Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Pleis paskaal soovitas julgelt usklikel kihla vedada küsimuses, kas maailma kõiksuse seal on olemas üks jumalik juht. Sest juhul, kui kihlavedaja võidab, on ta ju võitnud väga palju. Ja kui ta peaks, vaata, ma pole ta kahtunud mitte midagi. Mõne aasta eest sõlmiti kahe vägeva vahel kihlvedu lähedases paradigmas. Paljus kohaks on küsimus, kas. Inimesele omast intellekti on võimalik mittebioloogiliste vahenditega korrata. Jumala teemaga on kihlvedu seotud sedavõrd, et usk on inimvaimu fenomen ja juhul, kui võidab tehisintellekti võidule panustaja peaks arvutit muutuma ka usklikuks, vähemalt osad neist Kihla vedasid tehisintellekti võidukäiku uskuv rai kurts vall ja tõenäoliselt ühe kõige kasulikum arvutiprogrammi ehk siis tabelarvutusprogrammi ühe isakujuna tuntud Mich käipar kes aga ei suuda ette kujutada isegi, mida tähendab intelligentne masin rääkimata selle sündimise võimalusest meie eluaja jooksul. Vältimaks siiski üldist elu lõpulisuse masendust, juhinduvad mõlemad osapooled siiski enda elud kestvusest. Jaak kihlvedu kõlab nii, et aastaks 2029 ei ole ükski arvuti- või masinaintellekt läbinud uuringu testi. Kaotaja maksab võitjale 20000 dollarit ja võitja kasutab raha heategevusele. Pealtvaatajatele kihlveo huvitavaks asjaolu, et see sõlmiti 2002. aastal ning kes saavad sellest täna teada, saavad määrata oma positsiooni. Piltlikult öeldes poole targemana, kui oli kasutada algupärastel kihkpeolistel. Samuti väärib tunnustust meeste julgust tänasega võrreldes vähem inform meeritult asuda taolise pika väitest vastutajaks. KeyPoreima argument koosneb 1555-st sõnast. Jakurtsuveli oma 2846-st sõnast. Argumendid pannakse proovile tuuringu testis, millest siis kohtunikku vestlevad arvuti vahendusel. Paar tundi igaühega kolmest inimesest ja ühe kurts faili poolt valitud arvutiga ning hindavad vastajat nelja palli süsteemis alati siis vähim inimene, kuni kõrgem pall, väga inimene. Lõplik otsus koosneb vähemalt kahe kohtuniku arvates jam kogutud pallide poolt toetatud seisukoha kokku langeb. Sest pastajatest inimesed ega arvuti ei pea vastama, aga enda kohta tõsiselt. Kokkusega 24 tunni intervjuudega peaks selguma, kas masin suudab jätta mulje inimesest. Kokkulepe välistab tulemuste saavutamise trikitamise ja psühholoogiliste nõrkuste ärakasutamise teel sest kumbagi osapoolt huvitab tõde, et kas masin suudab olla inimese moodi või siis mitte. Kords valime argument peamiselt arvutite võimsuse jätkuvale kasvule. Kuule ja meie teadmistel isandumisele ning selleks ajaks teada olnud faktile maletava masina edust inimese üle. Juhul kui mõistus kasutab mingit muud ainet peale ajurakkude sisu, subkurtsuvaliad insenerid suudavad ka seda järgi teha. Hästi kompaktselt öeldes usub kurss, vaeled raudvara saavutab. Seejärel ületab ajuga võrreldava arvutusliku võimsuse ja siis on intellekti ilmnemine möödapääsmatu. Vähemalt hakkab inimene pidama seda intellekiks. Kusjuures hindaja ongi ju inimene, kelle otsust mõjutavad emotsioonid, mida taga suudab hämmastava lihtsusega oletada elututele asjadele. Ja rohkemat polegi täiesti võitmiseks vaja. Huvitavaks kreemiks, mida kuldse paelaga tunnistab, on üks lihtne küsimus. Nimelt masin peab otsustama, kas ta on naine või mees. Inimestel seda probleemi ei ole. Aga keegi ei usu, et masin suudab vestelda teadusest, kunstist, inimsuhetest või sotsiaalsetest protsessidest kasutades illustreerivad analoogiaid ja inimkogemusega. Õrnalt seotud metafoore. Samas Keipor uskus juba sajandi algul, et arvuti võib inimest võita kuulsatest mälumängudest, mis reagi juhtuski. Näiteks. Pardivõistluses ja ta ei kahtle ka teatud loomingulisuse võimalikkusesse. Paraku aga arvutid. Targad oti juures ega suuda järgi teha inimeste suhestumist oma keskkonnaga nii tunnetuslikult kui ka sellega vahekorras olles mõtlemise protsesse pideva ja ebaühtlase emotsionaalsus taustal, suutmata samas eneseteadvustamise käigus piisava selgusega eristada, millal ta on iseseisev ja millal sotsiaalne võit. Spirituaalne nähtus kelle jooksis teadvus. Pole ka alati faktid, vaid omapärane spekulatiivne kogemus millele ta ei oska alati isegi öelda, mis on õige, aga suudab selle siiski tihti ära tunda. Heal juhul võib masin siis meenutada idioot geeniust, kes teab mõndagi hämmastava detailsusega, aga ei saa elamisega iseseisvalt hakkama. Ehk ühesõnaga me ei oska kirjeldada, mida tähendab olla teadvusel. Ja seetõttu on kõrvades kurtzwali vastupidine lootus rajatud. Pelgalt kahtlusele ning meest tuleks julguse pärast tunnustada. Õigemini on kurts pallil mõistlik kihla vedada, nii nagu soovitas pleis paskaalsest, ta on ju isegi võitnud siis kui peaks kaotama. Sest. Alles rõõmustav tõdemus, et ta on ikkagi targem kui ükski masin.