Argipäev. Tere päevast, hea vikerraadio kuulaja. Terve käimasoleva nädala räägivad tuttavad omavahel kokku, saades ikka valimistest ja uuest riigikogust. Arutavad, kes on Riigikogusse sisse saanud ja kes on välja jäänud ja seda teeme meiegi oma tänases saates aga pisut teisiti. Nimelt uurime, kuidas meie poliitikaelu tippsündmus, parlamendivalimised väljaspool Eestit välja paistavad ja kuidas tajuvad seda poliitikaelu tippsündmust. Need inimesed, kes Eestis küll on mõnda aega elanud, aga aga päris eestlased ei ole ja kellel on pisut teistsugune demokraatia kogemus varasemast elust olemas. Kõigepealt on saates pisut pikem ülevaade Euroopa suuremates lehtedes Eesti kohta sel nädalal kirjutatust ja seejärel palun valimiste ajal ja järel tehtud tähelepanekuid jagada inimestel kes vaatavad meid pisut nagu kõrvalpilguga. Need on siis Tallinna Saksa kultuuri Instituudi töötaja Instituudi juht Mikko Fritze ja Eesti humanitaarinstituudi õppejõud, tunnustatud sotsioloog Mikko Lagerspetzi. Me ootame veel sellesse saatesse Helsingin Sanomate Eesti korrespondenti, Kaja Grünthal. Ei, loodame, et ta jõuab tulla ja mina olen saate toimetaja Kaja Kärner. Me aga alustame ülevaate ka Euroopa suuremates lehtedes. Riigikogu valimiste kohta kirjutatuga telefonil on Mart Linnart Raadio Vaba Euroopa, Eesti toimetusest. Tere päevast, Mart. Tervist minugi poolt siit Prahast. Mida siis välisajakirjandus meie valimistest arvab? Võib öelda, et Lääne ajalehed agentuurid meenutavad eelkõige, et valimiste tulemusena moodustatav valitsus peab viima Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse ning kuue kuu pärast ootab ühes Euroopa Liiduga ühinemisreferendum. Vene press huvitab peamiselt küsimus, miks ei saanud vene parteid parlamendis ühtegi kohta. No pisut lähemalt. New York Times kirjutas pealkirja all Eesti valimised on loosi tõmbamine, et poliitilise uustulnuka Res Publica võit tähendab raskeid koalitsiooniläbirääkimisi vaid kuus kuud enne referendumit Euroopa Liiduga liitumise üle. Austria lehti presse meenutab, et poole aasta pärast seisab Eestil ees euroreferendum, enne mida tuleb lahendada keerukas võimujagamisprobleem. Prantslastele maanmärgib, et valimistulemuste põhjal moodustatakse valitsus, mis viib Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Päris palju pööras Eesti valimistele tähelepanu Saksa press. Frankfurter Allgemeine Zeitung mainib, et tulemusi mõjutas vahetult enne valimisi ilmsiks tulnud skandaal keskturu erastamisega. Saksa ajaleht meenutab, et Keskerakonna liider on juba korra pidanud skandaali tõttu ametikohalt tagasi astuma viidates lindiskandaaliga 1995. aasta oktoobris, mis läks Edgar Savisaarele maksma siseministri koha. Süddeutsche Zeitung tõstis pealkirja all moraali valik esile, et ühe võitja Res Publica kampaanias pandi suurt rõhku võitlusele korruptsiooniga ja korra tagamisele. Ajaleht märgib, et see loosung on kujunenud populaarseks pea kogu Ida-Euroopas. Nüüd jääb poliitikutele vaid üle täita lubadused ja näidata kõrgete moraalinormide poole pürgimiseks ette isikliku eeskuju, kirjutas Süddeutsche Zeitung. Üsna põhjaliku ülevaate, kus tekkis Daily News, mis märkis, et maksusüsteemile keskendunud kampaania kujunes kohati üsna inetuks personaalseks poriloopimiseks. Seegi leht meenutas Eesti peatset liitumist Euroopa Liiduga, märkides samas analüütikutele toetudes et majanduslikult võib Eesti selleks valmis olla, kuid ruttu rikkaks mentaliteet on jätnud ränga jälje sotsiaalsele elustikule. Online võrdleb Edgar Savisaart asja tšehhi presidendiks valitud endise peaminister Katslev Klausiga. Autor nimetab mõlemat meest väga vastuolulisteks poliitikuteks nendib. Kui Klaus saavutas lõpuks oma eesmärgi ja valiti riigi presidendiks, siis teisel tornilisel isiksused nii hästi ei läinud. Savisaart, kes võitis taas valimised, ähvardab jälle valitsusest eemalejäämine, kirjutab Franz online. Huvitavaid kommentaare võib leida ka agentuurides. Näiteks AFP näeb Res Publica võimsas esinemises sarnasust Läti ja Leeduga, kus samuti on viimasel ajal jõuliselt esile tõusnud uued parteid. Nii tuli Lätis möödunud sügisel võimule endise pangajuhi Heinar Repse juhitud uue ajastu partei, Leedus aga võttis presidendivalimistel üllatada võidu Rolando Paksas. Vene agentuur ITAR-TASS laseb Eesti valimisi kommenteerida Läti politoloogidele, kes märgivad, et rahvustunnuse mänginud seekord mingit rolli ja et Eesti on suutnud lahendada rahvuse ja kodakondsusega seotud probleemid varem kui Läti mistõttu hääletamisel etnilisel hääletamist etnilisel põhimõttel Eestis ei ole. Vene küsimuse vaatevinklist lahkavad Eesti valimisi ka Venemaa ajalehed nii paberkandjal kui netiväljaanded. Kas jätta luu kirjutab pealkirja all venelased hääletasid eestlaste poolt. Esmakordselt ei pääsenud vene erakonnad Riigikokku seda hoolimata, et möödunud nädalal saabus Venemaalt neile toetust avaldama ühtse Venemaa saadik Ljubov liska. Politico mõru põhjendab vene parteide läbikukkumist Eesti võimude eduka rahvuspoliitikaga. Eesti riik suhtub oma mitte põhirahvusest elanikkonda suure pieteeditundega, kirjutab Ivan pääsenski märkides, et Eesti venelaste olukord erineb kardinaalselt Lätis elavate rahvuskaaslaste omast, kus venelastele polevat mingeid õigusi. Ajalehte, preemia MN toot, häramalad jossa Estonia peatoimetaja hiljanikifoorovi artikli, kus märgitakse samuti, et rahvusküsimust Eesti valimistel enam trumbina kasutada ei anna. Likifooruv tõdeb, et vene erakonnad jäid küll parlamendi ukse taha, kuid samas on venekeelseid parlamendiliikmeid rohkem teistest parteidest. Autor märgib, et Eesti välispoliitika jääb endiseks. Kõik parteid näevad Eesti suveräänsuse garantiid Euroopa Liidus ja NATOs. See lubab aga oletada, millise ilmega vaatab Tallinna Moskva poole, kirjutab Nikifoorov. Ka vissimäega otsib põhjust vene erakondade läbikukkumisele, märkides, et paljude vaatlejate arvates viitab see Eesti venekeelse elanikkonna organiseerimatusele ja ühtse kogukonnatunde puudumisele. Samas märgib ajaleht, et venekeelse elanikkonna esindajaid leidub pea kõigis Eesti parteides ning paljud neist pääsesid ka Riigikokku. Sama asjaolu on tähele pannud kommersant, mis tõdeb, et nii kummaline kui see ka ei ole, pole riigikogu rahvuslik koosseis vene parteide väljajäämisest hoolimata praktiliselt muutunud. Kui eelmises parlamendis oli venekeelseid seitse, siis uues on neid kuus neli Keskerakonna ridades ning üks nii reformierakonnas kui Res Publicas. Karuteene tegi venekeelsetele Eestimaa ühinenud Rahvaparteile Venemaalt appi rutanud ühtse Venemaa dessantajaleht leiab, et eesti kodakondsusega venelased, kes valimistel osaleda saavad, ei ole radikaalsete loosungitega kuigi vastuvõtlikud ja pigem tõukab liigne radikalism meid eemale. See oli siis väike valik arvamusavaldustest, mida rahvusvaheliselt festist tehti valimiste kohta leida. Aitäh, Mart Linnart nii, ja jätkame siit stuudiost praegu saksa kultuuri edendaja ka Eestis. Mikko Fritze. Tere tulemast saatesse. Kui kaua te juba Eestis elanud? Aitäh no saab viis aastat täis. Kui tihedalt te jälgite Eesti ajaleht? Ehk siis, kui jõuab, loen iga päev ja eks ma nüüd paar kord nädalas kindlasti loen Eesti päevalehti ja kuulan, kolleegid, kes on eestlased ja need lood ka paar korda nädalas isegi ise iga päev ja siis läbi selle ka kuuled, mis seal nagu on, arutati omavahel. Loomulikult arutame nüüd. Kui tihedalt te saite nüüd valimiste-eelset aega jälgida seda valimiskampaaniat, mis Eestis toimus? Reklaame, see, kuidas need valimised inimeste elu mõjutasid. No see oli täitsa võimatu mitte jälgida seda, kuid see on vist igal poole nii, kus, kus käivad valimised. Et ja, ja noh, ma panin ka tähele, et mul on loomulikult palju kontakte ka välismaalastega, et et oli selline põnev asi, et seda nagu tahtis nagu. Me jälgisime seda, et mis nüüd tuleb ja kuidas see kõik lõpeb ja, ja oli ka arvata, mis nagu tulijaid, võib-olla selline noh, selline situatsioon, et tõesti nagu koalitsiooniläbirääkimised on rasked. Et jälgis nii palju, kui sain loomulikult. Me kuulasime nüüd Mart Linnart tee üsna põhjalikku ülevaadet, ta oli jälginud nii Läänelehti kui Venemaa ajalehti ja selle põhjal, mida just äsja kuulsime, võime arvata, et, Ilmakaar ja see ajakirjandus ajastas valimisi natuke nagu oma seisukohalt. Ajalehed vaatasid, et kas me oleme saanud niisuguse esinduse parlamenti, kes on võimeline viima Eesti Euroopa Liitu NATOsse. Venelased arutasid põhiliselt seda, kuidas Vene erakondadel on läinud ja kuidas rahvusküsimust hakatakse Eestis lahendama. Aga põhimõtteliselt ju toodi välja kõik need loosungid, et mida me siin isegi oleme oluliseks pidanud, nimelt võitlus korruptsiooniga, siis on tehtud etteheiteid inetu personaalse poriloopimise kohta. Mikko Fritze, kui te loete välisajalehti ja leiate sealt materjali Eestist kas see on teie hinnangul objektiivne ja tunneb Eesti olusid hästi? No kui selline üldvastus oleks, et ei, sest. Tahaksid tagasi tulla, selles me kuulsime, et pahast, et see oli huvitav, et ma mõtlesin ka, et siin isata võib alati, aga see oli nagu selles mõttes huvitav, et see oli õige kaike, kõik seda oli siin juba kuulnud ja mingeid üllatusi ei tulnud üllatusena mulle võib-olla natuke seda, et kui, kui positiivselt see vene ajakirjandus suhtus nüüd sellesse olukorda, mis siin on, tegelikult on see positiivne, aga nad võtsid sellega niimoodi üles, et et paistab, et eestisse asjad on vähemalt niimoodi, et venelased ka osalevad selle riigi poliitikasse ja isegi ütlevad Eesti erakondade poliitikasse ja et seal on mingi noh, ütleme sõna integratsioon kindlasti ei ole kõik veel nagu peaks olema, aga, aga heal teel see on üllatav muretseda ning vaimud kajastada. Aga kas sa seal, aga kui nad olid ajalehed, ma ei tea, kas ka riigipoolsetel tul mingit kommentaari ja ei ametlikku veel pale heledat olnud. Aga ja kas mul on meeldiv üllatus siis see, et kas kajastatakse Eesti seda ei, lihtsalt ei saa, sest sest no võib-olla soomlased teevad seda paremini, siin on, see on nagunii lähedal ja, ja siin võib ka võib-olla korrespondent olla, aga eks nad normaalsed inimesed tulevad siit lihtsalt läbi. Ja, ja väga-väga harva nagu saab siis ta ei noh, täiesti aru nagu kunagi ei saa, aga tõesti kui sa ise elada, aga mina elan siin ja siis nad kirjutavad, eks ma kohe näed. Ohhoo. See niimoodi. Võtavad Eestit nagu post või ütleme siis Ida-Euroopa tervikuna, et kõik, mis juhtub seal, see juhtub kindlasti ka Eestis, et. See on seen, aga ma arvan, et tulevad selle selle pildiga, nad tulevad siia ja siis nad lähevad selle pildiga välja, et seal see tiitli tema ja eks need asjad korduvad kogu aeg. Ja, ja üldiselt väga vale pilt ei anna aga, aga puudu jääb hästi palju, alati seda, mis puudu jääb, kui sa ei ela koha peal, kui sa ei tunne asju nagu tõesti. Aga noh, samas Eesti on tõesti nii väike, et kes nagu võib siia saata kedagi, elaksin täiesti, eks nad kõik siis Baltikum on kindlasti, kui see üldse on kaetud Baltikumist. No ma arvan, et isegi need korrespondendid vaat Stockholmis või Helsingis või kusagil täitsa mujal selles mõttes nad ei saa väga täpselt seda kõike kõike teha, aga aga üldiselt no selle kaitseks kaklema et väga vale asju ma pole ka nagu lugenud üldse, mis võib olla ka selles kinni, et info ütleb, et eestlased on juba harjunud kiiresti info tandamain andma ennast ja ja selles mõttes noh, hästi konkreetselt jah, pragmaatiliselt koostööd tegema isegi. Infoalal ajakirjanike asi on nii, mul on hea meel, et meie saatega on nüüd liitunud Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat Eesti korrespondent, tere tulemast meie saatesse. Aitäh, härra ülanii. Oleme just jõudnud siin rääkida eelmise 10 minuti jooksul. Me saime lühikese ülevaate sellest, mida kirjutavad maailma ajalehed Eesti valimistest ja me Mikko Fritze jõudsime praegu just siiamaale, et ei maksa loota väliskorrespondendid väga adekvaatset pilti, kui ta enamasti resideerub, kas oma ajalehes korrespondendina kas Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis või Riias ja jõuab ainult valimiste päevaks siia Eestisse, teeb siis oma väikese loo kajad. Teie olete nüüd püsivalt olnud Eestis. Ja teie ja teie kirjutasite Helsingin Sanomat esse suurepärase pealkirjaga loob. Ei, te kirjutasite, kaks lugu, eks ole, üks on niisugune nagu analüüs, mille pealkiri on siis, et uustulnuk Res Publica võitis Eesti valimised ja siis sinna juurde niisugune nagu onu pilt, mille pealkiri on, et tütar ütleb emale. Hääleta kellelegi noore ja ilusa inimese poolt. Te olete nüüd saanud Eestis püsivalt olla ja, ja oludega hästi kursis. Minu meelest see on niisugune. Iseenesest iseloomulik väljend, et, et Eestis nagu üritati valida noori ja ilusaid Et kuidas te selle peale tulite? Niisuguse niisuguse olupildi? Ja valiti see, kellest arvati, et ta on ei ole koormatud vanade poliitiliste pattudega, et oleks noor. Ja, ja tõtt-öelda me saimegi endale selles mõttes noore parlamendi poliitiliselt suhteliselt kogenematu kaks 57 inimest on esimest korda meil parlamendis, nii et niisugune roheline Parlamendi Mul on nüüd ettepanek, et me kuulame ära ka Mikko Lagerspetzi, kes on tunnustatud sotsioloogia, Eesti humanitaarinstituudi õppejõud. Aga kui võtta on just praegu õppetööga seotud, siis me palusime tema käest täna hommikul pikema intervjuu ja hakkame seda nüüd osade kaupa kuulama. Me oleme saanud need telefoniühenduse, tunnustatud sotsiaalteadlase ja Eesti humanitaarinstituudiga peiu, Mikko Lagerspetzi ka praegu on teil humanitaarinstituudis niisugune loengukursus nagu teoreetilisi vaateid postsotsialismi-ile. Järelikult jälgite Eestis toimuvat pika, väga tähelepanelikult. Nii, ja siin muidugi üks põhjus, miks sa sellist kursust olen teinud ja miks ma seda arvan, et tasub üliõpilaste kuulata seep, paljud sellised nähtused, mida toimub Eestis siis tegelikult nad on, nad ei ole nii unikaalsed, nad on mitmes osas sarnased sellega, mis toimub mujalgi Ida-Euroopas. Ma usun, et te olete üsna tähelepanelikult jälginud ka äsja lõppenud parlamendivalimiste eelset valimiskampaaniat, missuguseid tähelepanekuid ja järeldusi No ma arvan, et, et sedasama muidugi ma võin öelda, mida on paljud öelnud, et et siin väga palju tegeldi sellise vastase mustamisega ja ilmselt rohkem sellega, kui siis sellega, et oleks omalt poolt esitatud selline positiivne programm. Et ei olnud niisugust uut värsket ideed Eesti arengu suhtes No ütleme nii, et oli üks jõud, eks ole, Res Publica, kelle sõnum oli see, et on vaja uusi värskeid ideesid. Aga tegelikult nende, see uus värske idee on. No et kord ütleme, et umbes samamoodi nagu ka näiteks Keskerakond on oma programmidest esitanud. Nii et, et probleem on selles, et riikide Ta efektiivsed või on inimesi valedel kohtadel või niimoodi, et ma ei ütleks, et see on iseenesest utte ideede toomine vaid vaid seesama, ette on vaja tõhusamat juhtimist ja ausamaid inimesi ja seda me näeme, et kas praktikas siis tuleb sellega poliitikas ja muutust väga ideena, see ei ole muusikimist, juus. Missugune oli teie hinnangul ajakirjanduse mõju valimiste tulemustele? Ma arvan, et üks väga suur mõju oli nendel artiklitele, mis ilmusite keskturu kohta vahetult enne valimisi. Kui oli jutt sellest, et ka poliitikutele seotud erastamisskandaaliga ja sellise organiseerunud kuritegevuse asjaajamistega, siis see kindlasti võis paljusid lõpuks mõjutada seal ju üks päev enne valimisi, kui see niimoodi lagedale tood. See viitab siis üsna suure hulga valijate olemasolu, kes ei ole väga veendunud ühe või teise partei pooldajad, vaid kes lasevad ennast mõjutada niisugusel viimasel hetkel välja toodud materjalidest. No seda on üldiselt, kui on on tehtud küsitlusi, siis aseta ikkagi nähtud, et palju on olnud need, kes väga hilise hetkeni ei ole üldse otsustanud, kas nad üldse lähevad valima ja siis kelle footlate valivad. Ja võib ka niimoodi seda öelda, et kui vaadata ja, ja väga paljusid teisigi, ehkki Torop riiki, siis ei ole väga kindlalt kinnistunud, selline teatud parteil oleks mingi teatud valijaskond, selline püsiv valijaskond. Ja seda me näeme ju ka sellest, et tegelikult siin on iseseisvuse ajal on mitu korda väga jõuliselt esinenud just sellist uued teid, mida varem ei olnud, tegele siis järelikult ka ei saanud varem olla mingite selliste püsi, toetajaskonda. Ja kes ei ole ka varem saanud mingisugust ebasündsat tegu võimul olles korda saata, mistõttu nad on apriori, nihukesed, puhta rinna esisega. Kui me räägime sellest meedia mõjust, siis muidugi väga palju sellest oligi ju nimelt hüppaetab, leiti inimeste poliitikute tegevust letti mingisuguseid varjukülgi ja siis need toote just niimoodi sobivalt enne valimisi avalikku diskussiooni. Nii tänan Mikko Lagerspetzi-le ja jätkame siit saatekülaliste kaja, krintali ja Mikko Fritze ka. Mis on teie hinnang nende parlamendivalimiste valimiskampaaniale, reklaamile ja ajakirjanduse mõjule kaja Grünthal. Et kindlasti see mõjutas inimesi alates sepiku skandaalist. Ja ma ei näe, et see oleks paha, see on ajakirjanduse töö. Aga kas teile ei tundu, et, et see siiski mõjutas neid inimesi, kes ennegi kõhklesid oma valiku tegemisel, et see ei suutnud ju tegelikult ehk mõjutada mõne ühe või teise erakonna püsi valijaskonda niisugust kinnistunud valijaskonda. Ja mitte ka neid, kes on veendunud, mitte valijad just lapsi, ja, ja Viko, mis on teie tänava tähelepanek? Ei no ma olen nõus sellega, et ajakirjanduse peab meid informeerima ja, ja põhjalikult ja kui midagi on öelda, mis ka on kurb või raske juhatav parteile või noh, siis peab ikkagi ütlema ja loomulikult see mõjutab. Ma tahaksin võib-olla öelda, et see on huvitav, et täpselt et noh, äkki see, et Keskerakond Nende peaks vist mingi kampaania mingi strateegiaga läbi mõtlema, et kuidas üldiselt paremini selle ajakirjandusega meediatega suhelda, sest ega nad, kui nad ühe kolmandiku nagu hääldest umbes saavad, nii hullud ka ei saa olla, nad alati on pahad. Ja kui see nii on see loomulikult väga kurb, aga, aga et mina kui välisma olengi nüüd iga päev kolm tundi lehte ei loe ja seda raha, mida ma loen juba viie aasta jooksul alati niimoodi, et mul jääb Keskerakonnast halb pilt, aga ikkagi selline, et noh, mis see siis on. Ahvatlus, et positiivsed positiivsed seal ei tule. Ja et Res Publica vastu väga palju negatiivset ei saanud kirjutada, noh see oli ju selge, sest seal ei ole midagi kirjutada. Üldiselt selle kampaania puhul tahaks öelda, et et, et, et tõsi, et see maksis nad nad reklaami asjad maksid nagu 100 miljonit krooni, nii ma arvan, et iga erakond nüüd loomulikult pärast ütleb, et ei, aga no niipalju siis ei olnud, sest see oleks, see on, see on liiga palju raha möödes, selle, kus siin selles riigis on raha veel vaja ja kui palju oli, seal on puudus. Mina ise hakkasin ka mõtlema, et et kui mingi näiteks kunagi lugesin loojast Res Publica naisest mingi ilusa lillenimega naine, kes, kes sai 6000 häält mullist. Reet Roos, Akula jaa, jaa, aga samas mõttes on palju võistluse 6000 ei ole ja samas on nii palju, sa saad ju tõesti kõikidega umbes juba rääkida, nendega kohtuda ja ja milleks siis, kas sai uued, isud suured plakatid ta, ma ei tea, aga, aga see, see nagu see tohutu raha raiskamine, sellise sellise, sellise kampaaniasse kõikidele närvidele, seda ma ei ole ühtki inimest siin kuulnud ja ma olen, kes oleks öelnud nagu, et väga kena, et need piirid on siin igal poolel, et isegi täna kellelegagi keegi rääkis mulle umbes ka selle lapse loo, et mingi ema oli öelnud poisile, et kuule, kui sa oled, ei käitu hästi, Sid tulevad onud ja panevad riputavad jälle selle ühe onu näo sinu akna ette, nad plakatid on terve maja seinad kinni pandud. Et see on, ma arvan. Samas on teistes riikides, kus nagu ühe parlamendiliikme peab tõesti saama nagu laiali seda oma sõna siis ma arvan, et sellesse võib-olla rohkem vajalik kui, kui siin, kui sa tõesti tõid nagu suhelda ja see ei ole poliitika ei ole ju toode, kuid see on igal pool, isegi Saksamaal on siin umbes juba toode. Üks asi veel, ma mäletan, üks erakond, nii, mulle räägiti seal, tõsi, sai vist omad kampaaniast mingist kampaaniast, mis ta tegi mingi auhinna reklaamiauhinna ja, ja seda nagu, kui see tõesti tõsi on, aga see, et mingist mingist poliitilisest kampaaniast võiks nagu reklaamiauhinna saada, kuna see erakond oleksin, mina ei võtaks seda auhinda vastu, sest see on ju noh, see on ju sa ise ütled, et ta son, toode, see ei ole enam. Poliitika, mis on nagu, nagu räägib inimestest ja ja inimestele on tehtud, et selles mõttes see on minu arvamus. Sellest on päris hea näide, Lätis olid sügisel valimised, kus sai Kaus parteis, Läti uus partei, uus aeg nad üldse ei teinud seda reklaami, nad käisid ainult ukselt uksele. Ta hoid, kontserdid, aga üldse olnud ühtegi plakatit, mitte ühtegi teleklippi. Ikka väitsid, et peaminister. Näha, mida Eesti poliitikud teevad, kas niisugune täiesti mõttetu raha raiskamine? Elusuuruste plakatite ja valimiskampaaniate jaoks saab mingid piirid seadusandlikul tasemel või ei saa, et seda me nüüd kiiresti näeme, kas, kui pikk või lühike on poliitiku mälu ja kuidas ta saadud kogemust ära kasutab. Aga siirdume siit nüüd järgmise küsimuse juurde ja Mikko Lagerspetzi lon taassõnana. Valimistulemuste juurde, mida võib nüüd nendest valimistulemustest arvata Keskerakond 28, Res Publica 28 kohta parlamendis, Reformierakond 19, kes siis Eestis võitis, kas parem- või vasakpoolsus? Kõigepealt selline selline märkus, et, et see on parem ja vasakpoolses see ju väga hästi ei sobi tegelikult kirjeldama seda Eesti poliitika ja jälle, kui me vaatame neid Kesk- ja Ida-Euroopa Maasik is, on paljusid selliseid, kus tegelikult see selline jaotus. Ja mulle tundub, et Eesti on peaaegu segus, jaatus kõige halvemini töötab. Et kui me mõtleme, et parem ja vasakpoolsesse oleks mingisugune, ütleme siis tööjõu ja kapitali vahelise konflikti selline poliitiline väljendus siis sellisel juhul me ju saad sa öelda, et sellist oleks muidugi näiteks mõõdukat on, on, on praegu sellist rolli võtmas just seda ütleme eelkõige siis töötaja huvisid kaitsva parteid olli. Aga muidu, kui me vaatame, siis tegelikult ei ole sellist töötajate organiseerunud seljatagust ühelgi parteil olemas. Ja kui me vaatame siis seda poliitikat, mida erinevad valitsused on ajanud, siis minu arust oleks väga raske tehase vahet mingisuguse vasakpoolsuse Aga majandusprogrammidest lähtudes? Kui vaadata nende nende parteide programme, siis ega siin ei ole, tähendab see, mis, mis need suureme erinevas seal oli sellise tulumaksu kogumise printsiip, see oli see, mida nüüd kõige rohkem. Ja siin me muidugi võime mõelda, et siin on vasakpoolsuse ja parempoolsus mängus. Aga samas näiteks Keskerakond ka märgib, et see maksu koormus tervikuna ei tõuseb. Et selle avaliku sektori kulud ei tõuse. Ja ta märgib ka, et et tuleb anda, välistab võttalile Eestisse suunduvale väliskapitalile senisest rohkem. Nii et ka seda kerki erakonna majanduspoliitilist programmi. Ma ei, ma ei tahaks selliseks eriti vasakpoolseks nimetada. Ja see tuleb ilmselt erakondade soovist korraga kõikidele meeldida. Ma arvan, et me võime kokku leppida selles, et, et nendel valimistel konkreetset võitjat ei ole, et oli küll suurüllatajaid, aga konkreetset võitjat ei ole. Mikko Lagerspetzi, mis te arvate, mis mõjub üks Eesti arengule soodsamalt, kas niisugune vikerkaarevalitsus, kus oleks koos nii Savisaar kui Kallas või, või konkreetselt ühele poole kaldu näiteks niisugune Eesti mõttes vasakpoolne valitsus või parempoolne valitsus? No kõigepealt ma ikkagi ütleksin, eks siin ole ikkagi võitjat olemas, selles mõttes, et noh, ma ei mõtle selle all seda, et kes on kõige suurem partei eks ole, kohtade arv aastaga on ju selge, et Res Publica sellega Ta niimoodi korraga tuli, siis tegemist on võiduga. No mõeldes selle peale, et ikkagi on tegemist uue parteiga ja kui me üldiselt, kui võrdleme parteide seda tulemust need eelmiste valimistega siis on siin teisigi võtteid, et rahvaliit on võitja ja suhteliselt võttes on ikkagi Reformierakond ka võitja, sellepärast et et nad, kuigi nad olid valitsuses, siis nad suutsid säilitada oma positsioone. Nii et võib-olla probleem on selles, mitte selleks, et ei ole võitjat, vaid pole neid võtjatel liiga palju siin. Nii, aga milline valitsus läks ja, ja siin mulle tundub, kui vaadata seda, mida on valitsused siiamaani teinud, siis on tegelikult need sisulisi erinevusi ja väga-väga raske setteid. Et mingi sinine, punane või, või mingi muu valitsus, nagu ma ütlesin juba, et et selline vasakpoolsuse ja parempoolsem mõõde siin eriti heasti kirjelda. Ja tegelikult kuigi siin Eestis on ikkagi, eks ole valitsuseta vahetunud suhteliselt tihti tihti mingisuguse skandaaliga, paned, vahet on siis, kui vaadata selliseid ütleme, välispoliitilisi ja majanduspoliitilisi tegevust, nende valitsus, valitsuste tegevusi siis tegelikult Tegutsenud nii, et need kõik sellised vahetused on pigem olnud seotud ütleme siis isikutega või mingisuguste selliste noh, näiteks mingisuguste erastamisküsimustega, mis on, ütleme üksikute inimeste, üksikute huvigruppide jaoks on sellist väga oluliste suured küsimused ja isegi nii suur, et teised tasuda, valitsus kukutada. Aga mis, kui vaadata seda üldist majandus poliit, et kas siis need ei ole olnud sellised suure, väga võimsa tähtsusega küsimused. Nii aitäh Mikko Lagerspetzi-le ja tema hinnang oli mulle mõnevõrra üllatav selles mõttes, et ta toob välja, et niisugust klassikalist vasak parem mõõdet Eesti oludes õieti ei ole, et see mõõde Eesti olusid ei kirjelda. Mida teie arvate, kas Mikola on õigus? Me ise oleme harjunud kuidagi selle võib-olla, et see on klišee, et Reformierakond on ärimeeste ja jõukate inimeste huvide esindaja Keskerakond Läheb ütleme siis tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste huvide eest. Kaja Grünthal, mina olen teinud. Sedasama lihtsustust nagu teiegi aga, aga tegelikult, aga kõik küsivad, nüüd on tulnud see küsimus juba nii, tuhanded pood Soomest ka, mida Eestis on vasakpoolsuse parempoolsus. Et mida need mõisted, millega ma olen ka kleepinud neid parteisid. Et mida need tähendavad? Ja tuleb välja, et kas tuleb välja, et erinevust ei ole või, või mis ilmneb? Aga ma, mul on ka rasked, millega ma siis jagan neid, et kui ma pean millegiga iseloomustama neid ajalehes et mis on see sõna, see üks lihtne sõna, millega ma neid iseloomustaks, mis on lugejale mõista ja jääda. Ja palun huvitav, mida ma rääkisin kolleegidega ka sellest teemast ja ja siis oli see noh, Res Publica, noh, nimi kõlab libanii, vali kord ja ja et see oleks nagu natuke konservatiivsem asi, et kui koik kordoliks ainult konservatiivne asi ei ole õige, ikkagi tuleb see nii. Aga siis ütles minu kolleeg, aga, aga me ei teagi, kas nad on vasakpoolsed parempoolsed aga midagi tõstama ma ei tea, kas need põhjalikud seda programmi lugenud, aga ikkagi jahmatas, tõesti? Ei teagi, tegelikult mina tean, nagunii ei tea, aga äkki selline mõju mitmed. Ja, ja nad kätekategooriad on siin kindlasti teised. Ma ma sain aru, et see on see asi, mina olen siin olnud, kui siis valitsus vahetus, et vastavalt vaid poolteist aastat tagasi, ega siin suurt midagi pole muutnud, ega nüüd siin mingi mis on võib-olla huvitav et noku te ütlesite, isegi Keskerakond on nagu, nagu neid huvi on omad grupid, mis nad saavad hääled ja kui maal käia näiteks euroliit on selline nagu selline selline teema, et me oleme juba ühes hinnangus olnud, Asmer peab ja egan väga ettevaatlikult avalikult sellega, ega mina olen küll kuulnud, et nad avalikult ütleksid, et peab minema taga nagu, või rõhutaksid seda agarad teevad küll kõik see need sammud sinna sama suunda ega Kaale mingit takistusi vist olnud Einar Veera konkreetseid takistusi, aga samas oma valijaskond võib-olla ei taha seda nii väga siis ei noh, selles mõttes on seal mingid tendents, aga mina, ma saan aru, mis ära laagrispets, ütleb seal. Härra Lagerspetzi ütleb ka, et kõik Eesti valitsused on liikunud nagu ühes suunas, nii et niisugust, et väga erilist erandit ei ole tehtud. Kas, et juhul, kui see on tõsi, siis mina kui valija saan sellest niisuguse sõnumi, et et võib-olla ongi ükskõik keda valida, et niikuinii kõik valitsused liiguvadki ühes suunas kajaga soni. Ei ole aga põhisuund on muidugi, et see on paika pannud, et ega üks riik ei saa vahetada suunda kogu aeg. Et see on muidugi, et see, mis on valitud üsna liberaalne majandus ja muu selles suunas minnakse edasi. Aga näiteks ma mõtlesin, et võib-olla nende valimistega seoses oleks olnud aeg, et just rohkem nagu mingi sotsiaalsele poolele tähelepanu pöörata Oma identiteedikriis parajasti ja et siis me olemegi läinud ikkagi isikuvalimiste teel, et me vaatame, kas tegemist on inimesega, kelle seisukohad ja senine tegevus, kas siis poliitiline või äriline tegevus on olnud meile vastuvõetav. Ei me, siis me valime ikkagi alles ainult. Kuid mulle tundub täiesti ka ikkagi oma suhet minevikuga veel läbi ja nendesse valimistesse tuli väga hästi välja selline nõukogude aja mälestus tõusis väga tugevad pinnale. Ja eks me oleme püüdnud sellest nagu vaikides mööda minna, aga see lööb tagasi. Siis selle uue tugevasti nendesse, et seal oli ikkagi oma suhe minevikuga ja kes tegi, mis mille eest vastutab. Kas soovite lisada, momendil ei soovi. Nii, ja kuulame edasi taas Mikko Lagerspetzi. Võtame nüüd natuke lähemalt, kes siis riigikogu uude koosseisu on pääsenud. 57 rahvaasemiku on parlamendis esimest korda ja 10-st Riigikogusse kandideerinud maavanemast said sisse kuus. Kuidas nüüd niisugune asi mõjutab parlamendi töövõimet? No siin me näeme ikka seda, et, et väga palju on siin tegemist, selliste protestivad selles mõttes siin on ikkagi valijat avaldanud rahulolematust senise poliitikaga, kusjuures mulle tundub, et ei ole tegemist ainult praeguse valitsusega, vaid üldisemalt selle kogu ütleme, poliitilise establishmendiga ja võib-olla siin, kui ma veel tuleksin tagasi selle eelmise küsimuse juurde, et mis oleks siis parem valitsused et võib-olla, rääkimata mingist vasakpoolsest või parempoolsusest, aga võib-olla siis mingi ikkagi põhjalike parteide ja isikute vahetusse valitsuses oleks see, mida valijad ootavad. Aga nii palju uusi inimesi, mis tähendab, et edusi nägusid usaldatakse ja palju maavanemad tähendab seda tykki regionaalpoliitika on selline, milles eeldatakse, et uus riigikogu võtab midagi. Ja tõenäoliselt tuleb uuesti küsimusse haldusterritoriaalne reform. No nüüd, kui vaadata parteide programme, siis tegelikult ainult endise kolmikliidu parteid mainivad haldusterritoriaalset programmi, teised on sellest üldiselt vait. Nii et raske on öelda, mis see suund, mis selles osas ette võetakse. Kas maavanemate ja ja mitme linnapea Riigikogusse valimisega võib loota, et ka maainimese probleemid jõuavad Toompeal rohkem esindatuks. Üldiselt oleks, oleks muidugi väga-väga hea, kui säiliks senisest tihedam suhe selle regiooni vahel, kust, kust on inimene sinna valitute siis siis selle riigikogu saadiku vahel, et minu arvates üks suur probleem Eesti valimistega ka parteide ja poliitilise eluga ongi see. Kuna lõppude lõpuks enamuse nendest riigikogu kohtadest jaotumise otsustab see, milline on kandidaatide paigutus, parteide pood kasutavate nimekirjad, ehk siis seetõttu tegelikult on ju ühel partevoliitiku palju suurem motivatsioon olla heades vahekordades oma ei juhtkonnaga. Kui tal on olla siis populaarne oma oma kodukohas ja see, see on üks tegur, mis tegelikult ütleme. Ühelt poolt tsentraliseeritud parteist ja teeb neid, selles mõttes teeb vähem demokraatlikeks vähe vastuvõtlikeks sellele, mis parteide algorganisatsioonides toimub ja teisest küljest siis lisab seda just need maakohad või Tallinnat kaugemad kohad tunnevad, et nende huvid ei ole poliitikas piisavalt esindatud. On täiesti võimalik, et maavanemad juba esimese poole aastaga tajuvad, et nad olid ainult oma erakonnale suure hulga häälte sissetoojad ja et nende tõelised eesmärgid erakonda Toompeal vähe huvitavad. Seda muidugi ei tea ette veel regionaalpoliitika osas selline huvitav märkused. Tegelikult ainus partei, kellele oma programmis oma valimisplatvormis ei olnud sõnagi regionaalpoliitikata Res Publica. Nii et siin on üks suur küsimärk. Nii taas sõnajärg stuudiole. Siit tuli nüüd välja siit, meil tegelikult Mikko Lagerspetzi hinnangul olid ikkagi protestivalimised. Ta viitab muuhulgas sellele, et nii paljud inimesed on parlamendis esimest korda, et inimesed, valijad tahtsid näha uusi nägusid nädal vanadest tegijatest tüdinud, nad on senise valitsemisstiiliga rahulolematud siia vahele ka, et kehtetuid valimissedeleid oli valimiskastides koguni 5723, see on Eesti oludes üsna suur arv. Ja, ja ütlen ka, et, et valimiste osalusprotsent oli 58, mis. Ka nagu Eestile eriti au ei tee. Kaja Grünthal, mida teie olete tähele pannud sellega seoses, et inimesed on väljendanud oma protesti? Valimistel just. Tsiteeriks oma autokooli õpetajad, nii kes eile ei tahtnud kindlasti minna valima sealt kõik need on samasugused. Ja see uus reblukide, Res Publica oli, see on ka samasugune, kuigi need kõik need teised. Et näiteks, et on seadus, et peab autoga käima libeda tee kursuse aga samas ei ole kohta, kus seda teha, kuidas seda õppida, jah, just. Et need on pätid, on ala maailma poliitika vahel, ei ole eriti suurt vahet niisugune äärima pettumus ja samast elab oma igapäevast elu edasi. Nii, Mikko, ma arvan, see, mis on teie tähelepanekud. Joonise kindlasti prodest samas kohe pateetiliseks minna ja öelda, et noh, näha on ju ka, et demokraatias on võimalik midagi teha, et seal on kohe pooled kukkus sealt välja sellest riigikogust ja eks nad oleksid loomulikult nendest suur osa oleks tahtnud sinna jääda ka rahvas otsustas lihtsalt, et ei, me ei taha seda. Ja seks loetagi pateetiline, sest no tõesti, see on ju nii, et et momendil paremat vormi valitseda ja riigi juhtida, kui demokraatiad ei ole pakkuda ja peab ka rõhutama, et igaüks võtaks osa, et ei taha leppida sellega 58 protsenti andnud, läheb vedanud ütleb, nad on pätid. Ja siin peaks tõesti, loodame, et see läheb niimoodi Öelda, et võtke, need tõesti vahetusid. Teie otsustasite, et ei taha näitate teisi, isegi uus partei tõusis üles, nendel on hirmus hirmus koormus nüüd peale suur vastutus. Et korralikult teha ja vaatame ja kui see halvasti läheb. Niisiis võib-olla tuleb pannud 32 protsenti järgmisel korral valimistel piss, oleks õudselt kurb ja teeks väga halva nagu töölisele selle vormile, mille, millega me nagu siin kõikides lääneriikides mitmetes teistes ka nagu elame. Vaatame ja samas mulle õudselt meeldib, et riigikogul mingi vahetused Saksamaal näiteks on selline tunne, et need poliitikud on ametnikud, et nad on sellised, et isegi kui sa sealt välja kukkunud partei pakub sulle mingit teist tööd, nad ei oskagi midagi muud teha, kui nad on kuusteistaastane akult plakateid kleepima ja kui nad 2007 või ütleme, et ma tahan nüüd ka mingi poliitilise koha ja see jama Et side reaalse eluga jääb nõrgaks absoluutselt ju. Kuidas hindate seda, et Kuusmaavanemad ja ka üsna üsna mitmed vallavanemad ja linnapead on pääsenud parlamenti, kas? Kas võib loota, et niisugune sotsiaalne mõõde jõuab nüüd ka seadusetegija, niiet just nimelt, et see poliitiline niisugune koorekiht on vahetunud et on sinna asemele tulnud inimesi, kes tunnevad tavalise elu, inimese elu probleeme palju paremini, et see võib mõjutada ka seaduste sisu, kajamiste? Raske ütelda, aga. Kuidas seaduse sisu sinu käest vist ei ole praegu ka midagi viga olnud, anded, kuidas neil õnnestub täita? Täita ja täitmist kontrollida, et selles on probleem Samas, mina käisin hiljem Viljandi kultuurikolledžisse vist Viljandi linnapea või keegi. Ja nende oli suur lootus, et ta võitleb nende kultuur kolitsee huvide eest siin riigikogus, et vähemalt seal on see usk, et see on ja äkki see ongi nii. Ma ma ei, ma ei oska tõesti seda hinnata, sest selle teadma, kuidas kohalik elu on, kes on maavanem, kas ta nagu tõesti selline rahva esindama ja kas ta sinna ei tea. Aga loogiline oleks loomulikult, nagu Mikko Lagerspetzi ka ütles, et mingi tihedam või siis läheb paremaks ja suhe riigikogu ja nende maakondade vahel, mis kindlasti oleks ka vajalik. Et see oleks äärmiselt vajalik, ütlen vahele veel ühe teate, mis on tulnud tänase päeva jooksul nimelt Res Publica üks liiter figuuridest, Olari Taal on teinud ettepaneku, et kõrged riigiametnikud ei peaks enam olema politiseeritud, et nad ei peaks kuuluma konkreetsetesse parteidesse, vaid kui tegemist on ikka kõrge riigiametniku, aga siis ta peaks olema apoliitiline. Ta on tulnud selle initsiatiiviga välja, aga juba on jõudnud sellele oma eitava hinnangu anda. Nires pump on Reformierakond kui Keskerakond, öeldes, et see on põhiseadusevastane, sest põhiseaduse järgi inimesel on õigus kuuluda ja olla valitud poliitilistesse parteidesse. Nii et et siingi on meil huviga võimalik jälgida, kes jääb peale. Nüüd aga viimane küsimus Mikola Kerspetsile. Mikko Lagerspetzi viimane küsimus Eesti venekeelsel kogukonnal ei ole, luues Parlamendis vene erakondade näol oma esindatust, missugune hinnang sellele anda? Noh, siin on nüüd see küsimus, et millisel määral on siis see venekeelne elanikkond, millisel määral on nad selline, kellel on omad sellist ühtset huvide, ühtset rühma huvid. Et kui me oletame, et tegelikult venelased Ta on samamoodi selline heterogeenne mitmekesine Risin nagu nagu eestlased on siis sellisel puhul me võime ju arvata, et siis ei olegi teda ütleme selliste alust selle venekeelse part, Tõi olemasolule ja sellisel juhul ongi loomulik, et Vene poliitikud vene valijat siis tegutsevad teistes parteide. Aga minu arust on see siiski ennatlik arvata, niimoodi, ma arvan, ikkagi praegu need rahvusküsimust ei ole sellisel määral lõplikult paika pandud, et ei oleks vajalik ka venelaste esindatus Riigikogus. Nii et kui vaadata seda, seda riigikogu, mis siis lõpuks tekkis, siis parema meelega noh, ütleme oleks meeldivam näha, kui seal oleks selline kesse Nendes rahvusküsimustes nõnda öelda venelaste poose valvekoerana tegudeks ventiil, nii ütleme ka selline, mis, mis võiks tuua esile tõsta sinna diskussiooni, selliseid küsimusi, mida need Eesti erakonnad, nii-öelda Eesti erakonnad Ja siin on seesama asi, mida ma äsja ütlesin, et parteid on eestlased siiski kõik suhteliselt sellist tsentraliseeritud ja mis tähendab, et isegi kui meil on vene rahvusest esindajaid riigikogus mõne muu partei ridades, siis ei ole kindel, et, et tema on selline, kes suudabki tõstatada sellise küsimuse, mis ikkagi võib olla väga oluline ühele väga suurele osale Eesti elanikest. Nii aitäh Mikko Lagerspetzi-le ja küsin nüüd Kaja Grünthal teie käest. On see hea või halb, et Eesti vene kogukonnale ei ole Eesti Parlamendis oma erakonna näol? Mida sellest arvata? No näed, vene erakonnad üldiselt ei ole sellist tühistas ja nagu Lätis on tugev vene erakondade tehti, siis ilmselt seda ei ole ja Res Publica Keskerakond mõlemat üsna tugevasti, nagu nendel oli see vähemus küsimus oma programmis oli. Kes kelle tegevus põhineb sellele asjale ja on nii integratsiooniametid ja igasugust, nagu et sellega tegeletakse. Ja need, keda ma käisin seal kui valimispäeva, nagu päris palju nagin venelasi, kes käisid valimas. Ma arvan, et nad ikkagi osalesid sellesse valimistesse. Varisid Eesti erakondi? Jah. Et see, et Soomes on rootslaste partei, mis on vist üsna erandlik nähtus maailmas, et ühel lihtsad keeleb keelele põhinevale park rahvastikugrupil on oma partei tega Saksamaalt türklastele ei ole, oma erakonda ei ole? Ei ole, aga, aga kuidas. Ka te suhtute sellesse, et Vene erakondadel ei ole erakonna näol esindatust parlamendis, on see probleem, kas sellest võib tõusta mingi ebamugav küsimus? Ma ei, ma ei tea, me alguses rääkisime juba sellest, kuidas Gabe ja vene ajakirjandus selle reageeris. Ja mulle meeldis see väljund eralaagris katses kasutas, et oleks ju kena, kui oleks valvekoer, et oleks kindlasti hea. Et väga loodame, et nad, parlamendisaadikud, nendes parteidesse poevad ka nagu seda rolli täita. Ja. Ma ei oska sellele küsimusele põhjalikult ja hästi vastata, mis on võib-olla ka sellepärast, et minul, ma ei, ma ei tea, palju venelasi ei tea, mida nad tahavad ja mõtlevad, kuidas mina elan, nagu ma arvan, mitmed eestlased ka siin täitsa eesti oleks huvitav nagu välismaalased näha, et kuidas nad saavad kõik läbi omavahel ja ei ole suurt agressiooni. Kui probleeme on, aga üksteisest ei, mitte midagi. Ei tea. Et mina ei tea mitte midagi väga vähe loomulikuma, tean paar, aga ma ei eriti ei teagi, sellepärast raske. Kaisena. Nonii võimalik, et nende mitte pääsee korrut valimistel seob nende senised omavahelised arusaamatused. On ju teada, et kohalik vene kogukond on jagunenud hästi mitmesse parteisse. Heegelomavaheline läbisaamine ei ole kiita, võimalik, et nad teevad sellest teatavad järeldused, lähevad järgmistele parlamendivalimistele ühtsemana ja saavutavad oma esindatuse erakonna näol, aga, aga võimalik, et nad siis saavad oma huvisid realiseerida endale sobivate kandidaatide näol, kes praegu on parlamenti valitud, nii et. Tahaks veel midagi öelda, sest ma olen, kui te küsisite, et kuidas väljaspoole nagu nähakse Eestit, Saksamaal on sul vähemaks jäänud, aga väga hea meelega räägivad need ajakirjanikud sellest, kuidas nagu, kui halvasti venelaste läheb Eestisse, see on selline teema, keski, noh, see on paremaks läinud selles mõttes, et ega see lihtsalt ei ole nii et paremini võiks alati olla ja kindlasti mitmed asjad on halvad. Aga mina arvan ka, et kui nendel, kui nad tahaksid ja kui see vajadus oleks, ega nendel oleks mingi probleem siin ennast nagu noh, mingi partei asutada sellega edasi minna, et see ei ole takistusi, nagu alati on mingi, mingeid selliseid tõesti ei ole. Ma ei usu seda. Või ei ole kindlasti. Ja noh, seda ma tahtsingi öelda. Nii meil on saate lõpuni väga vähe aega. Kas me võime teha mõningad järeldused sellest saatest, mis nendes selles mõtteavaldustes jäid nagu rohkem kõlama? Panin sel ajal kirja, kui te rääkisite kolm-neli kõige olulisemat. Ja vaatame, kas te nõustute minuga. Kõigepealt ajakirjandus teie hinnangul siiski oluliselt mõjutas valimiste käiku sellega olete te mõlemad nõus siis suhted minevikuga on lõplikult Eestil ja Eestis inimestel selgeks tegemata. Ta, see on põhjus, miks nad alati meie jaoks kõige õrnem all ja, ja niisugusel senditiivsemal hetkel läbi löövad jälle taas mõjutavad valimiste käiku ja valimiste tulemusi. Kas te sellega olete nõus? Siis ma olen nõus, aga nii radikaalseid ma paneks seda, see kõlab, kui seda ka üldse tegeletakse, et siin tuleb varsti Eesti okupatsioonimuuseum, selle taha on hästi mõistlik organisatsioon ja grupp inimesi, kes, kes selle teemaga küll ja poliitilise tule ka mingeid probleeme, oleme isegi ka siin mitmeid üritusi korraldanud, kus on peaministril käinud ja presidendid ja selles mõttes sellega tegeletakse küll loomulikult defitsiidi on olemas. Aga et see peab keevitama, teised teised idaliigid on seal lihtsalt ei saa või ei taha, seda pannakse nagu kalevi all. Jah, see ei ole jälle siinivajadus on tõesti olemas, et sellega rohkem tegeleda. Aga see on hästi valus küsimus. Kindlasti. Ja, ja siis kolmanda kõike, võib-olla kõige tähtsam on see, et niikaua kui täitevvõim ei suuda seadusi täita, täitmist kontrollida, nii kaua seisab niisugune võõrandumise tõke inimeste ja valitsuse vahel. Ja see mõjutab ka oluliselt valimiste käiku osavõtu protsenti. Kas te siin jääb eriarvamusele? Aga olen nõus? Ma olen ka laus. Jälle selline leebe asi, see on väga üldine probleem, see on, ma ei tea, kui palju see Soomes on probleem Saksamaal, see on ka probleem. Et inimesed valimas vähemalt ei vahetanud ja on pettunud. USA langev trend on, selles mõttes on väga raske öelda, et jah. Et see on üldine probleem. Nonii tänan teid saates osalemast need kolm, mida ma siia endale üles kirjutasin ja katsun meelde jätta järgmiste poliitiliste arutelude tarbeks. Üks usun, et Nendest saab taas ja taas saate teemasid. Aga täna lõpetame siin ja jääb mul tänada ajalehe Helsingin Sanomat eesti korrespondenti kaja, Grüntali, Tallinna Saksa kultuuri Instituudi tööde instituudiga, Mikko Fritze ja Eesti humanitaarinstituudi õppejõudu Mikko Lagerspetzi arvamuste eest ja järelduste hinnangut eest, mida nad äsja lõppenud parlamendivalimiste eel ja ajal on teinud ja tänan, et te tulite kuulajaga järeldusi jagama. Argipäeva.