Armsad raadiokuulajad, soovin meile kõigile õnnistatud palmipuudepüha. Ja tänasele päevale mõeldes paneme tähele, mida apostel Markus sellest kirjutab. Ja nad tõid salu Jeesuse juurde, jõudsid oma rõivata peale ning Jeesus istus salu selga ja paljud laotasid tee peale oma röögivad aga teised väljadelt raiutud oksi. Need aga, kes käisid Jeesus eel ja järel, hüüdsid Huus, anna õnnistatud olgu, kes tuleb issanda nimel. Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik Osana kõrgustes. Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta, kui tal ümberringi kõike vaadanud, näksida hilise aja tõttu koos nende 12-ga Betaaniasse Markuse 11, seitse kuni 11. Nii kuidas Jeesus tuli palmipuudepühal Jeruusalemma templisse, ei olnud varem kunagi tulnud. Ta tulite vaikselt ja märkamatult, aga nüüd ta tuli avalikult ja suure rahvahulga saatel. Jeesus oli palunud endale tuua noore eesli, kelle seljas polnud ükski inimene veel istunud. Sellega avalikustades oma suurust, vaimulikku missiooni selles maailmast. Sest Jeesus, valides noore eesli või sälu, kelle seljas polnud keegi veel istunud, avas selle läbika midagi oma ohvrist inimkonna eest. Kuna ohvriloomaks võis olla ainult see, keda polnud kasutatud ei tööks ega inimeste veoks. See suur rahvahulk, kes Jeesust saatsid ja talle osanna hüüdsid, tulid ilmselt enamus nendest templisse. Miks Jeesus tuli siis palmipuudepühal templisse? Kord noore poisina 12 aastasena templis olles ütles Jeesus teda otsivatele vanemad. Miks te siis olete mind otsinud, kas ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mõni uisa päralt, luuka kaks, 49. Ja kuigi sellest päevast oli möödunud ülepaariga aasta polnud Jeesuse suhtumine templisse muutunud. See oli paik, mis pidi kuuluma tema taevasele isale. Jeesus tundis sellist ühtekuuluvuse tunnet templiga, et ta võrdles ka ennast templiga öeldes kedele lammutage see tempel ja ma püstitan selle kolme päevaga. Johannese kaks, 19. Teiseks Jeesus ei tulnud templisse kui turist, et korraks sisse vaadata. Ta viibis seal hilisõhtuni. Jeesus, kelle pilgust ei jäänud midagi varjatuks, ei näinud ainult seda, mis toimus templis vaid ka seda, mis toimus templis viibivate inimeste südameis. Esimene paiku templisse tulles astuti, oli pagana tee sõu. See oli mõeldud võõramaalastele, kelle südames oli ka igatsus, kes peatuda ja seal ka palvetada. Ja nii Jeesus järgmisel päeval tuletas ka seda jumala sõnumit pühakirjast meelde, kui ta templit puhastas minu koda hüüta kui palvekojaks kõigile rahvastele. Aga teie olete selle teinud röövli paks Markus 11 17. Ja sellepärast kätt templisse palvetama tulnud inimestel ei olnud kohta palveks sest selles käis kauplemine, äritsemine ja peale seda täitma Stemplitel loomade kisa ja hais. Lisaks oli paganate ees muudetud ka läbi kaeviku hooviks mida kohalikud kasutasid otseteena linna jõudmiseks. Ja seda kõike Jeesus paniga tähele palmipuudepühal templis viibides. Kuid ka apostel Paulus võrdles Me ihutempliga, aga milline on meie ihutempel, kas on see ka nii täidetud, et ruumi pole enam palvel vaikusehetkedeks jumalaga? Kas see on ka meie süda, kui läbikäigu hoov, kusi, kasu, ajastuse tuuled võivad läbi puhuda ja seda määrida paganate ees, õues sai minna naiste eesõue kruvisid punased väravad ja siis naiste eesõuest läbi suurte väravate, juudi meeste eesõue. Neid väravaid sulgesid jagasid 20 meest. Sealt edasi tuli pühapaik, preestrite eesõu ja selle järel kõige püham paik, kuhu võis minna ainult ülempreester kui Jeesus nägiga seda pagana tee. Sõu oli juutide eesõuest müüriga eraldatud, kus oli hoiatus e pragi kreeka ja ladina keeles. Et müüriületamine on surmanuhtlusega karistatav, kuid palju kõrgem müür, kui see müür oli vahesenjooti rendisüdames. Kindlasti oli Jeesusel väga valus näha sellist vaheseina, sest Jeesus enda südames sellist vaheseina ei olnud. Jeesus oma lunastama surmaga kaotas selle vahesena, mida kinnitab meile pühakiri. Sest Jeesus on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks kunud mahe vaheseina effese kaks 14. Me kuulsime, Jeesus lahkus templist oma 12 ümbriga. Aga kuhu olid jäänud sest suur ja hõiskab rahvahulk, kes koos Jeesusega templisse tuli vähemalt templini Jeesust saatsid. See suur rahvahulk oli laiali pudenenud ja kadunud. Küllap mõni leidis tuttava eest teisele. Ta võis olla hea äritehing, kolmandal võib-olla polnud lihtsalt rohkem aega või huvi koos Jeesusega olla. Ja niisus lahkus templist ainult väikese hulgaga. Hakkaks midagi taolist juhtub ka siis, kui Jeesus oma kogudusele järele tuleb. Et ainult väike ult läheb temaga kaasa igavesse taevakoju. Ja kui sina armas kuule ja tahad olla nende hulgas, siis käi ikka melu, teed, Kusiivsega, kõik see, mida Jeesus nägi ja kuulis templis meeste otsuseni puhastada tempel kõigest sellest, mis sinna ei kuulu. Ning kõik sele Jeesus teostas juba järgmisel päeval, kui ta uuesti templisse tuli. Aga peale seda toimus midagi, mida Matjus ei saanud tähele panemata jätta. Järgmisel päeval pärast templi puhastamist, paljud haiged võisid nüüd tulla oma muredega Jeesuse juurde. Ja nii ka Mattias kirjutab. Pühakojas astus ta juurde pimedaid jalutuid ning Jeesus tegi nad terveks mõttes 21 14. Aga see kõik sai võimalikuks siis, kui tempel oli puhastatud, sest siis oli ruumi neile, kes seda tegelikult vajasid. Palju rõõm oli sellel päeval templis. Pimedad ei vajanud jalutajad jalutud kandjaid, sest nad võisid templist lahtuga nägijatena Joman jalgadelt kõndijatena. Ja tempel sai taas selleks, milleks oli ehitatud jumala armastuse ja abikogemise paigaks. Sellepärast olgu ka meie elutemp Ben niisuse läbi puhastatud. Et jumal võiks ja saaks meie elutemplit kasutada teiste inimeste aitamiseks ning selle läbi võiksime olla veel paljudele õnnistuseks.