Tere õhtust, Te, kuulete saadet kuu sündmus ja täna on teemaks Pimedate Ööde filmifestival. Nii et seekord on siis kuu sündmuse saada niisugune, mis ei kajasta mitte sündinut vaid just nüüd täna alanud ja järgmisel nädalal toimuvat. Ja põhjus on muidugi see, et Pimedate Ööde filmifestival on siiski, et laiahaardeline üritus niivõrd suur sündmus, et inimesed tahavad võimalikult palju teada, mille vahel nad siis Peavad valima, milliste filmide vahel ja mida siis teha nende 160 filmiga, mida järgmine nädal pakutakse ja sellest festivalist ja festivali filmidest laiemalt olen stuudiosse palunud rääkima neli külalist. Ja need on siis üks korraldaja, Helmut Jänes, Animaprogrammi koordinaator Mikk Rand ja filmikriitikud režissöörid Jaak Kilmi ja Andres Maimik, kelle õlul on siis Von Krahli baaris, toimub selle festivali raames ja mina olen saatejuht, Kertu saanud. Aga kõigepealt siis saate ajend see film, festival, nii-öelda kuivi fakte pidi natukene võib-olla hirmunud jänes. Kõigepealt täpsustaks seda filmide arvu, et sa enne ütlesid, et festivalil linastub 160 filmi. Et ärgu hirmuta, kui vaata, et tõepoolest 160 filmi ühe nädalase festivali jaoks on hirmus. Tegelikult linastub festivalil 100 täispikka mängufilmi ja ülejäänud 60 moodustavad siis kas lühifilmid või animafilmid. Nii et tegelikult oleme selle programmi proovinud koostada niimoodi, et iga huviline saaks siiski oma filmid ära vaadata ja need animafilmid, mis sellel aastal siis festivalil esindatud on, proovivad siis neid täispikki mängufilme, kas siis niimoodi täiendada või ilustada. Ja On öeldud ka sedasi, et inimesed, kes ei viitsi vaadata pikki filmi, siis need animafilmid on just nende jaoks parajad sellised viie, 10 või 15 minutilised. Nii et kui see multifilm, mis seal filmide ees on, on ära vaadatud, siis võib igaüks ka see seansi keskelt lahkuda, see ei ole keelatud. Aga nüüd, kui rääkida programmist pikemalt, siis sellel aastal oleme jaotanud programmi järgmiselt. Et põhifookus no mitte just põhifookus, aga selline laiem tähelepanu on pööratud soome filmile, programmis on viis Soome filmi ja miks siis Soome fil, noh esiteks Soome film on sellel aastal teinud üsna tõsise kvalitatiivse hüppe Soome filme vaadatakse nada festivalil hinnatud ja meie programmis olevat Soome filmid on samuti igal pool mujal maailmas autasusid saanud. Ja kui arvudest rääkida, siis näiteks festivali avafilm, Luurerühm on sellel aastal Soomes ainuüksi toonud juba pool miljonit vaatajat ja kui ma nüüd ei eksi, on see siis sellel aastal Soome üldse, eks kõige vaadatuim film isegi siis Ameerika filmidega võrreldes. Ma segan siin korraks vahele, et see film, paraku nüüd, mil see saade eetris on, on juba linastunud. Ahah, aga ta linastub veel ka Tartus ja veel nädala keskel Vene kultuurikeskuses, nii et on veel võimalik näha. Siis traditsiooniliselt on esindatud kõik tähtsamad Põhjamaade filmid, meil on programmis 20 siis Skandinaavia filmi Taanist, Rootsist, Islandilt, noorelt ja siis ka Soomest. Siis on eraldi programm pühendatud maailma kino oli nii-öelda, noh, maailma kino on selline väga üldine mõiste, et filme anni Indiast, Ameerikast, Jaapanist on Ungarist on Venemaalt. Et seda programmi liigitada, on ka väga raske. Aga, aga siiski oleme proovinud teha niimoodi selle programmiga, et et ütleme, sellised filmi fanatid, kes armastavad just Jaapani või üldse sellist orientalistliku kino, saavad oma filmi kinoannuse kätte või kes on Ameerika filmifännid, saavad siis Ameerika filme vaadata, vaata, meil on sellel aastal seitse filmi Ameerika ühendriikidest päris kena arv. Siis on väga palju häid huvitavaid filme Venemaalt. Siis tõstaks kindlasti esile filmiprogrammi, mille moodustavad, ütleme siis endise idabloki maade filmid, Ungarist on meil kolm filmi, Poolast on kaks filmi, on tšehhist, filme, on Sloveeniast filme. Siis endisest Nõukogude Liidust on filme Kõrgõstanist Tadžikistanis, Gruusiast, nii et geograafia on sellel aastal tõesti väga lai ja kui nüüd statistikat natuke siia lisada, siis sellel aastal linastub film ja 38-st riigist. Eelmine aasta, kui ma nüüd ei eksi, oli Riikkelik 10 võrra vähem. Aga juba siis tundus riikide arv väga-väga tohutu, väga kohutava, nüüd on neid veel rohkem, nii et ma ei kujuta ette, mis järgmine aasta saab. Kas festivalile on siis ülesanne pidevalt kasvada? Ei, see tegelikult mingi omaette eesmärk ei peaks olema, lihtsalt lihtsalt on nii läinud, et need filmilevitajad ise on meile pakkunud filme ja ja noh, me ise oleme muidugi tahtnud ka, et ei oleks tähelepanu ainult mingitele kindlatele riikidele, vaid tõesti igalt igast maailma eripaigus, neid filme tuleks. Mis need teised arvavad, 160 filmi, nendest siis sadakond on täispikad, mängufilmid, kas teie teate, mida vaadata jõuate kõik ära vaadata, mis juba oleks nagu? Filmi filmifestivalide puhul ongi tegelikult festivalil On see küllastamata tunne, mis teeb jääma. Positiivne küllastamatus, et sa ei jõuagi nädala jooksul kõike, fin, äravad see 100 ajabki hirmu nahka, et kuidas mina, väike inimene 100 siis nüüd ära vaadata. Aga ei olegi vaja, festivali ühe korraldajana, arvan mina, et et see on, see on just täiesti positiivne, et ei jõua kõike, sa totter vaadata järgmiseks aastaks. Jääb või et seesama, see pingestatus siis sisse. Et oodata aga järgmist sündmust järgmine aasta. Aga selge see, et tegelikult oma favoriidid, et saab igaüks ikka vast leida ja, ja mitte miski ei takista neid vaadata kõiki. No ma arvan nii, ma ei tea, mis Andres ütleb, ilmselt ta rea inimesel natuke lööb tellisega pähe küll, kui sul on seda programmi lehekülgede kaupa ja kõik on ühteviisi trükitud. Et fanaatikud või sellised filmimaailmas paremini orienteeruvad inimesed leiavad üles oma, oskavad ikkagi põhimõtteliselt koostada menüüd. Aga selline tavaline inimene, see võib vaadata kaks, kolm filmi ära ja pettuda ja mitte tulla festivali online, eks ole, et helistad ja küsid, et soovitage mulle neid. Et mina olen niisugune eri järgmine, küsige, tehakse kõigepealt mängisin ankeet, koostatakse tee, vanus, iga eelistused, lemmikfilmid, annad oma telefoninumbri, kõik helistavad seal, kusjuures praegu selliseid ettepanekuid on tehtud, me oleme pidanud, ma olen ka, ma olen ka pidanud sellistele Astana tõeliselt tegelikult tobe. On see väga kihvt, sundida kedagi Batuma oma favoriit. Aga muidugi, Pimedate Ööde filmifestivalil on oma internetis oma lehekülg, paraku küll salvestame me seda saadet reedel. Täna ei olnud veel seal kõikide filmide kohta niisugust sisu ülevaadet oli ainult pealkiri ja režissöör, kui režissöör ei ütle midagi, pealkiri on ka alati niisugune, seda võiks öelda, et siis reedel veel ei tea. Pealkiri ütleb ju nii palju, see näitab kohe ära, mida režissöör on kui suured teravdada oma filmi suhtunud seda ütleb animafilmi režissöör. Grand aga ma küsin selle interneti kohta veel, et kas tegelikult on ette nähtud, et see lehekülg teenindab terve selle filmifestival oli jooksul siis inimesi täieneb. Jah, tegelikult internetileheküljega tegelevad veel omaette inimesed, mille korraldate meeskond nii on niivõrd lai, et iga tegevusala Jaakson oma oma eraldi inimene, aga nii palju kui mina sellest internetileheküljest tean, siis ütleme, et eelmine aasta ja üle-eelmine aasta mingisugust lehekülge ja juba kui sellel aastal on meil lehekülg, siin see siis on palju tahta midagi sealt noh, väga hästi infot kätte saada. Saab kätte ja iga huviline, kes tõesti tahab midagi kätte saada. Aga sellesama asja saab kataloogist kätte. Ja kataloogid on pühapäeval juba Ja kindlasti pühapäeval on müügil ja need on igal pool piletimüügikohtades saadaval. Nii et informatsiooni peaks ikkagi kätte saama. Saatke Online'i telefon ja saab ka sõpradega rääkida, mis on kõige parem muidugi info edastamise viis. Ja nüüd Mikk Rand, siis võib-olla oled nii kena, tutvustad seda animaprogrammi, sest et tõesti sel aastal on esimest korda nii et filmifestivalil Pimedate Ööde filmifestivaliga on siis ka animafilmid, mis tegelikult Eestile on kõige rohkem kuulsust toonud, nii et et üpris loogiline, et siin kuulsarmaalne näidatakse. Aga mis on valitud sinna? Et see on legende, legendi tuleb loomulikult ja toitu kuute annustega, need loomulikult animafilmi nii-öelda pisifestival suure festivali sees, nagu, nagu on Tiina Loki peakorraldajaga läbi räägitud ja mis sest ikka tutvustada muud, et parim programm hetkel ilmselt mis, mis on võimalik, sest sest kogunet Maailma parimad filmid. Jah võib julgelt niimoodi ütelda, sellepärast et kõik on kusagil mingisuguseid auhindu noppinud eri näinud kannid kõike, muidu jah, mul on õnnestunud, sest ma see aasta saanud hästi palju ringi rännata, rääkis selle valiku tegi, sina tegid, mina nüüd olen koordineerinud neid erinevate filmide vahel, aga, aga konkreetselt on noh, nii nagu on öeldud, igal pool. Otto Alder on erinevate ka teiste suurte maailmafestivalide koordinaator animakoordinaator, nii et tema on teinud selle valiku siia. Palju neid üldse on? 45 ütleme tsirka siil siia-sinna natukene on, on neid nagu maailma kinofilme ja siis on veel omaette programm Šveitsi animaprogramm ja Eesti animafilmid eesti filmide ees. Vaat selles see programm ära näha, peab liid liha, nagu kõik need täispikad, filmid sellele otsa. Ei võib ka nii-öelda seepärast, et ühel või teisel põhjusel võimalust nagu teha täiesti eraldi niisugust nii-öelda seanss, meelan üks programm, mis koosneb ainult animafilmidest, hunte, täiskuu, seal on siis need meie festivali sümboolikaga, seda ma soovitan raudselt minna, vaatan selles mõttes, et on ma kujutan ette, et sihuke programm näituseks annab. Kui muidu lähed vaatame ühte täispikka filmi, õnneks seal ees näedel ühte animafilmist, sest need räägib animafilmi režissöör, siis, siis nüüd sa näed siis nüüd on äkitsi võimalus näha ikkagi oma hea vist seitse, võib öelda, seal film on. Ja kõik on ikkagi erinev idee, erinev, erinev lavastaja, erinev käekiri, seal on tükk maad rohkem informatsiooni, kui iial saab olla ühes pikas-pikas, õnnis. Kas animafilmide hulgas on ka mõni esilinastus eesti filmidest? Eesti filmidest ei, kindlasti mitte need kahjuks, pidades silmas seda, et lubati tegeleda kult siis kapsapea kolmandat osa aga aga kahjuks Tanblid pikk protsess ja natukene kavandamatu veel meie oludes. Aga täispikkadest või ütleme, mängufilmidest on esilinastusi näha. No on küll, jah, palun räägi, Jaak Kilmi, et tegelikult mängufilmidest, et esilinastused kaks eesti mängufilmi küll kaks eesti lühimängufilmi, et kaameral esilinastub, jah, minu film, inimkaamera Von Krahli teater Tris. Kell 21 30 esilinastub Eestis rahvusvaheline noorte režissööride lühifilmikassett mille tegelikult nagu maailma esilinastus oli septembriks Kölnis. Ja selles selles lühifilmide kassetti saan ka mina. 20 minutiline lühifilm inimkaamera, millest jutustab inimkaamera, on, on lugu ühest, ühest noormehest, kes hakkab dokumenteerima videokaameraga oma purunevad suhet. Ja ja tähendab ühesõnaga, toob suhtesse armastussuhete toob suhtesse sisse kolmanda kaamera ja see võõrkeha, kuidas? Kuidas käitub, et suhe selle kolmanda tulekuga. Ja siis neljapäeval esilinastub Peeter Simmi aida. See on Peeter Simmi lühifilm, mis esilinastus Balti kolmikassetis, kes oli Stockholmi filmifestivali, tegelikult oli Peeter Simmi Aida esilinastus. Ja. Seal kassetid on Ervin õuna. Ervin õunapuu, kõrbekuu ja läti film Tristan ja Isolde. Ja see on Sakala keskuses kolmapäeval, et need on siis kaks eesti mängufilmi reedel ja laupäeval esilinastuvad Von Krahlis peda filmi kateedri dokumentaalfilmid, mida ka soovitan kõigil kindlasti vaadata. On see siis uus märk meie dokumentalistikast kindlasti on, kindlasti on see võib minna, tähendab selles mõttes, et nagu sellest nagu uuest märgist on aimanud juba tegelikult paar aastat. Tähendab, selles mõttes ei saa öelda. Nüüd see nüüd rabab, aga noh, kes on näinud näiteks Kanal2-s, Andres Maimiku, Raimo Jõeranna, Mahtra sõda 40, aga kes ei ole näinud, siis mõni need peavad kindlasti need pead kindlasti vaatama, need võiksid kindlasti huvi tunda nende uute filmide vastu ja ma ei saa neid kõiki filme kommenteerida, sest nad on valminud suure saladuskatte all. Ja isegi minul pole õnnestunud neid kõiki näha. Ja selles suhtes ma ei oska näiteks Andrese hulkovi filmi aur kohta midagi öelda peale selle, et tal on tore Pealkiri. Tahan veel natukene täpsustada seda juttu, et kuulaja saaks siis aru, mis seal Con Krahli baaris toimub, selles mõttes, et millistel kellaaegadel ja kas iga õhtu ja ja kas ainult filmid või ka mingi trilli ja tralli veel sinna juurde, et võib-olla natuke. Jah, et tegelikult on niimoodi, et Von Krahli teatri internagu eelminegi aasta on ka sellel aastal festivali ametlik ööklubi. Et iga õhtu kuskil kella 10-st õhtul kuni kella kaheni öösel on seal sündmus. Ja peale selle, et seal linastuvad Filmid. Alternatiivsed ja siis õhtul igal õhtul mängivad DJ ja sinna kogunevat festivalikülalised ja linnarahvas, seal kohtub linnarahvas sinifilmifestivali külaliste triine piiri, teine õige filmi produtsentidega. Tüdrukuid, kes tahavad saada filmiga tüdrukuid, kes tahavad saada filmistaarideks, tulge sinna, seal on produtsendid. Et võib-olla jäeti neile silma. Aga, aga samas on ka kolmel õhtul selline programm nagu kärajad, kino, kärajad. Jüri Aarma tooksu. Von Krahli teatri baaris. Provokatiivne intrigeeriv soovitan tulla vaatama seda ja siis laupäeva õhtul toimub. Sellise üksuse nagu kabaree Das Lust. Suur ettevõtmine pealkirja all elu mõte. Ma saan aru, et see pealkiri on nagu vägagi kõikehõlmav, aga kabaree Das Lust pretendeerivat olemaks kõikehõlmav. Ning seal linastub üks tuttuus. Loomingulise ühenduse suitsufilme nimega Mcbet, mis räägib Eesti lapsekingades pornotööstusest õigemini ühest väga sõltumatust sõltumatutest ka sõltumatust filmirežissöörist. Kes kavatseb Võrumaal realiseerida oma ambitsioonika projekti, lavastada porno võtmes või erootiliste sugemetega mängufilm Mckbeti Mcbeti ainetel. Ja siis toimub seal selles programmis elu mõte, toimub veel mitmeid elavaid etega etteasteid ja muusikat ja tantsu ja silmarõõmu ja kabaree Das Lust on on kaks aastat tagasi ellu kutsutud üksus mis mõeldud kinoklubide kultuuri taastamiseks ja, ja uue elujõu andmiseks. Kabaree Tõslust toob vaimukat värvikat õhku. Sündmus. Me räägime täna alanud ja 12. detsembril lõppevast Pimedate Ööde filmifestivalist ja stuudios on Mikk Rand, Helmut Jänes, Jaak Kilmi ja Andres Maimik, mina olen Kerttu Soans. Aga nüüd veel natuke nendest kohtadest täpsemalt, kus filme näidatakse, Tallinnas ju kinosid, on ju nii vähe, aga kohti näitamiskohti on, on rohkem. Üks on siis, on kraal ja Helmut võib-olla räägid teised kohaga. No täpselt see probleem meil ongi, tegelikult puuduvad kohad, kus filme näidata ja nad on nii-öelda alternatiivkohad, mis on mis on siis spetsiaalselt festivali jaoks välja kaubeldud, seal saab filme näidata, muul ajal seal filme ei näidata. No kindlasti Tallinna Kinomaja kino Sõprus, kus on siis tegelikult hea, väga võimas ööfilmide programm. Vaadatakse filme Sakala keskuse kahes saalis, Vene kultuurikeskus on kaasatud festivali sellel aastal esimest korda ka Vene Draamateater. Ja see aasta on festival üle läinud ka Tartusse, kus filme saab näha kinos Illusioon. Nii et neid kohti tuli vist seitse, kui ma ei eksi, kui Von Krahli teater ka kaasa arvata. Ja veel üks niisugune täpne küsimus keele kohta, et festivali ametlikud keeled on eesti, vene, inglise keel aga eestikeelne kuulaja peab siiski arvestama, et mitte kõik filmid ei ole tema emakeeles. Täpselt nii me oleme siiski proovinud nii teha, et et kui film on inglise keeles ja mis teeb asja veel raskemaks, näiteks kas austraalia, inglise keeles Ameerika, inglise keeles, siis, siis me loeme eestikeelset teksti peale ilmetes klappidesse no klappidesse tähendab seal Sakala keskuses näiteks. Aga kus on ikkagi inglisekeelsed subtiitrid all, siis me loodame kinovaataja intellektuaalsele, kõik saavad inglise keelest aru, selleks ei ole vaja intellektuaalse selles suhtes on üsna aga see on nii-öelda festivalile ikkagi täiesti tavaline nähe erinevatel maadel on ta siis suvalises kohas ja alates siis on ikkagi see, et seal on inglise keelne film, stan inglise keeles. Noh, meil on, meil on sellised kohad nagu Vene Draamateater ja Vene kultuurikeskus, kus noh, ma olen seal käinud ja kus on ikkagi öeldud, et mõned filmid peaks nagu olema vene keelde tõlgitud. Et mida me ei ole üldse kavatsenudki teha, et noh, mõtleme ikka niimoodi, et ka venekeelne publik peaks Harrima inglise keelega. Nii et eks saab näha, mis sellel aastal saab vastukaja. Kui palju on ka venektiivnes ja palju vene filme, on provoll vene filmi, sest nüüd vist on seitse, seitse filmi, nüüd kui ma nüüd jälle ei eksi, et Vene filmid on tegelikult ka inglisekeelsete subtiitritega välja arvatud mõni, nii et ka Eesti juhataja seda filmi läheb vaatama, peab vene keelest aru saama, aga ma arvan, see ei ole probleem. 80 protsenti informatsioonist saab inimene silmade kaudu, nii et et peaks hakkama saama küll. Mina ka nagu tegelikult ei taju nagu suurt traagikat selles, et, et filmidel on ingliskeelsed subtiitrid mitte kusagil maailmas filmifestivalidel käies ei ole ma kohanud nagu absoluutselt emakeelset tõlget kõikjal ühe koha peal olen ma olin, ma olin Prantsusmaa, on lihtsalt sellepärast, et ta on niivõrd oma suhtumiselt inglise keele vastu, siis jah, aga samas Sakalas Sakala suures saalis, mis on suurel kino seal sellel festivalil, kõik filmid on võimalik eesti keeles. Kõige lihtsam on muidugi inglisekeelsete subtiitritega kõige raskem vaadata inglismaalt tulevaid inglise keelseid filme, millest praktiliselt on väga raske aru saada suunanikeeritud kuna nemad räägivad dialektides, mis suhteliselt sellest inglise keelest väga erinev, mis, mis pannakse subtiitritega alla. Nojah, võin öelda, tõlgi, tõlgid on nende filmide kallal palju tööd näinud, nii et tõesti sellised filmid nagu tim, roti, sõjatsoon või Austraaliast tulevad filmid. Tõesti, oleme proovinud ikka eesti keelde tõlkida, nii et probleeme ei tohiks tekkida. Kui püüda nüüd neid filme, võtame praegu need täispikad, mängufilmid siis kõne alla neid kuidagi iseloomustada sellel festivalil, mis on valitud, mille järgi valitud, mis aastal on nad valmistatud, milline on nende varasem festivali kogemus? Need filmid, mis meil programmis on, on valminud kas need sellel aastal või eelmisel aastal ja mõni üksik üksik siis põhiprogrammi kuuluv film on valminud näiteks aastal 96 97. Nii et noh, see on üks kriteerium, et filmifestivalil näidatakse siiski neid kõige uuemaid film, mõnikord juhtub selline halb asjad, kui mõni väga hea film satub meile vaatevälja, aga mis on valminud noh, viis aastat tagasi neli aastat tagasi, siis me paratamatult jätame ta programmist välja. Tahame siiski neid uuemaid filme pakkuda. Aga kuidas teile, Andres Maimik näiteks, kuidas sulle tundub, kui sa vaatad seda programmi, et kas sa leiad sealt mingisuguse mindi niidistiku, et selle järgi selle järgi on valitud olles ise ju paljudel festivalidel käinud ka jumala Üldpildi järgi hindan, siis tundub olevat nagu valiku kriteeriumiks just selline nagu üldine vaimuvalgus, et ei ole tehtud väga spetsiifilist valikut või mingisugust nii identiteeti või teemakohast lähenemist, vaid on võetudki, nagu Helmut ennem rääkis maade järgi regioonide järgi žanrite järgi ning ilusalt siis suurema rõhuga lähematele naabritele, siis Ida-Euroopa ja Põhjamaade filmile filmile. Et siin ei ole nagu sellist väga. No ütleme, kui Soome festivali armastuse anarhia tuntakse sellist nagu pöörasema filmikeelega täiesti järgi, siis siin ei saa sellist nagu liigitust teha, et siin on noh, alates Cronenbergi eksistentsist, Kaspar Noe Vanahhistlikest filmidest kuni vägagi maitsekad ja ilusate ja empaatiliste filmideni välja. Samas eks ole, kui vaadata neid režissööride nimesid, siis need on väga tugevad tegijad, kõik siin see kõik ei aita, vaid enamus intervjuu foto või Jostelling või viibiter, Priine või vičimisel Musch, et nad et kindlasti on ka see no ilmselt kõige suuremaks orientiiriks või ütleme, selliseks festivali meistri inis kujunebki nagu teiste festivalide paremik, mis ja kokku suudetud ajada, et selles suhtes on korraldajad küll väga oskuslikult seda programmi tekitanud, et on olemas ikkagi selline tubli tubli peatelg Need filmid, mille kaudu üldse reklaamitakse siis festivali ja siis on sellised eraldi teemablokid sellistele. Ilmselt siis ei olegi niisugust filmi ressurss hakata nagu kulutama aega halbade filmide vaatamiseks, et neid on tehtud ja nähtud ju niigi palju, nii et pigem nüüd vaadata ikka ainult paremaid ja siis võib-olla mõne aasta jooksul või hiljem tehakse siis ka Eestis paremaid mängufilme näiteks aina nojah, vaat siis, kui, kui Stockholmi festivalil, kus ma olin 10 päeva žüriis Kui Stockholmi festival on tuntud selle poolest, et seal on võistlusprogramm debüüt mängufilmidele debüüt ja teistele number kaks mängufilmidele Siis siis Eestis oleks natukene natuke vara. Veel veel sellise asja peale minna, et tegelikult debüütrežissöörid ei ole ju tuntud ja ikkagi tegelikult, et vaata ja palju valib tegija tuntuse järgi. Et nad Stockholm võib seda endale juba lubada. Ma arvan, et meil, ütleme, kinokultuuris on ikkagi palju õppida veel sellest ütleme et Ameerika filmi on siin kogu aeg näha, aga siis ikkagi Euroopa tugevatest tegijatest. Ega neid nii väga ikkagi palju ei kajastata, noh kinodes mitte üldse teles on, on nagu ta on, kord on, kord ei ole, nii et selline festival on ikkagi väga tänuväärt ja noh, et ta pakub just pikkade filmide koha pealt sellist programmi sõidab lähemad naabrid, tugevad tegijad ja loomulikult siis üleilmaga, selles suhtes tuleb veel tul korraldajaid kiita, et nad on osanud nagu Ameerika filmi ikkagi siia tuua. See tähendab väärtustada, et kuigi on nagu jutt, et Euroopa filme ei ole Eestis üldse esindatud, on Ameerikal, Ameerikal ka vahe on, et siin on, see on tulnud selline Ameerika film, mida siin kinodes tavaliselt ei jookse. Et Ameerika sõltumatu film, mis on praktiliselt väga suur areaal, aga mida juhtub võib-olla eesti kinno veel vähem kui kui Euroopas film ja nagu näiteks Charmoši kommitis koer, samurai tee väävlit kindlasti ütleb Eestis iialgi. Siinkohal ma võin öelda, et satub seesamune, film on juba ja plaanis näidata järgmise aasta algul. Aga seda näkkinstakas vihkan veel see, et kui mind kui tavalist kinokülastajate jääb kindlasti kripeldama, et ma ei näinud seda filmi, seda filmi, seda siin, mis, mida sa võid veel sellisele kinokülastajale lohutuseks öelda. Et mis võiks veel hiljem talle ette sattuda. Elutee hiljem peaks siis siin Eestis näha olema festivali programmis kuus filmi eelmainitud armussi film, kummituskoer, Pieter kriine v8 pool naist on plaanis ette võtta siis nüüdseks siis kurikuulsaks saanud prantsuse film romanss on jah, tuleb meil kinodesse. Aeg, kes nüüd meelde tuletaks ja Pedro Almadovaari kõik minu emast heaks noh, kaheksakümneprotsendilise tõenäosusega meie kinodesse tulema. See oli väga kena ja hea jutt siia vahele, et just need nii-öelda maiuspalad, režissöörid, keda siiski eesti vaataja tunneb ja kinomajas on ju ka nende filme näidatud, et neid samu filme, mis festivalil linastuvad, saab ka hiljem vaadata kinodes, sest nende aeg on pandud just seal 10 11 õhtul, tutvudes selle programmiga, ma vaatasin, et üpris raske oleks neid festivali programmis jälgida. Kuidas nii, 10 11 on kõige magusam vaadata, vaadata aega, kui just ei taha televiisori ees istuda kodus või kui just ei pea näiteks kadavõimalusi. Ja no muidugi, mis puudutab nüüd seda Saarmasse filmi filmimis hiljem meil kinodesse tuleb, siin on muidugi mängus ka levitaja tarkus. Kuna mõlema mõlema filmi režissööri eelmised filmid on meil juba kinodes jooksnud ja väga menukalt, siis oleme usaldanud eestlase maitset ja sellepärast nad siia kinodesse toonud. Kuu sündmus. Räägime Pimedate Ööde filmifestivalist stuudios on üks festivali korraldajast Helmut Jänes, animaprogrammi koordinaator Mikk Rand ja filmikriitikud režissöörid Kilmi ja Andres Maimik, mina olen saatejuht, Kertu saaks. Aga nüüd võib-olla natuke sellest, et kuidas sellel festivalile plaanis need auhinnata neid filme ja kuivõrd üldse selline auhindamine on oluline. Mina saan rääkida noh, animafilmi auhindamisest selles mõttes, et selle nii-öelda see asi on juba meie poolt läbimõeldud ehk eesti animafilmitegijad konkreetselt vaatavad siis neid filme nii VHS kasseti pealt, kuivõrd ilmselt kõike ei jõua kõiki, lihtsalt ei jõua näha ju kinos. Siis kasseti pealt vaadatakse üle antakse oma siis noh, ütleme 10 palli süsteemis seal oma parim hinne kellelegi kusagilt tuleb keskmine ja üks saab siis kõige paremaks nagu ikka, mis on teil maid, see on praegu saladusele, aga auhind on välja pandud, ühesõnaga siis tegijate poolt. Ei, ta ei ja kõik selles mõttes, sest noh, kes on ühes stuudios, ütleme suurtes meil suured stuudiod, nukufilm, joonisfilm ja film on käinud rohkem, neid ei olegi tegelikult need haaratud on kogu ütleme, et see on siis sa animafilmi tegijate kollektiiv kollektiiv, kes tahab, kes vähegi tahab auhindamisest osa võtta seal, et siis nemad saavad seda teha. Ja muidugi minu arust palju parem idee on veel kunagi tulevikus. Tahan selle lihtsalt ära rääkida, on see, et et võiks, ütleme, järgmine või ülejärgmine aasta, kui, kui see animafilmi festival, pisike festival suure festivali sees edasi kestab, siis, siis parim film saab näituseks võimaluse oma järgmi tegija, tähendab siis režissöör saab oma järgmise filmi teha Eestis niimoodi, et Eesti filmi sihtasutus tähendab, eraldab temale siis selle, ütleme ühe kümneminutilise animafilmi eelarve, teeb seda. Kuulen ja praegu ei, aga mõtlesin. Kahju siiralt kahju Eesti filmi tegijatest ja seetõttu jäävad ilma filmi tegemise võimalust ei, aga ilma ju tegelikult võimalusest teha lavastajaga aga värsket ideed, verd on vaja tuua Eesti animafilmi. Mõtlen, et müüt on olemas, aga leib alati toita tulema uusi filme, eks ole, ja sellest saab olema eesti sõlm ainult lihtsalt lavastaja. Kas filmikriitikutel on kavas midagi välja? Seimi kriitikutel on kavas eelmine aasta me andsime ja mina küll ei näe ühelgi auhinnal mõtet, et ma ei saa aru, miks on vaja anda pronksist hobust või klaasist püramiidi või nahast järjehoidjad, tunnustuse. Tagasiside, mis kasu on ühel näiteks Charmuschil või Krina veel sellest, et tal ta saab ühe meenesid testi Maalt sellise tursse minu arust mina ka ei näe nagu auhinna festivalil sügavat mõtet, see on sellised ise auhinna saanud, aga eks nad haldada. Ta loob mingisugust elevust asja ümber ja mingisugust, võib-olla väikest sellist tormi veeklaasis, et võib-olla publiku jaoks tuleks selline väike tsirkus ära teha enne selge see teeb. Kaks auhind. Festi selle festivali on üks on publiku hunt, publik saab valida oma lemmik kõikide filmide seast. Ja samas filmiajakirjanikud teevad ka oma paika, nii et eelmine aasta võitis, ma olin kolm, kolm auhinda jalas. Auhind sellel festivalil, publikuauhind on siis nagu eelmine aastagi tormilatern ja publik saab oma parima filmi välja valida siis sellisel teel, et pärast igat šansse on igal huvilisel võimalik kirjutada oma lemmikfilm ankeedile. Me võtame need ankeedid kokkuja, vaatame, mis ilm on kõige rohkem hääli kogunud. Siin on muidugi see see halb asi, et tavaliselt satub publiku lemmikuks ikka see vill, mida kõige rohkem vaadatud, nii et tegelikult me oleme sellel aastal mõelnud välja mingisuguse koefitsiendi kuidas seda publiku lemmikut välja arvutada. Aga kuidas te garanteeritud tormilatern pärast ripuks režissööri uksed, keda saab saata, ja me oleme osa lõpp ikkagi, et selle riigi ehti saatkonnale saab teha ülesanne kontrollida, kas režissöör kasutatakse laternaid. Eelmine aasta sai publiku lemmikuks siis Emir, kus tulid sa, ega me, Me ei tea, kas ta sai selle laterna kätte, igatahes sinna kontorisse on see later viidud. Kes seda filmi levitas, ma usun, et nad on selle talle kätte andnud. Jah, ma saan aru, et Jaak Kilmi ja Andres Maimik võib-olla alles viibinud nii mõnelgi teisel suurejoonelisemalt filmifestivalil arvavad, et vast kolmas festival on veel niisugune, mida ei tunta. Kas tuntakse Pimedate Ööde filmifestivali mujal festivalidel, kui te olete käinud? Et kas see, kas üldse selline auhind võiks üldse tekitada mõnel filmihuvilisel kuskil mujal kahtlus tähelepanu, et oo, see on sealt saadud. Ma arvan, et ta ei ole sellist, seda tüüpi festival on, et et kuhu kõik filmistaarid, režissöörid, kokku tormad ja kuhu planeeritakse enamik esilinastusi, mille ajaks. Ta on see festival, mis on suunatud publikule, et publik saaks seda, saaks täita oma lüngad maailma kultuuris ja ja sellepärast polegi nagu väga oluline tema selline meeletu prestiiž maailmas. Nii eesti rahvas või ükspuha, kes ta siis ka korraldaja ei suuda lihtsalt seda jooma õlale võtta, et samamoodi teha nagu kannised, kus aga seda ei olegi vaja vajagi. Hannes üritas teha Tallinna filmifestivalist midagi analoogset kindlasti. Minu arust oli see üsna nagu kurb, kurb läbikukkumine. Jah, mina kui täiesti tavaline kinokülastaja just tahtsingi tunnustavalt öelda selle festivali kohta, et tundub, et see festival ei tee ennast nii-öelda, vaid vaid ta just nimelt proovib seda eesti publikut harida või pakkuda siis Eesti kinopublikule võimalust, sest võimalust ju ei ole meil. Selles mõttes ju harjunud, noh kuidas ma ütlen, alati tuleb arvestada sellega, et teatud osa publikust rõhuklamuurile, mis selle festivali kaasas käib, aga, aga ma usun, et nad saavad ikkagi oma osa filmidest Vene kultuurikeskus aine teada ja see kindlasti karantiin venelased seda labori just nimelt see aasta muideks vist pakuvadki venelased seda glamuuri ja, ja ütleme siis, vene vene tähendab on plaanitud siis Vene Draamateatris Vene ärimeestele selline kokkusaamine ühe vene filmiga ja ühe vene režissööriga. Nii et üks glamuurne üritus on õnneks õnneks seda ei avalikustata, see on selline kinnine, aga mis on nagu hästi oluline. Võrreldes selle, need nii-öelda glamuuriga on ikkagi selle filmikultuuri kättesaadavaks tegemine kas või. Testi anti glamuurselt piletihindadega, et tuleb tunnistada, et nüüd on väga soodsalt väga soodsate hindadega piletid, 20 krooni on õpilase pilet, 40 krooni, on täiskasvanu pilet. Et ma küll loodan näha hulganisti keskkooli õpilasi kinosaalides. Ja ma usun, et see seitsmekümnekroonine pilet, mis kehtib ainult siis kinos Sõprus, ööseansside aegu ei ole kah nii hirmuäratav pileti hind. Et noh, selle selle eest on näha tõesti tõesti väärtfilme väärt õudukaid friikidele. Aga kas on ka selline Aponent pilet teenekale Kareaale, abonoment, vilet meil sellel aastal ikka veel puudub, noh, ütleme jah, festivali pass on selle asemel siis festivalipass annab õiguse siis kõik seansse külastada, aga see oli 500 krooni see on 500 krooni. Eelmisel aastal olevat olnud kõige rohkem, tähendab rekord oli ühe noormehe käest, kes oli vaadanud 30 filmi. No nüüd sel nädalal Kus see, kes seda tuvast tuvastasime ankeedis? Me teame seda noormeest. Naljakas on see, et ta on juba ära ostnud minu teada ka juba 20 piletit Anton ostnud passi ning välja võtnud need vabapääsmed kahe 10-l seansil, et võib-olla ta proovib nüüd sellel aastal oma rekordit ületada. Kui püüaks nüüd veidi veidi niimoodi kaasaegsest praegu tehtavast filmist üldistavalt rääkida, et mis siis on see, mis seob viimastel aastatel tehtud filme, mis on saanud festivalidel auhindu, et kas on mingi mingi märk, mis juba vaatad peale sellele filmile vaatad seda filmi juba arvad, et tema on üks auhinnasaajatest? Ma ei pea silmas, et auhind on meil Eestis vaid suurematel festivalidel. Üldistust on väga raske teha, et mis seob aga selle aasta näiteks kui nagu filmihuvilisele hakkab filme aasta kanni festivalilt, siis Berliinist Berliinist hakkab või ütleme siis kanni programm oli sel aastal üsna tugev seal nagu domineerisid filmid, mis nagu ma esindasid teatud sellist uus inimlikkust või väga sellist inimlähedust. Et metsa olid ilmselt selle kanni kõige populaarsemad filmid ja paljud neist said ka mingisuguseid auhinnad. Alust alustades sellest, kes sai Grand Prix film luma humanitaarmis, on ka vist selle festivali kavas. Inimlikkus, inimlikkus, mis on oma nagu filmikeelelt või selle, et kuidas Ta on tehtud, on üsna nagu ebainimlik seda risu talumatu vaadata, seda ta on, aeglane, tema rütm meenutab mingit Khani roomamist mööda selga. Ta on üsna selline depressiiv ja kohati ka visuaalselt jõhker. Aga ometi ta räägib milleski väga nagu intiimsest ja isiklikust. Ja noh, samamoodi filmikunsti enfant terrible. David Lynch, kes tegi väga otsekohese, väga ilusa ja väga sellise lapsemeelse loo laps on meil see jutumärkides Streitz stoori, nii ta vist selles Fess festivalil ei ole selle. Ja, ja kas ja kas või võtta jaapani režissööre takishikitanov film, kikuid, Shiro suvi, mis erinevalt kitano vanad eelmistest filmidest, mis on niuksed, suured vägivallaeepos väga eepilised ja väga verised lood, on see täiesti vägivallatu, lapsemeelne, komöödia, humanistlik ja ilus. Kas lapsed NL-i jutumärkides? Ei, seekord ilma jutumärkides, et mina olen ka tähele pannud, nüüd olles seal Stockholmis žüriis kaks nädalat tagasi siis ka meie zhürii valikut, üsna üksmeelselt olid sellised teda ka väga inimesele lähedale tulevad filmid, näiteks tegelikult juba dogma 95. Tulebki tähistab mingisugust nagu lähemale tulekut kas või kasvõi vahenditele, mida nad kasutavad, et videokaamerat ja dokumentalistika stiil ja kohati amatöörnäitlejad. Ühesõnaga see lõhub ära selle, selle, selle seina. Sellise, kus suurstuudiote Kummardamise nööri ühesõnaga film ja teemad ja, ja, ja näitleja, maneerid ja kõik tegelikult. Noh, mida mina hindan, ma räägin ainult endast. Mina hindan seda, et filmid on isiklikumat, liigutavad, nad tulevad lähemale sulle, paljud moodsad kinoteosed, moodsad selle sõna otseses mõttes ei ole enam nagu sellised tehnoloogilised väljanäitused uue tehnoloogiamessil, nagu nagu ütleme, need filmid, mis kosmoses jooksevad alates tähtede sõjast ja lõpetades titaanikuga. Et filmid, mis on tehtud väga lihtsa loo järgi, aga mis on üle kuhjatud kõige uuemast. Ja kõige kallimatest mänguasjadest. Et moodsad filmid on sellised, mis lähevad lähevadki tagasi võib-olla sellisele filmikeelele, mida mida võib-olla kasutab laps, kes on saanud esimest korda fil videokaamera kätte, kes tahab kõike filmida ja kõik jäädvustada ja ta läheb tiivsemaks film, filmi pilt kui selline, ta ei ole enam niisugune klassikaline välja puhastatud niuke, ainult optikate vahetuse posid, aga agaaga teemade mõttes segage teemade teemade mõttes, mina pakun. Ta on nagu üks märksõna või mõistena niuke. Mõtle erinevalt noh, et ta, ta on inimlikum puha, sõidame, aga ta ei ole selles selles mainstreami niimoodi kinni, et, et me peaksime puust ja punaseks midagi ette või annab mingisuguseid selliseid pisinüansse Ainidusi. Samas elab ja õitseb ka selline stiliseeritud kinokultuur edasi kasu seal sama simsi arvushi film, kummituskoer, mis ei esinda võib-olla inimlähedust selle sõna nagu sellises orgaanilises tähenduses, vaid, mis on ikkagi nagu üldistus ja Ühe vana iidse teksti mugandus. Filmifestivali programmis on tegelikult ka ütleme kolm filmi sellist, mis moodustab täiesti omaette gruppi. Et noh, peaaegu tummfilmid äärmiselt miniminimalistlike vahenditega tehtud, ma ei räägi praegu haagi Kauris, mägi juhast, mida teavad kõik lihtsalt, kes on sellest festivalist kuulnud ja kes Soome filmist on kuulnud. Vaid ma räägin praegu ka näiteks vene filmirežissööri Pjotr Tšiilini filmist parim, enne ma ei ole seda filmi küll näinud, aga ma lugesin selle sisukokkuvõtet kus ta nüüd tõesti dogma 90 viietaoliselt on kirjutanud, mida tähendab moodne tummfilm. Et ma loodan selles tunnis saada omaette elamuse. Ja tegelikult suur üllatus oli ka ühe Sloveenia filmi puhul. Mille nimi oli Ekspress Ekspress mis on tegelikult valminud kolm aastat tagasi, aga mille me valisime programmi just tänu sellele, et film suutis peaagu ilma tekstilise osata anda edasi kõike seda, mida ta tegelikult tahtiski anda. Ja film oli väga inimlik ja väga soe. Et need filmid, ma ei tea, kas neid saab nimetada moodsataks sellised peaaegu tummfilme ja mustvalgeid stiliseeritud mustvalged filmid. Mulle tundub, et ma olen neid filme kunagi näinud kuskil kas Chaplini teinud selliseid? Tänan teid. Täna pühapäeval algas Pimedate Ööde filmifestival ja sellest tareid stuudios kõnelemas Helmut Jänes, Mikk Rand, Jaak Kilmi ja Andres Maimik. Mina olen saatejuht Kerttu Soans. Kõike head teile. Kuu sündmus.