USA on kadunud sõnade linnaleri libadlejad rändale arendale ei saa, kuna liigussylve Ja sügavused on noortemajatuuri. Teema. Hommiku vara kooli, tänava. Oli vaja minna sinna või siia või siia. Viilida. Ei ole kuskil ja. Milline on registrisse, kus värvilist paigast paika veidrat read. Kuidas? Paks ma siiski väga aine ja vahel olla only. Ajakava ja. Ajasaarest A. Alanud saade on tervenisti pühendatud Eesti riiklikule teatriinstituudile, mille asutamisest möödub sel sügisel täpselt 50 aastat. Äsjakuuldud laulu praegu Vanemuise noorte näitlejate esituses lõi omal ajal Kulno Süvalepp üks selle teatrikooli vilistlaste eest ja tollal lauldi seda loomulikult samuti. Nii mõndagi, mis neist salmidest läbi kõlas ja palju muudki. Olen palunud keskemosaiik tee lahti rääkima inimesi erinevatest lendudest, lendudest, mida oli ühtekokku kolm. Seega mälestused, mälestused vaheldumisi Raimond Valgre viisidega ja seda juba tänaste saatekülaliste erisoovil. Esimesest lennust olid kohal tarna Ellen Alaküla ja Gunnar Kilgas. Neistinnad Aarna meenutas hakatuseks teatriinstituudi sünnilugu üldse. Instituudi asutamine võttis natukene aega, õnneks Leo Kalmet ei jätnud oma jonni Meestest Vilo arvates terve selle asutamise hing on Leo Kalmet olnud ja kõikidel meie teatrikoolidel välja arvatud ehk need Panso lennud, eks ole, mis tulid kikkis. Ja selle tõttu, et ei saadud seda ametlikult kordadele ja ta siis otsustasid nad teha niimoodi, et meie õppejõud kalmetiga eesotsas et nad loovad draamastuudio ajutiselt kuni siis Instituudi loomiseni, kuni saavad selle riikliku õigus, eks ole. Ja siis tulidki need katseks oli kuskil, ma ei mäleta, kas oli märtsis või see oli märtsis. Meid oli kuskil üle 200, neid kandidaate võeti, et vastu 40. Aga instituuti pääses sealt minu teada mitte rohkem kui 16. Selektsioon oli selline, sest pärast tulime lendu juurde. Järvet Järvet oli juba stuudios. Asta, Rutt ei tulnudki meelde, ta läks Kitises kohe meie kursusel käinud, aga mitte meiega oli kutsunud, mitte meie oma. No muud ma ei oska selle asutamise kohta öeldes, me õppisime peaaegu poolteist aastat draamastuudios, kuni loodi instituut 46. aastal. Ja 46. aasta septembris siis formeerus Eesti riiklik teatriinstituut, mis andis esimese kõrghariduse meie näitlejatele ja siin oli kuulda juba ka teisi hääli. Niisiis on kohal ka teisest lennust. Helvinine Koppel ja Leida Rammo ja kolmandast lennust Ra Lembit Eelmäe Tartust. No oli jah, esimene õppeasutus siis Eestimaal, mis andis kõrghariduse tulevastele näitlejatele ja see teadmine maksis ka, midagi, oli ka midagi väärt. Meie lennu niisugune iseloomustus või peamine oli see, et meie juhiks oli Ants Lauter. Ja tema pani siis oma nii-ütelda nagu pitseri. Mina tegelikult astusin filmikursusele. Sest oi, see oli paralleelselt mõeldud filmikursus ja diaatrit, kursus ja filmikursusest. Ma muidugi vastasin täitsa juhuslikult, sest mu paar tuttavat, kes ka olid, ju ma ise olin juba siis vanas noorsooteatris, tegelikult töötasin müümans artistina ja siis teised ütlesid mulle, et lähme, põnev, Filbitaksid filmiaparaat ja kõik ja võetakse nii ja mõtlema, siis läksin, aga nemad ei tulnud ja siis juhtus nii, et ma sain sellest esimeses voorus läbi. Ja siis ma nagu ei mõtlesin et noh, miks mitte minna siis teise, kui ma sisse sain, siis juhtus nii, et ma mõtlesin, et hea küll, et ma sain kõrvalt ja õppida, aga ma ise olen mõtelnud, et kõige imelikum on sellesse, kes sellest filmikursusest järele jäid, lõpeks oi, seal Griša Kromanov oli filmikursusel Leida laius oli filmikursusel. Aga Einari Koppel ei olnud ja ma ei tea Tallinnas, aga temast sai siiski filminäitleja. Ja tegelikult hakkasin ma järele mõtlema, et tegelikult nagu no nii, filminäitleja sain, ainuke see sellest kursusest, mina, kes ma üldse kunagi mõtelnud, et ma hakkan filmis tegema. Näete, kursused löödi õige varsti kokku ja sa mäletad, kas ega me esimest kursust viste lõpetanudki eraldi juba enne või lõpetasime, lõpetasime küll, esimese kursuse lõpetasime eraldi, aga see oli teisest kursust ja seda enam, et osa meist läks Moskvasse tihti, sest eks ole. Pärast teist kursust läks. Ja ja teised jõvel Vello Rummo ja läksid ju Moskvasse ja siis jäi nagu ühe kursi jaoks väheseks ja siis löödi meid kokku ja see filmi fantaasia, mis pidi kõik tulemas, igatahes ka kusagile kaugele ära. Ja pärast lõpetasime muidugi teatriinstituudi teatri näitlejatele. Lembit Eelmäe Vanemuises, teie olite siis kolmanda lennupoiss? Ja kolmanda ja kahjuks ka viimase sest rohkem juurde ei võetud ja me olime nagu õnnetut omajagu ka, et meil oleks väga huvitav olnud, kui oleks tulnud uusi peale, et me oleks siis olnud ta vanemad ja edasijõudnumad käis, jäimegi nagu viimasteks. Ja meid oli, ma ei mäleta täpselt, kas 60 või 70 ümbernite pürgijaid, kes tahtsid sisse saada ka 20 ümber meid võeti, mille lõpetas 17. Ja me olime siis viimase aasta konservatooriumi administratsiooni all. Kuna me jäime üksinda ja ühe kursuse pärast nagu kooli, ei peetud enam ta Eesti riiklikku teatriinstituuti siis ka diplomi saime ikka selle kooli nime all. Vaata, see on huvitav, ma olin ikka mõtelnud seda meie kooli nimi, Eesti riiklik teatriinstituut aeg oli ju teadagi pealesõjaaegne isikukultuse kõrgperioodid. Neid tähti NSV-d ei olnud Eesti riiklik teatriinstituut praegu, kui seda meenutatakse, kuskil mainitakse kirjasa ja ajalehes, siis pannakse ikka NSV juurde Eesti NSV riiklik teatriinstituut. Alles hiljuti oli Postimehes kui Linda Rummo juubeli Täiesti paradoksaalne, nüüd Eesti vabariigi ajal pannakse selleks vee juurde ja sellel punasel ajal ei pandud. Ei pandud ja no praegu arvame, et siis ei võinud ju see ilma olla, meil oli ka päris huvitav kursusega, noh meie ütleme kahjuksi siis vähemalt kui läksid, meie kursuse olid Arvo Kruusement, Kaljo Kiisk ja nemad läksid ka Moskvasse. Muidugi said neist filmi tegelased isiksused ja iseenesest hea. Ja kes meil, Eino Baskin ja Kulno Süvalepp lahkunud mees hiljuti meie seast. Nemad olid sellised, noh, kuidas ma ütleksin, liidrid? Ei Kulno, niisugune vaimne liider millest tark poiss ja, ja tulnud kuulsast nõmmekoolist kus suured teadlased ja tegelased on sellest koolist tulnud. Ja Eino Baskin oli muidugi väga vitaalne ja, ja atraktiivne ja kaks sellist poolust, nagu olid teatud mõttes eeskujuks meile. Jõuame tagasi ringiga esimese lennuinimeste juurde. Gunnar Kilgas, Kulno Süvalepa loodud robot uurides on juttu sellest kuidas te rändate ringi ja terve Tallinn on kodu ja kuidas hommikul välja minnes tuleb kukalt kratsida, et kuhu ma siis õieti täna pean minema? Kohti oli niivõrd palju, aga see oli ka omaette võlu vist. Nojah, vot see Kulno Süvalepalaul on, nüüd oli väga populaarne tol korral tema enda kursuse selle kolmanda kursuse kolmanda lennu hulgas. Meie, kes me olime kaks aastat nagu niimoodi nendest ees, ega me tol instituudi ajal nii väga seda ei osanud ega kaasa ei laulnudki, aga nüüd nüüd on ta saanud muidugi naguniisuguseks üldiseks selle teatriinstituudi sümboliks. Ja see on muidugi väga hästi tabatud, Jana Kulno poolt oli nii hästi meloodia kui sõnad asjad, rubaduride lugu, see oli tõesti niimoodi, sellepärast et teatriinstituudi see põhi staap või kuidas ma ütleksin, noh dekanaati ja direktsioon asus püha vaimu tänavas. See oli üks väga väikene niisugune endine erakorter ja seal oli minimaalselt ruumi. Ja ma mäletan, kuidas Paul näevad näiteks seal oli vannituba ja siis vanida vanni äärel näevad, õppis luuletus sulisevad vee lasin sealt. Et siis tal tuleb paremini inspiratsioon peale mulla mehedes. Ja siis vastavalt sellele, kuidas siis kus need õppejõud siis pärinesid, näiteks? Lauter tegi tööd Estonia teatris. Kalmet ja Kaljula ja Rebane ja Põldroos viisid siis oma tunde läbi Draamateatris. Peale selle siis Helmi Tohvelmani, kes andis meile kehatehnikat ja liikumist, viis siis seda läbi Niguliste tänaval. See oli vist tookord selle koreograafia ja kui oli niisugune esimene kodu. Ja, ja tõepoolest see noortemajas, praegune nukuteater laial tänava nurga peal, see oli siis üheks prooviruumiks, nii et tõepoolest meil terve Tallinn kodus sai, nagu nagu ütleb laulusalm. Vene tänaval olid Rataskaevu tänaval Toompeal ja kloostri tänaval ja ja kus neid tunde läbi viidi, sisi harjutasid? Ühes ruumis, omamoodi oli see põnev, käime jõudsime vaheajaga kohale küll, jaa. Nii et huvitav aeg ikka, noh, eks me olime noored. Ja no aga kui tegelikult niimoodi võtta, eks Tartu tudengid jooksevad ka ühest auditooriumist teise läbi linna, küll küll Vanemuise tänavas, küll kuskil seal peahoones, küll siin ja seal seal polegi midagi imestada. Õppejõud olid fantastilised ja mina oma mõttesalatile mõelnud, et ilus ja kaunis on, kui praegused noored ütlevad, nad on õppinud Panso koolis, mina ütleksin, olen õppinud kalmeti ja Põldroosikoolis ja õppejõududeks olid kõik eranditult isiksused. Nad olid kordumatud, see, kelleks mina isiklikult olen saanud, on tänu õppejõududele nii inimesena kui ka näitlejana. Ja siin, kui eelmised koormised, nooremad rääkisid lautherist, siis täislegend Lauter tuli ju loengule ja vabandas, andke andeks, ma hilinesin minut. Kui seal natukene mõtleja inimene, siis tead, mis see tähendab aust aega, austa teist inimest. Aga mõelge, kui teie kursusele lisandusid veel sellised õppejõud nagu Felix Moor nagu Alberti Üksiku, Leo Soonpää, Lydia machoonidesse õpetaja, see vene keelt. Karl Leister, kes avas minule muusika ja Bachi. Kui prantsuse keelt õpetas meile mate amm Serepria kogu paha kui ainult meenutada teda kui isiksust, siis ainuüksi on terve õppetund. No praegu te, Ellen Alaküla, te kohe nagu muutusid, ma ei tea, kas natuke Adamsi rebiakova silmad tulid teile või sellepärast ma Nobiksinda sellest nimistust välja, milline ta siis oli? Ta oli tõeline daam, sest ta oli pool oma elu elanud Peterburis õpetanud kõrgklassile prantsuse keelt. Ja minul oli võimalus tema juures kodus käia, temaga vestelda ja, ja lähemalt tuttavaks saada ja ta isegi tegi mulle sellise ettepanekut. No tulge ja ma õpetan prantsuskeelt edasi, aga no kus noortel oli aega õppida, mopeedio ei. Ja, ja sama tegid ju ka Felix Moor käis kogu aeg kontrollis meie esinemisi ja nii edasi ja nii edasi, nii et need isiksused olid võrratud. Mida me oskasime noorena midagi vastu võtta ja omandada. Võib-olla nüüd tuleb palju palju meelde ja võib-olla ikkagi midagi talletus ka meile. Mul on üks tore mälestus põlvest, õigemini mitte minul, vaid Jüri Järvetil, kes me kursusel ka oli. Meil olid lõputööd ja, ja siis Alfred Rebane tegi ühte proovi ja meil oli õigus, no käia, kui sa kaasa ei teinud, eks ole, proove vaatamas. Ja Jüri, läksin Alfredi proovi. Ei noh, ta oli juba enne Marchetti kogus töötanud ansamblites ja Alfred järsku ütleb, et mine ära, sa segad. Ja üritus, kuidas ma, see on luba olemas, et sain, ma ütlen sulle, et mine ära, no läks kõnelemiseks ja Jüris hakkas välja minema, et mis ta ikka teeb, lõi käega, ütles. Jõule, aga Alfred Rebane õliga dekaan ühtlasi siis sel ajal. Ja nüüd tuleb huvitav lugu, kuidas siis sellesse suhtus rektor põlves, no siis oli see direktoriks nimelt Jüri mõttes, et ta on nüüd ikka rumala asjaga hakkama saanud, ikka dekaanile ütelda, et ta on loll ja läks põlbruse juurde neutraamas oma kabinetis astub sisse põlgus, luges just ajalehte ja ukse peal ütleb niimoodi, et ma ütlesin dekaanile, et ta on loll. Selle peale siis põldroos vajus ajalehe taha tükiks ajaks siis tuli sealt ajalehe tagant välja ja siis ütles Järvet, teil on õigus. Mul on tõesti loll, aga mul on teile üks niisugune palve, et vaadake, Ma ei saa niimoodi seda küsimust lahendada, et palun kirjalikult, minule see avaldus teha ja tõendage kirjalikud. Alfred Rebane on loll. Jüritusliku hoida sellepärast, et millal hakkab kirjutama, ta kirjutas üks 10 korda ikka, viskas jälle paberi ära ja ta ei suutnudki tõendada. Kaanon lollitab. Ja siis tekkis üks nisukene, see asi vastamisi, õppejõud ja üliõpilane vastamisi. Ja siis püüti lepitada, aga siis astus käiku juba Eduard Tinn, et tema püüdis lõpetada, tema oli õppealajuhataja ja e-tootega lepitab dekaan ei taha leppida, üliõpilane tahab ja siis see võttis üks, kaks kuud aega ta siis lõpuks siiski lepitati ära. Nii et see näitab, kuidas õppejõud vahel suhtlesid ja kuidas nad üliõpilastega suhtlesid, praegu ei kujutanud. See on küllalt tähelepanuväärne, et suudeti ära lepitada ka täiesti leppisid, sest et paraku kahjuks on küllalt teada näiteid, kus ei olegi lepitud ja asjad on lõppenud isegi võib-olla märksa kurvemalt. Aga kas teie teised need ka võiksite kinnitada näiteks Ellen Alaküla sõnu, et õppejõud ei mõjunud mitte ainult tulevase elukutse omandamisele vaid kujundasid teid ka üldse kui inimesi? Täiesti selge, kujutage nüüd ise neid inimesi. Üksipist on kindlasti väga palju materjali järele jäänud. Aga see, kuidas ta, kuidas ta ise oli, kuidas ta rääkis ja ütleme, kas või sedagi, kui ta tuli loengule, siis esimene asi Bay tema enda ettenõelteravaks tehtud pliiatsid ja paberid, mina ei tea, ma ei näinud, et ta kunagi oleks neid kasutanud, aga need olid tal tehtud ja siis ta alustas. Ja, ja see, mida ta sinna loengule vahele rääkis, seda ei ole ju kuskil, samuti on soompäeva ju. Et need tema raamatut, mis on ilmunud, on toredat raamatut, nende kohta pole midagi ütelda. Aga see, mis soonte tegelikult rääkis, tema oli ju see mees, kes esimesena hakkas lugema meeleesteetikat seda Nõukogude oma, eksole, ja seda tegi ta niisugusel viisil pärast ta nimetas need loengud, ketserlikke mõtteid, esteetikast, eks ole. Ja see oli, missugusel ajal rehkendame ikka välja, missugusel ajal loeti aeg oli siis 40.-te lõpp ja 50.-te alguse ai just täpselt seesama nimetas meile, mis asjast arvab nõukogude filosoofia mida arvatakse läänes ja andis väga selgelt mõista, mida ta maise asjast arvab, ilma et tal tuleks, ta ei tulnud selle pealegi, et et tema peale võiks keegi kaevata või, ja meil olid ju veel niisugused ained nagu poliit ja, ja dialektika ja kõik ja need inimesed, neid me mäletame ka kõik hoolega. Ja kui praegu mõeldakse, eks ole, see oli nii hirmus ja kohutav, siis ma ei tea, räägin oma isiklikku arvamust, aga minu meelest need vanakesed, kes meile neid lugesid, olid naljakad ja, ja meil oli väga lõbus nendega ausalt öelda ja nad ei olnud pahatahtlikud, nad olid vasktorudest läbi käinud, vanad kommunistid muidugi. Aga, aga nendega sai hullu nalja, näiteks seesama Treier, kes meil poliittõki luges. Nüüd ma räägin küll teise kursuse lugu. Et oli üks niisugune mees, keda te kõik teate, Tordik eemalt, eks ole. Ja tema sunnik ei käinud hästi seal loengul ja Treie täiesti siiralt oma raamest rehkendas, et niisugune mees, kes nüüd Tordik oli, muidugi esimesel kursusel mitte meie jaoks on see, et niisugune mees, kes, kes ei õpi, poliitökonoomia ei ole võimeline näitlejaks saama. Ja siis teda talt tundis muret tema pärast. Ja siis käib niisugune legend, et nendel oli väikekodanlaste etenduse lõpuks, et ta ütles, et, et lähen vaatan, kas mängib välja tordiku kohta, et tuli tagasi hehe välja mängis. Hea meel ka, et ikkagi mängis välja, nii et ta sai aru, et tema ei ole see kõige peamine. Nüüd me elasime, need ained väga lõbusasti üle, ma ütleksin, midagi ei juhtu istunud ja seesama Treier, ma mäletan, tema alati seletasin, no ta eesti keel oli iga vilets hoida, aga siis tema rääkides kapitalism on nagu pime hobune, kes on klappidega ja tormab ülemiste jõkke. Vaat see oli tema niisugusel tasemel, seal oli meil see ökonoomia ja puhkes, õpetas meil siis marksism ja edasi temale iga kolmas sõna, ütleme, et Stalin ütles, ütleme, me ükskord vaatasime, kirjutasime üles. Tõnis, see oli midagi ligi 60 korda loengu juurelda nimetasid ütleme, et Stalin ütles nii. Balletiõpetaja tõi näite, siis ka eratöö tegemisest ei tohtinud teha keegi isikliku kasu saamise otstarbel. Praegu ei, ei tohi seda teha ja et kujutame ette, nüüd mõni kodus teeb õmblust, õmbleb kellelegi jätku sisse, kontroll, tuleb, võtab oma mätsida, jookseb peldikusse. Õppejõud seal Tšernov ääretult intelligentne ja, ja sarm igavalt ja sügavalt sügavalt haritud inimene ja ka väga laia silmaringiga ja tema huviala oli purjetamine ja meie esimesel kursusel ja, ja, ja mitmekordne isegi ja, ja meie siis nii olime armunud temasse kui inimesse, et käisime tema paati kevadeti puhastamas võõrumas ja tahtsime ka hirmsasti purjetajateks jälle inimene, kes oliisiks ja pealegi ütlemide kohe eesti keeles välja. Väga sarmikas mees. Me tegime Tallinna lahel ühe sõidu, tema purjekaga terve kursusega ja ta vestles meiega elust ja, ja, ja tööst ja kõigest nii väga vabalt. Ta ei olnud selline kinnisilmi mineja, aga muidugi ma arvan, et selline klassikaline kaader, õppejõudude kaader oli. Aurora Semper andis muusikaajalugu minule muidugi Albert üksik. Ta õpetas õppima sealt edasi õppima. Ses mõttes, et kuidas seda teatriajalugu lugesin neid kirjanikke, autorid, näidendeid. Ta seostas ta andis ülevaate selle maa ajaloost, ühiskondlik-poliitilisest olukorrast, sest sest kunst ja, ja kirjeldus ja oli sellega seotud ja tohutult kergem oli nagu õppida siis kui sa teadsid tervikuna laiemalt seda, see on tema teened muidugi. Kes läbi läbib põlv läbi kursuste, kõik kõik ta tantsu kursust. Ta õpetas. Haruldane inimene ja ja õppejõud, täiesti legend. Ma tahaksin fiiliks moori kohta ütelda veel niisugust asja. Peale selle ta muidugi valdas, valdas kõnetehnikat ja fiktsiooni ja kõik nii edasi võib olla mõningal määral praeguse pilguga vaadates, võib-olla oli ta isegi pisut nagu kunstlik või tehislik, võib-olla, aga tema kõige suurem voorus oli minu arvates see et tema õpetas armastama ja austama eesti keelt. Näiteks, kui me lõpetasime ja mina jäin Tallinna ja mul oli tihti raadius lugemisi, siis Felix kutsus alati enda juurde koju ja, ja me töötasime ennem pala läbi, igatahes pala ülesehitus olen ma õppinud täielikult, temalt on niivõrd huvitav, kuidas täpselt seda ei sekkunud, sellesse, kuidas mina individuaalselt teda lugesin, sest tema luges väga niimoodi kuidas öelda efektiga või natukene, meile ei meeldinud, kuidas tema luges ja me, aga meie keegi pole nii lugenud, nagu tema loeb ja respekteerige teesi lugeda, siis aga see ülesehitus on kõik temalt ja ta tükk aega mind konsulteeris kuma raadios lugesin. Kujutage ette, kes viitsiks praegu õppejõududes tema juurde, tuleb koju endine üliõpilane, et selleks, et konsulteerida, tead, et see raha teenib raadios. Aga tuletame meelde, raadio oli tol ajal ja otsesaated. Ja meie lugesime ju otse poole tunnilisi saateid. Ja siis paaril korral lõppes pooletunnine saade ja ütleb saatejuht pärast teie eksisite üks kord. Üksiktegi meile väga huvitav eksperimendi me käisime kõik revidendi vaatamise, üksik palus siis terve meie kursus kirjutab retsensiooni selle kohta me olime ju väga kriitilised, köit, aga üksik tehti siis nii, et ta võttis. Net tegi ühe niisuguse kokkuvõte sellest, et igalühel kõndi särama laused, mis seal oli ja siis loeti Draamateatris näitlejatelegi kätte. Üksi ei mõelnud midagi halba, aga siis tuli väga suur skandaal ja temal oli sellest nii suured pahandused, et tal isegi sunnitud lahkuma vahepeal draama. Sest selle tõttu, et näed, ta julges niisugust asja teha. Vartsisus Ansipi kohta ma ütleksin veel seda tema eksamite kohta. Et üksik pidas seda isiklikuks solvamiseks, kui sa läksid ette valmistamata eksamile. Ta kukutas läbi meil üks seda loomulikult ta kukutas mitu korda läbi, aga, aga ta oli inimene stsena solvunud ja vastupidi, tänas sind isiklikult, kui sul oli hästi ette valmistatud ja teine mees, kellega näiteks minul oli. Niisugune vahejuhtum oli Soonpää Soonpää juures, sa võisid väga napilt vastata, sa võisid eksami ära teha. Nii et sa vastasid ühe sõna. Ja, ja tõsiselt, kui ta küsis mõne niisuguse detaili kohta, kui sa plakstigi ütlesid, selle õigesti ta võis ütelda. No hea küll, eks ole. Agar ta pidas väga lugu sinu loogilises mõttes mõtlemisest ja ükskord, kui ma läksin eksamile nii et nagu olin kiirustanud ja eksamil vastasin kõik ära, aga kuidagi, et ah et õigused, siis oli veel see ja vot niiviisi kuidagimoodi. Ja Soonpää pani mulle nelja ja ütles, et teie teadmised on väga mitmekülgsed. Aga nädal kuidagi teil väga nii hajusalt ja siis tuli niisugune hull lugu, et nad tegin teised eksamid viite peale. Noh ja selle taga oli kõrgendatud stipendiumi. Ja siis oli hirmsamalt piinlik minna soonte juurde. Ma muidugi läksin ja ütelda, et kas ma võiksin oma eksami uuesti teha? Ta oli ülimalt üllatunud, sest neli ei ole ju mitte mingisugune number meile ja Väiksena ma pidin rääkima ära, et vaadake, niisugune lugu juhtus minuga, et teised eksamid on kõik hüüed ja Sompa ja ütles siis, et mis mul eluaeg jääb nagu kõlama ahnu, kui raha pärast, siis on see täiesti mõeldav summa. Ühtegi eksamit polema, hullemini ettevalmistus, natuke seda, sest mine viit tahtma, eks ole, õpetas ühe asja minu arvates veel meile, et võõrnimedega ei eksita, kui sa näiteks eksid võõrnimega, siis Sulle näidati kohevust, palun minge välja ja enam üldse eksamitele. Ja ta tahtis tõesti väga lühidalt vastust, aga tema on näiteks mulle artiklisse viie kirjutatud, kui ma vastasin valesti. Mul oli kolmas küsimus seal mingit inglise portratistid ja ma vaatasin, et neid ma küll nüüd ei tea, kuigi me väga õppisime üksiti eksamiks. Ja ma olen ainuke kord elus umbes pannud ja panin umbes ja temal oli niimoodi sulepea käes, kirjutab matriklisse sisse, vaatab mulle otsa, ma näen, ta kirjutab väga hea peitaarne, vastupidi. Aga kui sa olid korra tema juures nagu noh, oma loogikaga või lühidalt saanud vastata siis ta nagu respekteeris sind nagu eksida võib ju alati inimlik. Vaat ei lähe väga tore. Kursusel eks õpilane, pool kannu luik ja seosessioon, päegatiivsem, Pärnu teatri näitleja just nimelt. Ja väga tore inimene ja ja Ühel päeval sonta tuleb, lähme koolist koos ära ette niimoodi minna, pean rääkima teile ühe loo, mis minul õppejõuna ei ole veel ette tulnud. Eile tuleb minu juurde teie kursuse Paul kannulõik, üliõpilane tuleb minu juurde ja palub, kas ma ei võiks muuta tema hinnet? Ma küsin, milles küsimus? Teate, ma tegin teie eksami viiele, aga mul teised ained, kõik kolmed, kas te võiksite panna mulle oma aines ka kolm. Ja siis ta ütles, et ma olen seda Ma küll üle elanud, et kolmene tuleb ja palub pilte, aga viiene tuleb ja palub kolme. See on ainulaadne ja selline oli meie Paul kannu luik, võrratu inimene. Võib-olla siis kõige nõrgemaks küljeks meie niisuguses ettevalmistuses jäi liikumine. Ilmi tahvelmann ja Helmi Tohvelmani küll aga näiteks mina käisin isiklikult Helmi Tohvelmani juures nii üle tunni. Ja kuskil selle niisuguse Stanislavski süsteemi mõningal määral valesti mõistmise tõttu oli kogu see rõhk nagu mingisugusel siseläbielamised ja emotsioonidel. Aga näitleja liikumine kehaplastika. Et see on lõpuks väljendusvahend, millega sa oma emotsiooni edasi annad? Vaat sellele küljele nagu ei ei teoorias ega praktikas ei pööratud eriti tähelepanu. Sest mina muide sain. Vaat siin tuli Vainete madaldamisest ja kõrgeldamisest juttu, ma pean ütlema ka, et mina sain kiitusega diplomi aga selle juures Molingud nii kehv Tohvelmani külastaja abi andsid meid veel vehklemine ka, muide Konstantin müür andis Meie vana vehklemise veteran. Ja käisin seal kuidagi väga harva ja ma vast nipp puine ei olnud, aga kuidagi nagu see oli nagu midagi väga kõrvalist. Võib-olla tõepoolest tütarlapsed suhtusid sort tol korral sootuks teistmoodi, eriti mis puutub nüüd eriti, mis puutub tantsudes kõigesse sellesse, aga poiste rahvad tookord niuksed mõjud, nagu me siis olime. Kuna see ei tundunud üldse oluline niimoodi näitlejaks saamise juures meie suhtusime vist küll, ma võin rääkida ka teiste eest, ei ole ka väga külmalt. No tütarlapsed siin viibutavad sõrme ja mis puudutab neid liikumisse, siis on siin ikka noormehed, olid väga laisad ja vae Tohvelmani, kes oli nii delikaatne esimese lennu puhul eriti vist. Sest hiljem ta oli juba karmim ja meie saime päris kõva kooli ja isegi kromonod ja ma mäletan gei, kes seal ei tahtnud, käiaksid hiljem nii entusiastlikult käima, sest meil oli pärast. Ta on eksam, oli, kus me esitasime 20 tantsu alates 16.-st sajandist ja ainuke kord, kui kõik lektorid tulid hindama meid, sest kõik žürii oli kõiklekterid, instituudi lektorid ja õppejõud olid kõik kohal ja neile väga meeldis, tegin terve niisuguse muusika kolhoose etenduse. Millegipärast mul ei olegi meeles, oli meil ka õppejõuna vahepeal lahus. Ja Hugo Laur ja nüüd nagu nende võrdlemiseks Lauter ja Laur olid meil mõlemad kohal ja andsid niisuguse etüüdi, et passid lukuaugust ja näed, mida sa näed seal sa enda asi, eks ole. Väga ahvatlev tembutamisele muidugi see et ja mina ka vaatan sealt lukuaugust ja ja teen, mis ma seal teed. Ja Lauri naerab nii südamest, et vesi silmas ja mina lähen teid rohkem hoogu, jahu, kuja, lähedase. Taas lõpeb see tükikene ära ja lahter, vaata palatsed. Ütelge nüüd konkreetselt, mida te nägite? Vaat niiviisi olid need erinesid need õppejõud vaiksed. Aga ometi teatriinstituut likvideeriti ju sellel põhjusel. Noh, seal oli põhjus ilmselt rohkem mitmesuguseid, seal võib olla mingisugused natsionalistlikud asjad ja nii edasi ja nii edasi, aga üks niisugune ametlik põhjus oli siiski see, et et siin Eestis on võimalik tunda väga head teatriharidust ja organiseeriti siis eesti stuudio Osco teatriinstituudi juures, kes lõpetas 53. On mingi niisugune lummus teie kohal, kui te meenutate oma kallist koolja kalleid kaaslasi tol ajal tol hetkel? No muidugi muidugi on see imelik mõelda, et 50 aastat pool sajandit on mööda läinud seda nagu ei, ei oskagi endale ette kujutada, kuhu see on läinud. Aga kui me hakkame vaatama oma pilte ja näeme, kes on järele jäänud ja kes on juba ära läinud, siis me näeme, et ega need järelejäänud nii väga palju ei olegi. Kurb on ja, ja see on muidugi. Ühest küljest on ta nii, teisest küljest kui sa hakkad omavahel lobisema, siis nagu see aeg nagu kaob ära ja tulevad need pildid silma ette ja tulevad need sündmused ja ja nagu oleks eile Eesti riikliku teatriinstituudi asutamine oli sündmus, sellest algas kõrgema näitekunstihariduse andmine, omandamine muidugi hakkas, kuidas ta hakkas oma oma raskustega ja puudujääkidega võib-olla, aga algus oli tehtud ja see vahe, mis meie kursuse lõpetas, 51, järgmine Panso lend tuli 61 10 aastat oli ju see vahe nii Moskvale ja andke andeks, ma ei taha sugugi alahinnata. Aga kui nad nad nii kaugel olid meist ja ja muidugi mis täiendas, leevendas seda Eestimaa pinnale siis hool järgmine ja Eestimaa pinnal ja nii on õigem ütelda oli järgmine, aga see oli 10 aastat vahet, aga algus oli tehtud ja minu arvates väga vajalik ja, ja see jää. Vaadata ajaloolises selles seoses, sest materjal seda instituudi, nagu öeldakse, õnnetus või meie lendude õnnetus oligi selles, et me lõpetasime väga rasketel aegadel mõtet, kes oli 49 50 51, need olid kõige raskemad repressiooniaastad, palju meie poisse pärast said 25 pluss viis sulekannu luik, Himbet tordikistus viis aastat Läks diplomitööde ajal kinni viieks aastaks. Jaa jaa, Kalmet, Nigol Andresen, represseeriti, Ants Lauter ega kuidas see meile mõjub, mis me Aloya. Jällegi teisest küljest, nagu ütleb see viiuldaja siiski meie hulgas, seal need repressioonid tulid kuskilt väljast, vot instituudi aga see, et meie enda õppejõud või oleks kuidagi meid karmilt selles suhtes käsile võtnud, seda ma nagu üldse ei, ei tea ega tunne, näiteks minuga juhtus niisugune pöörane lugu, et ühel eksamil, mis võis olla poliitiline, eksab kindlasti, küsiti minu käest, et kes on Stahli? Ei teadnud ja oligi nii. Asi on selles, et ma muidugi teadsin, et ta oli isake ja riigijuht ja kõik, aga kõikjal amet ametlik koht, see ülemnõukogu presiidiumi jääb, jätab tatata, seda ma ei osanud üldse ütelda. Ja kujutage ette, et sellest ei tehtud üldse numbrit üldsegi. Nüüd üks Instituudi õpilane ei tea ütelda, kes on Stahlil, selle eest võib lihtsalt koolist välja visata või ma ei tea, mis temaga, aga mitte keegi ei teinud sellest numbrit. Nii et ma pean ametlikku numbrit, nii et ma pean ütlema, et õppejõud ka need, kes andsid me neid poliitilisi ained olid meie suhtes väga liberaalsed. Muidugi, nad hoidsid meid, nad said aru, ise kõigest ei olnud ju midagi teha, nad pidid kuidagi näitama ja pidi pidi ka esimese kursuse välja kutsuma, et miks te jõululaupäeval kooli tulnud. Formaalselt oli see tehtud väga-väga inimlik ja tark käitumine. Eesti riiklik teatriinstituut sai alguse 1946. aastal. Paraku lõpetas oma eksistentsi 1951. aastal. See oli kool, ilma milleta oleks ka tänane Eesti teatripilt väga palju kordi vaesem. Ja õigupoolest ma paluksin, et te nüüd igaüks ütleksite midagi lõpetuseks midagi, mis koondaks, kõik selle hea ühtlemisse kuuldele andis. Ma arvan, et väga tähtis on see instituut andis kuskil suhte oma elukutsesse suhte üldse Eesti teatrisse ka eelnevates põlvkondades. Ja ta andis laialdase silmaringi, meile oma sünniaega ei saa keegi valid. Ja meie jaoks see oli meie aeg, see oli aeg, mis meile oli antud. Ja, ja selle, selle teise aastatuhande viimasel sajandi keskel õpetasid meid Eestimaa sajandi mehed. Ja see oli meie noorusaeg ja meie jaoks. Mina arvan, et kõige tähtsam on see järjepidevus, tähendab Eesti diaatris kooli järjepidevus, kui ei oleks meid olnud, siis oleks see vahe veel suurem, on meie kaudu, ma arvan ikkagi see süsteem, et eesti näitlejad, ma arvan, praegu noor põlvkond on väga tugevad. Noh, me oletame, et me oleme natuke selles süüdi. Ma arvan, niimoodi, ta õpetas meile, õpetas hindama tarkust, mõtlen puhtkirjatarkust ja intellektuaalset tarkust, noh igasugused teooriad on ka näitleja ei peagi tarkpeaasi kui andekas union sarmi ja imidžiga ja sexampiiliga ja võib teha niimoodi. Muidugi võib teha aga just tänu põldu roosile ja tema suhtumisele. Et Ta tarka mõtlevat, näitlejad õpetada sealt saime alguse ja mida ideaalselt muidugi jätkas Voldemar Panso oma. Kursustel mina ei oska muud ütelda, kui ma arvan, et et need eesti teatrimehed ja eesti teater andis meile edasi parima, mis tal üldse anda oli. Teatriinstituudist võtsin ma kaasa austuse armastuse, oma kooli, õppejõudude ja teatrikunsti vastu ja olen võtnud kaasa ka Kulno Süvalepa värsiread. Armastus, see, mis kostub. Kui vahel on raske, tõeline armastus, Allaiv võitš. Tänase keskvõimu saigi Eesti riikliku teatriinstituudi vilistlaste hinnad Aarna Ellen Alaküla, Gunnar tilgase, Leida Rammo, Helvi Niine pani ja Lembit Eelmäega seadis kokku Haldinud Normet. Helioperaator oli maris Tombak ja kuulakem lõpetuseks veel üht Kulno Süvalepa laulu mille ta pühendas oma armsale koolile. Laulu pealkiri on instituudi nostalgia ja paljud tänased teatrikülastajad võivad seda meenutada Vanemuise laulu etendusest kaunimad aastad su elus. Ent kuiva Suld stiile ja probleemides. Ma. Ei tea kuidas olla, niisiis siin. On nii. Olla. Mis? Siin. Kui sul oleks mõni Kauneimad. Küllakuna pärast päeva pesti eluma millal oma ja seegi avahalli sõpruses. Eesti instituut Saksa.