Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna, tere korealanna Changi. No mul on tõesti suur rõõm tervitada teid selles saatesarjas, sest koreast pole meil siin mitte keegi teine külas käinud veel, aga enne kui jõuame teie Eestisse tuleku põhjuste ja siinse eluga kohanemise juurde, oleks, oleks väga huvitav kuulda, milline oli teie sünnikodu ja lapsepõlveaeg. Mina sündisin 1966. aastal päike külas Koreas, nõuna pool päike külas ja meie kella Nende kõik mäed on kaetud ja sinna näed ja kella ees voolas jõgi. Ja minu lapsepõlvekodumaa on nii ilus ja ma igatsen alati. Ikka tulevad need mäed silmade ette siin Eestis elades? Jah, kirjeldage natukene, palun oma koduküla üldse, milline see küla iseenesest veel oli kella? Oli väike, umbes 100 inimest elas ja seal, eks väike kool ka oli maja ees, pooles Jegi suvel täiega palju p-ga mängisime ja kallabitsime ja, ja jõe teosside korjasime jaka konnad ka, kiitsime. Nende konnadega tegite. Me sõime nagu meil kodumaal. Väga palju ei liha ei olnud, ise vennadega koos veetsime ja talve jaoks meil on vaja muud korjama ja siis mina vendadega koos, korjasime Boydia kuivanud puid või või langenud läht ja korjasime ja Tõime koju keptimiseks on nagu algul tul panemiseks pehmed nagu põõsaid ja nimed tulehakatuseks ja tolle hakatuseks ja korjasime ja siis puuviit lõikasin ja korjasime ja nii palju. Muidu suured puud isa ja venna tegi, aga meil on nagu väikseid puid ja Jongim, kui suures peres te kasvasite? Minu pere oli eriti suur ja minu isaemal on palju lapsi, minul on viis vendi ja kolm õde ja minuga koos on viieks saali ja mina olin kõige viimane. Sel ajal, kui teie olite väike tüdruk, olid vanemal vennal juba endal lapsed. Jah, oli jah, õel on absete ja õel, lapsed on minust suuremad, aga vennalapsed oli miinust väiksemad järjest neli. Ja siis ma olin pesamuna, aga ma olen nagu venna laste nagu vanem õde moodi. Ja niimoodi me kasvasime koos. Nii et ei olnud niivõrd tädi, kuivõrd vanem õde neile siis need kaks ühes isikus, no väga huvitav. Aga kuidas oli see tunne olla suure pere pesamuna, et võib-olla seal oli midagi erilist või nagu natuke hellitati Row? Ja minu isa oli vega range. Vendadel oli range, aga minu jaoks nii tore, isa oli pehme Eka range küll, aga jah, pehme ja ja ka Habliend. Kui pühade ajal tuli koju, siis andis peaga palju taskuraha ja vendadelt ja õelt taskuraha ja see on pesamuna. Teil oli oma maja, kus te elasite ja ma saan aru, et muidugi vanemad lapsed vist ühel hetkel kolisid välja, jah, jah, kyll. Kui mina olin keskkoolis, näen koolis tera, aga keegi lapsepõlves kogu aeg oli koos, meil oli suur pere, umbes rokemgümme pärast vennad ka leksite ära omaette ja õega läks, abiellus ja siis natukene vähemaks jäänud, aga üsna suur pereolija. Aga see teie kodu oli suur või väike teie maja, kus te elasite ära mahtusite, väga suur ei olnud ja hakkame. Me elasime ikka rõõmuga, meil ei tundunud nii veidi ka. Ilmselt väga sõbralik pere ikkagi jah, jah, jah. No mida te, Jongim mäletate oma kooliajast, et noh, olen lugenud, et Korea haridussüsteem on, on justkui väga karm ja tuleb ikka tohutult pingutada, et kõik lõpueksamite normaalselt ta sooritada ja kolledžisse sisse saada ja et lapsed on kurnatud ja aga teie kool algas sealsamas kodukülas. Jah no siis ma ei ole nii suru pinge talunud, aga enamasti on nii, on, ja linnades ja minu isa ema on rohkem paela moodi ja nad eakad oli ja siis naistel ei ole vaja kooli minna. Minu vennad ja õed ka mitte ühtegi ülikooli ei saanud. Minule ka eriti ei ole vaja taigress minu isa, eriti ema. Aga mina tahtsin kangesti. Jaa Meil oli selline süsteem. Haigukul oli kuus aastat algkool, algkool ja see oli kodukillas ja ega kodu lähedal. Aga keskkool, see oli kolm aastat, see on natuke suurem asulas ja siis ma käisin umbes tund aega ja siis küll keskkool kõrge keskkool oli Gollum astet eraldi, teinekord aga kõik koolidesse sisseastumiseks on eksamid ja see konkurents on suur ja siis iga etapil on tal ju õpilased. Ja mõned inimesel ei ole huvid tundunud varakult lähevad tööle. Aga ma läksin maal keskkoolini ja siis meie maakonnalinnas ülikooli ma sain ja siis vanemad te eriti ei tohtinud, aga näete, toetas ja ega. No lõppkokkuvõttes oli neil ikka väga hea meel, et te lõpetasite ülikooli ka ära ja no see niisugune suhtumine, et naisel ei ole vaja üldse kooli minna, et see siis ütleme Lõuna-Korea külades ilmselt Põhja-Koreast rääkimata, et see kehtib nagu tänase päevani jah, et niimoodi külades mõeldakse või on see muutunud siiski, sest et linnades ilmselt on juba ammu teistsugune mõtteviis. Just ained, minu isa ema oli isa ema mõtles, kui naine on väga palju õppi essis natukene nina püsti ja uhke ja ja, ja see mõte oli, aga tegelikult isal oli väga vana, ta ei saa toetada, et mind ja äkki ta sureb ära ja siis ta kartis, sellepärast ongi, aga muidu väga tahab toetada ja linnades on nii suur konkurents ja meie ajal ka juba ja ja korealased väga-väga palju vanemate investeerivad oma lastesse hea haridus nagu omandamiseks ja ja nagu tõesti koguma. Et lapsed saaksid hea hariduse, et lapsed jõuaksid elus edasi ja see on nüüd nii korea linnades selline mentaliteet ja külas samamoodi jah. Praegusel ajal on samamoodi. No mida te ülikoolis õppisite Jongi? Ma õppisin aiandust ja sellega ma ei ole tegelenud, aga ma väga tahtsin ja ja kunagi tahan ka. Ma lõpetasin ülikooli ja abiellusin ja siis ma tegutsesin ülikooli ajal ja kritelik organisatsiooni kantud. Ma olen kristlane, jaa. Jaa, enne ülikooli ei olnud, aga ma tudengirajal ma sain kristlaseks. Ja siis sellega seoses jah, ma. Sattusite ühel ilusal päeval Eestisse Eestisse. See oli seotud misjonitööga, et kuidas sellega oli. 93. aastal ma tulin Tartusse. Umbes ma olin üks aasta Tartus ja tuli jälle tagasi karjalasse ja siis uuesti taga, et see üheksakümmet kuuendal aasta ja. Tegelikult jäite, eks ole jah. Ja siis olite te abielus, teil oli pere. Ja siis tulite koos perega, mis teile siin Eestis niimoodi meeldis, et otsustasite siia tagasi tulla ja siia elama jääda, kas see oli nüüd ainult see tööpakkumine, teile tehti pakkumine, Ühte restoranid ja samaaegselt tegite misjonäritööd või oli veel midagi selles Eestis, mis teile nii väga meeldis? Ma kunagi kristlaseks sain, siis ma palju kuulsin minu kodumaale väga palju tulnud, et Inglismaa, Kanada, Ameerikast, misjonärid, et lihtsalt, et tihti rahva juures ja väga palju aitas ja siis minu unistus ka võimalik on sisse ma tahan ka kusagile minna. Ja selline unistus oli ja ma olen tartus siks. Asta, Keinud ja Eestimaa oli väga südamekohane ja mulle meeldis ega vaikne. Nagu korea külas, jah, jah, see vega tõmbas ja rahulik ja väga laulik ja. Te olete ju mujalgi maailmas ringi sõitnud, aga eestist vot tekkis eriline tunne, et siin tahaks olla veel. Ma palju ei ole, Keinad, ainult Moskvas käisin, aga Moskva oli väga suur linn. Ja Moskvaga võrreldes on siin veel. Ja ka Litvanias ja tekkis modeisin. Te teete ju praegu ka misjonäritööd, eks ole, siis te olete giid, kui siia tulevad turismigrupid koreast ja mis tööd te veel teete, restoranist? Enam ei ole, või olete jätkuvalt ka restoranis korea restoranis? Ma ainult algul viis aastat, ma töötasin restoranis, aga pärast ma õpetaja siin praegu nii õpetan korea keelt Tallinna Ülikoolis ja ka suviti giiditöö ja väga huvitav, see tähendab seda, et te peate Eestimaad hästi tundma. Jah, tõttu vestan vanalinna ja mõnikord Kadriorg ja, ja ka Haapsalu ma tutvustan siin mitu gruppi, Virumaa Ma grupiga kõndisin ja, ja jalutasin ja see männimetsa ja, ja see kõigile meeldis, meeldis jah, ja ega see loodes. No siin on ikka käinud need turismigrupid Lõuna-Koreast, eks ole, ka Põhja-Koreast ja rahvuskaaslasi ei ole siia vist eriti sattunud, ma arvan ka arusaadavatel põhjustel ja no kuidas teile siis Tallinna vanalinn tundub? Ega ilus ja 100 korda käisin, aga ikka meeldib ja ikka nii armsa seal eriti meeldiv. Täna hanede nii ilusti hoidsite ja, ja säilinud ja väga omapärane ja v2ike maa, aga selline vara vanni ja, ja võidu vega palju tee, lahvasson kannatanut. Eestimaa on kannatanud aga säilinud. Ja iga tänavad on oma jutud ja täiesti muinasjutumaa. Te käite oma turistidega ja räägite. Neid lugusid mõne tänava, mõne maja ja mõne kandi kohta, et Toompeal kindlasti käitaja, vaade alllinnale ja see kõik kõik teile meeldib ja on natuke nagu teistmoodi ikka kui koreas ja, ja et see on huvitav ja siis te olete öelnud, et teile meeldib Eesti loodus ja männimetsad ja mina jälle. Ta on samal ajal unistavalt Teie mägise Korea peale ja teil on seal väga vahvat vulkaaniline saar, et see on nii erinev ja need kontrastid on teile endale ka põnevad. Jah, ega meie kodumaa ka yles ja eriti Me tipus vaadates allpool on aga tõesti kaunis ja väga eriline tunne. Aga eestimaa männimets on ka, kui ma männimetsas kõnnin, mina olen nagu pillimi sees. Filmi sees film ja filmi sees, ma kõnnin ise nagu peategelane ei tunne või, või muinasjutumaa sees või niisugune üks kordama pikema aja koreas ma olin ja siis unes kaanlaneetilise männimets. Ja täiesti minu südameis kogu aeg jalutanud. Tsemendimets on teie vara, teie maavara suur varandus, ma arvan, igal pool on nii mets ja mis metsa-Koreas on, kasvab ka palju männid, aga Eesti männimetsa pähka sirge Männik, kas Varrak, et tihedalt, aga meie endi ei ole nii sirgelt? Kõverat ja kõrge määr ei kasva, kas siin on megatasane maa ja, ja tõesti tihedalt jah, kasvavad ja illus pade ja. No te elate ise mustamäel, eks ole no ega siis sealgi männimetsast puudus ei ole, kas minna jalgsi või paar, peatus trolli või bussiga ja olete jälle metsas ja kui see just teil maja tagant jalga Ma iga päev jooksen männimetsatõmme ja ka sageli perega ka kadaka männimets meie majast umbes tunni aega kõndida ja me tagasi tulime ja niimoodi jah, tõesti linna sees ümber on nagu loelist on nii palju. Ja metsad on ka väga ilus. See Mustamäe on tõesti rohelise kohapeal, aga räägime paar sõna teie perest. Teie mees on ka korealane. Millega tema siin tegeleb. Ka misjonitööga ja ikka temaga giiditöö tegeleb ja, ja Leisi korraldus teeb omaette, ta on objeike Birma, siis rupid. Korjast tulevad. Et ta tegeleb sedapidi, aga kas ta korraldab ka nii, et eestist reisija Koreasse see täide lapsed? Lapsed on täitsa siin kasvanud kui vanad 22 ja 20. Ja üks on kaheksaaastane, kolm last. Kolm last, et kui te 96. aastal siia tulite, siis lapsed olid väikesed ja kolmene ja yhene. Ja ühte veel ei olnud, jah, nad. Läksid eesti kooli ja Eesti lasteaias käis ja geisid ja eesti koolis keha. Ma väga vabandan, aga eesti keelt nad räägivad ilmselt teist paremini. Tõesti, nad on puhtalt reeglid ja, ja tähendab, tellimus on karjäärlased, aga kevadel eestlased mõtteviisi ja, ja kultuuriga on ka eesti kultuuriga rohkem nad on harjunud ja praegu, millega nad tegelevad. Vanem tütar on Tartu Ülikoolis kunsti erialal magistrantuur ja et noorem on Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö õpib ja päike on vanalinna hariduskolleegiumis teine klassis. Elate siin Eestis siis püsivalt 96.-st aastast alates ja kui tihti te siis oma sünnimaad külastajate Koread. Mõnikord umbes viis aastat tagant ja koos kõiku perega minna on väga kulukas. Siis jah, mõnikord on me geimi. Aga sealtpoolt sugulased, on teil ka siin Eestimaal külas käinud? Õetütrega käis siin ja teine õde kargisi leidvat oma, mis nad ütlesid, kuidas neile meeldis. Vega meeldis, aga kitsalt ja nad suvel siia tuli ja korjas, on väga palav. Aga siin on nii jahe ja mõnus. Ja siis neile meeldis, aga isegi neil oli killu. See on natukene raske temperatuuri vahe on siis tõepoolest ikka päris suur, eks ole, Vegase orja aga jah, ikka luudes meeldis ja te olete siin niimoodi kohanenud ja teil on siin töö ja ja siis ka veel misjonitöö ja milles see seisneb? Me aitame esihajuku kirikus noortetöö ja ja praegu me geime Pakist, kus ta meil üks koguduses ja ka ma mingi laste kristlik koguduse lukut jäeti, liikudes liikuv nukkudega ja ja selline teema aitan ja, ja ka koguduses midagi vajalikud ja. Ühesõnaga, teete mida vaja, mida vaja abistada ja ükskõik siis mida. Ja, ja ka minu juures ka eestlastega kogunemine igal nädalal toimub ja me omavahel suhtleme ja koos ja enda muret koos jagame, palvetame ja kellel on abi vaja, me abistame ja mõnedel piimja toitu ja mõnedele on vaja mingeid kolistama vajava koristame ja lapse hoiduma, umbaja hoida hoiame. Ja ka toeks olla ka. Ja kui vahel, kellel on üksinda, olete vahel toeks ka neile, kes on üksinda, talle on tähtis ka see, et te lihtsalt istute ja kuulate teda. Jah. Ja ka meil on väga palju tänapäeval mitte väga palju, aga õpilased on korjajast siia õppima tulnud ja nende korjalastegaca meil nende hulgast on uskulikkuti ja mitteusklikud, aga ükskõik, me nendega sageli kohtume ja, ja koos oleme ja teil on. Tõepoolest kuidagi väga-väga aktiivne, väga tihe elu, mida te elate ja ei saa nuriseda. Tulles veel kord tagasi selle kõige juurde, mis teile Eestis meeldib vanalinnast meiega rääkisime suurepärasest männimetsast, kus te tunnete ennast mingi filmikangelasena, nagu te ütlesite, et see kõik on suurepärane, aga te olete nagu väitnud, et linn ei tundu päris Lenna moodi, kas sellepärast, et ta on lihtsalt nii palju väiksem, et koreas on hiigelsuured linnad või? Ja isegi meil on väike linn, on eesti kogu armukest, surem ja eakok, aega, massi inimesi. Ja seleta ta siin. Tallinn on pealinn, aga ma ei tunne kõrge, Maiu. Kõrge Maiu on väga vähe, mõni üksik ja mõni üksik ja isegi see ka väike. Ja ka väga palju on Noel lõhelised ja puit vahel ja ümber on metsad ja Airi. Ja ma ei tunne, see on linn. Suhtlete siin. Korealastega kui eestlastega, et teil on eestlaste hulgast lähemaid sõpru ka palju usk kaslased on ja kes me sageli Killestame, teil käiakse ka külas, jah, jah? No nagu öeldud, Tallinnast elate Mustamäe korteris, kas Teie Mustamäe korter on nii-öelda nagu killuke Koread keset Eestimaad, et alustades traditsioonidest ja lõpetades söögiga, et võib seda öelda? Jah Weil, Koreas suur pea on uusaastat Hiina uusaastaga sama ja hakkab meil see liigub ja liigub, jah, see veebruarikuukalendri järgi, sellepärast meie praegu kastav kalendriga on nagu liigub ja siis uus aasta see pidu on suur pidu ja kõik kes on kudunud tõvelia leinud pereliikmed tulevad vanemate juurde ja, ja siis on, see on suur perekondlik pidu. Ja siis me siin elame ja õpilased ei saa kodumaale minna ja siis nad tulevad meile ja me kutsume. Ja siis meie lastele ka, see on hea ja siis me teeme korjad toitu ja, ja siis koos mängime ja laulame, muidu mõnikord satub, see teeb, on tavaline tööpäev ja siis me ei saa pidada, aga siis me vedela vaetusele ja me teeme või aga ikka niimoodi tundanudki kodumaa tundeid ja koos ja, ja ka ma sageli moteen, kuidas korjad, doi, töö ja ka sageli kohtume ka üksikud, et ega, ja koolilastega ja, ja siis me korjal modi ka vinüüllapsed ei unustaks ja. No tänavu oli see siis 18. veebruaril, kui palju teil siis rahvast kogunes? Ja kõigepealt, kui suur tee korter on? Meie korreteedi on kolmetoaline, kõikumine ei saa mahub, siis, ma ei saa korraga kõik kutsesin ja siis sel päeval oli 15 15 inimest ja väga tore oli ja. No selles ma ei kahtle, aga mis selline tüüpiline uus aasta korea toit võiks olla, mida te teete, mida te kindlasti teete? Võidu korjas alati me teeme nisujahust selline valge leiba moodi, aga temaga teeb suppi. Kindlasti peab sööma see soki sisse, muidu ei saa üks aasta vanemaks ei saa. Niimoodi me vanimad etelevad jää eel, siis. Aga meil seda leiba ei saa hankida, siis ma tegin sel päeval Liisi jaost, korja Moody leiba ja magustoiduna, tegin eaka tudullytoi ja lihatoit ja niisugused korja Peraselt materjaleid mida meil võimalik saada, ja selle materjaliga ma tegin ju, et üht-teist on ikka võimalik saada, täiustusin aineid, tema kodu ma tõin või minu sõbrad või sugulased saadavad, keegi ikka käib, vahel jäävad ja need asjad toimuvad ja no mis te olete mõelnud Jongim, et jäätegi Eestimaale ikka pärast. See maa on nagu minu teine kodumaa ja võidu minu õe ja minu kodumaa igatsus ka vahel vahel on, aga kui ma lähen koreasse, siis ma igatsesin jalle siin selle puhas õhk ja siin sõpru ja. Minu lasteaed on ka siin kasvanud ja ja mõnikord nad koreasse läheb siis seal on nii palju rahvas ja siis nendel oli raske karjas olles ja siin on lauslik. No teie kodukülas oli puhas õhk, mägede õhk ja ikka praegu ka ja linnades on natukene raske. Nonii, väga huvitav oli teiega tuttavaks saada, aitäh ja te olite nõus meie kohtumise lõpetuseks laulma ka ühe laulu. Selle nimi on puuviljaaia teel ja see on siis selline lugu, et meenutab teile mõistagi teie sünnimaad. Ja see laul on nagu viljapuuaia teel. Celias polg lilla. See meenutab minu kella lähedal oli viljapuuaia ja õunapuu ja pirnipuu ja see ploomipuud ja ja eriti kevadel nii palju õitses ja, ja sellepärast selle kodumaa igatses igatsusega ja Veenutades jaamad, laulaksin. Enne aga ütleme, et stuudios olid lisaks Jongim kimmile Haldi, Normet-Saarna ja Maris Tomba kuulmiseni.