuna Rootsis oli vasakpoolne liikumine, oli täitsa pruu Nõukogude Liit ja mäletan nii hästi, kui ma olin väga noor ja mis tegelikult panime punkti täielikult. Minu poliitilisel tegevusel oli, kui ma läksin ühe sõbrannale külla, keda me hiljuti olin kohanud, esimest korda läksin külla, tulin tema tuppa sisse ja seina pealt vaata mulle vastu üks hiigelsuur seinapilt Stalini näoga ja see vapustas mind ja siis tuli nagu minus kõik need tunded üles, mida ma oma lapsepõlvest uniga saanud Stalini vastu ja teatud määral tunnen ennast ära selles komaarias kirjeldav ja sa oled ise ka pärit põgenike perekonnast. Täitsa õige. Mõlemad vanemad on põgenikud Eestist. Keegi neist ei tulnud paadipõgenikuga, Rootsi tulid alles 48. aastal Rootsile, Saksamaa ja Belgia ja sinu ema oli hästi aktiivne, kes võttis osa väga paljudest üritustest, mida eesti organisatsioonid korraldasid, sõda tegi, ta oli noorte seas väga aktiivne, Skaotliku liikumises, tegeles väga palju noortega. Ja oli ka hästi hea sopran, kui ma tohin ütelda, ta laulis väga mitmetel aktustel pulmades ja matustel ja üleüldse, kus eestlased kokku said, seal ta esines oma ilusa lauluga ja kõige selle meenutuseks on sul kaasaski üks väike kassetikene. Kust me saame siis valida ühe laulu ja kuulame nüüd seda. Tuudur vetiku merele on sinine, esitas Helvi Clement klaveril saates Helga Andre. Helisalvestis oli aastast 1978, kui toimus Tuudur vetiku juubeliüritus Stockholmi Eesti Majas. Selles samas majas, kus toimuvad kirjandus ja muusika pärastlõunad. Koori harjutused antakse välja Eesti päevalehte töötavad mitmed Eesti organisatsioonid. Kuidas elab tänasel päeval raadio rootsi eestikeelsete saadete toimetus? Minu vestluskaaslaseks on Kadri Land. Kui sellesse rootsi raadiosse mahub kogu Rootsi riigiraadio, mis on ju ikka väga, väga, väga suur, meie see osa, mis on siis reide suin international, see on ju väga-väga väike osa, ta ei ole vast viite protsenti sellest raadiost, milliste rahvuste saated praegu siin veel toimuvad, tänavu jagunenud kaheks osaks praegu üks on siis, mis on nagu Euroopat puudutav, kus siis on, eks ole, Eestile Tiiveene Poola, Saksa, Inglise ja siis on teine plokk, kui nii võib öelda, on Araabia endine Jugoslaavia kõikvõimalikud variandid sellest Somaalia ühesõnaga lõunapoolsed meie jaoks niisugused ja need on muidugi eelistatum, toimetuste valik praegu kui, kui Euroopa, sest et Rootsi riik on ju see, kes siiski maksab nende saadete eest ja ei ole odav lõbu kellega või milliste toimetustega kõige tihedamat koostööd on olnud paratamatult ju kõige tihedama nendega, kes siin kõrvaltööd Rootsi toimetuse meil on Rootsi toimetus, mis on suunatud väljaspool Rootsit, siis, kes Rootsi uudist väljaspool Rootsit teeb, et rootslased, kes saavad välismaal, kuulavad nendega inglise, saksa ja peast lähemalt, aga mis on äärmiselt mugav, on see, et nüüd, kus Iraak on niivõrd kuum teema ja näiteks nimede või kohtadega see hääldamine või, või mis on mis väga mugavam minna korrus allapoole araabia toimetusse, kus sa kõiki isiklikult tunned ja küsida, et mis asi see tegelikult on, kuidas sa seda hääldad, millega see seotud on ja sa saad hoopis teise pildi, kui see mille on Sulle kujundanud, kas siis Lääne-Euroopa või, või üldse läänemaailma telejaamad või raadiojaamad. Nii et see on niisugune äärmiselt huvitav rahvusvaheline koostöö, sest et paljud neist on ju nendest riikidest pärit, mitte nad ei ole nagu välisiraaklased või välispärslased, Nad on tihti seal sündinud ja põgenikena siia tulnud, kes töötavad, sest et neil on ju ka see eeldused, nende emakeel oleks võimalikult puhas aktsendivaba ja et nad oma kodumaad tunneks just suhteliselt hilisest ajast päris hästi. Millised on sinu kontaktid, ütleme siinse eestlaskonnaga seoses tööga kontaktid ju head, sellepärast et ma olen ju neist väga sõltu. Tunnistagem ausalt, sest kõik, mis, mis puudutab ju üldse Eestit ja Eesti asja siin on seotud siinsete eestlastega ja ja sellepärast ma lävinud nendega kohe päris palju ja läbimine Eesti majaga palju, aga eks ta natuke Ale ju omakasupüüdlikul eesmärgi mul vaja saadet teha ja jah, aga muidugi, eks see Rootsi Rootsi miinus Eesti asja juures on ja kui ma võrdlen näiteks Ameerikaga, on see, et Ameerikas on suhteliselt rohkem eestlastega. Aga selle kaugus minu Eesti asjad, kui ma olen siin, Rootsis on seotud ikkagi otseselt Eestiga. Ma planeerin oma lähemaid, kuid mis ma teen kogu aeg seoses Eestiga. Ma veedan kogu oma vaba aja kõik oma reisid enam-vähem, need on ju kõik Eesti Eesti Eesti vaid. Ja sellepärast ma ei vaja ju teisi eestlasi sellisel määral siin kui mulle nad pakkusid tuge ja, ja niisugust üks mõnusat äraolemist näiteks Ameerikas. Eestlased Rootsis täitsid oma missiooni, mis neile saatuse poolt oli määratud. Kahjuks ei ole põgenemist ja eestlaste sulandumist Rootsi ühiskonda veel küllaldaselt uuritud. Teha on palju. Ja nüüd on stuudios Anu-Mai kõll Stockholmi ülikooli ajalooteaduskonna balti uurimiskeskuse professor. Mis aastasse keskus loodi, silodi juba 1980, see tähendab varsti 25 aastat tagasi. Selle ülesanne oli selle ülesanne oli uurimusi Baltimaadest, mis oli siis praktiliselt olid juba ära unustatud, et neile hoogu sisse anda, et mõte oli siis, et Neid balti teadlasi oli siiski nii Rootsis kui ka mujal olemas ja et seda peaks kuidagimoodi toetama. Juttu oli kindlasti ka paadipõgenemisest ja kas sellealaseid niisuguseid raamatuid on välja antud ka mitte meie poolt õieti? Neid on siis pagulasorganisatsioonide poolt on välja antud ja siis on mujalt tulnud ka niisuguseid uurimusi, sellepärast et need balti põgenike nende peale vaadatakse nagu väga õnnestunud, niisuguse hästi integreerunud. Nii et meil on hästi, sest sotsiaalne tõus on olnud suur. Meil on väga vähe kriminaalsust, me elame väga vähe toetuste peal, eks ole, ja selles mõttes me oleme mingisugune eeskuju grupp ja siis sellepärast tahetakse ka vähem teada, kuidas tugev grupp ja mis aastal sina läksid sinna tööle, mina läksin alles 97. aastal. Mul ei olnud üleüldse mingisugust mõtet Baltimaadest uurimisi teha. See kuidagimoodi oli vähe liiga ligidale ja nõukogude ajal oli muidugi raske ka, eks ole, seda tuleb ega öelda, et, et see ei olnud ju mitte mingisugune kerge asi. Ja ka siis, kui hakkas siinse ärkamisaeg, see tähendab 80.-te lõpus buss, siis tuli nisugune nõudlus inimeste järel, kes oskaks midagi rääkida Baltikumis, terve Rootsi oli võrdlemisi Hancažeeritud ja väga palju tunti niisugust head meelt selle üle, et Baltikumis hakkasid asjad liikuma. Ja siis selleaegne uurimiskeskuse juhataja Aleksander Loit tulija võttis mind peaaegu kraest kinni ja ütles, et nüüd siin ta siin vaja, eks ole, ja siis ma jäingi sinna. Aga missugused on need teemad, mida nüüd praegu käsitletakse ja millest pole räägitud? Osalt Me oleme vähekese kasvanud Eestit tahtnud vaadata ja ma olen ise sellega ka vähe tegelenud. Ja siis nüüd on ka meil tahtmine põgenikudest hakata vähekese uurima ja tudengid on juba päris palju tööd ära teinud. Teisi huvilisi on ka, aga et, et see oleks midagi, mis ligemale aja tuleks ette, aga on midagi niisugust uut ka välja koorunud. Et noh, pole üldse räägitud ja tegelikult need nähtused vaid niuksed, situatsioonid olid olemas. Ja alles see aasta ilmus üks raamat Kaljo ranna Andrejev poolt Andrea siis Uppsala Ülikooli pensioneeritud ajaloo professor ja tema naine on siis Tiiu Andrejev, Tiiu Mets oli ta algusest peale ja, ja kui siis Kaljo Rand jäi pensioni peale, siis tema ütles, et noh, need, need sina oled rootsi keele ära õppinud, nüüd mina õpin eesti keelt ja siis hakkas eesti kohta uurimusi pähe tegema. Ja siis siis tema sattus otsekohesele põgenikud teemadel ja mida tema nüüd on siis avaldanud, see on üks raamat, mis käsitleb neid põgenemist, kuni nad Rootsi jõudsid, ütleme nii, et kuidas tagapõhi oli poliitiline mäng Rootsis siin Eestis saksa võimudega, mis siin olid nii et seal oli võrdlemisi palju uut ja minu meelest ka seletab seda rootsi tegevust paremini kui varem. Sellepärast materjalid, kondid lahti lastud, on mingi konkreetne asi ka, mida võiks nimetada, mida ta nüüd välja toob sealt, kas näiteks oli, kuidas ka Ameerika oli kaasas ja torkis tagant, et hakata inimesi Eestist evakueerima. Et oli, justkui on näha, et punaarmee oli Eesti poole teel. Nemad tahtsid siis teatud inimesi eliidist päästa ja see oli muidugi Rootsil oli täiesti keelatud, kuna Rootsi oli siis neutraalne. Aga nii need asjad õieti käisid siis, et ameeriklased olid Stockholmis ja esitasid siis julgeolekule nisukesi soove ja siis nemad tegid kaastööd ja eraldasid. Ah te selleks, et tuua üle teatud inimesi, loodame, et see raamat ükskord ära tõlgitakse, et me saame seda lugeda kindlasti. Aga praegu nüüd sa mainisid, et üliõpilased töötavad, on siis mingisugune niukene uurimus pooleli ja kas on loota, et see arstis uurimise tulemused? Aitäh, kõik materjalid, nende põgenikud ja kohta on ju nüüd lahti lastud? 50 aastat olid salastatud? Kui need juba lahti lastes oli 94. aastal, siis peale seda on tudengid hakanud vaatama, et mis, mis on üks põgenikelaager, missugused inimesed olid siis interneeritud, missugused olid siis Niukest lahtistest laagrites ja minul on olnud siis huviga vaata, kuidas sotsiaalne seisund oli siis neil, kes tulid, et kas oli niimoodi, et see oli eliit, oli peamiselt esindatud ja niisuguseid asju me oleme vaadanud siis mis minu meelest on ka vähe olnud, see on naistest, lastest niisugust ja ka lihtinimestest. Et see kontingent, mis tuli Rootsis, see oli siis eriti niimoodi rannapiirkondades, see oli täpselt läbilõikes niisuguseid inimesi, kes üleüldse Eestis olid. See ei olnud mitte mingisugune erieliitgrupp ja sellest on vähe räägitud. Üks kõige harilikum perekonna koosseis oli vallaline ema lastega, see tähendab, et mees oli kuskil sõjas kadunud. Ja siis naine tuli oma lastega Rootsi ja see on ka üks niisugune asi, midagi, keegi pole sellest üleüldse rääkinud eriti ja isegi niisukese mälestusi pole korjatud, vaid kuidagimoodi selle grupi enesepilt, mida me oleme näinud paljudes publikatsioonidest ja mis on ka omamoodi, on muidugi õige, et, et see on ikka aednikele vähetähtsamad inimesed, ikka doktorid ja teadlased ja niimoodi see kuidagimoodi varjab ära, et seal on teisi gruppe ka, kellest peaks ka rääkima. Saatesarja neljas saates rääkisid kirjanikud Liidia Tuulse ja Arvo Mägi arhitekt Hando Kask, muusik Toomas Tuulse, arst Liidia Mägi, Rootsi eestlaste esinduse liikmed Mai Raud-Pähn ja siiv Aiforn, Mare Rebas ja Kadri Land Raadio Rootsist, Helle sussi ja Maire Vill. Rootsi suursaadik Eestis taakhardeelius olid 1994. aasta lindistused Harri Kiisa ja Arvo Hormiga. Mitmes saates rääkis oma elust Tiiu Valmet, kes põgenes koos vanematega Rootsi 1944. aasta sügisel. Kuidas sina tunned, kas sa oled Rootsi kaldal või Eesti kaldal või oled sa kahel kaldal korraga? Mina olen rohkem rootsi kaldal aga Eesti on nagu armas koht, kuhu hea meelega tulen ja ma olen väga-väga hea meel, et mulle nagu topelttagaplaan. Aga Rootsi on siiski minu kaduma või mitte, kodumaa on minu maa, nii võiks öelda, aga ma olin ju Aafrikas aastaid töötanud ja mulle meeldib igal pool iseenesest. Ja ma mäletan Aafrikast tagasi tulin, ma olin seal seitse aastat või nii siis ma töötasin looduse muuseumis 12 aastat ja seal oli eksprofessor zooloogia professor, väga kena mees. Tema ütles mulle kunagi, et kui ta küsis, miks ma siin olen ja seal olen ja teen asju. Ja. Ma ütlesin, aga no loomulikult peab ju, kui on võimalus sõita välismaale tööle. Ma kohe teen seda rõõmuga. Ja tema, et nojah, see on see, et sul ei ole kuskil õiget kodumaad. Seda ei ole keegi teine kunagi öelnud. Et ma ei tunne ennast õieti kodus kuskil, mul ei ole seda tunnet, aga tema mõtles, et miks ma nii palju ise asju oma elus olen teinud, et see on sellest, et mul ei ole õiget kasu. Nii nagu geograafiliselt kuulume ka ajalooliselt ja kultuurilooliselt samasse põhja, euroopalikku sfääri. Millises järgus on meil kultuurikontaktid Rootsiga? Tänasel päeval? Minu küsimusele vastab Rootsi suursaadik taak Hardelias. Kontaktid Eesti ja Rootsi vahel on väga tihedad ja head. Koostöö valitsuste ja asutuste vahel on suurepärane. Me oleme head partnerid Euroopa liidus, turism Eesti ja Rootsi vahel kasvab kiiresti ja suur osa meie ajaloost on ühine, mis on see, mis, mida lühendanud jendavad? Eks paljud isiklikud suhted, kuna 25000 eestlast ja 7000 rannarootslast põgenes Rootsi. Täna on need numbrid kolmanda ja neljanda põlvkonnaga suuremad ja enamusel nendest on oma sugulased ja sõbrad Eestis. Teiseks Rootsi eestlased olid nagu Eesti suursaadikud Rootsis, kuna nad lainelised nii hästi ja nendest oli palju kuulda, nagu käbile harjuda, ei. Rudolf Jalakas ja teised oli võimalik Eesti kultuuri ja traditsioone ja kõigepealt head pilti Eestist propageerida. Pida ainult geograafilise läheduse põhjusel, aga ka tänu Rootsi eestlastele on Eesti palju rohkem tuntud Rootsis, kuid tähistes maades Lääne-Euroopas. Te räägite eesti keelt nii kenasti, kaua te olete eesti keelt õppinud? Allastasin aasta tagasi, kui ma teadsin, et ma lähen Eestisse suursaadikuks. Teil on hea õpetaja ja te olete andekas õpilane. Kuule Emre võime naerab. Meri uneldes riivab randa hõbevarjudes kalda pered üht laevadel käskest kanda meil pärjatud süürata serv. Seal laiub ta kaarjas Kültki, mis Kuslap hoitesse maet ja pakpoordi. Perling on tervelt kui tüümian vaibaga kaet. Tuuled, kui ärkavad, äkki muudavad suunda ja teed. Laskuvad laine vahtu. Lauluga kirjuvad v. Need olid rootsi luuletaja puu setterlindi luuleread, kes oli eestlaste sõber ja toetas igakülgselt Baltikumi vabadusvõitlust. Tänan kõiki, kelle abiga valmis saatesari kahel kaldal. Külliki Valdmad, toimetaja Marialency vaariuse näitlejaid, Rootsi raadio, eesti toimetust, Rootsi suursaatkonda ja Rootsi instituuti. Aitäh kuulamast.