Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Ja vaibister jääk. Tere, Eestis elav Liivi juurtega lätlanna Laurasmide Berga, tere ja aitäh laulu eest. See oli nüüd siis liivi rahvalaulja. See oli liivi meeste palve ja see refräänsaid maga, tipiline kevadine ekraan ja sellepärast, et siis lingid, väiksed linnud, kes tulevad tagasi kevadel ja liivlased usuvad, et need on meie vana-vana-vanaemade ja isade hinged. Oskate liivi keelt vabalt, ma laulan liivi keeles. No te olete sündinud Riias ja mida te teete oma liivi juurte kohta? Ma tean sellised asjad, et minu mõlemate vanemate poolt nende vanaemad ja vanaisad ülevad sellised kohtades, kus liivlased elasid. Näiteks minu isa on kurdlemi poolt ja tema isakodu oli täpselt lähedal rinda kirikusse, kus oli teine kõige suurem liivlaste grupp. Ja ma ise tundsin see verehääl juba lapsepõlves, sellepärast et minu tädilapsed on pool liivlased, nende isa on liivane ja sellepärast juba, kuni ma olin mingi 10 aastane, ma nägin liivlased ja kuulsin see keel ja õppisin juba laulud. Ja mul tuli see tugev tunne, et minagi On liivane, aga no minu isa naerab, et isa, lätlane. Oki liivlased ei ole välja surnud, neid on lihtsalt assimilleeritud lätlastega ja iga kolmas lätlane on Liivi väärt. Mingi tilkunud on tôesti ja On väga tore, et nüüd on palju noored inimest, kes õpivad keel, kes saevad kokku TVd, huvitavad ansamblid ja no aitavad sellest, et liivi keel veel natukene kauem aega on meiega koos. Suur asi, sest väidetavalt viimane inimene, kes pidas liivi keelt oma emakeeleks olevat surnud Kanadas ja 2013. aastal, vastab tõele. Ja on seti ajal ja, ja seal on väga kahju, sellepärast et no kogu aeg oli selline paus. Ja nüüd nagu üle üks generatsiooni inimesed räägivad ja need annavad edasi oma lastele, aga on väga suur auk seal. Ja ja mõne aasta taguse seisuga oli väidetavalt Lätis end liivlaseks pidavaid inimesi. Kuskil kaks ja poolsada mitte rohkem ja need on need, kes, kes on kirjutanud oma Basportis, et, et nende liivast näiteks mul ka oli selline soov, et kirjutada see minu passis sellepärast et las need rohkem natukene. Aga sellest ma olen vaja siis spetsiaalne luba käia, et Liiviselts kirjutab, et mul on sellised õigused, nad ei ole seda luba veel taotlema hakanud, ma lubasin endale, et ma teen seda, kui on natuke rohkem, räägin Piivi keelt. No see on selline väga aus lähenemine. No vaatame, kuidas läheb. Nii et nagu te ütlesite, igas lätlases on vähemalt tilk liivi verd, nii on lood ka teiega, Laura, aga milline oli teie lapsepõlvekodu ja kes seal olid ka mingid traditsioonid ja rituaalid, ilma milleta see kodune elu polnud mõeldav? Minu ema on õpetaja ja isa, teadlane. Me oleme filoloogid ja ja sellepärast mul oli võimalik tutvuda kultuurieluga, aga selline traditsionaalne nagu kloorirituaalide, sellised asjad, need tuli natukene hiljem. Ja ka võib-olla see alguses oli sellega, et minu vanaema kojus, Ventspils, mis on mitte riiese, on see Liivi, Liivi paatia, kui ma käisin seal iga suvel siis seal oli minu tädilapsed ja teised lapsed, kellega koos me tegime kontserte, et me paneksime rahvariideid ja laulsime ja tegime kõik need ilusad asjad ja see võib-olla oli see algus mikspärast, ma pärast otsisin rohkem rohkem rohkem rohkem need asjad kellele te neid kontserte tegite vanematele ja naabritele. Ja, ja see oli suur suurüritusi ka suvel ja isa poolt oli siis sugulasi, kellega te kohtusite ja kes teile siis rääkisid nii-öelda liivlastest võtsid mind kaasa Liivi üritustel. Ja ma nägin, kõik see kultuur ja hoopis siin laulud ja ja tuli väga suur huvi ja nüüd ma loodan, et minu laps sai ka Liivilaagrisse minna ja liivi keel upitada ja siis me saame koos liivi keel õpetada. Mida te Lätis õppisid? Ja milline oli teie amet, kui teil? Diselasite meil on väga palju asjad proovinud ja teinud mõne esimene spetsialiteet oli kommunikatsiooni teades. Ma hakkasin juba töö teha ja siis. Ma ei ole kunagi nagu diploomi Sainud selle eest ja pärast ma siis käisin Läti kultuuriakadeemias. Audiovisuaalne kultuur, joppida, kinokriitik spetsialiteet, aga ma töötasin rohkem nagu administraator nagu organiseerija ja oli väga palju projektid, erinevad filmid, festivalid, kontserdid ja sellised asjad ja, aga ma olen ka telesaade produtsendi olnud ja telesaade juht olnud ja väga erinevad asjad. Proovisin, aga kui ma tulin Eestisse, siis mul ei olnud, kontaktid, ei osanud keel. Ja siis tuli minu järgmine spetsialiteet kuidagi läbi hobi minu juurde. Vaat võtame nüüd selle Eestisse sattumise algusest peale, et mis aastal ja kuidas te sattusite Eestisse? Aasta 2007 täpselt alguselt 2000, kuuendal aasta lõpuks Maserbes seal Liivi rannas oli Liivi noorte uusaastapidu ja, ja minu sõbranna, kes kõne ongi hoopis Viljandi akadeemias, laulis tülli lumi ansamblis, võib-olla mäletate siis ema kutsus ka oma sõbrad eestimaalt ja tuli tema sõber oma sõbraga ja seal me nägin, esimene kord Janar minu elukaaslane. Ja see oli väga kiiresti, et juba aastal 2007 juulikuus tulin Eestisse elama. Need, asjad arenesid tohutu tempoga, jah, onni tulite Eestisse ja jäite siia innu praegu vaatan, et ma kunagi ei ole nagu. Ma ütlen, et see on totaalne igavesti ja midagi ei muutu, vaatame, aga huvitav asi on selline, et Eestis ma olen nagu palju ka inimest, kes käivad kuskil ära oma komforti soonis, leiavad iseendast, sest väga huvitavad asjad, mis neil kunagi ei teadnud, et neid oskavad ja saavad teha. See on väga huvitav. Me jõuame kohe ka selle juurde, millega te Eestis tegelete, aga meenutaks teda esmakordselt Eestisse tulekut, no ta ilmselt. Noore tüdrukuna käisite ka Eestis ekskursioonil või ja, ja tulin palju näiteks Viljandi folgifestivali vaadata sellesse tööritised ja ma enne juba, kui ma nägin oma mees, mul oli selline tunne, et ma väga meeldiv Eestimaal ja ma kunagi tahan eesti keeloppida. Nüüd on see siis käes ja elad Eestis ja eesti keelt õpite iga päev muudkui juurde, te suhtlete hästi palju, aga kuidas need asjad siis teil Eestisse elama asudes edasi arenesid ja millega ta siis siin hakkasite tegelema, sest Mullede teatasite telefoni teel? Teie armastus on need klaas. No ja see on üks minu arvates on ka, see väga muutis minu elu. See lugu oli selline, et juba palju tagasi rohkem kui 15 aastat ma laulsin Läti folkloorigrupis, kes sain teha teistsugused kostüümid, mitte enam need etnograafilised rahvakostüümid ja mis meie vanaemad ja pani, aga need, kes on arheoloogiline leiudi pärast tehtud ja liivi naiste arheoloogilised rahvariided, seal on vaja väga palju ilusaid klaaspärleid, sest liitlastel oli väga rikkad ja need, kes elasin Daugava Daugava äärel kallastel, hea, kus, kus praegu on sales peos ja sealt tuli läbi väga suur see tee, mis kasutatakse kõik kaupmehed Venemaast, kes käisin Skandinaavias pidi ja siis need liivlased, kes elasin, seal need sain väga palju ilusaid asjalt. Ja liivi rahvariided on vaga, vaga, rikkad ja ilusad. Ja mul oli selline tunne, et ma ka tahan need klaaspärlid oma rahvariide juurde. Aga see ei olnud võimalik kuskil poodides, leia sellised on igasuguseid, teised, aga see oli väga-väga raske neid leia, mul tuli nagu see hobi, et ma proovisin, leia mis iganes, kus või, või keegi käis kuskil Veneetsias, India sai kuskil. Ma küsisin, palun, too kaasa, ma otsisin Tekvariaadi poodidest ja sellesse asjad ja siis, kui ma sain lõpuks kätte need pärlid, sain nüüd aru, et mul on liiga palju ja siis ma pakkusin teiste inimestele, kellel on vaja, tegin mingi ehteid koos ja inimestele väga meeldis minu stiil. Ja see oli mingi periood Lätis, kui ma tegin seda absoluutselt nagu hobi lihtsalt liiga palju helmed ja siis öösel, aga kui ma tulin Eestis ja mul ei olnud siin mingi tööd, aga mul oli väiksed lapsed üksteise järgi Eestis juba sündinud ja, ja siis ka ma istusin väga palju kodus ja lihtsalt nääripärast. Ükskord ma käisin ka ühe Eesti keskaegne fantaasiafestivali käsinurmes ja võtsin kaasa oma pärlid ja proovisin midagi ära minna. Ja inimestele meeldis ja see läks nagu juba natukene midagi, mis me ainult koos teha, lihtsalt ehted kokku panna ja ja sellised asjad ja see palju mingi kalme aastaid ma lihtsalt otsisin igas kaas ei veis antikvariaadipoodidest, mis iganes need huvitavad klaaspärlid, mis paistavad välja nagu need, mis oli ajaloolised. Sellepärast et näiteks Eestimaal ka etnograafia Montrealis on väga palju klaashelmest meil Lätis palju rohkemaid, merevaiku kui klaaspärlid. Aga see oli väga huvitav mulle ja siis ma lugesin, need ka on võimalik need pärlid ise teha, aga spetsiaalne aparatuur on vaja, spetsiaalne spetsiaalsed Mosiinile, sellised asjad ja läks veel mingi aasta ja siis ma sain ka sellised kursused minna viies ja proovida, kuidas seonise klaas suletada. Ja veel pärast aasta me saime aru, et see on midagi, mis me tahan teha ja ma ostsin kõik need siinid. Ja esimene stuudio oli meie magamistoas, mis ei olnud mugav, kui väiksed tükid klaasiali põranda peale ka siis paar kuud pärast ma sain juba minu esimene stuudio kohta. Ja suur tänu Eesti käsitoliidule, kes on olnud minuga nagu kaitseingleid, kes on näidanud väga palju, et ma sain ka osaleda eesti käsitu üritustele ja see abi oli väga-väga vaja. No te olete seda väärt olnud, selge, aitäh ja see on unikaalne klaaspärlid liivi rahvariiete juurde ja ma väga uhke, et üks minu näitus on Lätis Balti ehedemoseerumisse ja kaks minu tööd on Eesti rahvusmees eelmise Eesti Rahva Muuseumi stardi ja kõikest. Kuulavad, mitte kellelgi ei ole kahtlust, et te olete siin suurepäraselt kohanenud, aga kuidas kohanemine on teil siin alguse sai, ütleme, et kui te tulite siia päriselt elama tollal armastuse pärast, nagu te mulle omal ajal vastasite, et see oli juba midagi muud, kui käia siin ekskursioonil või festivalidel, et, et kas see päris alguse kohanemine ütleme inimestega suhtlema hakkamine, eesti keele omandamine. Et on teil nagu sellest ajast niisugused esimesed sammud, esimeste raskuste ületamine ka midagi põnevat, meenutab. Teda või sellest, selle upgrade oli raske ja see oli väga raske protsess ja no ja see kõige suurem põhjus muidugi on keel tegelikult puudumine. Ja eestlased on vaga uhke rahvas ja kiiresti jooksja, kellega teises keeles häkkida. Ja alguses oli väga-väga raske selle jaoks, aga ma ei saanud aru, üks asi väga kiiresti ja sellepärast ka ma olen nii hästi siin nagu oma kohta läinud, et ma proovisin kunagi üks eestlane olla. Mäletate oma kultuuriga ja oma sellega mis mina olen ja see oli võib-olla see kood, miks eestlased võttis mind vastu nii kiiresti? Te jäite rahulikult iseendaks ja lihtsalt püüdsite õppida eesti keelt ja püüdsid endale siin kohta leida ja see äratas teie vastu lugupidamist. Ja, ja inimesed ka nagu, nagu otsida, need tahavad rohkem teada lätlikultuurisse seal minu üks väga suur kappahjus siin olla, et aidata see, et Eesti inimesed saavad rohkem lätlaste kultuurid teada, et seal on väga kahju, aga see on fakt, mis ma oma kogemusi olen näinud väga palju. Et see, et me räägime kuskil lätlastega koos näiteks Tallinna vanalinnas ja eestlased tulevad ja väga palju küsivad, mis keel see on, mis te räägite, eestlased tunnevad oma naabrit? No muidugi, need, kes Valgast pärit, need saavad väga kiiresti. Aga vot kui palju eestlased teavad lätlaste peale, mis on kõige lahedamat naabrit. Teie Laura, olete Läti rahvuskultuuriseltsi esinaine siin Eestis, millega seal tegeldakse? Meie kõige tahtsin asi, mis me teeme, et me anname võimalusi lätlastele, tahedad oma, tahtsid päevad, näiteks jaanipäev on väga tähtis traditsioon ja pidu ja see on kõige suurem, nadi traditsionaalne. Selline asi, mis teiste Euroopa rahvad ja keegi ei ole nii suur asi, kui see on lätlaste siis muidugi ka iseseisvuspäevad ja muidugi ka on talvepäike pööramine ja sellised, et asjad ja siis me märgnenseerime üritused. Me proovime aidata, teised Läti organisatsioonid näiteks kooli läks ja praegu meil on väga hea koos, too Läti saatkond on ka ja me organiseerime koos teatrietendused ja kontserdid ja sellised üritused. See tähendab, et käid eesti teatrit vaatamas või käid Lätimaal. Me viime Lätti teatrietendusse siia Tallinnas toote Läti teatri ja Eestisse ja ja siis on juhtunud, et ka Soome lätlastega ka tulevad vaatama, kui palju Eestis üldse lätlasi elab. See Väimani rahva Loemine ütles, et mingi kolm tuhad ja neist Tallinnas seda täpselt ei tea, aga ta ei ela Tallinnas, ma mingi kaks tuhad, minagi selline punane seal ka me arvestame sellega, et seal on vägapalju tugendit ja kes vedas Tallinna Tehnikaülikoolis ja, ja universtiteedis. Ja Baltic meediakool ka on üks koht, kus on väga palju lätlastel ja ka muusikaakadeemias tallu, lätlased. Aga nende hulgast ütleme, kes on tulnud siia püsivalt või enam-vähem püsivalt, nii nagu ta enda kohta ütlesite, et on loomulikult ka neid Ja näiteks üks huvitav grupp on sellised, mis on see piiri lätlased? No kogu aedel kui pärast piires, kui te olete tagasi, ei olnud võimalik, ei andsid nagu luba Lätis elada ja siis palju inimeste valisin Eestimaal siis on, saavad nagu lähedal olla ja oma sugulased näha ja siis on siis on palju vanad Legioneerid, no mitte enam palju ja need kahjuks ei ole nii palju neid enam ja ja sama asi, ma usun, oli ka eestlastega, kes elavad Lätis. Et nagu Läti ja Eesti nii suured, toredad naabrid, et see oli ka nooguga aega asi, et nagu, kui me Eestis elada, siis elan Lätis ja siis saame kokku. Ja muidugi ka veel need inimesed, kes tuli siin töötata nõukogu aiadel neid kahjuks palju onu ei ole Eesti keel õppinud ja, ja sellepärast, et need juba teadsin, vene keel ja lihtsam oma laste vene keel vene koolis panna. Ja see on selline asi ja siis on need praegu väga paljud noored pered, kes tulevad Eestis. Sellepärast, et tööd turul on vaba ja avatud Euroopa liidus ja on palju inimest, kes kes näevad kutset tulla, töötletab mingis suures maanies Eestimaal ja nendel inimestel muidugi on vaja ka midagi siin mingi mingi läti kultuurielu. Ja siis on ka seitse aastat neil rohkem veel rohkem ja mingi seitse aastat tagasi tegime Läti Huvikool, mis praegu on nimetatud Taurenis. Mis see tähendab, liblikas? Aga mis seal Läti huvikoolis tehakse, seal lastet kaevad? Iga teine laupäev ja tulevad meie juurde õpetajate Lätist, siis noored lapsed õpivad lihtsalt nagu kuulde rääkida, midagi huvitav koos teha, aga suured lapsed, mis on koolivanused juba, need tapavad ka läti keeles kirjutada, lugeda et see keel, kus kasutada. Kuulge, te elate tõesti väga aktiivset elu siin Eestimaal, hoia. Teie elukaaslane on setu, te ise olete Liivi juurtega lätlanna. Mulle millegipärast tundub, et teil on väga põnev kodu, et tõeline kultuuride põimumine. Kirjeldage palun. Natuke meil on, ma usun, et tavaline kodu, Me lihtsalt on kodu, võib-olla on põhjustanud rohkem rahvariided ja rohkem muusikainstrumendid ja sellised asjad, mis võib-olla ei ole igas kujus. Aga no meil on kodu, kus kus me oleme väga room, kui tulevad külalised ja sellised külalised, kellega koos saame laulma. Ja me laulame palju keeledes, näiteks mina on kaevel folkloorigrupi juht, reedele see meie, Läti Rahvuskultuuri selts Eestis folkloorigrupp ja meil alane läti laulud, Liivi laulud, setu laulud, eesti laulud, ukraina laulud ja väga palju on see nagu väga värviline on see kuidas saan ütelda, et mul on väga suur huvi, leia sarnasused. Aga mul tekkis väike huvi, et kuidas on teil setu keelega lood, kui abikaasa. Tema räägib? Päris ilusti või rokkim kasutab teraalne eesti keelt. Aga ikka, kui me laulame, siis, siis sain kuulda ja kui me käisime tema vanemate juurde tema ema elab seal väga Venemaale lähedal Matsuri külas ja ja, ja tema kasuisa töötab Värskas too talumajas, mis on ja, ja koolis ja kui tema kasuisa räägib, siis mul on selline tunne, minu silmad lähevad suuremaks ja suuremaks. Ja siis keegi ütleb, et palun räägi eesti keelt, ema, isa seisab. Ruubel, setu keel, siis mul on vaja veel midagi rohkem õppida. Ja no see oleks muidugi müstika kuidagi setu keele selgeks saaksite. No kas teie lähedased Lätimaalt, teil on seal ju sugulasi olemas, eks ole, et on käinud siin ja vaadanud teid ka üle, et kuidas teil siin läheb Eestimaal elada? Ja ikka minu ema ja isa ja tädid ja ja sõbriaadi tulevad siin käime ka väga tihti Lätis ja noh, muidugi on raske, kui on, noh, mingid vanemad ei ole lähedal väikelastega. See oli raske. Kui minu ema elab Riias ja Jenneri ema elab Setumaal ja aga sellega ka on tore, et siis me alati võtsime lastele kaasa nendega kunagi ei olnud probleeme kuskil kontserti minna mingi muusika kuulma nende alati olnud kuskil sees, seal. Kas Läti rahvusköök on seega teie kodus püsivalt au sees ja kui on, siis mida te armastate valmistada? Kõik asjad, mis on nagu tibile seletatav. D saagid, ma saan armastada ise, siin aga on paare asid, mis ma alati küsin, et palun too kaasa, kui te olete see esimene, kuidagi tahtsime, asi, see on leib, selle presed, Läti leib on teistsugune kui eesti. Ja kõik eestlased, kes on proovinud Lätile absoluutselt saavad see aru, ei alati ka ise, kui käivad kuskil Lätimaal, mina lähen, siis palun töös leib, maitseb teile rohkem. Ei no see on teine sugune jaan seal mingi nagu noh, see on see tunne, et see leib, mis annab jõudu. Ja siis on väga huvitav asi, kui me tahame näiteks näidata midagi huvitav läti koogi traditsioonidest, siis muidugi see on kanepi või. Neid tulistatud kanepiseemneid ja siis need panevad leiva peale, segavad koos meiega ja see on üks väga tüüpiline tee sokk, aga ära karda, see ei ole mitte. Need on industriaalsed kanepi midagi naljakas, toimub. No meil lõunaeesti kandis tehakse ka midagi taolist, retsept on vast pisut erinev, aga asja nimi on kanepitemp. Võib-olla ja aga vot ei ole palju näinud ja see on üks asi, mis need eestlased, kes elavad siin Tallinnas alati väga hullutanud, sellest ka on läti olud muidugi. Nüüd on väga tore, et on võimalik osta näiteks valmimuisa õlut, see on, et ei ole ja Lätis on palju rohkem vaiksed need olu kodud, kus need teevad, nagu ei ole nii suured, need on ka ikka näiteks nagu A Le Coq ja nii suured firmad, aga on palju rohkem vallik kui tahad midagi, eriline. Et on selliseid talumajapidamisi, kus seda õlut tehakse Lätis palju. Ja on sellised jah, aga nüüd Eestis ka läheb paremaks sellega. Siin Eestis elades, kui me juba niimoodi kulinaarsetel teemadel Jõudsime siis on mingi eesti toit, mis on teie lemmikuks saanud ja ühepajatoit, ühepajatoit seal ei jää selline kombinatsioon. Et kui proovisin, siis ta, see on, see on üks meie lemmik ja seda ta varem ei teadnud Lätis seda. Mei näiteks oleme pannud näiteks kaalikas sisse. Jah, see on selline asi ja kui veel liha, siis see on nagu väga lihtne täita ka selle moodi. Ma ei ole kunagi enne näinud. Vahel see lihtne ongi kõige parem, aga kas teil mees teeb ka kodus süüa ja muidugi. Ja tema on imetore. Sellega. Tänase seisuga igal juhul võib nii öelda, et te olete Eestis oma koha leidnud. Ma olen leinud oma koha ja ma olen näinud iseennast seest sellised uued küljed, mis ma kunagi Lätis ei, ma ütlen, et mina olen näiteks folkloorigrupi juht. Mul ei olemas tavaline hariduses absoluutselt ainult, niipalju kui koolis mina kunagi ei ole tahtnud kuskil nagu mingi liider olla või juhti olla. Aga siin lihtsalt oli selline situatsioon, et oli vaja nagu initsiatiivi näidata, midagi teha. Ja meil on nii imetore, väga hea selts ja kõik see seltskond ja need inimesed, kellega koos me nüüd saame väga ilusti rahulikult need traditsioonid hoida ja asjad teha ja see ka on väga-väga tähtis, et number teid on inimesed, kellel on huvi ja siis on tore seltskond. Nii et olete leidnud täiesti uue iseenda siin Eestis elades ja teil on ilmselt ka eestlased. Sest sõpru tekkinud ja muidugi meil on palju eestlased, kes on minu sõbrad aga nagu väga lähedalt sõbrad, rakem, lätlased, teises rahvas. Inimeste eestlased on inimest, kes väga hoiavad Skinny kaua-kaua aega. Võib-olla kunagi. Et ma sain need võtmed ja, ja seal ka sisse minna on ka meil on ka on see tore võimalus teiste rahvustega koos olla. Näiteks meie selts on Eesti rahvuste ühenduse liige ja mina praegu vähem kui aasta proovin midagi, noh, olen Eesti Kultuuriministeeriumi vähemusrahvuste nõukogu liige ja on väga-väga huvitav. Nagu vahetada see informatsioon teised inimestega, kellel ka sarnased probleemid, huvid, mõtted ja kuidas olla Eestis, kui ise olete pärit kuskilt teisest maailmas? See on selline huvitav kogemus. Ja. Kas te päriselt Eestisse jääb või ei jää, seda praegu ei tea, aga igal juhul. On see täiesti üks võimalus teie elus ja see on selline võimalus, aga no mul on mingi, ma ei tea, mingi missioonitunne, et see veel siin Eestis ei ole lõpetanud. Suurepärane Laura šmiideberga Eestis elav Liivi juurtega lätlanna ja kui päris alguses me kuulsime neid laulmas liivi laulu liivi meeste palvet, siis lõpetuseks laulate läti rahvalaulu. Läti rahvalaulu ja nagu ma ütlesin juba enne, et köige tahtsin läkk D-päev aastas on jaanipäev ja me väga väga tahame, kõige selle päike tuleb soojust ja siis ma laulan üks läti jaanilaul. Seen toob kohe natuke killukese suve meelega lähemale. Aitäh Laura Smide. Ja stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni. Mis mees Buddy Õigyhigu või? Andres Laar, kus patse, kus õigu Ornuvad säärovosofaarpu õi. Taassaaga zoovooruvadis higi, kuu. Aga eks ka uue suva õin ja vii kihi kuu. Ei see tee ja ja ma või. Või Pärnus käidi ma viisigu või. Kuu ja päev käidi ma viicihi kuu.