Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Vaevalt et keegi hakkab mingi kuulujutu peale reageerima, see oleks ju rumal. Ja sina ometi ju seda ei tee, eriti kui jutt käib rahast. Aga hoidkem soojenduseks pilk 2007. aasta maisse. UM turule tuleva tehnikaga seotud teemasid käsitlevas endkeyczetti blogisse ilmus USA idarannikule järgi kusagil keskpäeval vihje e-kirjast mis liikuvat ringi Apple'i sisevõrgus ja milles olevat kirjaset suveks oodatud esimene AiPhowni turustamine lükkub hilisemasse aega tõenäoliselt sügisesse ja sammas tuss käib Kamäki uue operatsioonisüsteemi kohta. Ja pane nüüd hästi tähele, sest järgnevad sündmused toimusid vaid mõne minuti jooksul. Umbes seitse minutit pärast, ent käitšeti jutu ilmumist hakkas Apple'i aktsia hind müügitehingute laviini all kukkuma. Järgmise kuue minuti jooksul langes Apple'i börsiväärtus üle nelja miljardi dollari. Paljud investorid kaotasid väga kiiresti. Väga palju raha. Enkaid sai Apple'it ülikiire soovituse nimetatud kuulujutt oma lehelt kõrvaldada. Aga seda muidugi nii ei tehta. Küla hakkas endkaiseks pidajatele koitma kuulujutu illusoorsuse. Ja rahamaailma materiaalse halb vahekord ning nad korrigeerisid sõnumi sisu, mille järgi nüüd Apple'i majas tõesti liikus selline e-kiri, kuid mis kõrvaldati koheselt, kui vigane ja alusetu. Ja vaadake need uuesti kella. 11 49 avaldati kuulujutt 11 56 kuni 12, null kaks kukkus Apple'i börsiväärtus neli miljardit dollarit ning umbes 12 22 oli firma aktsia hind praktiliselt taastunud. Kiiremad ning julgemad teenisid siis suhteliselt palju raha. Ütle veel siis, et kuulujutul pole mõju inimeste käitumisele. Targana võime nüüd öelda, et esimene Haifa ilmus siiski poelettidele 29. juunil 2007. Loo püänt on selles, et sündmuste põhjuseks oli nutitelefoni sünd ja sündmuste kiirelt arengut võimaldas netipõhine andmeside. Toona polnud see veel niivõrd mobiilne kui täna. Nüüd aga on nutiseadmed ise juba kuulujuttude levitajad ning börsil tehingute tegijad. Järelikult on kuulujuttude efekti risk pigem kasvanud. Ja värskema näite leiab äsja elektriautode valmistaja Tesla juhi Elon Muski esmaspäevasest twitteri säutsust milles piiratud ruumis edastata vihje millegi uue valmimisest, mis aga ei ole autoüllatuse avanemiseni, jääb oodata 30 päeva. Muski säutse jälgib üle 1,8 miljoni huvilise. Vahepeal Hiina turuolukorra pärast languses olnud des laktsion tõusis järgmise 10 minutiga neli protsenti ehk umbes miljard dollarit. Börsijärelevalvaja on juba varem pidanud klaarima juhtumeid, milles börsifirma juht levitab seni ametlikult avaldamata. Firma tegevusi käsitlevat informatsiooni sotsiaalmeedias. Näiteks juhtus nii filmiteenuseid vahendama. Pliksi juhiga paari aasta eest, kui ta kiitis firma töötajaid samuti Twitteri abil olulise teetähise ehk ühes kuus miljardi vaatamistunni saavutamisest firmadega kaitseväärtus jõnksatas sõnumi peale ülesse. Aga kahjuks mitte kõigi rõõmuks, sest hea tava nio informeerida aktsionäre ametliku maid, kanaleid pidi ja kõike jälgi juhtide säutse vaheldumisi hommikust päikesetõusudest kunises üksikute pärlite, nii ettevõtte käekäigust, börsijärele vaata ja võttis siiski tolerantsem opositsiooni ja tõdes, et sotsiaalmeedia Firmat puudutavate ametlike uudiste levitamiseks täiesti pädev keskkond, kui ettevõte teatab osanikele selle kasutamisest. Aga Tesla juhi juhtumi puhul võib keegi Märgata halli tsooni levikut, kuna ta ei teata, millest jutt käib. Ehk sisuliselt levitab ta ikkagi kuulujuttu. Pole teada, kas see mitte auto on siis naaskel või kosmoselaev aga millegipärast arvavad investorid, et nüüd on firma väärt. Miljard dollarit rohkem, mis toob loomulikult meid nüüd küsimuse juurde. Kas börsifirma juht võib esimesel aprillil sotsiaalmeedias nalja teha?