Meie saade jätkub ja see ära Poolamets vastab küsimustele, ilma et neid oleks esitatud. Meil on siis mikrofoorum käimas ja stuudios on siis Euroopa Liidu pooldajad ja skeptikud või kas võib öelda vastased liitumisvastase Liibamise valge, see on kõige täpsem. Mina kuule oma oma vanale liinile. Ma käisin esimest korda meelt avaldamas iseseisva Eesti eest või selle iseseisvuse taastamisest viie aastaselt. Isa kõrval New Yorgis. Kui Ameerika sõjaväes olin, olin ma Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Raadio Vaba Euroopa juures olin ma just nimelt Vabade, Euroopa riikide eestkostja oma 40.-te eluaastate vältel, kodanike komiteedes ja nii edasi. Oleme olnud Eesti iseseisvuse poolt, mina jään lihtsalt truuks oma vanale liinile. Ma ei ole eriti millegi vastu, mina tahan staatus, kood JÜRI Jesdam, kõneles Anti Poolamets, on siis teine Teabekeskuse oma riik esimees ja teisel pool on siis jah, Euroopa liidule liikumise president, suursaadik Riivo Sinijärv ja liikumise tegevjuht Aivar Voog ja saatejuhid on Kaja Kärner ja Mart Ummelas. Kaja Kärner on praegu veel saates osalejat otsimas, nii härra siniet. JÜRI Est on siin, kommenteeris oma seisukoht, et ma pean ütlema, et ka mina olen Eesti iseseisvuse poolt, et selle koha pealt me ei oleks erinevaid ja ma mõtlesin siin vahepeal selle meie eelmise tunni asja peale. Et me mulle tundub, et mõnikord me oleme nagu kui tohib nii-öelda, et ühed head kristlased kõik, aga ühed on katoliiklased ja teised on luterlased ja nüüd me arutame sised, kumma kirik on uhkem, kui et kas ikoonid peavad olema seinas või ei pea. Aga tegelikult me oleme kristlased kõik, nii et mulle tundub, et, et see kohati kipub minema selliseks usuküsimuseks, et ühed usuvad niiviisi, teised usuvad naamisi. Ma sellepärast arvan, et me võiksime seda asja püüda rahulikult ja ilma hirmutamist, et edasi teha. Ma ei tea, ma arvan, et Teide ei jäta mitte millestki ilma. Ma käin viimased paar nädalat, läksin ringi vangistuses või moraalse pohmelliga ja ma ei tea, mida juhul kui Eesti läheb Euroopa Liitu, ma ei tea, mida teha. Näiteks esmaspäeval või millal see uudis teatavaks tuleb. Mina, mina tunnen, et mult võetakse ära midagi, milles ma olen seisnud kogu elu ja midagi väga valusat. Nii, aga kas siis nüüd Soomes on juba sinikehvidanis? Sa mõtled, et ma peaksin sinna kolima või ei et seal on iseseisvusläinud ja, ja nüüd siin Eestimaa piima iseseisev riik, euroop siin oli palju juttu varem, eks ju, sellest Eesti esindatusest Euroopa liidus nendele, kellel kodus internet onu vaadeldakse topsiga Google'isse sisse või kuhu te tahate sõna, iseseisvuse pooldajad ja vaadake seda graafikat, mis seal on, seal on üks väga ilus selline tabloo mis just nimelt graafiliselt kujutada tähendab meie osakest nagu tilk vett kuumal 500 miljonisel Euroopa kolassi kerisel meie, meie osakaalu seal, seda ma ütlen ikka, et Eestis me saame meie, meie riigikogu kaudu kuulub Eesti riik sajaprotsendiliselt meile ja seal on meie meie tükikene europarlamendist on alla ühe promilli, eks ju, tsipa paremini metsanõukogus viis arvestama, et kas te suudate meenutada üht juhtumit Euroopa Liidu ajaloost, kus näiteks mõne väikeriigi nagu Austria esindajate ettepanekud lihtsalt üle rullitud, need on niivõrd vähe. Neid ei võetud arvesse, kuna kellegi teiste huvid mängus. Minu meelest rullitakse meist juba üle, tähendab vähemalt iseseisvuse pooldajad niipea kui hakatakse demonteerima Eesti-Läti piiri, nii et minu jaoks Austria näide oli porine, haiduris sõideti üle kui praktiliselt nagu teerulliga, kõik ründasid 115 liikmesriiki, mille eest sest ta protesteeris sisserände vastu, see oli ju kuritegu Euroopa liidus. No päris sisserände saavad küsimusi, on see küsimus siiski äärmusparempoolsete vaadetega poliitik Riisaks lisaks sellele, et ta tahtis sinofoobilisi poliitikat sisse viia, ta oli ka lihtsalt lihtsalt minu jaoks veidi rongis veidi ajas maha jäänud poliitika stsenofoobia ongi see punkt, eestlane tahab kaitsta oma põlisrahvast, oma territooriumi, oma piiri. Mõnes mõistetakse ksenofoobia ehk sellesama asja eest juba inimesi süüdi. Aga kas te paneksite Eesti piiri siis kinni pärast seda, kui Eesti ütleb Eier? Me tahame kontrollida oma piiri. Me tahame kontrollida oma sisserännanud. Nii nagu täna me ei kavat, mina ei kavatse seda avada, mitte mingi hinna eest. Kuid just niisugune küsimus. Inimestel on palju samalaadseid hirme. Rein Pärnumaalt küsib, et kui palju moslemeid meile Euroopa liidus olles. Ma võin loendada selles mõttes, et juhul kui Türgi liitumisläbirääkimised käivad eeldatavasti 10 aasta jooksul, on ta pärale. Türgis elab ainuüksi 20 miljonit kurdi, kes on väga vaesed, kes on ujutanud üle kogu Skandinaavia juba nad otsivad uusi jahimaid ja see koht peaks neile natukene võimalusi pakkuma. Nii et neid tuleb miljoneid täna Stockholmis miljoneid sadu tuhandeid, mitte Eestisse, vaid Põhja-Euroopas oleme härra Palamets. Teie need nägemused on tõesti sellised apokalüptilised ja hirmsate vägagi. Euroopa Liit ongi hirmus, aga te ikka magate rahulikult? Ei maga, ei maga, nagu te ütlesite, kutsume üles rahumeelsele võitlusele, ma ei ole rahulik ja mul on väga murelik, olen ülimalt murelik, mis hakkab toimuma sama sisserände probleem, mar Stockholmis käin aastas korduvalt. Üks kolmandik on võõramaalased seal, muuseas paljud neist on täiesti võõra rassi esindajad. See ongi kallaletung, mis on toimunud meie naaberriigis ja see on väga kahetsusväärne, põlisrahvas tõrjutakse välja, Neile anti. Põhjamaade 70.-te aastate äärmiselt vasakpoolne poliitika on tegelikult see, mis on toonud sinna riiki niivõrd palju muu värvilisi inimesi. See oli ammu ennem Euroopa liit. Ja ausalt öeldes mina oma väärtushinnangutel ei näe selles midagi traagilist, kui Eestis oleks ka hea elada näiteks hindudel või teab mis veel rahvusest, aga loomulikult mitte sellises koguses, mis seaks ohtu meie enda püsima püsima. Kaheksa ja 35 protsenti pärandina meie varasemast. Kuna me oleme kõige halvemas seisus olev ütleme siis Euroopa riik täna me oleme veel iseseisvalt kolonisatsiooni mõttes, meil on võõramaalasi üle 35 protsendi, kui meil tuleb viis või 10 protsenti, me oleme täpselt samas seisus. Kuivõrd meie elatustase praegu meie stardipakk on ju modaali maas? Juba Rio venelased hakkavad otsekohe Eestisse kolima. Lätis on peaaegu miljonäre. Ma tahtsingi ära parameetreid, pakutakse hirme nüüd ei ühine Euroopa Liiduga, kas siis ei ole pigem oht selles, et, et just nimelt meil see vene elanikkonna osatähtsus hakkab märgatavalt kasvama, kui meil ei ole, nagu öeldakse seda piiri ida pool, kuid läänes väga karm ja valvatud piir. Piiri ja kes seda, kes seda siis tagab? Meil siin kustu ikka roog, kus mina, mina ei välista tema kadumist ida, te võtate Euroopa Liidu või Euroopa liidu sees. Teie arvate, et siis kaob, aga kui me jääme iseseisvaks iga, kuhu ta kaob, just nimelt Te olete, kuhu te ka ei tohiks? Nagu piirika, katsume nüüd ikka jääd faktide juurde, mitte rääkides oma hirmsaid nägemusi, mis kõik ühiskodust on kirjutatud võrdlemisi tõsiselt, ühiskodu hõlmab, hõlmab ka vähemalt seda osa Venemaast, mis jääb siiapoole. Püüame jah jääda optimistlikuks. Eestit ei ähvarda tänasel päeval ei ühe ega teise otsese puhul mingi vahetu katastroof, vastupidi, meie jääme püssimistlikuks. Liitumise korral ei saa teisiti, me oleme sellepärast siin olema, ma ütleksin, et neid vähemalt Tuleks kummutada neid hirmusid, eks ju. Minu minu meelest jah, see anname ära sinijärvele ka vahepeal sena. Jüri, sa ütled, et peaks kummutama, hirmusid, teisel ootaksin uusi hirmusid juurde, eks ole. Mina ütlen seda, et ma ma olen vaadanud, et kõikidel sellistel kriitilistel momentidel on eesti rahva terve talupojamõistus aidanud tal teha õiget otsust ja mina arvan, et see otsus, mida eesti rahvas teeb pühapäeval on õige ja mina seda otsust usaldan. Nii et mina ei näe mingit katastroofi siin, ma arvan, et iga inimene just nimelt peabki minema valima ja valima selle, mida ta tahab, kas ta tahab Eestile head jõukat tulevikku või ta tahab, et Eesti jääks üksinda siia kahe tohutu suure ploki vahele? Lühike repliik. Ma ennustan ka, et talupojamõistus võidab pühapäeval. Selles tähenduses ma olen optimist ja ma arvan, et Eesti rahvas on tark ja saab aru, et see asi on meil ebakeks. Ja just nii nagu isegi kirikus laulatuse hetkel Kunila avalduse hetkeni on võimalik lihtsalt külma kõhuga kirikust välja jalutada. Eesti rahvas ostab meile aega juurde. Pühapäeval ütleb ei ja mõtleb tõsiselt järele, järgmisel ringil teeme, teeme õige otsuse ja jätkata seda ilusat mõtet abiellumisest. No teate ise, kui te olete oma pruudile öelnud, et lähme, siis on altari ette ja seal altar esitada. Totot ma ikka tegelikult ei taha, et ma tulen kahe aasta pärast tagasi võtta isegi, võib-olla võtaks veel tingimustel võib-olla isegi võtatuse jutule, aga ma arvan, need tingimused, mida siis esitatakse. Et sa oleksid suurema kaasavara, võetakse sind jutule, aga see on see entsüklopeedia pruugitud automüüjat ja see ei ole otsust, mida ei saa tagasi võtta, niikuinii on absoluutselt voore tõrjumine, demokraatias, nii kuulajate küsimused, kuulajate küsimused, Kiviõlist küsitakse, ma isegi ei tea, kuidas sellesse küsimusse suhtuda. Kas see pole lollitamine, et piirid lähevad meil kohe lahti, me pole ju Schengeni lepinguga veel ühinenud, ma ei saanud aru, kas see on nagu positiivne või negatiivne. Ei, see on, tähendab kui me Euroopa Liiduga nüüd kui me Euroopa liidule jah ütlema ja Euroopa liitu läheme, eks ole, siis on mõned tehnilised asjad, mis on vahepeal korda teha ja siis me liitume Schengeni süsteemiga, siis on see loomulik tee. Ja ei ole kuidagi, ei mõjutanud seda migrantide, see mõjutab väga migrantide hulka, sellepärast Schengeni süsteem on ainus kindel süsteem, mis annab korraliku ülevaate möllatsioonide ja, ja annab kontrolliks küsimusele. Eesti Eesti omariiklus annab veel parema ülevaatekontroll. Ma jään täiesti erinevale seisukohale sellest, tänapäeval on kuritegevus rahvusvaheline, tänapäeval on väga paljud ebameeldivad asjad muutunud rahvusvaheliseks ja selle vastu saab võidelda ainult rahvusvaheliste meetoditega. Üksinda siin ei saa peaaegu mitte midagi. Väiketalupidaja Läänemaalt küsib ja ma suudan selle küsimuse kõigepealt härra sinijärvele tema kodukohas küsija kodukohas on lõpetatud piima vastuvõtt ja loomade lihaloomade vastuvõtt, küsimust, mida peab päike ettevõtja tegema. Väikeses külakohas ei saa enam leiba osta lähemalt kui kaks, kolm kilomeetrit, sest poed on suletud. Maaelu on hakanud välja surema, mis seal väike ette ja maal elava väikeettevõtja tulevik. Kui Eesti on Euroopa liidule. No põhimõtteliselt on väikeettevõtluse Euroopa liidus üks eraldi väga oluline teema millega pidevalt, et tegeldakse, kus pidevalt analüüsitakse olukorda ja eraldatakse raha ja, ja mõeldakse välja uusi viise, mismoodi väikeettevõtjate aidata, nii et mina pean ütlema, et sellel ajal, kui ma veel Eesti väikeettevõtlusega tegelesin siis see Euroopa liidus olemasolevat süsteemid olid niivõrd palju täiuslikumad sellest, mis meil oli. Et oli päris raske alguses meie ametnikele selgeks teha, aga nüüd on ka meil hakanud asjad liikuma, nii et ma, ma loodan, et et me õpime, sead, tänulikkust maal saab, mis väiketalunikust maa saab, noh väiketalunik muidugi siin tuleks formuleerida viie-kuue lehmapidaja. Viie-kuue lehmapidaja peaks. Mina ei ole tõesti parim konsultant põllumajandusküsimustes, ma pean tunnistama, et võib-olla mu isa teadis sellest rohkem kui mina. Aga nagu ma olen aru saanud, et kui on lehmi rohkem, siis on, on selle nii müümine lihtsam koguse mõttes, eks ole, kui kui kõik see asi on ökonoomsem, nii et tõenäoliselt, et on, on tee sinnapoole, et tuleks, tuleks kasvada, aga ma ütleks, et põhimõtteliselt on siin küsimus võib olla hoopiski rohkem regionaalpoliitiline ja need regionaal KOHT regionaalpoliitikameetmed, mille jaoks on tohutud rahad ja miljardeid. Tuleks tuleks nende raames vaadata, mida konkreetselt ühes või teises kohas saab teha, aga see on ütleme Nende inimeste rida jällegi, kes Eestis regionaalpoliitikaga tegelevad, ma tahan öelda veel, et, et Euroopa liit ei ole mingisugune noh, mingisugune taevamanna, mis laskub maa peale, ei ole, meil tuleb ise tööd teha, nagu me oleme teinud, ainult et me saame sealt tuge. Nii ütleme iseseisvuse poolele kui majandusele poolel. Ma küsiksin kohe ära sinijärvelt Poola ja autojuhi küsimusega. Te rääkisite siin väga suurtest rahadest, kuidas toimivad ikkagi rahalised suhted Euroopa liidus? Me maksame liikmemaksu, mis seal suhteliselt väike, aga meile tulevad sealt tohutud rahad, kust see raha siis ikkagi lõpuks see raha tuleb? Sellest, et Euroopa Liit korjab kokku üsna väikese summa igast riigist tähendab protsentuaalselt väikese osa igast riigist ja sellest moodustab Euroopa Liidu eelarve. Ja siis see ja see summa on 1,27 protsenti SKP-st. Ja nüüd edasi selle raha suunamisel siis kuhugi on teatud põhimõtted, üks põhimõte on see, et raha antakse sinna, kus on olukord kehvem, kus on vaja toetada, sest keegi, ükski maa Euroopa liidus ei ole huvitatud, et inimesed teiselt maalt jookseksid kõik seal paremale maale. Põhimõte on just, et igaüks saaks oma maal rahulikult elada ja toetada neid kohti, kus asi on kehvem ja toetuda põhiliselt mitte sel viisil, et jagada raha laiali. Vaid noh, nagu see kuulus näide, et kas anda näljasele kala või anda õng, tähendab, püütakse anda õnge, näiteks kui kuskil on piirkond, kus kus on, ettevõtlus, on, on, teeb seal midagi, toodab midagi, aga näiteks puuduvad maanteed, sadamad, kauba väljaveoks, siis aidatakse nüüd maantee. Et kui ma elasin Londonis ja olin suursaadikuks, siis ma olin ka suursaadikuks muide Iirimaal. Ja see oli fantastiline vaadata, millised rahad läksid Iirimaal, sest Iirimaal Euroopa liidus nagu mahajäänud maa, millised maanteed siis need mitmetasandilised ristmikud, kui palju raha sinna infrastruktuuri läks ja see oli kõik selleks, et seda maad aidata järele. Tänaseks on Iirimaa saanud õitsema, miks ma nii et meie hakkame ka kunagi järele aitama, Rumeeniat, Bulgaariat, Balkanimaid ja võib-olla ka Türgi? Türgi on nüüd omaette küsimus, aga, aga liikmesriikide hulgas selle sel hetkel, kui Meie elame juba nii hästi, et me elame paremini kui teised siis kahtlemata meie, meie, meie sellest väikesest rahast, mis me sinna maksame läheb siis mingi raha teistesse. Härra Sinijärv Eestis ei usu mitte üks inimene, et eurol Euroopa Liit pakuks meile tasuta lõunaid. Keegi ei usu seda. No näiteks Soomes on praegu selline olukord, Soome maksab Euroopa liit sama palju, kui ta sealt tagasi saab. Noh ja Soome tase on nüüd selline, me teame, et see on tükk maad parem kui meie ela. Aga siin mainitud Luksemburg näiteks maksab kindlasti märksa. Luksemburg maksab kindlasti rohkem ja, ja rohkem maksab näiteks Saksamaa ja nii edasi. Iiri ja Portugali majandusimet. Aasta kümnetadalate ei kordu poliitilistel põhjustel. Ja ka mitte mastaabipõhjuste tõttu, tähendab, tegelikult Lääne-Euroopa kardab praegu nagu katku Kesk- ja Ida-Euroopal lihtsalt meie vaesust. Lääne-Saksamaa ei ole tulnud toime idasakslaste ehk nende ostide nii-öelda assimileerimisega. Nii et see prognoos ega oleneb ilmast. Jah, Aivar Roop repliigi korras lisata. Loomulikult lisaks sellele, et Euroopa Liit on siiski majandusühendus ja see, et nende riikide poliitikud on leidnud, et laienemine tähendab ka tegelikult teatud määral seda turu laienemist, on majanduslik küsimus. Aga minu jaoks on ka argument see, et tegelikult need riigid, kelle tõttu me jäime sellesse olukorda, kus me olime 50 aastat on osalesid selles ka süüdi, need on ta ka liikmesriigid. Et nad on tegelikult mingil määral valmis kompenseerima seda seda arengu mahajäämus, mis meil, mis me sellega kaasnes, nii et see on mingil määral ka selline moraalne moraalne küsimus. Kapitalil ei ole südametunnistust, ei ole. See väide, et Euroopa Liit on majandusmajandus, tähendab, mina olen arheoloog ja ma liitusin nende inimestega siin, kes räägivad Euroopa liidus. Ma olen reaalkoolis ja pidasime seal väitluse, nüüd ma tulin otse siia. Tihedate eitajate poole esindajad ei tekiks eetris segadust ja mina olen Eesti iseseisvuse pooldaja ja ma arvan, et kui me liitume kas seal rüüga või Euroopa Liiduga, siis Me ei saa enam iseseisvad olla, sest erinevalt eelkõnelejatest ma väidan, et Euroopa liit ei ole ammu enam majandus, vähendas alates 92.-st aastast Maastrichti lepingust, et ja nüüd rääkida sellest, et majandusühendus on ajal, mil Euroopa Liidu põhiseadus on valminud, siis on selge demagoogia. Tegelikult on Euroopa liidus saamas riike ja Euroopa ühenduse õiguse ABC, mis on 99. aastal välja antud Euroopa Komisjoni poolt, ütleb ka selgelt ära, et Euroopa Liit on saavutamas staatust, mis sarnaneb unitaarriigi ehk üksikriigi omale. Ja, ja noh, mõtet on Euroopa Komisjonil selles küsimuses vastu vaielda. Nüüd järgmine küsimus, mida on väga paljud kuulajad küsinud, on see, et kas Euroopa liitu ka liitudes võetakse rahvusvahelistes kohtutes arutada Eestis ja teistes balti riikides toime pandud kommunismi kuritegusid ja kas on võimalik võtta ta Venemaad vastutusele nende kuritegude eest ja nõuda Venemaalt Balti riikidele näiteks ka hüvitust? Mida me räägime kommunismi hukkamõistmiseks, kui hiljuti veel oli 15-st liikmesriigist 13-st sotsialistidest valitsus, millest osad olid kommunistidega koalitsioonis näiteks Prantsusmaal pidama räägime kommunisti hukkamõistmisest, kui ta on nii-öelda üks sotsialismi eri vorme tähendab, Euroopa riigid on sotsialistlikud, reeglina kommunistidega väga heas vahekorras. Tohib, tohib nüüd ikkagi, sina oled väga kaheldav, väga kaheldav, hea Anti Saar nagu põhimõtteliselt asjad sassi, ära nüüd jumala pärast kommuniste ja sotsiaaldemokraate, kes, kellest sa räägid tegelikult Euroopa Liidu valitsustes? Päris segamini ühte patta pane. Puutub kommunismi hukkamõistmist, siis ma arvan, et Euroopa liidul pole neid küll sellist pädevust, et selles suhtes võtta mingisugune otsus vastu ja seda kuidagi rakendama hakata, nõudes Venemaalt välja mingisuguse kompensatsioone selleks olemas teistsuguse organisatsioonid, nagu näiteks Euroopa nõukogu või või muud muud sellised rahvusvahelised organisatsioonid, et pigem peaks vaatama nende poole, et saada siis seda lõplikku õigust, millest siin tõenäoliselt raadiokuulaja tegelikult räägid. Eks lausega küsimus tähendab kõik või palju oleneb meist ja nüüd see küsimus, kas Brüsseli huvides on pingestatud suhted Moskvaga? Ma siiski tahaksin natuke vahepeal kirgesid jälle maha võtta, selles mõttes, et siin esitati nagu väide, et Euroopa Liidust on kujunemas peaaegu kommunistlik liit. Sotsialistlik sotsialistlik, ütleksin vahele, et pigem on. Eesti arengu puuduseks on see, et meil ei ole olnud tugevalt sotsiaaldemokraatlikku liikumist, aga sulle teadmiseks. Ma konsulteerinud, see on Eesti puuda 100 eitajatelt on selline küsimus. Kas president spiiker, peaminister on Eesti rahva vaenlased, nad tahavad Euroopa liitu minna täpselt nii, mina paneks seal üheselt paika, et meie eliit on Eesti rahvast riiki reetmas nii nagu oli seal 39. aastal. Et ja praegu vaatame tagasi nendele inimestele, kes toona tegutsesid kui riigireeturite peale. Ma arvan, et paarikümne aasta pärast, hiljem, 50 hiljemalt viie 10 aasta pärast järeltulevad põlved annavad üheselt täna täna tegutsenud eliidile sarnase hinnangu, täpselt sama hinnang. Need inimesed on Eesti vabariigi reetjad. Aga lugupeetud oponent ei ole selle peale mõelnud, et kui nagu sina ütled, et ütleme nüüd ei selle tulemusena me jääme üksi ja satume SRÜ mõjusfääri ja oleme varsti SRÜ poolt alla neelatud. Kas siis ei ole mitte sina Eesti rahva reetur? See väide on demagoogiline, sellepärast et analoogilist hirmutamist kasutada Norras kui Soomes. Nagu me kõik teame, Norra on NATO liige ja NATO on maailma suurima võimsana mõjuvõimsaim, sõjaline organisatsioon, NATO-ga liitumist. Me kõik siin stuudios olijad, pooldame. Mõned NATO on see, mis annab meile sõjalise julgeolekuVenemaa rünnaku võimaliku rünnaku vastu ja natuke liitudes peame loobuma oma iseseisvust. Annan sõna väikese tükikese. Küsimus, mitte väide. Aga sina väitsid, et Eesti vabariigi peaminister, president ja riigikogu spiiker on eesti rahva vaenlased ja see sinu arvates ei ole demagoogiline. Aga minu küsimus, mida sa nimetasid väiteks, oli sinu arvates demagoogiline. Tähendab minu väide, et nemad on riigireeturid, tugineb jõu Euroopa Liidu põhiseaduse ja Eesti põhiseaduse tundmisel lugemisel. Sellepärast et Eesti põhiseadus sätestab üheselt, et Eesti või liituda liitriigiga. 98. aastal tehtud uuringus milles Aniston Osaline väideti, üheselt testib põhiseadus, ei luba Eestil liituda, liitriigiga, sellest isegi kõnelemata. Ja praegusel juhul me seda teeme. Ja väited, et Euroopa liit ei ole liitriik saaks, ei saa selleks kunagi. Need on demagoogia, sellepärast et kui Euroopa komisjoni poolt välja antud Euroopa ühenduse õiguse ABC ütleb üheselt, et Euroopa liit Ta on saavutanud staatus, mis sarnaneb üksik riigi ehk siis unitaarriigi omale siis siin ei ole midagi enam kommenteerida. Kõik üle ülejäänud väited on ainult rahvahääletusele tulen, aitäh, härra loosungid on? La jah, ma tahaksin ainult siinkohal öelda, et mina ei tahaks asuda prohveti positsiooni näha ette aastakümnete ja sadade peale ka liitriigi küsimuses. Mina ei julge küll väita, et Eesti rahvas ja riik kunagi ei taha ühtegi liitriiki kuuluda. Aga te siin mainisite tot, mida te kangesti tulihingeliselt pooldate, hoolimata sellest, et peate riigijuhte riigi vaenlasteks. Ometi on need riigijuhid ka meid viimase NATOsse. Niisiis palutakse selgitada Euroopa Liidu ja NATO-sse astumise vahekorda, kuidas need teineteisest sõltuvad, kui sõltuvad rästa. Loomulikult on tänapäeva maailm läbi põimitud nagu liha ja pekk ja teatud mõttes raske öelda, kus NATO algab ja lõpeb juhuslikest mõlemad paiknevad ka Belgias. Aga või ütleme, nende raskuskese on seal, minu arust täiesti, piisab. Ja aas NATO-le ja Eist Euroopa liidule, Euroopa Liit. Siiani veel, ma ennustan keldama arenemist selles suunas. Ja isegi leian, et on võib-olla hea, kui Euroopas on mingisugune vastukaal Ameerika Ühendriikidele, ainult et see vastukaal võiks olla konföderatiivne või kokkulepetel, tugineb Euroopa ja mitte see föderatiivne variant. Igatahes need Euroopa liit kui selline praegusel hetkel on suutmatu oma kaitsevõime ja kaitsepoliitika poolest tegelikult midagi suurt teha meile appitulemise tähenduses. Ta annab meile tugeva moraalse dimensiooni muidugi juurduda. Näiteks Hiina ei julgeks sama kergesti rongide kallal Eestile, kui või india või Ameerika ühendriigid. Mängin, lollisin teades, et me oleme Euroopa Liidus kui, kui iseseisvana seistes muide minna julgeoleku teema juures paar minutit tagasi siin üks üks helistajaga puudutas seda teemat. Osoon, et Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rumeenia ja hulk teisi riike oleks talitanud kompetentsemalt tahta jõulisemalt kolmekümnendatel aastatel kui mis puutub kollektiivsete julgeolekuga igasuguste variantide väljatöötamisse ka sõltumatute riikidena. Kui nad oleksid teadnud, mis neid ees ootab, need meie nüüd teame, mis juhtus aastal 39 see tähendab meie tahtejõud ja, ja valmidus ja suutlikkus luua alternatiivseid julgeolekudimensioon Euroopa Liidu omale, et minu meelest peaks olema tublisti suurenenud. Et ma tahtsin lisada seda, mul on hea meel tegelikult, et meie vastas pool tegelikult ei mõtlegi nii väga teistmoodi kui meie mismoodi iseseisvust kaitsta. Kui te tunnete NATO liitumislepingut, siis on see kurikuulus viies punkt mis ütleb, et kui ühele alliansiga liitunud riigile tungitakse kallale siis on kõikidel alliansi liikmetel kohustus minna sellele riiklaseni kilopi. Siin on nagu väga selge viide sellele, et Eesti on olnud ära oma väga suure suveräänsuse iseotsustamisõiguse NATOle juhuks, kui on kusagil NATO liikmesriigis kriis ja me saame sellest aru, sellepärast et kui see kriis juhtuks Eestis, siis me teame, et meile tullakse samamoodi appi ja see ongi see jagatud suveräänsus ja see tänapäevane arusaam iseseisvusest ja samamoodi toimib ka Euroopa liit. Ta annab meile abi nendes valdkondades, kus meil on kas kriis ja me ise ei saa hakkama, jagame suveräänsus just nendes valdkondades, mitte seal, kus Euroopa liikmer ütleb vaktsiin, kui suur osa meie iseseisvusest anname ära, kui me sellise NATOga liituma ja sellise lausega nõustume, mis, mis sa pakud, palju seal protsentuaalselt proportsionaalne, seda ei mõõdeta. Järve ääres võiks NATOga liitumine kompenseerida kuidagi Euroopa Liiduga liitumist julgeoleku küsimustes kõige laiemas plaanis mitte ainult sõjalise julgeoleku. Kahtlemata ei kompenseeri. Tähendab Euroopa Liit ja NATO käivad koos, üks annab NATO nimelt annab sõjalise julgeoleku ja Euroopa Liit annab majandusliku julgeoleku ja kasutades siin Jürjestami väljendit, ma kardan, et seda pekki ja liha ei õnnestusin lahti lõigata. Eks eks pikk lause selle kohta. Pretsedent on kahjuks juba loodud Iraagi sõja puhul ja türgi tõrkumise tähenduses Türgi tulnud vastu oma NATO-liitlasele, Ameerika Ühendriikidele, kui see tahtis võtta militaarseid samme Iraagi suhtes. Paraku asi ongi selles, et NATO ei ole enam NATO, kui Eesti oleks kuulunud, oleks saanud siinpool keelahed siinpool raudset eesriiet, tähendab lääne pool, vaata ma praegu ja kuulunud NATOsse külma sõja ajal, Maidleme mured oleksid olnud murtud, aga see peaaegu nagu raudne garantii, et kui NSV Liit näiteks ründab siis kõik astuvatele vastu, kui üks mees oleks vallandanud tuumasõda. Aga mina arvan, et NATO ei ole enam see, mis ta oli, ma arvan, et Eesti peab ikka olema suuteline, et iseseisvalt kaitsma, niipalju kui väikeriik seda teha saab. Ja tegelikult ma ei välista uusi kollektiivseid julgeolekukombinatsioone tulevikus, minu meelest see oleks õige tee. Ja ma ma ei ole nii kindel NATO suhtes, kui ma vanasti olid. Kui tohib, siis minu arust seda heinatatega ei maadlen ja NATO-le kuigi ausalt öeldes mind häirib väga see, et NATO ei ole enam kaitseotstarbeline. Mind häirib väga see nato käin igasugustes kohtadesse. Mulle tundub, et ei ole vaja vahele öelda midagi. Inimesena, kes on kaitseministeeriumis kaks aastat kaks ja pool aastat töötanud just NATO rahvusvaheliste organisatsioonide osakonnas võin ma väita, et kindlasti ei pea paika see väide, et Euroopa Liidu nagu või Natod mündi teine külg on Euroopa Liit, et kui me vaatame faktidele silma, siis laskevälja uurida, kes on siis NATO liikmed. Teatavasti on NATO-s nii Island, Türgi kui ka Norra, kes teatavasti ei ole Euroopa liidu liikmed. Peale selle on veel Kanada ja Ameerika Ühendriikide. See on selline populism. Populistlik väide on kindlasti tingitud sellest, et teatakse, et NATO on äärmiselt populaarne, teatakse, et eestlased kardavad Venemaad ja sama olukord oli isegi nii naeruväärne, kui see ka ei tundu Norras ja Soomes enne 94. aasta rahvahääletus seal ka norralasi hirmutati Euroopa Liiduga, et kui Euroopa Liiduga liitu, siis tulevad meile Venemaa kallale hoolimata sellest, et norralased olid nagu NATO liikmed ja, ja tegelikult oli selline väide absoluutne absurdne ning soomes kasutati sama samasugust tehnoloogilist meetodit, nii nagu Res Publica siin kasutab õpilaste puhul, et kaks varianti kas jah või siis nii, et tollal saadud saamas eestlastega hirmutada nagu praegu. Nii et praegu on olukord natukene teistsugune, aga tahaksin küsida nüüd kõigilt siinolijatele, ma mõtlen mõlema poole esindajatel. Kuna jutt juba selle peale läks, kellel on teie meelest kasulik mõte praegu eestlasi, Eesti elanikke? Euroopas ja maailmas, kellel on kasulik, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga või kellel on kasulik, kui Eesti ei ühinenud Euroopa liit? Euroopa Liit on põhiliselt kohe suure riigis selguda kokkupanemise projekt, eks ole seal Saksamaa ja Prantsusmaa see on ka nende tuumikriikide idee hõivata maksimaalselt turgu, sirutada oma tiivad nii palju laiali. Et selles mõttes ma olen täielikult opositsioonis Aivar Loobi väitega, et keegi tahab meile tasuta lõunaid, heategusid neid üles töötada 50 aasta kannatuste eest. Seda ei, seda ei ole ega tule. See on nende äriprojekt Ida-Euroopa enda käpa all haaramine. Nii Prantsusmaale ja Saksamaal on eelkõige see on Saksamaa ida laienemisprojekt, et Saksamaa saaks teha seda, mis mõnes mõttes 44 tegemata. Et saab oma kontrolli kätte suure tüki ilma sõjalisse meetodis ütelda see on, see on nende küüniline küünilisemast küünilise müüriprojekt. Kui me konkreetseid näiteid siis näiteks kehtestama tollid Venemaalt tulevale metallile 40 protsenti tulevast metallist on. Sul tuleb Venemaalt ja kui minestama tollid Vene Venemaa poolt tulevad metall, siis tõstab metalli hinda kaks korda. Ja loomulikult, kui metalli hind tõuseb samale tasemele selle tagajärjel hindadega Rootsis ja Prantsusmaal teatavasti sealne kvaliteet on parem, siis täidabki sellise Euroopa liidu eesmärgi. Meie turg suunatakse ümber meie tooraine hankimine, kauba hankimine suunatakse ümber mujalt maailmast just Euroopa liidule. Kui meil juba praegult toome sisse Euroopa Liidust 75 protsenti kaubast, siis see muutuks veelgi drastilisemalt, tähendab et 75 protsenti on tegelikult liiga palju, et see on juba meid sõltuvaks teinud. Põhjus, miks erakonnad ja poliitikud on niivõrd üksmeelselt Euroopa Liiduga liitumise poolt, samal ajal kui pool rahvastiku on selle vastu, aga inimestele tähendab see hindade tõusu sellepärast et kui me kehtestame tollid konar karidele Veel kasulik peale Prantsusmaa ja Saksamaa, et Eesti astub Euroopa liitu. Kahtlemata nii. Kaks minutit. Härra Sinijärv, härra ruut. Kellele on kasulik, et Eesti astus Euroopa liitu, see on kahtlemata kasulik eestile kui riigile Eesti julgeoleku seisukohalt. Teiseks on see kahtlemata kasulik Eesti inimestele, sellepärast et Euroopa liidus olles meie majandus kasvab kiiremini ja me kõik elame paremini. Nii need inimesed, kes saavad palka ka, kui ka need inimesed, kes saavad pensioni, sest nende pensionid makstakse nendesamade palkade meie palkade sotsiaalmaksust. Nii et kui tõusevad palgad, tõusevad ka pensionid. Et see on kasulik meile ja meie inimestele, maa, ütleksin. Kui ma õieti mäletan ja ma väga vabandan, ma mäletan õieti, me oleme ise tahtnud Euroopa liitu minna, keegi ei ole meid sinna kutsunud ega sundinud. Me oleme kõik need iseseisvusaastat kõigi valitsuste ajal rahva mandaadiga sinnapoole läinud. Ja nüüd, pühapäeval meil tuleb siis öelda, kas me astume uksest sisse. Liivlased olid abiks baltisakslastele ja, ja Euroopa immigrantidega sõbrutsesid ka indiaanlased ainult osalist. Kellele siis ei ole kasulik maailmas maailmas kasulikele, nendele, kes pooldavad selliseid mittedemokraatlike valitsemisviise, nendele kindlasti ei meeldi see, et Euroopa Liit laieneb. See on ennekõike demokraatlike rahvasteliit ja meeldib see meile või mitte. Ameerika kohtus selle keegi vastu vastu, vaid selleks. Seda saab, see on. Ma arvan, et see on tema demagoogiline näitlejad. Et mitte minema mitte minema, mitte minemine on ebademokraatlik. Ei, me, On see Euroopa Liiduga liitumisel, et siin ei maksta seda nafta või ma ei tea pankade näidet tuua, aga kui me räägime demokraatiast, Norra kui ka Island Šveits on korduvalt öelnud ei, Euroopa Liiduga liitumisele, see samal ajal Ühed, jõukamad maailma riigid ja samal ajal demokraatlikumad maailma riigid, Šveits on minu arust demokraatlikkuse mudel üldse ja see on ka põhjus, miks ta ei ole siin. Astume sellepärast, et kui seal on, seal on rahval tegelikult mõjujõud, et kui valitsustel mingi sellise otsuse, mis rahvale ei meeldi, siis valitsus Šveitsis saab 50000 allkirja kogumisel kutsuda välja kohustusliku rahvahääletuse, mille tulemus on siduv. Valitsusele tähendab, et see on eraldi Targo kellel ei ole kasulik. Lastele, ei ole kasulik. Hõiskab rõõmust kogu kõik kõigile nendele jõududele Euroopas ei ole see kasulik, kes pooldavad rahvusriiklust, traditsioonilist Euroopat. Need, kes tahavad Euroopa Liitu, rahvuste nivelleerimise, neil on see kasulik. Vanad rahvuslikud traditsionalistlikud oma kodumaast lugu pidavad jõud ei poolda, riigi liitub, ma küsin ühe konkreetse riigi kohta, me teame, kuivõrd tähtsad on meelemajandussuhted, võiksid olla Hiina rahvavabariike. Kas Hiina rahvavabariik on vastu sellele, et Eesti olid raske öelda, raske öelda, mul puudub Hiina valitsuse ametlik seisukoht, aga ma usun, et Ma usun, pigem nad on ikkagi rõõmsad selle üle. Hiinlased hääldavad, sellel asjal on kaks poolt, töödest ei tohi, kogu aeg on räägitud, et me võistleme kellelegi teisega. Sellele sellele on ainult üks pool, tähendab niipalju kui. Ma olen kohtunud Hiina vabariigi suursaadiku Hiina vabariigi valitsusele, küll ei ole midagi selle vastu. Ma ütleksin, kellele teeks rõõmu, kui me ei oleks Euroopa liidus. Me tekitasime sellega julgeolekupoliitiliselt kummi mis täidetakse varem või hiljem, kui meie ei taha seda täita Lääne poolega, siis selle täidab ida pool selle julgeolekupoliitilise vaakumi. See on täiesti auto, toidab nadu. Aron laguneb ära esmaspäeval. Härrashärra Sinijärv jätkab demagoogiliste eematut, et et Euroopa liit olevat nato mündi teine pool, mina nii ei arva ja selle kohta on meil olemas, näitad siin ise ka ei ole, aga Hiinale kindlasti on. Majanduslikus mõttes on see kahjulik, sellepärast et kui me kehtestame tollid kõikidele Talle riikide Euroopa liidus väljaspool olevatele riikidele, siis see suunab turu ümber, nendele on see kahjulik. Nii on see ka eesti rahvale kahjulik. No ma prognoosin, et hinnad tõusevad Eestis 15 kuni 40 protsenti. Niisiis ühest, ühelt poolt tulenevatest nendest tollide kehtestamisest käibemaksust, et aktsiisimaksust ja teisest küljest siis võib öelda, et Hiina muidugi pooldab seda, sest suurriikidel on siis kergem väikeriikide vastu mängida. Teatavasti näiteks Eesti tahaks pooldavad Tšetšeenia, kuid kui me oleme Euroopa liigud liialt liikmed, siis me enam teha ei saa, sama nagu Tiibet. Pooldamise suhtlesime, see saab olla ainult taga nii-öelda moraalne pooldaminega, me ei saa seal midagi osa meetodeid puhtamaid abiks teha, aga ma tahaksin nekuna. Argo loo võttis selle teema küsida, et eurovastased on hirmutanud meid kogu aeg sellega, mis ootab tavalist inimest pärast esimest maid 1000 2004. Kas säärasineeruvate kuumutate neid hirmusid või tõesti ootab inimest elatustaseme langus, tavalist palga saajat, hinnatõus eelkõige kui me, kui me astume Euroopa liitu või ei ei, vastupidi, parke. Me võime rääkida oma arvamused, härra Argo loo räägib oma arvamusest, mina võin uuringutele ta tugineda. Kas tohib rääkida härra. Aitäh teile, härra Argolo. Kui me siin midagi ütlema, siis me saame toetuda ainult spetsialistide arvamustele. 17 majandusprofessorit on seda asja uurinud ja nendest 16 jõudsid järeldusele, et Eesti majanduslik olukord paraneb, inimeste olukord paraneb. Üks professor, kes asub teie hulgas, son professor raig, Ivar Raig. Tema arvas just vastupidi. Nii et mina saan toetuda spetsialistide arvamusele, kes ütlevad, et olukord paraneb. Aga ma tahaksin teile öelda, härra Argolo, et teie olete nüüd korda kuus või seitse öelnud, et minu argumendid on demagoogilised. See, kui teie nimetate neti magoogilisteks, ei teeneid demagoogiliste, eks ma näitasin ühel korral vähemalt eksisite lisanud üldse küsimustki aru, nii et võib-olla loobuksime sellest sõnast demagoogiline. Arutaksime argumente, sisuliselt tahtsin veel lisada siia, et midagi hullu kindlasti ei juhtu meie elatustaseme ja meie Meie hinnad arusaamisega riigi juhtimisest, aga liitumine tõesti kindlustab meile vähemalt teatud ajaks selle olukorra, kus me täna oleme. See, et me liitume Euroopa Liiduga ei doose, jäi pudrumägesid ja piimajõgesid. Ta loob tohutult palju eeldusi selleks, et meil oleksid kõrgemad palgad. Oleksid kõrgemad sotsiaaltoetused, et me saaksime liikuda vabalt inimestena, töötajatena kui ka ettevõtjatena, nii et need on suur nii-öelda spekter võimalik. Aga me teame, et Eesti rahvas loeb kangesti raha. Me räägime, me räägime väga palju makromajandusest, väga palju, räägime makromajandus, mis võib tulla viie, 10 aasta perspektiivis. Ootame liitumislepingut, mis seal kirjas on, eks ole. Hakkame, võtame lühikese loendi ainult samuti toasooja käibemaks viielt protsendilt 18-le. Peetne on pikk ülemineku aeg, seal on 2007, on see reetmine ja äärmiselt raske asi. Bensiiniaktsiisi üleminek algas juba varem, sellepärast on ta tõusnud aste-astmelt Euroopa Liidu nõuetele vastav, tähendab, see ei tõuse samovariga. Kui seal veel ametlik info oli kaks krooni diisel ja poolteist kaks krooni bensiin üsna lähiajal. Tähendab, seal tuleb vastu argumenteerida. Tähendab, jah, need hinnatõusud on, on õiged, aga need on kokku lepitud teatud üleminekuperioodideks. Ma küsin vastu. Kui me ei liitu Euroopa Liiduga näiteks täna Eesti energia peab välja vahetama oma ülekandeliinid oma oma tootmisüksused, et mis investeerimisulatuvad miljarditesse kroonidesse, must võtab, ei pool raha selleks, et need investeeringud läbi viia, ma ost, võtad, ei, maailmaturul on piiramatult. Vaata, vaata, ma lõpetan. Maailmaturul on tõesti piiramatult raha. Tullu Eestisse veel, aga see raha tulnud siia siiamaani tõesti teatud eeltingimusel, et see raha investeeritakse ühisturule, millega me liitume investeerida, sellepärast et me hoiame siin omal käel sinimustvalget lippu, kahjuks, kes võib täpsustada seda summat, mis tuli Euroopa Liidust oma lehenumber oli 3,8, tähendab, summa oli vististi 4,6 või 4,5 miljardit 3,8 miljardit oli läinud sellest, see oli Päevalehe andmeil aasta lõpul Phare projektide kaudu eelkõige ametnike ülestöötamiseks Euroopa Liiduga ettevalmistamiseks. Riigiaparaadi ettevalmistust oli ju ka vaja, aga 3,8 miljoni Hardy't oli meie endaga liitmiseks mõeldud. Barbaarne Novgorodi WC, kus käiakse ainult häälikuid, on ka sõna mets. Sama väidet rääkisid mulle ka austatud härra Paide linnapea Tõnis, kui ma ise olen paidest pärit. Rääkis sellest, et paidesse Euroopa liit olevat Ta on tõesti taga, aitas rahaliselt ehitada välja uut veehaaret, et tagada siis meie kodanikele suur. Kellel tõesti võib midagi selle vastu olla, et kodanikud saavad uue ja puhta vee. Kuid kui ma nüüd toon sellise näite, et mina veel oleme nelja aastane inimene olles näinud ka Nõukogude Liidu okupatsiooni, et kas see siis on argumente Tuult poetada, toodetada Euroopa Liidu ka liitumist, et naisena mõeldes, et on olemas tasuta lõunad, kui näiteks ma võin teile tuua siuksed näide nõukogude liidu ajast paidesse Põlvasse ehitati suured, et kultuurimajas, et see oli siis ju toetamine, toetatud meie rahvuskultuuri ja nii edasi, hakkasite seda aega tagasi. Ei ma väidangi, et see, et venelased ehitasid valitsuses kultuurimaja, see ei pannud mind Nõukogude Liidu armastama, see ei pane mind ka Euroopa liitu armastama. Analüütiline inimene selle peale, miks nad seda teevad, see on investeering. Teisest küljest on meil kaubandusbilanss 10 aasta jooksul olnud 90 miljardi hulgas suhtes 90 miljardit negatiivne Euroopa Liiduga 90 miljardit selle 90 miljardi 90 miljardit on Eestist, lähevad välja, see raha on esitanud välja ja kui eestlased ise oleks selle toidu tootnud või, või selle need toodangu tootnud 100 90 miljardi eest sest see oleks tähendanud, et eestlased oleks ise töötanud. Kaubandusbilanss koosneb kahest osast, seda nii eksport kui import, nii et ja ära kasutas väga huvitavat sõna armastada. Tähendab, kas siis see otsustamine on rohkem tunde kui mõistuse küsimus? Ma arvan, et dist pooldajad nagu rohkem rääkinud siin argumentide faktidega ja vastased rohkem tunde või emotsioonitasandil. Tegelikult nad on ju ühe isiksuse kaks erinevat külge, need peaksid olema siiski mõistlikus tasakaalus. Meil on jäänud saate lõpuni napp 10 minutit ja ma kardan, et kui me hakkame põhjalikult kaubandusbilansist rääkima, siis see ei aita seda inimest, kes veel täpselt ei tea, kuidas ta peab pühapäeval otsustama ja hääletama. Kas kumbki pool võib nüüd kahe minuti vältel anda lühikese ülevaate sellest, kuidas muutub tavalise eesti perekonna, kahelapselise perekonna, keskmise sissetulekuga perekonnaelu, siis kui Eestist saab Euroopa Liidu liige? Võib-olla alustaks siis ma ütleks kõigepealt, et nagu eelnevalt juba kinnitasin, et hinnad tõusevad 15 kuni 20 protsenti palkasid ei tõuse mujal, kui riigisektoris võib olla, mis on Euroopa Liidu teemaga seotud inimesed, juristid, võib-olla ka teenivad teatud tulu siis väikeettevõtluskeskmise suurusega ettevõtlussurusa sellest pankrotistunud mul on sugulane, kes, kellel autopesula autoremonditöökoda, nemad panid uksed, kinnisalust, nende suhted Euroopa Liidu norme täita, sama juhtub juhtunud toiduainete tööstuses, ennustatakse mina pakun 10 kuni 20000 inimest kaotavad selle tõttu oma töö ja peavad võib-olla selle tõttu sisse minema läände. Ja kindlasti noored ajud voolavad välja, kui me Euroopa Liiduga liitumine, sellepärast tööpuudus suureneb, hinnad suureneb, suurenevad tööpuudus noorte hulgas on 25 protsenti ja see nende otsustasid lahkuda ei ole, ei tule mitte sellest, et lääs oleks väga hea, vaid meie poliitikud aastates härra Sinijärve sinna hulka kuulub, kes on Eesti elu untsu keeranud, tähendab, nad ei ole mitte midagi teinud, et üldiselt inimestel oleks siin hea olla. Ainukene eesmärk on Euroopa Liit, mis on eliidiprojekt, mis on kahtlemata kasumlik suure ettevõtetele ja suur poliitikutele, aga enamusele rahvale toob ta kaasa vägagi negatiivsed tagajärjed. Pluss veel võimalik kakskeelsuse kehtestamine Euroopa Liidu poliitilise surve tõttu, mistõttu riigikogule kaotati eesti keele nõue ära kaheksa 90 Ta on 2001. aastal ja immigratsioon see on täiesti ettearvamatu. Kui meil praegu on 650 inimeste aastased väljastpoolt Eesti piiri sisse tulla, siis Euroopa Liiduga liitudes me seda sealtpoolt tulevatel inimesed üldse saab piirata, tähendab Türgi, Ukraina, Moldaavia, Poola, sealt võib tulla nii palju inimesi kui iganes ka 10 miljonit, see on hüpoteetiline. Need on kaks minutit täis. Ma arvan, et see pilt oli juba piisavalt õudne, aga need härra Sinijärv. Ma ütleksin niiviisi ära, argula arvas, et elu läheb kehvemaks. Ka majandusteadlased on arvutanud, kinnitanud, et elatustase tõuseb, majandus tõuseb. Ja ma usaldan spetsialiste rohkem. See on üks oluline asi, mis juhtub. Teine asi, ma olen täiesti veendunud selles koguma kogemuse ja, ja eelneva töö ja teadmiste põhjal, et Eesti iseseisvuse kindlustamiseks on ainult praegusel hetkel see viis, et me peame olema koos oma sõpradega. Tänapäeval ei ole olemas sellist julgeolekut, et keegi oleks üksinda, võib-olla Ameerika Ühendriigid on ainus riik maailmas, kes suudavad üksinda oma julgeolekut kindlustada kõik ülejäänud, isegi Suur-Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, kõik osalevad kollektiivse julgeolekusüsteemides. Ja Euroopa Liit on majandusliku julgeolekusüsteem, milles me peame osalema ja ta käib koos Natoga NATO-s, me peame kindlasti osalema nii, et Eesti iseseisvuse temaga kinnid. Härra Argolo, kas ma võiksin lõpetada? Kui ta ja tema hoolitseda siis vihmaga ütlevad härra Argo loo. Ma võiksin lõpetada, kas ma võiks olla hea merearheoloog, kas ma võin nemad härrargule, kas ma võiksin lõpetada, olge olge nii kena, aitäh, lõpetan. Ja selleks, et seda Eesti iseseisvust kindlustada, et mitte jääda üksi siia külma tuule kätte, kus meile 300 aastat see külm tuul idast on puhunud. Selleks ma arvan, et tuleb astuda Euroopa Liit, seal, usu puudumine iseenesesse. Ma ma ei käi kirikus iga igapühapäevaga. Tiivel Tiivel kirjutab nõdrausuliste, see ongi pühapäevane küsimus, kas me usume iseenesesse või mitte ja kas on? Kas on olemas eesti tee, kas on olemas kolmaste? Tegelikult ma vähem dramaatiliselt öeldes tõenäoliselt elatustase paraneb nii sisse jäädes nii Eestiks jääda iseseisvaks Eestiks jäädes kui Euroopa liitu minnes. Ainult ühe puhul me jääme tõesti oma oma riiklusest ilma. Täna kirjutasin äripäevast etnopoliitikast, minu arust me asetame kirve Eesti elupuujuurele ja, ja ääretult riskantne. Major Johan Paulson muide piirivalvekoduleheküljelt ütles aastal 1932, kui kaovad piirid, kaob maa, kaob riik, kaob rahvas, kaob rahva vabadus. Ja Aivar roop Küsimus oli, mis muutub ühe tavalise Eesti pereelus liituma. Ma arvan, et kohelitu pea liitumist suurt ei muutu. Umbes kuue aasta jooksul. Palju pereisa endale pangalaenuga soodsalt liisitud korteris Nile liisingud ei ole tõusnud, liisingumaksed ei ole oluliselt tõusnud. Ta võtab oma abikaasa, sõidab oma lapsega koos hommikul viib naise tööle, viib lapse lasteaeda tõenäoliselt naisel tänu sellele, et ta abikaasa teenib veidi rohkem, kui ta teeniks. Kui me jääksime Euroopa Liidust välja rohkem aega tegeleda nii enda eest hoolitsemise kui ka lapsega laps üles kasvab umbes nii 18 aastaseks siis ma arvan, et tal on niivõrd suur valik ja tõeline probleem otsustamaks, kuhu minna õppima, sest need ülikoolide maksud on Euroopa liidus olles kordades väiksemad ja need võimalused on niivõrd suured, et ühe noore inimesena täiesti eraldi abi vaja selleks, et otsustada ja kui see, kui see pere elab maal, ma arvan, et et kui me välja jääksime saanud kaaluksid tõsiselt seda, et kolida mõnda lähemasse asulasse või suurlinna, kui ma siis ma arvan, et et kui neil on piisavalt suur majapidamine, nad jätkavad oma põllumajandusliku tootmist ja on suhteliselt jõukamal järjel, kui ei ei soovinud seda teha, siis on neil tõenäoliselt mõni maasikaistandus või turismitalu ja nad elavad päris mõnusat elusal maal. Nii ma kahjuks meie aeg hakkab lõppema. Kõigile küsimustele võib-olla formaalselt me ei suutnud vastata, kuid sisuliselt ma usun küll. Üks kola Tartust on küsinud sellist asja, kui mina hääletan samamoodi, kui Juhan Parts öeldes kõva häälega oma otsese kasvab, minu hääletamine on siis looduslik. Ma vastan ise, selle ma ei lase teil, vastab ta. Kahtlemata hääletamine on Eestis väga konfidentsiaalne, salajane toiming ja selles mõttes soovitaks kellelgi hääletama minnes kuulutada oma otseste. Lisaks sellele on ka Eesti raatrio konsulteerinud vabariigi valimiskomisjoniga ja ka Eesti raadio pühapäevastes saadetes ei käsitle mitte ainult astumise teemat, vaid ka Euroopa Liidu teemat mujal kui uudistesaadetes. Nii et valima tuleb minna, aga tehkem seda ikka korralikult ja tsiviliseeritult. Ma tahaksin lõpeks korrata üleeilsest argipäeva saatest Sakala ajalehe peatoimetaja toimetaja Eve Rohtla mõtet, et kui me läheme pühapäeval oma otsust väljendama, et me ei teeks seda vihaga, et me ei teeks seda mõeldes. Parlamendi spiiker yle peaministrile, vallavanemale või linnapeale kuidagi ära panna või talle kohta kätte näidata, vaid, et igaüks mõtleks iseenda, oma laste, oma riigi ja rahva tuleviku peale ja langetaks selle otsuse. Oma mõistuse ja südamehääl. Kuulates tasakaalus mõistus ja süda ja rääkides uhkusest, ei maksaks seda kunagi segi ajada Uksakusega. Me täname saates osalejaid. Riivo Sinijärv ja Aivar Roop jah, Euroopa liidule liikumisest ning oma riigist esimees Anti Poolamets Jurjestam ja ka Argo loo. Sellega on vikerraadios eurodebatid selleks korraks lõppenud ja me jätame need otsustamiseks, aitäh teile, kallid kuulajad. Kuulmiseni.