Tere päevast, kallid vikerraadio kuulajad. Alustame micro foorumi saadet, seda saadet ei ole vist eetris olnud juba aastaid ja aastaid, aga nüüd eelseisva euroreferendumi eel, otsustasime selle saate taas välja kaevata. Pakkuda teile, kes ei ole veel langetanud oma otsust. Euroreferendumi küsimuses lisainformatsiooni saada. Ja juba meie telefonid on helisenud pool tundi. Teil on veel tunni aja jooksul kuni kella kaheni võimalus esitada küsimusi. Meie telefon on kuus, üks, üks, neli, kolm, kaks, kuus ja mujalt Eestist helistades nulliat. Ma küll väga loodan, et suurem osa vikerraadio kuulajaid, kes pühapäeval hääletuskasti juurde läheb, et suurem osa nendest inimestest juba teavad, kuidas nad oma otsuse on langetanud, kumba, kes see ristikene joonistada, aga nende inimeste jaoks, kes seda veel ei tea või kes tahaksid kuidagi nagu oma otsuse läbi mõelda ja, ja seda kontrollida nende inimeste juttu kuulates, kellel on väga selged seisukohad siis nende inimeste jaoks on meil mõeldud äsja alanud kahetunnine saade, kus iga kuulajaküsimus saab poolt- ja vastuargumentidega läbi analüüsitud. Ja selleks analüüsiks on meil stuudios liikumise jah, Euroopa liidule president, suursaadik Riivo Sinijärv ja selle liikumise tegevjuht ja Põhja-Eesti koordinaator Aivar roog, Nemad räägivad siis Euroopa Liiduga liitumise poolt. Ja Eesti liitumise vastastest on selles saates diakeskuse oma riik esimees Anti Poolamets ja äsja stuudiosse saabunud Jüri Estam ning saate teises tunnis pärast kella kaheksaid. Uudiseid on selles meeskonnas Anti Poolamets, Argo loohuvilised on neid inimesi viimaste paari kuu jooksul mitmel pool Eestis peetud avalikel väitluste võib-olla näinud ja need inimesed on ehk mõnelegi kuulajale nägupidi tuttavad. Saatejuhid on täna Mart Ummelas ja Kaja Kärner. Vikerraadio argipäevades on juba kahe nädala jooksul Euroopa Liidu temaatikat liitumise pooldajate ja vastastega koos arutatud. Kõike seda, mida on räägitud, pole mõtet korrata. Ja veel, lisaks sellele tegelikult ju 173590 Eesti inimesed on otsustanud. Ma arvan, et ka nemad võivad küll kuulata meie saadet, kuid nemad enam oma otsust muuta ei saa. Kuid need, kes lähevad hääletama pühapäeval, sel nädalal veel kõhklusi ja kahtlusi ja nendele pakumegi võimaluse viimaste kõhkluste ja kahtluste likvideerimiseks. Ja sellepärast me võtame ette need kõige põhimõttelisemad. Küsimused, mis seonduvad Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga ja kõige ülem nendest on põhiseaduse paragrahv üks. Me küsime nüüd kummagi poole esindajatelt, kas teie arust eelseisev rahvahääletus muudab Eesti põhiseadust või ei muuda? Me pakume kummalegi poolele poolteist kuni kaks minutit vastamiseks ja Teie ise valite, kumb teist siis tegelikult vastab, võite ka mõlemad rääkida. Ja arvestades seda, et arvamusküsitluste järgi praegu ja pool on peal, siis anname avaõiguse ei poole esindajatele. Palun. Härra Poolamets. Küsimus puudutas paragrahv ühe säilimist või mitte säilimist ja ilmselt ka laiemas mõttes, et kas põhiseadus meie põhiseaduse kehtima või mittejuristina. Ma olen selle teemaga kokku puutunud aastast 96 ja jälginud Euroopa Liidu riigi riigiõiguslikku arengut ja minu väide on päris selge, ei jää otsustamisõiguse, me kanname üle suurema osariigi funktsioonidest suurema osa seadusandlusest. Ja, ja ütleme, esimene küsimus on, mis on riik. Kui me vaatame, millised on riigi tunnused, milliseid riigi tunnused on omandanud Euroopa liit siis me võime tõesti öelda, et paragrahv üks muutub sisutühjaks ja Eesti põhiseadusest üle hakkab kehtima tulevane Euroopa Liidu põhiseadus. Praegune litsa leping ründab seda niivõrd radikaalselt, et me ei saa rääkida enam Eesti iseseisvuse püsimisest nii nagu see oli. Nii ma küsin veel täiendavalt, et kes muudab Eesti vabariigi põhiseadust selle muutmiseks on teatud kord. Just selleks on paar meetodit, esiteks muudab seda rahvas rahvahääletusel või siis riigikogu kahel järjestikusel hääletamis nii-öelda korral. Praegu on see pall antud rahva kätte, mis ei ole üldse vale meetod. Aga see noh, muudatus, mis meile on pakutud, see on eksitav, julgen väita, et meile pannakse nagu lisaklausel juurde, et Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga, mis on selle asja mõte? See on nagu Blanco veksel, selleks et kõike teha Eesti põhiseadusega, mida keegi soovib, et see võimaldab üle sõita Eesti põhiseaduses igas olukorras igal ajal. Aga põhimõtteliselt ei tunnustata, et eeloleval referendumil rahvas ei hääleta ümber mitte ühtegi põhiseaduse paragrahve. No konkreetses mõttes, et tekst on sõnastatud nii, et rahvas sellest aru ei saaks, seda küll, aga sisulises mõttes on see kogu see referendumi küsimus, mis puudutab põhiseadusemuudatust. Eksitav vale. Kui ma ühe lause tohin jääda, jah, teil on aega veel minu, minu vana tuttav ratsu on rahvastikupoliitika, eks ju. Ja ja mina arvan, et Euroopa Liidu õigus süsteemi ülimuslikkust teeb meil tulevikus võimatuks garanteerida seda, mida need, mida põhiseaduse esimene paragrahv kutsub meid tegema, see tähendab siis kindlustada Eesti rahva ellujäämist, püsimajäämist, õitsemist omaenda iidsel territooriumil, see tähendab. Me loovutame need ohjad Brüsseli kätte ja kaotamise kontrolli nende nende. Protsesside üle see oli Jürjestam ja nüüd on samavõrd aega vähemalt kaks ja pool minutit. Teil pooldajatele, härra senior. Ma ütleks niiviisi, et mina küll ei söandaks väita, et see hääletusele pandud sõnastus on eksitav. Ma sedavõrd ikka riigikogu austan ja, ja neid kümneid juriste, kes sellega on tegelenud, niiet. Need on meie oma valitud inimesed lõpuks, kes on selle otsustaja, on Riigikogus. Nii et ma näen seda asja küll sedaviisi, et me kui me tahame oma iseseisvust tõesti kindlustada pikemaks ajaks siis me peame kindlasti Euroopa Liiduga liituma. Sellepärast et kui me niiviisi sõltumatuna siia üksinda jääme selle lääne ja ida vahele, siis me oleme nii sõltumatud, et meist ei sõltu õieti enam mitte midagi. Ei head näited olemas näiteks Albaania või, või Moldaavia. Ma ei tea, kas oponenti Hongkong või Hongkong ja üsna kaugel, teine. Ma ei tea, kas te olete käinud Moldaavias viimasel ajal, viimasel ajal ei ole. Ma käisin seal üks poole aasta eest. Venemaal olete käinud? Hololei köha? Vot ma hindan seda arengut, mis Eestis on toimunud ja ja ma ei tahaks, et Meytabaxil, Moldaavia saatus on kaunis nukker. Ma tahaksin küsida täiendavalt pooldajatelt, kas teie meelest see küsimus, mis on nüüd rahvahääletusele üles seatud, on selge ja ühemõtteline või on seal veidi segane see sõnas? Ja minu meelest see on väga selge, vaata küsimus on ju selles, et meie põhiseadus tahab seda, mida rahvas tahab, et Eesti oleks iseseisev, et see oleks meie oma riik. Ja küsimus õieti tekkis sellest, et mu meelest kunstnik, küsimus, et kui me läheme Euroopa Liitu, kas me siis oleme veel iseseisev, mitte, vaadake, viimati, kui ma taani kuningannaga kohtusin siis Taani oli veel iseseisev. Minu meelest on ka täna iseseisev riik, Soome on isegi iseseisev riik. Mulle tundub, et isegi Luksemburg on iseseisev riik, ta, ma olen selles veendunud. Ma arvan, et kõik need riigid on iseseisvad ja Eesti jääb täpselt samamoodi iseseisvaks, kui eile õhtul vaatasin kas Toomas Hendrik Ilves Rootsi peaministriga televisioonist kanal kahes vestlus ja ja need argumendid, mis pärsson tõi seal Rootsi, kui, nagu ta ütles, et, et me oleme väike riik ja väike rahvas ja et meie kogemus on, et see Euroopa liit on meie iseseisvust ja rahvuslikku omapära, keelt ja kõike seda toetanud ja tugevnenud, siis mina ütleksin, et asi on väga selge. Kui keegi kahtles, kas Eesti on Euroopa liidu sees iseseisev, siis see sõnastus, mis on pandud hääletusele, võimaldab meil ka selle kahtlustuse kõrvaldada, nii et mu meelest see on väga selge. Rikkama tohin, mann elab olnud üle 20 aasta Ameerika Ühendriikides California osariigis. Ma olen elanud 10 aastat. Olen elanud Baieri liidumaal, mis nimetab end vabariigiks. Aga tegelikult ei ole suurt kasu Bayerile, ei tema hüpnikesest, ei tema parlamenditaolisest moodustisest. Minu elukutse on olnud olla poliitiline, kommentaatori vaatleja, mina tunnen ära osariigikonna osariiki näen ja seda võib nimetada riigiks. Ja isegi kui Taanil veel parasjagu majandust on. Ma vean kihla muidugi, kellega oma kihla veame 200 aastaste pikkuste selliste protsesside suhtes. Aga et võimuga võimu tsentraliseerimine on sisse programmeeritud asjale need Taani ja Eesti on teil hoidlikkuse osariigis osariigid, nad on. Ja võib-olla läheks pikaks praegu hakata lahkama suveräänsuse kõiki tunnuseid või omadusi ja ka mina igatahes tean, kuidas osariik välja näeb ja, ja me oleme sellel teel. Rästa, ma tahaksin küsida vahele, te ütlesite, et alata Ameerika Ühendriikides elanud. Kas Ameerika ühendriigid sellepärast, et seal osariikide süsteem on kuidagi ebademokraatlikum või majanduslikult mahajäänud, vist mitte. Ei, minu mure asub hoopis kusagil mujal, see tähendab isegi Ameerika Ühendriikide osariigid alustasid sõna otseses mõttes suveräänsete moodustistena. Ja kui nad osa neist üritas 140 aasta eest sellest liidust välja astuda, me näeme, kuidas, kuidas see lõppes. Küsimus on siiski oma riikluses ja, ja mind ei huvitaks ausalt öeldes isiklikult osalemine suurtes protsessides Euroopa Liidu territooriumil. Mina tunnen, nagu ma oleks vaala kõhus varsti ja need seedimismahlad panevad meid lihtsalt nahka, see tähendab, ma tahaksin. Et minu otsustamisampluaa kodanikuna ja valijana, et see oleks territooriumil mõõduga umbes 200 kilomeetrit korda 200 kilomeetrit. Jah, eks see hirm saada mingiks osariigiks, Euroopa Liidu seis on väga tugev. Kuigi ma tahaksin natuke korrigeerida ka Ameerika Ühendriikides, on näiteks Texase lõigus välja astuda Ühendriikidest formaaljuriidiliselt. Kas ma võiks lisada ühe vate JÜRI irestandasina majutselt, austan sinu seda nii praegust seisukohta kui eriti seda, et saalit üks nendest inimestest, kes tuli Eestisse tagasi sealt kus elasid Ühendriikides ja, ja Saksamaal, eks ole, ja, ja sa elad nüüd Eestis ja see on sinu kodu ja see on meie ühine kodu, eks ole. Aga ma tahaksin rõhutada seda, et milles on meie erinevused, mina elasin 40 aastat selles mis ei olnud isegi Osari, see oli Eesti NSV, eks ole, mis oli vägivaldselt okupeeritud Nõukogude Liidu või nõukogude vene poolt kuidas iganes seda interpreteerida, eks ole. Ja, ja minul on väga tugevalt sisse kasvanud instinkt, et ma saan aru, mis asi on nii-öelda ida ja mis on meie ajal nagu kogemus idaga, mis on meie ajalooline kogemus läänega ja selle tõttu kõik minu instinktid ütlevad, et kuna me tunneme ennast kui eurooplased, kuna meie väärtused on nagu eurooplastel, kuna meie majandus on seotud Euroopa Liiduga, kuna meie tähestik on nagu euroopas, kuna meie usk on sama nagu on läänekristlik usk, eks ole, siis minu arust on meie õige koht koos nende Euroopa maadega sealhulgas Saksamaaga, kus elasid, eks ole. Ja midagi ei saa teha, tähendab see see 40 aastat selles Eesti NSV-s, see on niisugune kogemus, mida aeg-ajalt on raske isegi isegi juba lastele, rääkimata lastelastest seletada, et mis seal siis nii koledat oli oih. Mis on, nagu sinu vastab ja siis? Sinu? Sinu instinkt kallutab sind ära senine Euroopa poole sinust ei erine selles tähenduses, ma arvan, et kui keegi asetab noad meie mõlemi kõrile ja ütleb, et vali nüüd et eksju, kumb ida või lääs siis on selge. Kuhu me juba kasvõi usuõpetuse ja paljude teiste asjade tõttu kaldume kaevikus näärme kõrvuti. Absoluutselt, aga mina isiklikult tajun ja kogen seda just nimelt kui, kui, kui sundimist mind, mind huvitab staatus, Ko jätkamine, mind ei huvita see kutsumata kosilane, seda minu teada ma ei käi ringi seljas sildikene selja peal midagi koolipingi kooli naaber on mulle selga kleepinud, et olen, olen lolle otsinud, naiste, mina, mina, mina, mina, kogen Euroopa Liidu lähenemist õige, jõulist meile kui ausalt öeldes, kui ahistamist, staatus, koovate vinklist. Ja, ja eriti on mulle ebameeldivad igasugused orbiidid, ausalt öeldes hea küll, öeldakse, et jäätegi isolatsiooni ehk siis on nüüd ma arvan, et seda probleemi ei lahenda peaaegu kunagi mõnevõrra isegi subjektiivset tunnetusega. Aga ma tahaks olla Kremli orbiidis, mina kindlasti esindan seda osa ei vastasest kontingendist, kes ei taha olla Kremli orbiidis. Aga ma ei taha ka, et Eesti jätmas oma 900000 või natukene enama vananeva inimesega sisenedes, kui väikene planeet Euroopa Liidu orbiit põleb nii nagu või kukuks, nii nagu näiteks Apollo õnnetu tragöödia siin, mis ta oli umbes aasta aja eest. Kui midagi pildikuid silme ette manada, ühesõnaga võib-olla resümeerida, siis ma ütleksin seda, et ma olen Ühendriikides elades ja mujalgi näinud kole palju Pedja müüjaid. Ma olen kohtunud pruugitud autode müüjatega, need alati ütlevad, et kole kiire otsusta praegu, need on nii, et homme on hind juba kallim, eksju, otsustab praegune silmapilk. Mina ütlen lugupeetud valijatele, et iga kord, kui sulle ajaliselt peale pressitakse, et siis on aeg võtta just nimelt aeg maha, mõtle järele, kas me oleme, kas me oleme kõik need asjad tegelikult korralikult läbi arutanud, Mait Raun kirjutas ja ma nõustun temaga, et et 12 aastat tagasi oli, oli, oli debatt palju tervem ja, ja. Ausam ausalt öeldes, kui ta praegu on olnud Aitäh härra Estonian, lühidalt, härra Poolamets, sest et ei pool on nüüd ilmselt rohkem sõna saanud. Aga see oli väga intrigeeriv sõnavõtt, ei saa vastamata jätta ja sedasama, et härra sinine räägib oma nii-öelda emotsioonist, see 40 aastat nõuk liidust tõukab teda eemale kõigest sellest, mis jätab, paistab teadmisest k just. Ütleme niimoodi, et mina olen 32 aastat vana, mäletan isegi Brežnevi-aegset Eestit ja olen väga palju läänes ringi liikunud, õppinud, isegi elanud. Minu emotsioon kallutab mind ainult iseseisva Eesti poole, ei, Läändega itta. See, see, see on, see on tõesti minu emotsioon. Ma ei karda ida, ma ei karda. Läänd selles mõttes, et mina kardan seda, et me anname oma riigi jälle võõrastele valitseda. Minu emotsioon. Ja seda on olnud 700 aastat võõraste võimu, see ei ole olnud kõige parem magusam. Seda võõrast võimu on tulnud eelkõige läänest ja jõhkralt idas samamoodi. Keskpõrandale kokku. Eesti iseseisvus on minu emotsioon, minu mõistus käib ka sellega kaasas. Ma arvan, et iga kuulaja mõtleb praegu Eesti ajaloost 39. aasta peale, kui estri täiesti iseseisev ega kuulunud kuskile. Minu meelest me oleme õppinud ikkagi Eesti ajalugu aastast 1000 varemast baltisakslased istusid meil kukil 700 aastat, tuletame seda meelde. Tähendab, sellepärast kulla sõbrad, me just sinna Euroopa liitu arvamegi, et tuleks minna, et seda iseseisvust kindlustada. See on nüüd väga põhimõtteline lähenemine, ma tahaksin lühidalt küsida. Euroskeptikud on üsna palju kasutanud sellist väidet, et ühest liidust tulime teise lähema kuidas suhtutakse sellesse ei-pooldajate. Ma arvan, et me tuleme selle teema juurde tagasi, ühesõnaga tegelikult see, mida Sinijärv just nagu viitas, et seda ei ole, see tuleb kolme nädala pärast pärast referendumit, alutusele minu käes on selline materjal, mida on väga väheseid Eestis lugenud. Kõlab Euroopa. Euroopa põhiseaduseelnõu. Kõik hoiatasid, kaasa arvatud Urmas Reinsalu, kes käis seal konvendi saadikuna. Ütlesite, föderalistid nõudsid seda föderatsiooni. Siin oli tekstis sees föderatsioon. Son föderaalriigieelnõu, et asi on tõsine ja väikeriigid tõstavad praegu mässusele, püüavad tõsta, aga see on üsna lootusetu, nii et jutt on tõsine. Kui me räägime vast tõesti teises tunnis natuke pikemalt tulevikuplaanidest ja föderalismist ja selle ga kaasnevatest õudustest, aga härra Sinijärv, mida teie ütleksite, te ise ütlesite, et te olete olnud 40 aastat? Et eelmises liidus nüüd ma pean küsima, et mida ma ütleksin, mille kohta selle sama väite kohta, et ühest liidust tulema teise lähestiidust teise? No Jüri, ESTO, meil on kogemus Ameerikast, ta väitis siin, et Ameerika ei ole demokraatlik riik, et sealt osariik ei saa välja astuda ühendriikidest, eks ole, Euroopa liidus juba ka praegu see nii ei ole, on juba pretsedendid varem olnud, kus sellest on ka Gröönimaad, Gröönimaad, jah, näiteks, aga nüüd on selles samas dokumendis, mida härra Poolamets ütleb, et paljud ei ole lugenud on sees ka väljaastumise võimalus. Niiet et ma selles ei näe küll probleemi, need on kaks kardinaalselt erinevates, neid ühendab ainult see, et nendel on sees üks ja sama sõna liit. Noh, seda oleks võinud ju tõlkida eesti keelega tega teise sõnaga. Kunagi Lennart Meri ütles, et kuulge sõbrad, kas me ei peaks seda Euroopa liitu euroopuuni jooniks nimetamata on ju joropyanjoni on, eks ole. Ja siis oleks, olekski see ainukene sarnasus ära kadunud sisuliselt absoluutselt erinevad asjad, meid ikka, Nõukogude Liit okupeeriti, me ei saanud sealt välja muidu kui me pidime selle Nõukogude Liidu ära lammutama tegelikult ja selle alussambad ära, eks ole, kõigutama president rõigan tegi siin väga head tööd. Surus nad, eks ole, rahadega nur ka. See, see oli täiesti teistsugune asi. Euroopa Liit on demokraatlikel väärtustel põhinev Vabade riikide ühendus, mille põhiline sisu majandus Kuid siiski mitte ainult majandus, kui nüüd ikkagi. Ei, kui Maastrichti st alates rääkida, siis on tal tekkinud kaks uut sammast juurde. Jah, see on tõsi. Need on siis ütleme ühtne välis- ja julgeolekupoliitika ja. Ja aluseks on ikkagi ühtne väärtussüsteem. Me teame Aluseks on ühte väärtussüsteemi. Tohman lühidalt kirjeldada, kuidas Euroopa Liidust mitte väljaastumine tulevikus näeb. See käib eesti koolide kaudu, see tähendab, on kodanikuõpetuse tunnid. Eks, eks despoot Euroopas ma ei, ma ei ütle tema nime. 60 70 aastat tagasi ütles aa, et sõnastama tsitaatidest. Et sina ei taha minuleerijaga, sul lapsed juba kuuluvad mulle see tähendab, kui me oleme tükk aega saanud koolitust seitsme aastasena tehtud korralikeks maksumaksjateks käime valimas ja iga kodanikuõpetuse tund algab sõnadega demokraatia. Ja see on finantseeritud Euroopa liidu poolt. Mina olen seal, me lapsed on juba poolenisti sisenenud sellesse seal selles orbiiti ja tõenäosus, et seda väljaastumise initsiatiivil see Eestist enam tulevikus tuleb. Ma, ma ei tea, kui suur see tõenäoliselt tõenäosus on. Sest vaba eestlane lakkab olemast. Vaata kuule Jürjestam, sa nüüd hirmutad rahvast oma musta nägemusega tulevikust, eks ole. Minul on küll täiesti teistsugune nägemus sellest tulevikust ja. Ma arvan, et meil ei ole mõtet hakata nägemuste põhjal seda otsust tegema. Otsust ma arvan, tuleb teha ikka faktide põhjal. Täpselt minu ees on täpne materjal punkt-punktilt kirjas, mis läheb riik iseseisvalt riigilt üle. Liidule, mis lähiajal kõiku kuma punktipealt. Ma siiski tahaksin härra Poolamets täiendada, et konvendi ettepanekud lähevad alles valitsustevahelisele konverentsile otsustada ja lõppkokkuvõttes on kõikidel riikidel sõnka vetoõigus. Ma ütleksin, et, et kallid sõbrad austan teie seda, teie otsustate hääletate vastu meie Aivariga kindlate hääletama poolt. Mina vähemalt Aivar ütleb seda kindlasti enda eest, eks ole. Aga ma tahan teile öelda, et kui te praegu tahate asja edasi lükata ja siis, kui see sepaks hirmutav piibel, mis sa siia lauale oled toonud, kui see nüüd siis vastu võetakse ilma meieta, siis pärast on ju nagu täitsa lõpp, eks ole, siis me olemegi üksinda siin maailmas. Aga kui me nüüd liituksime, siis sõltub meie otsusest ka seda vastu võetakse. See on suur roosa unistus. Kell on kohe saamas pool kaksime, tuletame viimast korda meelde, et meile saab esitada küsimusi telefonil kuus üks üks neli kolm kaks kuus kella kaheni, aga mõningad küsimused on juba laekunud ja kuna me rääkisime siin paragrahv ühest ja põhiseadusest, siis millisele põhiseaduse peatükile Grafile me peame andma oma hääle? See ei selgu. Niisuguse küsimuse on esitanud kuulaja üsna segane. Segane küsimus, aga. Ei ole segane, et tegelikult ütleme, et nagu alguses öeldud, et tegu on eksitava sõnastusega, kui nõmmeraadio küsis oma küsitlusele tegi sellise küsitluse, kas teie olete nõus loobuma iseseisvusest Euroopa Liiduga liitumise nimel. 90 protsenti hääletas vastu nõmmel. Kõik oleneb sellest, kuidas te küsimus just nimelt, aga meie esitame küll isegi selles keskuses. Ja meie esitamegi nii küsimuse siiamaani on küsimusi esitatud teise poole poolt, et midagi ei juhtu. Kõik on hästi, pannakse üks lisaklausel ja kõik, tegelik küsimus peaks olema, kas te tahate föderaalriigiga liituda ja Eesti iseseisvusest loobuda? Siis eesti kodanik teaks, mille nimetaja? Kardan jälle kuule, ei saanud oma küsimusele vastust. No tähendab kuulaja peaksin lugema muidugi seadust rahvahääletuse kohta, kus on väga selgelt öeldud, et on pandud hääletusele seaduseelnõu Eesti vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus kohta, milles on neli punkti ja mis täiendavad või õieti tõlgendavad põhiseadust. Tegelikult me põhiseadust kui sellist ei muuda, kuid paragrahv kaks selles seaduses ütleb Eesti kuulumisele Euroopa liitu kohaldatakse Eesti vabariigi põhiseadust arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Sellega on nagu siis paika pandud Valge küla inimesed, eks ole, kui me hakkame siin juriidilisi asju arutama, mina olen siiamaani märganud, et kus on kaks juristi, seal on kolm arvamust. Vähemalt meil on siin laua taga ainult üks jurist, vist praegu. Anti Poolamets. Ja teised, kes peavad juriidilisi küsimusi hakkama hääletama No iga häälekõla ja pühapäeval peab olema nii palju juriste, ta saab küsimusest aru. Härra, härra punases, tähendab, teie siis ikkagi kindlalt arvate teie samuti nagu õiget sammu ja kogu Eesti riigikogu, kes suurte arutluste kompromisside tulemusena selle küsimuse sõnastas. On siis valed. Mina istusin 96 kuni 98 Eesti eliit juristidega, kus oli kolm justiitsministrit, endist ja praegust olid koos Eesti põhiseaduse ekspertiisi komisjon, kes jõudsid täpselt samale seisukohale, mis mina. Esimene seisukoht oli see, et tuleb muuta vähemalt kümmet punkti ja mis väga tähtis punkt oli see seal. Ekspertiisis oli kirjas juba 98. Et kui lisandub konstitutsioonilise iseloomuga akt Euroopa liidul eelnevatele riiklikele tunnustele, siis me ei saa rääkida Eesti kui iseseisva riigi eksistentsist. Võib-olla mul on see ekspertiis isegi kotis olemas, aga nende õiguseksperdid, et arvamus on kindlasti kõrgem minu jaoks, kui poliitikud ütleme. Nii, härra Poolamets, vaadake isegi mina ei saanud aru sellest, mis te rääkisite. Ma ei tea, kas kuulajad said sellest aru. Aga ma veel kord ütlen, et teie arvate teie üksinda, kui jurist olete, et targem kui kõik need juristid, kes Eesti riigikogus on kui õiguskantsler, kui kõik kogu Eesti konstitutsiooniline süsteem tähendab Eesti põhiseaduslikku konstitutsiooniline süsteem töötas välja selle formuleeringu ja teie ütlete, et see on vale. Teie oman õige. Ei, ma ütlen veel kord, et mina toetan nende juristide seisukohta, seda ekspertiisi komisjoni seisukohta, kus oli olla seal ligi viis aastat tagasi ja 98 kes juba siis jõudsid järeldusele, et liitumine ei ole sellisel kujul võimalik. See on poliitiline otsus, et teha võimalikult lihtlabane küsimus, mis on noh, hästi lihtsalt hääletatav meie ettepanek tookord oli 10 parandust, aga nüüd on Euroopa Liit muutunud, et nüüd on asi hoopis keerulisem. Nüüd on juba riiklusele ohutum. Siis ma arvan, et lõpetaksime selle üsna spetsiifiliseks muutuva vaidluse selle küsimuse ja noh, nagu juriidilise veepidavuse üle härra Poolamets, seal kui juristile on võimalik lõppude lõpuks kas või kohtusse minna, et vaidlustada seda kas olnud põhiseadusega vastuolus või mitte, aga ma Aivar roopa kogu aeg nii kangesti vaikinud, et ma tahaksin tema käest küsida, et tema on olnud algusest peale Euroopa liikumise üks juhte, kas ei ole Euroopa liikumisel tekkinud kunagi kahtlust, et Eesti kaotab oma iseseisvuse kui ta liitub Euroopa Liiduga? Teate, noor inimene, kas te ei karda oma tuleviku pärast? Ja tere ka minu poolt. Ma olen tegelikult andis sulle palli kaks aastat noorem, nii et nii väga noor enam ei olegi. Aga mis puutub nüüd ise seisusesse ja Eesti võimaliku liitumise Euroopa Liiduga siis need inimesed, kes Euroopa liikumisega seotud, on küll veendunud selles, et kogu see protsess on loomulik asi. See, et me oleme viis aastat läbirääkimisi pidanud 12 aastat on kõik valitsused olnud liitumise poolt. Ei ole midagi taevas kukkunud minuga Euroopa Liit ise, kes ajalugu tunneb, teab, et see läheb tagasi 13.-sse sajandisse, kui juba arutati võimalikke Euroopa ühendamise viise. Peale teist maailmasõda olid väga tugevad niisugused panna euroopalikud liikumised arutati väga tõsiselt, mismoodi vältida järgmist, kolmandat maailmasõda. Ja ta on kõik endised loomulikud protsessid, kus otsitakse viise, mismoodi inimesed eksisteeriks normaalselt, ilma et nad üksteise nina veriseks lööks. Ma arvan, et need inimesed, kes Euroopa liikumison koondunud, on samasugused, kes näevad Eesti liitumist Euroopa Liiduga loomuliku protsessi. Ja see, kui siin oli pikk vaidlus põhiseaduse esimese paragrahvi muutmise üle. Ma arvan, et ei tasu nagu rahvast hullutada siin nende juriidiliste nüanssidega, vaid tegelikult on ju küsimus väga lihtne. Seal sedelil, mida me pühapäeval täitma peame, kas te soovite, et Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks või mitte? See tekst on pikkade juriidiliste vaidluste kompromisstulemus. Nii et primaarne on see küsimus, see põhiseaduse täiendamine sekundaarne teemelist. Ta ei ole sekundaarne, vaid ta on vajalik selleks, et rahvas saaks anda valitsusele mandaadi juba juhtida riiki Euroopa Liidu tingimustes. Ärme nüüd pista pead liiva alla. Tõepoolest, Eesti riiklik valitsemiskord muutub veidi tõepoolest peale liitumist Euroopa Liiduga. Me anname osa oma suveräänsusest otsustusõigusest koos, jagades seda seda teiste liikmesriikidega üle. Tõepoolest. Väga suuri muid õigusi, midagi ei maksa üldse, seda seda. Milliseid õigusi, vot mis ma kohe ütlen, aga ma ütleksin eelkõige et asi selge oleks, millistest õigustest me loobume. Näiteks Me loobume, õigus, vaata, iga suveräänse riigi valitsusel on õigus oma alamaid tappa. Aga tegelikult me sellest oleme juba loobunud enne Euroopa Liidu minekut. Me peaksime tegelikult teie loogika järgi, härra Poolamets välja astuma ka ÜRO-st, sest minnes ÜROsse kirjutasime alla konventsioonidele, kus meie valitsus loobus õigusest oma kodanikke tappa, lapsi kiusata, lapsi piinata. Me oleme kõigile kõik need suveräänsed õigused ära andud enda käest. Me anname nüüd Euroopa liitu minnes ära, millise õigus ja majandusõigus põhja ei anna. Ei, ei, ei ole, härra härra Poolamets, meil on täiesti erinev arvamus selle koha pealt. Aga kui te lubate, härra Poolamets, lõpetan toote aitäh, härra mobla mets. Tähendab, me anname ära õiguse näiteks kehtestada tolle tollitariif oma piiridel. Neid me enam ise kehtestada ei saa, sander riigi suveräänne õigus neid kehtestada, nüüd me, et kehtestatud kehtestada ei saa, sest Euroopa Liidu kõikide riikide välispiiridel kehtib üks ja sama tariif, kui ma õieti mäletan, siis 67.-st aastast saadik. See on see, kui, kui Euroopa liitu veel polnud olemaski, eks ole, kui oli see niinimetatud Euroopa ühisturg, milles võib olla Jürjestan sel ajal Elaski ja kõik peavad seda, seda, seda ühtset tariifi rakenduma ja see tõepoolest lepitakse kokku ühes kohas siis kas Brüsselis või Luksemburgis, kus nõukogu kokku tuleb ja seda otsustab. Ja, ja see on tõesti nii. Mis me selle eest vastu saame, me saame vastu juurdepääsu 450 miljonilisele turule. Kuhu saab siis Eesti ettevõtja, Eesti talumees, oma kaupa müüa. Täna meie turg 1,4 miljonit suur, siis on seal 450 miljonit suur, eks ole. See on see asi, mikspärast taanlased selle otsuse vastu võtsid. Kas te arvate, et Taani ei ole suverin suveräänne riik? Ma arvan, et on, aga nad tegid täpselt samal põhjusel, nad tahtsid saada juurdepääsu suurele turule, igal asjal on oma negatiivne. Tegelik tegelikult Euroopa liit ei tohiks üldse olla protektsionistlik, see see ongi kogu asja. Lõkslik ise, kas Ameerika ühendriigid tohivad olla protektsionistlik, mina, mina olen Livertaalne absoluutse vabaturu poolt, ma arvan. Nii, Ameerika Ühendriigid kui Euroopa liit ahistavad näiteks kolmanda maailma ja mina leian, et see on, ma leian, et see on ebamoraalne. Jüri. Jüri Jüri, ma olen sinuga 100 protsenti nõus, et see põhimõte vabakaubandus on ilus põhimõte, ainult nimeta mulle üks riik, kus seda on rakendatud. Kukkus, see kehtib, selles ongi probleem, Euroopa liidus ei ole seda. Euroopa Liit ja Ameerika ühendriigid võitlevad üksteise vastu majanduslikult nende protektsionistlikke meetmetega, siis võideldakse teiste suurte majandusblokkide vastu. Reaalsus maailmas on teine üksik Eesti siin ja väga suurte tormide kätte. Huvitaval kombel 10 aastat vabaturuprintsiibid ja Ardo Hanssoni kõlbasid meile. No ma lisaks siia juurde, et mina kui noore inimesena hääletan just nimelt sellepärast poolt et see, selline libertaalne maailmavaade, mida te siin jagate, ma pean lugu teie teie seisukohast, aga ma leian, et need 12 aastat sellist poliitikat ei ole nüüd just kõiki eestimaalasi õnnelikuks teinud. Ja, ja see on valikute küsimus. Me valisime omale sellised riigikogu kõik need 12 aastat, kus leiti, et selline ultraliberaalne väga avatud tud turg on Eestile kõige õigem minu meelest täna me oleme valmis seda arengukriisi mingit pidi nii-öelda lahkama hakkame, tähendab seda, et me oleme valmis ka rohkem tähelepanu pöörama sellistele valdkondadele, mis pole võib-olla niivõrd majanduslikult efektiivsed, nagu aitaks sotsiaalvaldkond. Minu meelest Eestil on väga õige hetk praegu liituda Euroopa Liiduga, sest ühiskond on valmis võtma vastutuse selle niinimetatud šokiteraapia eest, mis oli tegelikult väga edukas Eestile 12 aastat. Ja Euroopa liidus on täpselt samasugune mõtlemine, et ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja me ei astunud aga õigel hetkel Euroopa heitleme, saame satavad tuge sellele uuele mõtlemisele, mis on justkui vaadata viimaseid riigikogu valimisi tegelikult ju väga selgelt näha, kõik tahtsid toetada lapsi, victacitoot, selliseid pehmeid väärtusi, nii et ma arvan, et see on väga õige aeg eestil astuda. Motiive muidugi on väga mitmesuguseid, aga ma tahaksin tõesti küsida veel selle iseseisvuse kohta, see iseseisvus, mõistena või sõnal on ilus, aga tal on väga erinev sisu, võib olla, mida väärt on Põhja-Korea iseseisvuse või mis väärtus oli Saddam Husseini Iraagi iseseisvusele, iseseisvus võib olla väga erineva sisuga ja antud juhul Eesti just nimelt ju iseseisvana langetab selle otsuse, iga vaba kodanik võib minna hääletama nii, et meil tegelikult iseseisvus, kui selline reaalselt ju eksisteerib. Ma arvan, et kõige parem näide suveräänselt käituvast riigist praegu hea kell, mastaabid on erinevad, aga on Ameerika ühendriigid, ma ei pea õigeks seda, et president Bush hoiab eemale Kyoto protokollides. Mulle ei meeldi saasta pumpamine. Saastu pumpamine, meie atmosfääri. Aga printsiip on siin oluline, mitte mitte see, kas suveräänsust õigesti valesti kasutatakse. Kas siis Euroopa liitu ei saa usaldada, harrastada? Minu minu arust ei saa, ma toon ühe ühe põhjuse, et kui minna näiteks Euroopa Liidu enese lehekülgedele internetis ja vaatame, millised organid või moodustised otsustavad Euroopa liidus sisened kohe üleval leiud leiad, ilusasti on kõrvuti pandud näiteks Europarlament On Ministrite nõukogu. Ja on samuti kirjas etet, noh kuidas öelda, tähtsam neist või otsustavam on Ministrite nõukogu, mis tegelikult minu jaoks ei ole nii demokraatlikult moodustatud, kui tahaks, mingisugusel määral on, kuidas öelda, Europarlament selle kõrval mitte mitte just Fata Morgana, aga aga minu arust võim kaugeneb Eesti valijatest. Brüssel asub kaugemal meist kui, kui Moskva. Minus tekitab see igatahes umbusaldustunnet, see tähendab, see kõlab mulle nagu süsteem, mida poliitikud on sünnitanud. Ja ta ja ma olen nagu süsteem, mida rahvas oleks välja nuputanud, kui tal oleks antud vabad käed. Ma tahtsin lisada, et ma olen ära islamiga nõus, et tõepoolest Ministrite nõukogu ja veel mõned Euroopa Liidu institutsioonid täna ei ole demokraatlikud. Ja tegelikult sellepärast kutsutigi ellu Euroopa tulevikukonvent, sest kõik Euroopa Liidu valitsused ja riigi, ütleme siis parlamendid nägid, et et niiviisi edasi enam minna ei saa, sest Euroopa Liidu juhtimisstruktuur oli ajale jalgu jäänud. Aga, aga mis puutub nüüd sellesse iseseisvus veel kord, siis minu kui noore inimese jaoks jällegi tähendab tegelikult Kuritarvitage noor ja mul ei ole sellepärast et noh, minu jaoks on ikkagi Tõenäoliselt see suurem osa aktiivsest elust tegelikult Euroopa liidus veel ees. Minu jaoks on tegelikult küsimus mitte niivõrd vaidlustes sellele, kui palju midagi ära anname, vastu saame vaid sellest, et Eesti hakkab tõesti kaasa rääkima asjades, milles pole kunagi võimalust olnud. Häälega okei, meil on variandid, minna nihukest, noh ütleme Euroopa liidus, võtame Andorra. Nad on niisugune muuseum, riik tõesti sõidetakse vaatama, sõidad pikka teed pidi mäe otsa, ostad paar pudelit veini, hästi põnev ja lähedki minema. Aga sellest riigist suurt midagi muud ei teatagi. Ta on niisugune ilus nukuriik. Võtame kõrvale Luksemburgi. Nad on säilitanud oma üks asutajariik. Nad on säilitanud liidu asutaja. Jah, nad on säilitanud oma omapärase dialektid ja sa räägivad, nendel on tööstus arenenud. Aga mis peamine, seal asub näiteks üks tähtsamaid Euroopa Liidu institutsioon, Euroopa kohus. Nad on ikkagi seal, nad on alles, aga mis on minu jaoks oluline, et nad räägivad kaasa selles, kuhu pool Euroopa suundub, sest enamus Euroopa riike on Euroopa Liidu liikmesriigid. Aga Andorra sead kahjuks vaatavad seda kõike sealt mäe otsast pealt ja peavad sellega leppinud, mis ümberringi toimub. Konkreetsust, konkreetsust, kelleni konkreetselt. Millest seesama küsimus oli äärmiselt konkreetne, tegelik, et see oli seesama iseseisvusküsimus seal üpris konkreetne. Mida tähendab iseseisvus? Me võime teda laiendada sotsioloogiliseks, psühholoogiliseks või kuhu tahes. Aga selle põhiseaduse mõttes on ta eelkõige ikkagi tõesti õigus mõista, see tähendab iseotsustamisõigust. Ja sellest me ei saa mööda minna, see tähendab seda, et kes käsib, kes teeb meile seadused, ehk käsud, kuidas elada. Ja see on see probleem. Iseseisvus on mõeldud sellena seal, ärme oleme kestev seaduses. Euroopa liit ei ela oma elu, ta koosneb inimestest ja nende inimeste poolt valitud juhtidest ja kui me läheme Euroopa Liitu, hakkavad neid ühiseid otseseid tegema meie poolt sinna volitatud inimesed ja föderatsioonist 90 ei elanud ela, ela täna Euroopa liit, oma elu, tal on antud ainult pädevused, mille on andnud talle, et need liikmesriigid. Ja ma kinnitan teile, et see jätkub ka niiviisi, vähemalt ma kujutan ette, et minu eluajal Euroopa Liit koosneb väga tugevatest ja vanades demokraatiates ja, ja need hirmujutud sellest, et, et need riigid loobuvad vabatahtlikult oma iseseisvusest annavad lik otsustusõiguse kuhugi ära. Seda juhtu, see on, see on ebaloogiline see ole Ameerika, kus anti igale ühele võimalus joosta mööda maad ja rabada omale nii palju, kui saab ja niimoodi seda maad jaotati. Niisugust asja pole Euroopas kunagi olnud. Nii et seal on nagu neid põhjuseid. Kusjuures Ameerikasse maa ei olnud kahtlemata mitte kolonistide maa, vaid oli põline indiaanlaste. Ma näen, et meie oleme indiaanlased ja mitte immigrandid, selles ongi naised on tänases äripäeva artiklis ja ütleb, et peaks vist tegema Eestis reservaadid, kuhu ei tohi välismaalasi sisse lasta. Kas see on nüüd väga produktiivne idee? Ma ütleksin, et, et väljasurevale eesti eesti rahval oleks üks võimalus on, et Priit Hõbemägi räägib sellest natukene kuidas öelda kapriis samal toonil, aga, aga isoleerumine ei ole isoleeruminanerit. Mina, mina näen mitte maksimaalselt avatud Eesti ühiskonda, nii nagu näiteks härra Soros on propageerinud, mina näen, mina näen sellektiivsust kui, kui voorust. Et võtame selle maailmast, mis on hea ja nagu võimsana kuldkalake, sülitame, mitte surnud kuldkala akvaariumi kõrval, sest et need on Eesti iseseisvusest tehtud isolatsioon on tehtud, märg koer on tehtud surnud kuldkala ja, ja ma ei tea, mis igasugused teised piiblikatastroofid meid tabavat 10 jäme jämedat. Aga missugune on siis teie võrd kujus? Eesti iseseisvus? Mulle mulle meeldib, kuigi ta on problemaatiline nüüd selles tähenduses, et seinad, furaon näiteks selline multikultuurne, aga, aga mina oleksin tõesti tõsiselt just nimelt mina oleksin seda üritanud rinnale taguma töönädal. Me oleme tublid põhjamaa tiigrit, võib-olla põhjamaad tiiger. Ja üritanud jätkata nende nende ilmeka kasvunäitajatega, mis meil praegu on. Aitab tublimine, tublimat on, et seesama probleem Eesti Prikkaritest heidet heidikutest teisest eestist vaestest eestlasest Singapur on eemaldit, inimene on ressurss, ei tohi olla hüljatud Singapuri kodaniku ja minu arust ei pea ilmtingimata ilmtingimata olema Euroopa liidus, selleks et heaolu nautida. Singapuri koha pealt arvan, et iseenesest majandus on seal tõesti heal järjel, aga meenast Singapuri ka nii hästi võrrelda ei saavat. Meie tahaksime ju ikkagi oma kultuuririiki, ma ei taha siin multikultuurset riiki teha. Kohandatud variant absoluutselt. Eesti raadios on nüüd kuulaja kuningas ja meil on siin terve suur hulk küsimusi ja kuulda on, et telefonis võetakse neid veel suur hulk vastupalve selle tunni lõpuni jääva 12 minutiga. Vastaksime kiiresti ära mõned küsimused, mis on tulnud? Prouad Tallinnast küsib Ei-meeste käest, missugune Euroopa riik on kaotanud Euroopa liidus olles oma iseseisvuse. Kas saab ühesõnaga vastata? Me ei saa seda lugeda ükshaaval, vaid kõik riigid, liikmesriigid kaotavad oma suveräänsust Euroopa liidule ja no see on üleminekufaasis olev riis teistegi lõikaga föderaliseeruv Euroopa Liit seal üleminekufaasis olev iseseisvatest riikidest föderaalriigiks, mis hakkab valmis Kes siis on säilitanud, on Gröönimaa sammuni? Gröönimaa asju ma ei tea, aga ta on kindlasti iseseisvam kui Euroopa Liidu riigis. Jah. Kui need säilub, on mõjuvõim, eks kulatvoia olulised otsused siis on ka olulised otseselt siis loed lehest, et Saksamaa, ütles, Itaalia ütles ei loe mitte peaaegu mitte kunagi, et Belgia oli armunud. Aga vähemalt ma toon ühe näite Norra, Šveits, jälle ma toon väga hea. Inglismaa majandus on maailmas suuruselt neljas, nad muud ei teegi, kui kaebavad, et nende otsustamisõigus on ära võetud Prantsusmaa ja Saksamaa kätte, kellel on kõige rohkem hääli. Piisav näide väikeriikide saatusest. Ma ei tea, kui ma seal suursaadikuks oli, siis ma küll ei kuulnud, et. Aga ma tahaksin selles mõttes ka omalt poolt vastu vaielda, Suurbritannia näite puhul me teame, et Suurbritannia ei ole otsustanud ühineda Euroopa rahaliiduga. Kas ta siis ei ole iseseisev, et me teame, et Euroopa Liidu toimimise seisukohalt on ühtne rahasüsteem esmajärgulise tähtsusega, järelikult on ikkagi iseseisvalt? Ei, ta ei ole ühinenud. Üks segaduste allikas on see, et Euroopa liit ei ole lõpetatud projekt veel näiteks seesama põhiseadus, muudata. Lõpetab ei lõpe mitte kunagi ära ja ma tahtsin sama lisada pankrotiga jumal muhu, ma küsin, kuidas saab Euroopa Liidust välja astuda, saab kiirelt rääkima. Oma väga lühike vastus. Ta vastas, lühike vastus on selline. Euroopa liituse liidust saab väljastada täpselt samuti, nagu sinna saab sisse astudes läbi rääkida. Aga sellessamas paksus paberid, mis härra Poolamets laua peal on, selle järgi esineb veel esistab liikmesriigi valitsusse vastava taotluse Ministrite nõukogule ja seda arutatakse siis ministrite nõukogus, kurise ei jõua kahe aasta jooksul mingi lahenduseni on riik automaatselt. Antud Euroopa Liidust päriselus ei ole ühtegi küsimust, mis teeks liitriiki impeeriumi vihasemaks kui kavatsus mitte jätkata mängimist nende liivakastis. Ja ma selles mõttes tahaksid restoranid toetada, et väljaastumine saab toimuda tõesti teatud tingimustel, ega siis nüüd nii, et sa oled võtnud enne kohustusi ja siis sa ei pea midagi sellest tagasi maksma, see on sätestatud juba teada, ka sõnaks on juba sätestatud, see on nagu kokku lepitud. Maanaine Võrumaalt küsib, kuidas suudetakse tagada euroabi siis liitunud Eestis, kui, et ikka jõuaks õigete inimesteni. Meie ametnikud on korrumpeerunud, inimesed neid enam ei usalda. Maarahvale lubatakse enne praegust hääletamist igasuguseid toetusi, aga pärast küsija kardab see kõik unustatakse. Eesti on valmis Selle selle vana provoka väga või norra prouaga näärid väga ühte meelt ja mu meelest, mis me peaksime tegema oma valimistel, kui meil järgmised valimised on mõtlema, keda me valime. Ja iga igal valimisel see, see on probleem, see on meie endi probleem. Me peame lõpuks jõudma selleni, et me suudame valida endale valitsuse, keda usaldama ja euroabi jõuab. Kõige paremini inimesteni siis, kui meil on häid ideid. Eestis on näiteks täna üks euroabi jagav institutsioon PRIA välja toodud kui üks kõige efektiivsemalt töötavaid üldse kandidaatriikides Sloveenias, Eestis on nad kõige paremini töötavad siis hetkel on korruptsiooni. Noh, eks seal tuleb igas riigis, aga ma arvan, et hea idee on see, mis tegelikult seal euro iga inimeseni viib, mitte mitte mingeid ametnikudega. Brüsseli onu. Ma tahaksin küsida vahele ära Sinijärve repliigi peale ta ütles rääkis valitsusest, et kui Eestis oleks näiteks olnud viimastel aastatel võimul teistsugune valitsuskoosseis, kui sina oleksid kuulunud teistsugused parteid, kas siis Eesti ei oleks ühinenud Euroopa Liiduga? No Eestis viimase 10 12 aasta jooksul on kõik Eesti valitsused olnud valitud selle mandaadiga et minnakse Euroopa liitu kõikidel valimistel on kõik need parteid, kes valitsustesse on kuulunud, alati kinnitanud. Nad viivad Eestit Euroopa liitu ja nad on alati saanud rahva toetuse. Need erakonnad, kes on vastupidise platvormiga välja läinud, ei ole saanud rahva toetust. See on, on fakt. Teie Rästaga kandideerisite eelnevatel valimistel, miks eelnevas üle eelnevatel, miks ei ole valitsus ei andnud rahvas toetust sellistele erakondadele kes on Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Esiteks. Kui, kui välja arvata iseseisvuslaste partei ja veel üks või kaks väiksemat. Ma arvan, et Eestil ei ole tekkinud mastaapset tegelikult rahvuslikult mõtlevad erakonda ja, ja see on üks meie suhtes tragöödiat, sest see oleks muidugi vastavad ka võru proua küsimusele. Selle puudumisel soovitan ma täpselt samas daamile võrust nagu Riivo Sinijärv, et valige õige inimene parlamenti ja mõeldavastiga, tehke tugev mittetulundusorganisatsioon, mis pisik ei kontrolli all. Kuule küsimustes on mitmesuguseid hirme seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Üks on seega seoses majanduslangusega Euroopa Liidu liikmesriikides ei jää Eestisse tulemata euroabitoetused ja seoses sellega pajuka Eesti majanduslangusesse. Kurvast on kohe sedasama küsijad, sesse euroabi on miraaž, tegelikkuses hakkab Eesti peale maksma, lõppkokkuvõttes euroabi on ongi mõeldud nii-öelda. Lõppkokkuvõttes neljanda taime homoprojektina täpsustage ära punasesse tähendab lõppkokkuvõttes koodi selle ajalise joone veate, mis saasta peale, millal siis Eesti hakkab peale maksma peole makstud kaudsete kuludega ja kohe, millal kohe-kohe-kohe võtame tabeli vällima võime pärast seda arvestama härra kuulama. Tohin öelda, et võiksime jääda siin? Ma saan aru, et te olete Euroopa liidu vastu. Mina olen Euroopa liidu poolt, aga ärme nüüd hakka valetama, eks ole siin ka, et iseseisvus, võib-olla see on otsene vale. Ei, ma ütlen, et Eesti iseseisvus tugevneb Euroopa liidus. Must otsusta tuga, paluksin esinejaid päris viisakaks. Eesti Raadio on siiski soliidne avalik-õiguslik institutsioon ja me ei hakka teineteisele solvanguid esitama, mida pärast? Aga ma ütleksin niiviisi, et ei kui need miljardid kroonid, mis juba on Eestisse tulnud on miraaž siis, siis on lihtsalt rahale üks teine definitsioon antud. Mina mina ütleksin, et elukogenud inimene ei seaks end mitte kunagi ei oma riigis poliitiliselt, ka mitte riigisüsteemi kaudu. Ega Euroopa Liidu kontekstis ei seaks end mitte kunagi prääniku lõua otsa, aga ei ole hea oleneda. No see asi päris nii hull lõppnumber võib ära roopi jõudis enne jah, et puutub nüüd. Siis Euroopa Liidu liikmesriikide majandusarengut tõepoolest tihti on välja toodud Euroopa Liidu juhtriigi Saksamaa teatud majanduslikke probleeme praegu kõik me teame, et need Ida-Saksamaa liitmiseks kulud kujunesid tunduvalt kõrgemaks kui arvata ja seda tihti ka meie eurovastased on, on kasutanud oma oma retoorikas. Aga täna, kui vaadata ikkagi seda majanduskasvu, mis on on Saksamaal summa summarum reaalarvudest ja seda umbes viite protsenti majanduskasvu Eestis siis reaalarvudes on, need on need Saksamaa suhtes suuremad, nii et et me räägime nagu sellest mastaabist ka alati on lihtne nagu protsente võrrelda, aga need reaalsummades väljenduvad natuke teistsugustena, et siis, kas Saksamaa tõmbab Eesti majanduslangusesse Veidenda? Kindlasti mitte, prognooside järgi, kui me oleme Euroopa liidus sees, jätkub meie majanduskasv nii nagu ka välja jäädes, aga see vahe on umbes kaks protsenti. Ase liitumise kasuks. Pensionär Valgamaalt küsib, et juba enne Euroopaga liitumist on Eestil Eestis talupidajatele ja väikestel maapoodidel kehtestatud karmid euronõuded. Mis siis veel saab, kui me oleme Euroopa Liidu liikmed? No need on need oma ametnikud, kes seda teevad, valitsus on selle vastu juba. Kas see ei olegi 80 protsenti nõuetest on vist juba kehtestatud, nii et ega siin midagi eriti oluliselt. Poolamets, missuguseid karme nõudeid veel. See on, see väide on eksitav, sellepärast et esimene eksitus on see, et Eesti ametnikud ei kehtesta midagi. Mina olen justiitsministeeriumi ametnik olnud, tean, kuidas me kõike pidime kooskõlastama eranditult iga eelnõu Euroopa Liidu tingimustel läbi vaatama ametnikuna ainult mutrike, kes jälgib valitsuse suuniseid, see on puhas propagandatrikk. Veenda selles, et pahaametnik justkui ei kuula sõna, kuidas see nii võib olla. Eesti ametnik ei ole üheski teos süüdi, ta ei pinguta üle, ta täidab fanaatik Fonaatiliste eurojuhatajad. Noh, positsioone, et kõik peab võimalikult kähku ja kompromisside ellu viima. Tuleb minna hea tsaari juurde kaebama, see teate kultuuri küsimus, me oleme ikkagi nagu saksa kultuuriruumist ja meil on suhtutud seadustesse ja ette kirjutastesse palju tõsisemalt kui ladinamaades. Ma arvan, et see on probleem on eelkõige selles Ei ole 20000 uut direktiivi tuleb ellu viia nii või naa, muidu meid hakatakse kohtu kaevama, iga natukese ajada. Ei ole, ei ole nõus, päris sellega, täna juba kehtib Eestis umbes 90 protsenti nendest samadest ühise seadusandliku kogu normidest, mida me peame üle võtma nii-öelda tegelikult esimesel mail 2004 ei juhtu midagi drastilist. Me oleme juba seda teed käinud viis aastat ja neid norme normidega oma seadusandlust ühtlustanud. Puutub ametnikesse Tiit Tammsaar, meie põllumajandusminister ütles hiljutisel kohtumisel, et tema kirjutab lausa oma resolutsioonile määrustele määrus määrus nurga peale, kas euro hulluste vastu kontrollitud, sest tõepoolest, tunnistagem, on ametnikke, kes sihukese saksa täpsusega on püüdnud neid Euroopa liidu poolt tulevaid direktiive siis täita natukene võib-olla isegi peale panna üle üle pingutada. Et see on minu meelest meie normaalne arenguprobleem, et ma olen sellest aru saanud, meetmed on kasutusele võetud. Nii et ei maksa siin hirmutada siiski mingisuguste tohutute uute normidega, mis tulevad sellist asja ei ole. Ja ei maksa hirmutada sellega, et need normid on kõik a priori halvaks sellepärast et noh, tegelikult ju puhkus puhtuse ja tervise kõige muu tagamine tuleb meil endalgi varem või hiljem. Küsimus on võib-olla ajas ja võimalus. Ei, ma rääkisin just ei, ma rääkisin hulludes normidest, nagu siin vahepeal oli juttu mingisugustes sinistes plaastritest inimestele käte peale kuskil koolisööklas saanud. Ja Euroopa lipu heiskamise rahustusest. Tõesti, aga mul on absoluutselt saatejuhiga nõus, et, et kas me tõesti siis ei taha juua puhtamat vett, kas me tõesti ei taha siis nii-öelda elada puhtas keskkonnas ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga minu meelest on nii, loomulikult demokraatliku ühiskonna juurde kuuluvad asjad. Me täname saate esimeses tunnis osalenud Anti Poolamets, JÜRI Estlemeid, Riivo Sinijärve, Aivar roopi.