Üks lugu räägib mehest, kes oli uhke oma punktuaalse täpsuse üle igal hommikul ta järgis täpselt paika pandud rutiini temale. Tom, kell äratas teda kuus 30. Seejärel ta tõusis, ajas habeme, sõi hommikusöögipesi hambad, haaras oma kohvri, istus autosse, võttis praami, et sõita kesklinna äripiirkonda. Astus praamilt maha, jalutas oma töökohahooneni, astus lifti, sõitis seitsmenda korruseni, astus kontorisse, avas oma kohvri, pani paberid lauale ja istus oma toolile täpselt. Kaheksa null null. Mitte seitse, 59 ega kaheksa, null üks. Alati kaheksa null null. Ta tegi seda ilma muutusteta kaheksa aastat. Kuid üks hommik, temal arm kell ei käivitunud ja ta magas sisse. 15 minutit. Kui ta ärkas, oli ta paanikas. Ta tormas duši alt läbi, kugistas oma võileiva, jõudis pestavaid pooled hambad haaras oma kohvri ning hüppas autosse. Kui ta praamisadamasse jõudis, siis nägi ta praami. Seal, see oli otsad lahti lasknud ning mõne meetri kaugusel kaldast. Ta mõtles iseendas. Ma suudan seda. Ja nii ta jooksis täiskiirusel praami suunas. Kui ta jõudis kaldaäärte, tegi ta meeleheitliku hüppe üle v ning imekombel maandus suurel prantsatusega praami tekil. Kapten tormas alla, et näha, kas selle vennikese ka kõik korras olla. Mille järel kapten, kostis mees, see oli, vapustab hüppe. Aga kui sa oleksid oodanud veel ühe minuti, siis me oleks praamiga kaldale jõudnud ja oleksid võinud praamile jalutada. Kannatamatus ja tormakus on üks tänapäeva ebajumalaid. Kõik, mis on vähegi väärt, et peab juhtuma kohe praegu ja nüüd. Loomulikult oleme me kannatamatult headel põhjustel, mitte halbadel. Me ju tahame, et head asjad sünniksid meie elus kuid liiga palju inimesi usub, et kiirustamine on märk edust. Pole ime, et siis asjade mitte sujudes muutume närviliseks, vahel isegi vihasteks. Kuid usk ja usaldus, et päeva lõpuks tagab kordamineku jumal annab rahu ja lootuse salmist kutsub meid üles, öeldes. Anna oma tee issanda hooleks ja looda tema peale. Küll ta toimetab kõik hästi. Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõunaselguse. Ole vait issanda ees ja oota teda. Ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi hoidu meelepahast ja hülga viha. Ära ärritu. Sellest tuleb vaid paha. Sest kurjad hävitatakse, aga kes issandat ootavad, need pärivad maa. Natuke aega ja õelat ei ole enam. Sa vaatate, et aga teda pole kuskil. Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust. Aamen.