Armsad raadiokuulajad selle nädala viimane mõte on taas salmis 66. Salmist alustas oma psalmid tänuga ülistusega Jumalale palve kuulmise pärast. Et jumal päästis teda vaenlase ähvarduste käest. Täna hommikul mõtleme salmisti sõnadele salmis seitse ja 18. Jumala poole, hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel. Kui läksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks issand mind kuulnud. Kuid salmist mõtiskleb selle üle, et miks ikka jumal kuuliste maha püüet ja vastas oma imelise abiga siis ühe põhjusena ja ta näeb, et tema süda oli õige jumala ees. Siis mõelgem täna sellele, milline on meie südamehoiak, immuunsus. Üks laev, mis oli teel kodusadamasse suure tormi kätte ja oldi hirmul, et laev ei jõua kunagi kodusadamasse. Muidu pupp mässavatest lainetes. Kuid üks reisijatest sellel laeval oli eriti suures ahastuses, sest tal oli palju maailmas ringi reisinud päevi ja nüüd soovis tagasi jõuda koju. Ja nii oli ta põlvita temas pühaku Christopheri Raiku ees valjult paludes ja tõotades, mida temaga teeb ainult pühak päästaks teda. Ükstemate ootustest oli, et tema paneb Pariisis püha Kauks nii suure küünla nagu tema raidkuju laeval. Seda kõike kuulis ka üks kõrvalreisijatest, kes ütles talle. Kas sa ka tead, mida sa tõotad? Sest kui sa müüksid varanduse, mis sul kaasas on, sa ei suuda ometi maksta selle eest. Kuid selle peale see palvetaja ütles väga vaiksel häälel, et see pühak ei kuuleks neid tema sõnu. Ole ometi vait. Kas sa arvad, et ma teen ka seda, mida ma pühakale lubasin? Kui ma pääsen, siis ma ei anna rohkem kui ainult väikese rasvaküünla. See lugu näitab meile, kui silmakirjalik ja valelik oli selle mehe palve ning milline oli tema süda? Jah, kivist või puidust pühakutele. Me võime valetada, aga jumalale mitte. Sest jumal näeb, mis on südames. Aga mida ütleb jumala sõna? Jumal on tõesti hea nendele, kes on puhtad südamelt, see on 73, üks. Apostel Paulus kirjutab oma viimases kirjas Timoteosele. Taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes issandat appi hüüavad puhtast südamest. Teise tema teose kaks, 22. Jeesus ütles, õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad jumalat. Matteuse viis, kaheksa. Lugedes piiblit näeme tähtsal kohal oli juutide elus igasugused rituaalsed pesemised. Ja nii sai see väline puhtus palju olulisemaks sisemisest südame puhtusest. Kuigi selle välise puhtus eesmärgiks oligi juhtide inimeskamas sisemise puhtuse nägemisele. Ja sellepärast Ta andis ka väga karmi hinnangu ja variseride kui ka kirjatundjatele. Häda teile kirjatundjad ja variserid silmakirjatsejad. Sest te puhastate karikaväljastpoolt, aga seest on täis riisumist Jaklust. Puhasta enne karikas väljaspoolt ja siis seestpoolt Etsaga väljast saaks puhtaks, mõttes on 23 25 26. Ja peame tunnistama, et maalimine palju vaeva karika puhastamisega väljastpoolt. Hariduse Kasvatuse abil püütakse muuta inimeste käitumiskultuurseks ja seadustega püü näiteks sellele kaasa aidata. Kuid inimeste südamele ei omistada peaaegu üldse mingit tähelepanu. Aga nagu Jeesus ütles, sest seest inimese südamest tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmiste abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkus, kadedust, pühaduseteotus, oletust, kõrkust, jumalust. Kõik need pahed tulevad välja seest ja need rüvetavad inimeste, Markus seitse, 21 23. Sellepärast ka jumala sõna hoiatab iga inimest hoia oma südant enam kui kõike, kõike muud, mida tuleb hoida. Sest sellest lähtub elu õpetusena neli, 23. Mõelgem siis nagu Psay, mis seda tegi ikka üks oma südamepuhtusele.